Sissejuhatus filosoofiasse (21)

4 HEA

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE
KORMDAMISKÜSIMUSED
1. MIS ON FILOSOOFIA?

1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat!

Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks.

2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised ?

See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad.

3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia ?

Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism . Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust.

4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ?

Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada:

Mis liiki asju on olemas?

Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid?

Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?

Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina(peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad(siin küsib “mina”, kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljaspool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?- idealism ); Jumal(Kas on olemas ülimalt täiuslik olend?Kas on olemas kõige oleva algpõhjus?need on religioonifilosoofia küsimused); arvud(Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?); propositsioonid(asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud)

5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika?

Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma mitteaistitavatest põhjusetest.

Mis eksisteerib? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu (hinge)? Kas inimese tahe on vaba?

6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi!

Praktilise filosoofia alla käivad:

esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu?

eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi?

poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord ? Kes peaks valitsema ?

relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised)

esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline?

õigusfilosoofia

haridusfilosoofia

7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust!

1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib . (Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist.)

2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?)

3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...)

8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline?

Filosoof argumenteerib mitte ei jutusta. Filosoofia ei paku meile valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata.

Kriitiline mille suhtes? 1. Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes.

9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes?

“Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof , kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.”EsaSaarinen(2004: 20)

10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide!

Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele.

11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne!

Filosoof argumenteerib, ehk esitab poolt ja vastu kaalutlusi, mitte ei jutlusta.

12. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod?

Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et p (S on teadmise subjekt ehk see, kes teab). Et fikseerida, mis tähendab, et S teab, et p, püütakse leida tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et S teaks , et p. Olgu need tingimused A1, A2, …, An. Siis igaüks neist on tarvilik selleks, et S teaks, et p: kui S teab, et p, siis kehtib A1; kui S teab, et p, siis kehtib A2; …; kui S teab, et p, siis kehtib An. Ja kõik tingimused kokku on piisavad selleks, et S teaks, et p: kui kehtivad tingimused A1, A2, …, An, siis S teab, et p. Kokkuvõttes: S teab, et p, siis ja ainult siis (ehk: parajasti siis), kui kehtivad tingimused A1, A2, …, An.

Üks tarvilik tingimus selleks, et S teaks, et p, on see, et p oleks tõene. Ei ole võimalik teada seda, mis on väär. Kõik, mida teatakse , on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea.

13. Millist otstarvet on filosoofiale omistatud?

1. Tõe kasulikkus: filosoofia kui midagi prkatilist, maailma olemisest saab teada kuidas peab olema.

2. Ühiskonna hüvanguks / maailma parandamine: teha ühiskonna elu paremaks, meie elu hüvanguks.

3. Õndsus: Inimene saab filosofeerides targemaks ja õnnelikumaks. Rõõm filosofeerimisest endast kui ka selle tulemusest.

4. Filosoofia on kasutu:

14. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi!

Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil.

15. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks ?

Ininmteadmiste ajaloo moodustab suures osas katkematu püüd nihutada kõik küsimused emma-kumma alla neist kahest kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin , lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones.
2. TÕDE

1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“!

1)Teooria tõest endast

2)Teooria sõna “Tõene” tähendusest

3)Teooria tõekandjatest (faktid? maakaardid?)

2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed?

Sest filosoofias omistatakse tõesust eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjdega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita.

3. Milles seisneb valetaja antinoomia ( paradoks )?

Väide Ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt, aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. Tuleb välja, et väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p on väär.

4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele!

Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide ( otsustus ) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse?

1)Moraalifaktid: on väidetud, et kuigi on olemas moraalsed tõed, ei ole olemas moraali-fakte (millega saaksid need vastavuses olla). Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu).

2) Aprioorsed tõed: Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5?

5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria?

Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest või mitte. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest.

6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel?

Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega.

