Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Sissejuhatus filosoofiasse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON FILOSOOFIA ?
  • Mis tüüpi asjad on olemas ?
  • Mis on tähendus ?
  • Kuidas sõnad osutavad asjadele ?
  • Kuidas määratleda teadust üldiselt ?
  • Mis kriteeriumide abil saab teha vahet teadusel ja pseudoteadusel ?
  • Kuidas või miks on tekkinud maailm ?
  • Mis saab eksisteerida ka kehata ?
  • Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha ?
  • Kuidas lepitada teaduslikku ja ilmnevat pilti ?
  • Mis täidab ruumi, millest kehad koosnevad ?
  • Kuidas vältida mõlemat seisukohta: et kõik on vaataja silmis või seal pole midagi ?
  • Mis tingimusel peaks rääkima tõtt ?
  • Mis on kunstitõde ?
  • Kuidas teame tõde ?
  • Mille alusel tunneme tõe ära ?
  • Milline on fraasi „on tõene“ roll keeles ?
  • Mis on see, mis teeb väited tõeseks ?
  • Kuidas näidata vastavust ?
  • Mis uskumuste süsteem ?
  • Kuidas määratleda uskumuste süsteemi ?
  • Mis seonduvad teadmisega. Mida me võime teada ?
  • Millised on meie teadmiste piirid ?
  • Mis on teadmine ?
  • Kuidas õigustada oma uskumusi ?
  • Mis on teadmine ?
  • Kuidas määrata, milline on uskumuse põhjustamise kohane viis ?
  • Kes kavandas universumi kavandaja e Jumala ?
  • Miks ei võiks universum lihtsalt „olla“ ?
  • Miks peaks põhjuste ahel just Jumala juures katkema ?
  • Mis vahekorras on vaim ja keha ?
  • Miks peaks kujuteldavusest järelduma võimalikkus ?
  • Kuidas nad saavad interakteeruda ?
  • Midagi faktilist ka tegevuse kohta ?
  • Kuidas peaksin elama ?
  • Mis on metaeetika ?
  • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks ?
  • Mis on metaeetika ?
  • Miks arvata, et eetikaväited erinevad teistest väidetest ?
  • Milline omadus see on ?
  • Kuid kas X on hea ?
  • Mida ma peaksin tegema ?
  • Kes on vaba? Millest vaba ?
  • Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste seas (nt tõde, õiglus) ?
  • Kelle/mille vahel jagada ?
  • Mis on „õige“ jaotus ?
  • Mis on õigluse staatus ?
  • Mis printsiipide alusel tuleks elu korraldada, et olukord oleks õiglane ?
  • Mille hulgast valida ?
  • Kui kaugele tuleb algse omandamise otsinguil minna ?
  • Kuidas tuvastada erinevaid sfääre ja kultuure ?
  • Mis mõttes käsitleme kunsti ?
  • Mis on tõlgenduse kriteerium ?
  • Mis on teoses alati väärtuseks ?
  • Mis tüüpi asjad on kunstiteosed ?
  • Kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos ?
 
Säutsu twitteris
Filosoofia
1.loeng
MIS ON FILOSOOFIA?
I Filosoofia mõiste.
Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu.
Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a.
Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist.
Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele.
Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks.
Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a)
Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme).
Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda selgusele oma olemasolu kohta maailmas, aga ka maailma olemuses. (F kui järelemõtlemine).
Sõna filosoofia kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses, maailmavaate tähistamiseks. Nt elufilosoofia, elualade filosoofiad (ärifilosoofia). Need on pmst juhtideed.
II Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad
Camus arvates on filosoofia kõige tähtsam küsimus enesetapp – kas elu väärib elamist või mitte.
Filosoofiaprobleeme käsitletakse koolkondades ja probleemid on erinevatel koolkondadel tihti erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla.
Filosoofia voole ja koolkondi:
  • eksistentsialism – märksõnadeks on äng , elu mõttetus , vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi.
  • fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi.
  • pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas.
  • marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud.
  • poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga.
  • neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline.
  • analüütiline filosoofia – meie kursuse teema