7. Mis kõneleb koherentsusteooria poolt?

1. Pole vastavus-teooria probleeme, mis seisnes faktidele vastavuse näitamisega.

2. Mineviku kohta tehtavate väidete puhul, hindame mingi väite usutavust selle järgi kuivõrd ta on kooskõlas meie seniste tõekspidamistega. (Ajaloolise väite tõesust teame ajalooraamatute, tekstide vms kaudu)

3. Ka uut infot hindame selle järgi, kas see on kooskõlas me seniste tõeste väidete hulgaga. (Väite, et keegi X nägi kummitust, tunnistame vääraks, sest ei ole kooskõlas tõeste tava-arusaamlike või teaduslike uskumustega )

8. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust!

1. Mis uskumuste süsteem?

Uskumuste hulga määratlemise probleem. Kelle uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste ?)

2. Jane Austeni probleem

Võtame kaks uskumust/väidet: “Jane Austen poodi mõrvari poolt”

“Jane Austen suri oma voodis ”

Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga! Ent keegi ju ei eelda, et (1) on tõene. Aga koherentsusteooria pooldaja ei saa ütleda, et (1) on väär ja (2) on tõene.

9. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni!

Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus , et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus , heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust.

Tõesed on sellised uskumused...

...mis “töötavad”

...millest lähtudes saab sihipäraselt töötada

...mis ennast õigustavad

...millesse on kasulik uskuda

Esindajad: C. S. Peirce , W. James, F. C. S. Schiller , J. Dewey.

Uuemast ajast: Rorty , Putnam, Margolis

10. Esitage vähemalt 2 vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile!

1. “Töötama” kahemõttelisus

A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”?

Sõna “töötama” on kahemõtteline:

1)mingi uskumus prognoosib juhtuvat

2)mingi uskumus varustab meid energiaga

2. Kasulik väärus/kasutu tõde

Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud.

11. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi?

Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin “ Sobivus ” ja mida termis “tõelisus”, ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad.

12. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid?

Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa. See on tõene, mis on meile kasulik. On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda.

13. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest?

Erine selle poolest, et tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu kõik teised voolud on arvanud.

14. Mida tähendab et „on tõene“ on performatiivne väljend?
Seda öeldes sooritab inimene mingi teo.

15. Milles seisneb „tõe/tõesuse“ ekspressiivne otstarve?

Strawsoni järgi on fraasil “on tõene” lisaks nõustumise ja kinnitamisele veel ka ekspressiivne otstarve:

“on see tõsi, et...”

“on see ikka tõene, et...”

“kui see on tõsi no siis ma küll ei tea”

Sarnastes väljendites funktsioneerib “tõene” üllatuse, kahtluse ja mitteuskumuse väljendajana.
3. TEADMINE
1. Millega tegeleb epistemoloogia?

Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust.

Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise probleemidega.

Termini “epistemoloogia” vermis 19, saj keskel šoti mõtleja James F. Ferrier.

“Epistemoloogiaga” kõrvuti kasutatakse ka termineid “gnoseoloogia”, “tunnetusteooria”, “teadmiseteooria”, “tedmusteooria” ja “episteemika”.

Uusajal on epistemoloogia olnud filosoofia domineerivamaid valdkondi.
2. Mida tähendab küsimus „teadmise määrast“?
Skeptikud ütlevad, et me teame väga vähe; igatahes palju vähem sellest, mida arvame end teadvat. Äärmuslikud skeptikud väidavad, et me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused). Skaala teises otsas on mitemesugused realitid, kes väidavad, et me teame kaunis palju endast ja meid ümbritsevast maailmast.
3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees).
4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses!
Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll.
5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu!
Kanti arvates on olemas objektiivne maailm (meist sõltumatu), mille kohta me aga ei saa midagi konkreetset väita. See on “asi iseeneses”. See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab kant “asjaks meie jaoks”. Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Miks? Asi on sellel, et tunnetuses eristab Kant kahte aspekti:
1) tunnetuse mateeriat- aistinguid
2) tunnetuse aprioorset vormi- inimese mõistus vormib tunnetuse mateeria .
Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid.
6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks?
Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab , et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest.
7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust?
-Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine kui tuttavolek:
“Ma tean, mis on kõhuvalu” (olen seda tundnud)
“Ma tean mis on kaotusvalu” (olen lähedase inimese kaotanud)
“Ma tean seda poissi keskkoolist saati)
-Oskusteadmine e. kuidas-teadmine:
“Ma tean, kuidas füüsikas seda valemit kasutada”
“Ma tean, kus asub Venemaa”
“Ma tean, kuidas õmmelda sellikut”
8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide!
Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. nt. Ma tean, et 2+2=4
9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus?
Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. (ÕTU)
10. Selgitage traditsioonilise määratluse (ÕTU) „uskumise“ ja „tõesuse“ tingimust!
1. Tõesuse tingimus: “Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, peab ta tõesti olema HIV positiivne.” Kui asi nii ei ole, kuigi inimene usub kindlalt, et tema väide on tõene, siis ei hakka keegi ütlema, et see inimene TEAB seda.
2. Uskumise tingimus: “Et võiksi teada, et P. on HIV positiivne, pean ka uskuma, et P. on HIV positiivne.” Oletame, et tõesuse tingimus on täidetud. P. on HIV positiivne, kuid mingil põhjusel ma ei usu seda. Näib küllalt ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea.
11. Selgitage traditsioonilise määratluse „õigustatuse“ tingimust!
Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et ma usuksin õigel alusel). Hääled unenäost ei saa olla teadmise aluseks. Sellisele alusele tuginev usk võib osutuda tõeseks, kuid ei saa anda alust teadmisele.
12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust (ÕTU) vähemalt kahel viisil!
Kas leidub teadmise juhtum, kus pole kas tõesust, uskumist või õigustatust (kus üks neist pole tarvilik)? Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus, aga pole teadmist?
13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le?
Pakkus täiendust. Alvin I. Goldman tegi ettepaneku:
S teab, et p, siis ja ainult siis kui:
p on tõene
S usub et p
S on õigustatud uskuma, et p
p põhjustab S-i uskumuse, et p
14. Milles seisneb nn vihmanäide põhjusliku teadmisteooria vastu?
Kõik tingimused on täidetud, sealhulgas ka põhjuslikkusetingimus, kuid kas see inimene ka tõesti teab, et vihma sajab? Tekib küsimus, kuidas välistada uskumuse õigustusest juhuslikkust, et saaks rääkida teadmisest.
15. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid?
4. ÕIGE KÄITUMINE
1. Selgitage normatiivse eetika ja meta -eetika erinevust?
N-eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne.
2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust!
Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed.
Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud.
3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist!
Teo- utilitarism : tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil.
Reegli e. normi-utilitarism: Ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks.
4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks?
1. Annab konkreetse juhise , lahenduse igale olukorrale. Ei ole formaalne , ega üldsõnaline, a la tee seda, mida kõik teeks selles olukorras.
2. Utilitarism on sisuline: tuleb aidata kaasa hüvangu suurenemisele ja leevendada kannatust.
3. Me ju sageli kaalume erinevaid tegusi ja eelistame neid, mis toovad kaasa rohkem heaolu.
5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil!
Teoorias on utilitarism väga atraktiivne, kuid tema praktikasse rakendamisel tekib mitmeid raskusi.
1. Õnne mõõtmise küsimus: Kes ja kuidas otsustab, kas sadisti poolt kogetud heameel kaalub üles kannatja kannatused? Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost?
2. Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust?
3. Õigustab ebamoraalseid tegusid : Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu.
4. Moraaliprintsiipide avalikkus.
6. Mis on intuitsionism ja kas see on konsekventsialistlik või deontoloogiline teooria?
7. Miks ei saa intuitsionistiga vaielda ?
8. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat!
9. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik?
Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus /õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et moornle on see tegu, mis lähtub kohusest jamitte kaluvustest, ihadest , tunnetest. Teo motiiv on kantile tähtsam, kui tagajärg.
10. Milles seisneb kategooriline imperatiiv ?
Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit). Ta on mõeldud põhimõttelise viisina, kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga.
11. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test?
Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada.
12. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv?
Hüpoteetiline imperatiiv käsib midagi teha, kui soovitakse midagi saavutada, näiteks Õpi hoolsasti, kui tahad elus edasi jõuda. Juhul kui inimene ei taha elus edasi jõuda, ei käse hüpoteetiline imperatiiv tal midagi teha. Kategooriline imperatiiv on printsiip, mille alusel saab hinnata maksiimi e. käitumispõhimõtte moraalset õigsust.
13. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet!
Teo motiiv on tähtsam, kui tegu ise. Nt. Kui keegi tahab püüda last, aga kukutab ta ise, on tegu moraalne.
14. Tooge näide kohustuste konfliktist?
Kui tekib hetk, kus kaks kohustust lähevad omavahel alati vastuollu. Mul on kohustus: mitte kunagi varastada, ja kaitsta oma peret, mida peab siis tegema?
15. Milles seisneb nn tegude tagajärgede probleem ja kuidas C. I. Lewis seda leevendas?
5. DEMOKRAATIA
1. Mis on demokraatia?
Demokraatia on valitsemine rahva enda poolt ja rahva enda heaks. See on üks võimu vorme, mida ieloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi amtlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine.
2. Kes on see „rahvas“ kes demokraatias valitseb?
Inimesed, kel on luba hääletada. Eri aegadel ja eri piirkundades on selleks erinevad piirangud. Näiteks ei lastud Antiik-Kreekas lastel, naistel ega välismaalastel hääletada.
3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat !
Otsese demokraatia korral räägib iga inimene ise enda eest. Ta toob isiklikult välja oma probleemid ja vajadused ja arutleb nende üle. Esindusdemokraatial valivad inimesed endale esindajad, kes esindavad nende huve ja kaitsevad nende seisukohti.
4. Kas demokraatia toob paratamatult kaasa vabaduse?
Vabadus ei ole seotud demokraatiaga.
5. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi?
Kõigi tahe on kõigi üksikisikute konkreetsete tahete tulemus, see on omaenda huvides hääletamine ja hääletamine selle alusel, mida peetakse õigeks. Üldine tahe on hääletada selle poolt, mis on teie arvates moraalselt õige tulemus või ühine hüve, tähendab hääletada vastavalt oma arusaamale üldisest tahtest.
6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks!
1. Strateegiline asjaolu: Võrreldes teiste valitsusvormidega võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi, arvamusi , huvisid.
2. Episteemiline asjaolu: Kuna otsustamisse on kaasatud suur hulk inimesi, on loogiline, et otsus tuleb paikapidavam ja pädevam.
3. Moraal -psühholoogiline asjaolu: Demokraatia innustab inimesi hoolikamalt oa seisukohtadele mõtlema.