Analüütiline filosoofia
Eelkäijaks on Frege (1848-1925), kes püüdles kindlate formuleeringute ja selguse poole.
Klassikuteks ja alusepanijateks (kõik 19.saj lõpu-20.saj mehed) on Moore (tegeles mõistete uurimisega), Russell (pööras tähelepanu sellele, KUIDAS me väljendume, mitte MIDA väljendame), Wittgenstein (Tractatus logico-philosophicus, „ keeleline pööre“ – püüdis luua ideaalkeelt, mis kirjeldab maailma fakte eriti täpselt ja väldib ebatäpsusi).
Tähtsaks muutub selgesti väljendada selgeid asju, keel ise muutub F uurimise objektiks. Keele abil püütakse lahendada või kaotada F probleeme.
Analüütilise filosoofia 2 suundumust:
  • Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, Russell, Carnap) – võimalikult täpne väljendus . Pole kindel, kas tavakeeles on üldse võimalik väljenduda nii täpselt kui nemad soovisid .
  • Tavakeelefilosoofia (hiline Wittgenstein, Austin, Ryle ) – neid huvitas, kuidas inimesed reaalsetes situatsioonides keelt kasutavad ja uskusid, et tuleks jälgida keelekasutust.

Tänapäeva analüütiline filosoofia tegeleb ka paljude muude probleemidega, mitte ainult keelega.
Analüütilise filosoofia iseloomulikud jooned:
  • taotleb mõistelist selgust, väljenduste täpsust, loogilist rangust
  • argumentide esitamine
  • hämarate teemade (äng, eimiski) ja mitmetähenduslikkuse vältimine

Filosoofia valdkonnad
Tänapäeval põhiline jaotus:
1. Teoreetiline filosoofia:

2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine)
  • poliitikafilosoofia
  • eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada
  • esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast
  • õigusfilosoofia
  • haridusfilosoofia

III Filosoofia üldised tunnused
  • üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi , mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne.
  • abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse (Russell). Nt Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani ?  Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?
  • kriitilisus/argumentatiivsus – filosoofilise probleemi püstitamine ja lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmistõdesid, ta ei jutlusta, vaid argumenteerib. Filosoofia on kriitiline kahes mõttes: tavaarusaamade iseenesestmõistetavuse suhtes ja teiste filosoofide mõtete, teooriate jne suhtes.
  • mõistete selgitamine /analüüsimine – filosoofia põhimõisteid ei saa defineerida nii, et nad oleks üldaktsepteeritud ( molekul vs teadmine). Filosoofia koolkonnad erinevad tihti üksteisest juba põhimõistete tasandil. Eri koolkonnad selgitavad ja analüüsivad mõisteid erinevalt.
    Analüütilises filosoofias on 1 traditsiooniline mõistete selgitamise viis selline, et tuuakse välja mõistete rakendatavuse „tarvilikud ja piisavad tingimused“. Nt miski on printsess siis ja ainult siis, kui ta on (1) naine ja (2) kuninglikku päritolu. Tänapäeval arvavad paljud filosoofid , et mõistete analüüs traditsioonilises mõttes ei tööta, sest mõisted ei kätke tarvilikke ja piisavaid tingimusi.