7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu!

See on mõtekas siis, kui on suhteliselt väha isikuid, kes selles osalevad ja kui tuleb teha küllaltki vähe otsuseid.

8. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil!

1. Illusoorsus, ebaolulisus ja eelarvamused : Hääletamise protseduurid ei garanteeri inimeste poolt valitsemist, sest mõned valijad ei tea, mis on nende huvid; valijaid tüssatakse osavate kõnemeeste poolt; kandidaatide ring ei paku tõelisi valikuid .

2. Tuntud loosung “2 pead on 2 pead ei pea paika”.

9. Kuidas kritiseerib Platon demokraatiat?

Õiged poliitilised otsused vajavad eksperte. Demokraatias aga rahvas sellist omadust ei oma. Seega võib demokraatia tagajärjeks anda lolli poliitilise süsteemi.

10. Milles seisneb volitatud esindaja teooria erinevus sõltumatu esindaja teooriast?

Volitatud esindaja on vaid “hääletoru” inimeste vahel. Ta ei tohi avaldada oma arvamust, kui rahva oma. Tal ei ole õigust enda ideesid edasi anda. Sõltumatu esindaja oskab ka ise mõelda, ning võib ka tõlgendada rahva huvisid.

11. Milles seisneb Wollheimi (demokraatia) paradoks?

Minu arvates on õige poliitika A.

Enamus soovib poliitikat B.

Ma nõustun demokraatia põhimõttega: et ellu viidaks enamuse otsused.

Seega nõustun, et viidaks ellu poliitika B.

Mistõttu olen ma seisukohal: on õige viia ellu vale poliitika.

12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub?
1) Võimalus, et süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima--->võimude lahusus
2) Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada

13. Milles seisneb võimude lahususe idee?

Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente sisaldus juba antiikaja filosoofide (Platon, Aristoteles , Polybios ) teostes. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke , kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele Charles de Montesquieu oma teoses "Seaduste vaimust " (pr. k De l'esprit des lois ), pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances).

14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini?

1. Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- millinepeaks olema elu ühiskonnas- on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel.

2. Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele.

3. Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia.

15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon?
“Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne koraaldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita.”
6. VABADUS

1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega !
1) Kuidas mõõta vabdust?
2) Mis on vabadus?
3) Mis on vabaduse piirajad?
4) Kes või mis on vabaduse subjekt?

2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks?

Keskne küsimus on, et kui palju vabadust peab riik indiviidile andma? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu?

3. „Negatiivne vabadus“ tähendab …

Oled negatiivses mõttes vaba, kui keegi ei sunni, ega takista su tegemisi.

4. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi!

Mõned on nn. targemad, ratsionaalsemad ja teavad mis on sulle ja riigile hea.

5. Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele!

Kõnelda just kui oleks N-vabaduse ja P-vabaduse näol tegemist kahe vabaduse liigiga , on ekslik. Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu.

S on vaba C-st, tegema A.

S: Kes/mis on vaba? (agest, toimija)

C: Millest vaba? (takistused, piirangud)

A: Mida tegema? (taotlused, sihid)

6. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/piiramise küsimuses?

Liberaalid : Vabaduse piiramine ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab.

Sotsialistid: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt , kuid siiski kausaalselt.

7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/ staatusest ?

Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes? Kas vabadus kaalub nad üles?

8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik?

Sest keelatav seisukoht võib-olla tõene; väära seisukoha keelamisega takistatakse mõistmist tõde. Tõde muutub dogmaks.

9. Kuidas põhjendab Mill vabadust?
Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus.

10. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip?

Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil- nimelt enesekaitseks. Et tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on on õigustatud ühelainsal põhjusel- selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus.

11. Mida saab väita Milli progressiusu vastu?

Mill usub, et inimkond on progressiivne ses mõttes, et inimesed on võimalised kogemusest õppima. James F. stephen arvas , aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemustest, siis kaob meil alus õhutada neid elamis-eksperimentidele.

12. Kuidas õigustas Mill vabaduseprintsiipi?

Kõik peavad teiste suhtes järgima teatud käitumisjoont. Selline käitumisjoon tähendab, et üksteise huvisid ei kahjustata, või õigemini- ei kahjustata teatud huvisid, mida kas seaduses väljendatult või vaikimisi loetakse õigusteks. Mill kavatseb akitsta sellist arusaama õigustest, mille kohaselt õigused pole mitte loomulikud või fundamentaalsed, ega ka lihtsalt peegelda seda, millised parajasti juhtuvad olema mingi maa seadused, vaid mis lähtub utilitarismi teooriast.

13. Kellele rakendub vabadus e. kahjuprintsiip Milli järgi?

Tsiviliseeritud ühiskonna iga liikme kohta. Tema printsiip on mõeldud kehtima “küpses eas inimeste” kohta. Lapsed ja “barbarid” jäävad sellest välja, sest vabadus kui printsiip ei rakendu üheski olukorras enne seda hetke, millest alates inimkond suudab täiustuda vaba ja võrde mõttearenduse kaudu.

14. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil?

Ei ole kindlalt sõnastatud. Millal hakka inimee põhjustama kahju teistele?

15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile?