Mõistete traditsioonilises tähenduses analüüsi asemel konstrueerivad paljud filosoofid käsitlusi ja teooriaid nähtuste kohta. Neis leiduvad mõisted vajavad aga endiselt määratlemist.
Eksperimentaalfilosoofia
uus filosoofiaharu, mis seab kahtluse alla traditsioonilise „tugitoolifilosoofia“. Tehakse empiirilisi uurimusi, selgitamaks välja, mida erinevad inimesed peavad teadmiseks, õigeks jne. Traditsiooniline filosoofia pole kunagi uurinud, mida teised inimesed arvavad.
2.loeng
IV Vaidlus filosoofia otstarbe üle
Thales olevat tähti vaadates kaevu kukkunud.
Filosoofia ainsat, ainuõiget otstarvet pole. Läbi ajaloo on omistatud selliseid otstarbeid nagu teadmise kasulikkus, maailma parandamine, õnnelikuks tegemine jne.
Teadmise kasulikkus
Platoni järgi pääseb filosoofia ligi sellele, mis muutumatult ja päriselt on. Meeltega tunnetatav ainult näib, seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof , kes seda tunnetab, teab kuidas inimesed elama peaksid. Seega on filosoofia praktiline. Uskus, et ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid.
Marksismi ja pragmatismi ülesanne on „teha ühiskonna elu paremaks“. Paljud „praktilised“ filosoofid usuvad, et õigluse, vabaduse jt mõistete selgitamine on kasulik ühiskonnale.
Maailma parandamine
Rousseau ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni, Kant mõjutas iganenud looduskäsitlust. Meie praegused tavalised mõtted ja ideed olid kunagi filosoofide nutikad vaated.
Õnn
Epikuros: Filosoofia teeb õnnelikuks ja annab meelerahu.
***
Filosoofia – kasulik või kasutu?
Paljude filosoofide arvates on filosoofia mittekasulik, sellega tegeletakse omakasupüüdmatult.
Samas võib arvata, et sellega tegelemine arendab kriitilise mõtlemise ja argumenteerimise oskust, õpetab leidma lahendusi jne.
Filosoofia määratlemise dilemma – ei saa määratleda liiga kitsalt (võib välja langeda suur osa sellest, mida traditsiooniliselt on filosoofiaks peetud) ega liiga laialt (võib hõlmata asju, mis sinna ei kuulu).
FILOSOOFIA JA MUU
I Filosoofia ja filosoofia ajalugu
Filosoofia on oma ajalooga väga tihedalt seotud. Kunagised filosoofilised väited ja teooriad tulevad teisenenud kujul tagasi. Mõnikord arendavad tänapäeva filosoofid teadlikult klassikute ideid. Tihti elavad varasemate filosoofide ideed mingil kujul edasi, enamasti mitte samasugusel kujul.
Ajaloo uurimine – filosoofia ajalugu on eraldi uurimisobjekt , erinevad koolkonnad ja meetodid, ajalooline ja ratsionaalne rekonstruktsioon. Tänapäeva filosoofia mõjutab ka selle ajaloo uurimist , nt Platonit tõlgendatakse nüüd teisiti kui 50 a tagasi.
II Filosoofia ja teadus
Enne filosoofiat ja teadust seletati asju müütidega (kr mythos – lugu), mis olid tihedalt seotud usundiga ja selgitasid, kuidas on tekkinud maailm, inimene jne. Tegelasteks tihti jumalad ja kangelased.
Antiikajal ja ka uusajal ei saa selgelt eristada teadlast filosoofist. 17.-18. saj hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, mis oli veel tihedalt filosoofiaga põimunud. Ka Newtonil olid teaduslik, filosoofiline , religioosne ja esoteeriline arutelu tihedalt seotud.
Selgelt hakati humanitaar - ja reaalteaduste vahel vahet tegema alles 19.saj. See, kas filosoofia on teadus, sõltub sellest, kuidas määratleda teadust, teooriat jne. Selle uurimisega tegeleb teadusfilosoofia.
Teadusfilosoofia
  • Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad humanitaar-, reaal- ja sotsiaalteadused ?
  • Mis kriteeriumide abil saab teha vahet teadusel ja pseudoteadusel?
  • Induktsiooniprobleem – kui kõik seninähtud luiged on valged, siis kas saame järeldada, et kõik luiged on valged?
  • Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust?

Realism vs instrumentalism
Realism – teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Füüsikalised jõud ja väljad on looduses päriselt olemas.
Instrumentalism – teaduslikel teooriatel puudub tõeväärtus, on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks. Füüsikalised jõud ja väljad on kasulikud fiktsioonid.
III Filosoofia ja religioon
Filosoofia ja religiooni ühisjooni/küsimusi:
  • Kuidas või miks on tekkinud maailm?
  • Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata?
  • Kas meil on vaba tahe ?
  • Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha?

Erinevusi:
  • küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad erineda.
  • filosoofia tugineb ainult mõistusele ja ratsionaalsele uurimisele, midagi ei võeta niisama tõe pähe
  • usundites on tõeallikateks ka ilmutus või pühakiri
  • religioonile on iseloomulik kultus

On ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all. Kuid nt budismis sisaldub rikkalik filosoofiline pärand.  erinevates usundites filosoofilist mõtlemist erineval määral.
3. loeng
OLEMINE
Alusmõisteid:
  • Idealism - arusaam, et kõik olemasolev sõltub vaimust . Idealismi järgi on vaim fundamentaalsem kui mateeria .
  • Realism - realism mingi valdkonna/objekti suhtes väidab, et see valdkond /objekt on vaimust sõltumatu.
  • Teaduslik realism - teaduslikud teooriad saavad olla tõesed ning nad kehtivad reaalsete objektide kohta maailmas.
  • Instrumentalism - teaduslikud teooriad on vaatluste ennustamise vahendid. Kui kaks teooriat ennustavad vaatlusi ühtviisi hästi, siis ei ole üks teooria parem kui teine.
  • Naturalism – kõik olemasolev on osa loodusest.

Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid
Kas tajutavad kvaliteedid nagu maitsed, lõhnad, värvused jne kuuluvad maailma? Galileo Galilei esitas erinevuse primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide vahel. Galilei järgi: primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende olemuse tõttu. Sekundaarsed kvaliteedid on omadused, mis asuvad üksnes vaatleja vaimus ja nad ei sarnane oma põhjustele.
Primaarsed kvaliteedid on need, millest lahus ei saa asjast mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid on need, ilma milleta saab asja ette kujutada.
On kolm viisi neid eristada:
  • Omadused vs võimed. Primaarsed kvaliteedid on objektide omadused, sekundaarsed aga võimed, mis neil on tänu omadustele.
  • Mittesuhteline vs suhteline. Primaarsed kvaliteedid on objektidel eraldiseisvana, sekundaarsed on objektil suhtes vaatlejaga.
  • Reaalne vs illusoorne . Primaarsed kvaliteedid on reaalsed omadused, sekundaarsed on illusoorsed või subjektiivsed.

Galilei lähtus viimasest.
Teine tähtsam filosoof , kes on rääkinud primaarsetest ja sekundaarsetest kvaliteetidest, on John Locke .
Locke’i järgi:
  • primaarsed kvaliteedid – tekitavad meis lihtideid, mis sarnanevad primaarsetele kvaliteetidele objektides.
  • sekundaarsed kvaliteedid – objektide toime meie meeltele. Sõltuvad objektide võimest tekitada meis tajumusi, mis ei sarnane objektide omadustele. On määratletud vaatleja kaudu: olla punane = paista punane vaatlejale.

Tajude relatiivsus
Taju suhtelisuse argument (Blackburn) – objekt võib erinevate vaatlejate jaoks lõhnata erinevalt, kumbki pole õige ega vale, seega ei asu maailmas ühte õiget lõhna ja lõhna võib pidada vaimust sõltuvaks.
Muutused tajuaparaadis muudavad lõhna ja maitset. Selle argumendi jaoks on oluline, et vaatlejate kohastumus oleks võrdväärne, muidu 1 eksiks.
Seega, kas objektil pole ühtegi õiget lõhna või on tal mitu lõhna? Maailm ei saa sisaldada liiga palju lõhnu, siis oleks ühel objektil vastukäivad lõhnad. Järelikult peavad lõhnad asuma vaimus. = sekundaarsete kvaliteetide idealism.
Descartes ja tema kaasaegsed lõid duaalsuse kahe maailmapildi vahel:
  • maailm, nagu ta on antud meile – ilmnev pilt
  • maailm, nagu ta on päriselt – seda, milline maailm päriselt on, saame teada teaduse vahendusel. See on teaduslik pilt.

Kuidas lepitada teaduslikku ja ilmnevat pilti? Võimalused:
  • Teaduslik pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas. Ilmnev pilt pole muud kui illusioon . – Teaduslik pilt tugineb tõendusmaterjalidele, ilmnev pilt eelarvamustele ja illusoorsetele arusaamadele.
  • Ilmnev pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas, teaduslik pilt on illusoorne. - Ilmnev pilt põhineb (igapäevasel) kogemusel. Kui teaduslik ettekujutus satub sellega vastuollu, on teaduslik ettekujutus vale.
  • Mõlemad pildid on õiged, ent üks (ilmnev pilt) taandub teisele (teaduslikule pildile). - me saame taandada ilmneva pildi elemente teadusliku pildi elementidele (nt taandada lauad elementaarosakeste kooslustele).
  • Mõlemad pildid on õiged, ent nad pole võrreldavad (ning seega ei vastandu üksteisele). - Pildid on mõisteskeemid, mille vahendusel me mõtleme maailmast. Mõlemad täidavad oma ülesannet edukalt, kuid maailm ise on midagi enamat sellistest skeemidest ning pole nende poolt täielikult haaratav.