Marxi liberalismikriitika: Liberalism taotleb sellist režiimi, kus oleksid tagatud õigused võrdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile, seegi poltiililist emantsipatsiooni. Kuid sääraste õiguste omamine mitte ainult ei küüni inimliku emantsipatsioonini, vaid tegelikult liberaalsed õigused isegi takistavad seda. Sest liberaalsed õigused on egoistlikud eraldamise õigused: need on õigused, mis Marxi järgi õhutavad iga indiviidi nägema teistes vaid kitsendusi omaenda vabadusele.
7. ÕIGLUS
1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi „asju“ millele omistatakse õiglust!
2. Mis on jaotav õiglus?
Põhiküsimused:
-Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus , või mingi nende kombinatsioon?
-Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide?
-Mis on „õige“ jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele?
Näiteid õiglase jaotamine võimalikest printsiipidest:
-Iga inimesele võrdne osa (formaalne võrdlus)
-Igale inimesele vastavalt vajadusele
-Igale inimesele vastavalt teenetele
-Igale inimesele vastavalt panusele
3. Mis on korraldav õiglus?
Korraldava õigluse puhul on küsimus vahetussuhtest:
-teenuse eest tasumine
-kahju ja hüvitise vahekord
-kuriteo ja karistuse vahekord
* Õiglane tähendab korraldavas õigluses „õiget“ propotsiooni.
4. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused?
Põhiküsimused:
-Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon?
-Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide?
-Mis on „õige“ jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele?
5. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi !
1)Igale inimesele vastavalt ...
2)Igale inimesele vastavalt...
3)Igale inimesele vastavalt...
6. Iseloomustage töö rolli Locke’i omandikontspetsioonis!
See on põhjapaneva tähtsusega. Igal inimesel on omandiks tema enese isik. Tema keha ja tema käte töö on päriselt tema oma. Ükskõik millise asja ta siis eemaldab seisundist, millesse loodus selle on pannud ja sinna jätnud, ta on seganud oma töö selle asjaga ja lisanud sellelle midagi, mis on tema ande oma ning mis seeläbi teeb selle asja tema omandiks. Ta on oma tööga midagi lisanud , ja välistab nii teiste inimeste ühise õiguse.
7. Millised probleemid seonduvad Locke’i omandiõigusega?
See on ebaõiglane nende suhtes, kes ei saa töötada. Töötamine annab meile õiguse hoida endale lisatud väärtus, kuid maa ei ole osa lisatud väärtusest, maa oleks enne vahele segamist ka veel seal olnud. Nii võib tegelikult justkui tootmise viljad endale jätta. Ei ole ka õigust maad pärandada lastele.
8. Iseloomustage vähemalt kahte argumenti vabaturu vastu!
Engels : Vabaturg toob vältimatult kaasa ühe kriisi teise järel, kus inimesed jäävad tööta ja äris laostuvad, kaubad aga lähevad raisku või müüakse maha kahjumiga.
Engels: kapitalistlikus ühiskonnas on hulk inimesi, kellel puudub igasugune tootlik roll.
9. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda?
Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn „teadmatuse loori “ taga – kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on „hea“ ja mida ihaldatakse; teatakse, et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist?
10. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte?
Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus.
11. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil!
1)Kas ikka valitakse need printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe ? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad?
2)Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin : Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud ?
3)Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick : Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas-edukas inimene sellega nõustuma?
12. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone?
Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestets, kes ei ole andekad, ei oma head töökohta või ei saagi üldse tööd teha? Kas tema jäetakse siis kõigest ilma?
13. Iseloomustage Nozicku libertaarset õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele!
Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve (turvatunne, õnn, heaolu) saavutamiseks.
Eristab kolme tüüpi õigluse kontseptsioone:
*eesmärkide põhised printsiibid
*malli põhised printsiibid
*ajaloolised
Noziku arvates on need kõik väärad, v.a tema ajalooline õigluse kontseptsioon. Nozik ütleb, et mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud mingi legitiimse protseduuriga, st: omandatud ilma, et see oleks kellelegi enne kuulunud; saadud üleandmise kaudu; saadud ebaõigluse kõrvaldamisest.
Vastuväide: Ebaõiglane algne omandamine: mis siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Kui kaugele üldse algse omastamise otsingul minna?
14. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni!
Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt konstrueeritud mõiste ning vaevalt , et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha.
15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone?
Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga.
Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta.
8. KUNST
1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi!
1)Kunsti definitsioon: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?
2) Kunstiteose ontoloogia: Mis tüüpi “asjad” on kunstiteosed ?
3)Kunstiteose interpretatsioon: Kas kunstiteosel on üks või rohkem tähendust? Mis on tõlgenduse allikaks?
4)Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust?
2. Selgitage küsimuse „mis on kunst “ vähemat kahte tähendust?
-Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed?
-Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused?
3. Milles seisneb anti- essentsialistlik kunstiteooria?
Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks?
Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste.
Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel
4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile?
Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest).
5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
„Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud.
6. Selgitage traditsioonilise esteetika kahte eksimust Kennicki järgi!
7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad ? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.”
8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid!
Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:
1) artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse.
„Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele.
„Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi.
„Kunstimaailm“: kunstnikud , kunstikriitikud, kuraatorid jne
9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma “?
Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse „omistamisest“ sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust.
10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon?
x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus.
Selgitused : Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita.
Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus .
11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile!
1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus- Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud.
2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda.
12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus?
Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks koradmise, avardamise või hülgamise mõistet. Kordamine- kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Avardamine- leiab aset mingi “kunstilise probleemi” lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine .
13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstimääratlustele!
S. Davies : Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi- viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega-kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saaud ju siduda narratiivi vmskaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud.
14. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat?
15. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks?

.ODT Laadi alla originaalfail 15 lk · .odt · 472 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

472 laadimist Kokku alla laetud

21 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

cocochoo Õppematerjali autor

Kursuse "Sissejuhatus filosoofiasse" 2010.a kevadsemestri kordamisküsimused

Küsimused teemade kohta:
1. MIS ON FILOSOOFIA?
2. TÕDE
3. TEADMINE
4. ÕIGE KÄITUMINE
5. DEMOKRAATIA
6. VABADUS
7. ÕIGLUS
8. KUNST

Kokku on 120 küsimust, täieliku vastuse andisin 109-le.
Ise sain selle konspekti järgi õppides A.

filosoofia vabadus õiglus kunst käitumine

Sarnased õppematerjalid

docx

Filosoofia eksami kordamisküsimused

1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise

Filosoofia

docx

Filosoofia eksami vastused

Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? või mitte. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi

Filosoofia

docx

Filosoofia eksami vastused

1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise-

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

Filosoofia küsimused

Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate

Filosoofia

odt

Filosoofia kordamisküsimused

1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse?

Filosoofia

pdf

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest

Filosoofia

doc

Mis on filosoofia?

Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma

Filosoofia

pdf

Filosoofia kursus ülikoolis: tõde, teadmine, õiglus

10. Tõefraasi üldistav, peformatiivne ja ekspressiivne funktsioon: Üldistav: tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele; fraasi vaja kui pole atud lauset. Kinnitamine ja nõustumine: kasutades fraasi „on tõene“ sooritame kinnitamise/nõustumise teo. Ekspressiivne: kasutatakse fraasi, et väljendada mingit üllatust/kahtlust Teadmine 1. Epistemoloogia: filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega (mis on teadmise ulatus, allikas, objektid, subjekt) 2. Teadmise ulatus: Kui palju me teame ja kus on piir. Skeptimism: teame väga vähe (ainult oma teadvuse seisundit teame). Realism: teame üsna palju endast ja maailmast 3. Feministid heidavad ette: Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne

Sissejuhatus filosoofiasse

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (21)

silkenfloss: Kasutasin 2015 aastal, ei olnud väga kasulik, mõned teemad puuduvad ja mõned on liialsed. Kui otsite midagi eksamiks, siis soovitan slaide ÕIS-ist kasutada, seal on kõik, mis eksamiks vajalik on!

17:02 07-06-2015

kaarika: Olen probleemi ees, et see fail ei avane minu arvutis, proovin kusagil arvutis uuesti, kus odt.fail avaneks ja siis kommenteerin.

22:16 17-01-2011

Liisa Kask: Ei saa avada selliseid faile. Võiks olla salvestatud ikka rohkem levinud failina (nt doc)!

14:54 27-12-2011

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 15 lk