1. ja 3. variant on omased teaduslikule realismile, 2. ja 4. instrumentalistlikule käsitlusele .
Tõeline maailm
Locke’i järgi on meile nähtuv maailm selline meie vaimu tõttu, tõeline maailm sisaldab vaid primaarseid kvaliteete. Tema seisukoht on lähedane teaduslikule realismile. Tegelik maailm koosneb osakestest ja väljadest ning lõhnadel, värvustel ja maitsetel seal kohta ei ole.
Tahkus
Mis täidab ruumi, millest kehad koosnevad? Descartes ’i järgi ulatus, aga see on liiga abstraktne . Kehad on tahked .
Locke tahkusest: see on objekti võime takistada teisi objekte võtmast enda alla seda ruumi, milles ta asub. EI NIMETA seda läbitungimatuseks, sest see pigem tuleneb tahkusest kui on tahkus ise ja see on negatiivne määratlus .
Berkeley : Tahkus ei erine soojusest, lõhnast jms, kui saame temast teada ainult oma meelte vahendusel. Kui maailmas puudub tahkus, siis Berkeley järgi pole seal mitte midagi. Subjektiivne idealism – usub, et ka primaarsed kvaliteedid asuvad vaimus.
Locke’i järgi saab maailma kujutada sellisena nagu ta on, Berkeley ja Hume eitavad seda.
Berkeley: ei saa mõista objekti eraldi tema kvaliteedist. Kui eraldame kõik kvaliteedid, mille kaudu tunneme õuna , siis omadusteta õun ei erine õuna puudumisest.
Hume: sama arvamus. Tahkusest: tahkus on mõistetamatu üksinda, peab mõtlema kehadest, mis on tahked. Moodne filosoofia ei anna õiget tahkuse ega mateeria ideed.
*Reaalsuse absoluutne kontseptsioon - maailma kirjeldus nagu ta iseeneses, meist sõltumatult on. sisaldab asju ning seoseid , mille abil saab seletada kogu universumi, kaasa arvatud meie endi toimimise.
Berkeley ja Hume: mõistame maailma vaid kogemuste kaudu. Kui neil on õigus, pole reaalsuse absoluutne kontseptsioon meile kättesaadav
Immanuel Kant eristas: das Ding an sich – asi iseeneses – pole tunnetatav; das Ding für uns – asi meie jaoks – ainult see on meile tunnetatav. Kanti uus mõistekäsitlus: mõiste
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Sissejuhatus filosoofiasse #1 Sissejuhatus filosoofiasse #2 Sissejuhatus filosoofiasse #3 Sissejuhatus filosoofiasse #4 Sissejuhatus filosoofiasse #5 Sissejuhatus filosoofiasse #6 Sissejuhatus filosoofiasse #7 Sissejuhatus filosoofiasse #8 Sissejuhatus filosoofiasse #9 Sissejuhatus filosoofiasse #10 Sissejuhatus filosoofiasse #11 Sissejuhatus filosoofiasse #12 Sissejuhatus filosoofiasse #13 Sissejuhatus filosoofiasse #14 Sissejuhatus filosoofiasse #15 Sissejuhatus filosoofiasse #16 Sissejuhatus filosoofiasse #17 Sissejuhatus filosoofiasse #18 Sissejuhatus filosoofiasse #19 Sissejuhatus filosoofiasse #20 Sissejuhatus filosoofiasse #21 Sissejuhatus filosoofiasse #22 Sissejuhatus filosoofiasse #23 Sissejuhatus filosoofiasse #24 Sissejuhatus filosoofiasse #25 Sissejuhatus filosoofiasse #26 Sissejuhatus filosoofiasse #27 Sissejuhatus filosoofiasse #28 Sissejuhatus filosoofiasse #29 Sissejuhatus filosoofiasse #30 Sissejuhatus filosoofiasse #31 Sissejuhatus filosoofiasse #32 Sissejuhatus filosoofiasse #33 Sissejuhatus filosoofiasse #34 Sissejuhatus filosoofiasse #35 Sissejuhatus filosoofiasse #36 Sissejuhatus filosoofiasse #37
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lemon_tree Õppematerjali autor

Lisainfo

Sissejuhatus filosoofiasse: põhjalik konspekt.

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

51
docx
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
34
docx
Sissejuhatus filosoofiasse
15
odt
Sissejuhatus filosoofiasse
60
docx
Sissejuhatus vaimufilosoofiasse
27
docx
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
18
pdf
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis
59
pdf
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
13
docx
Sissejuhatus filosoofiasse





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun