Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus filosoofiasse (21)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE
KORMDAMISKÜSIMUSED
1. MIS ON FILOSOOFIA?
  • 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat!
  • Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks.
  • 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised ?
  • See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad.
  • 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia ?
  • Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism . Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust.
  • 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ?
  • Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada:
  • Mis liiki asju on olemas?
  • Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid?
  • Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?
  • Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina(peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad(siin küsib “mina”, kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljaspool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?- idealism ); Jumal(Kas on olemas ülimalt täiuslik olend?Kas on olemas kõige oleva algpõhjus?need on religioonifilosoofia küsimused); arvud(Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?); propositsioonid(asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud)
  • 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika?
  • Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma mitteaistitavatest põhjusetest.
  • Mis eksisteerib? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu (hinge)? Kas inimese tahe on vaba?
  • 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi!
  • Praktilise filosoofia alla käivad:
  • esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu?
  • eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi?
  • poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord ? Kes peaks valitsema ?
  • relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised)
  • esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline?
  • õigusfilosoofia
  • haridusfilosoofia
  • 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust!
  • 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib . (Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist.)
  • 2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?)
  • 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...)
  • 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline?
  • Filosoof argumenteerib mitte ei jutusta. Filosoofia ei paku meile valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata.
  • Kriitiline mille suhtes? 1. Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes.
  • 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes?
  • Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof , kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.”EsaSaarinen(2004: 20)
  • 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide!
  • Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele.
  • 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne!
  • Filosoof argumenteerib, ehk esitab poolt ja vastu kaalutlusi, mitte ei jutlusta.
  • 12. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod?
  • Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et p (S on teadmise subjekt ehk see, kes teab). Et fikseerida, mis tähendab, et S teab, et p, püütakse leida tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et S teaks , et p. Olgu need tingimused A1, A2, …, An. Siis igaüks neist on tarvilik selleks, et S teaks, et p: kui S teab, et p, siis kehtib A1; kui S teab, et p, siis kehtib A2; …; kui S teab, et p, siis kehtib An. Ja kõik tingimused kokku on piisavad selleks, et S teaks, et p: kui kehtivad tingimused A1, A2, …, An, siis S teab, et p. Kokkuvõttes: S teab, et p, siis ja ainult siis (ehk: parajasti siis), kui kehtivad tingimused A1, A2, …, An.
  • Üks tarvilik tingimus selleks, et S teaks, et p, on see, et p oleks tõene. Ei ole võimalik teada seda, mis on väär. Kõik, mida teatakse , on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea.
  • 13. Millist otstarvet on filosoofiale omistatud?
  • 1. Tõe kasulikkus: filosoofia kui midagi prkatilist, maailma olemisest saab teada kuidas peab olema.
  • 2. Ühiskonna hüvanguks / maailma parandamine: teha ühiskonna elu paremaks, meie elu hüvanguks.
  • 3. Õndsus: Inimene saab filosofeerides targemaks ja õnnelikumaks. Rõõm filosofeerimisest endast kui ka selle tulemusest.
  • 4. Filosoofia on kasutu:
  • 14. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi!
  • Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil.
  • 15. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks ?
  • Ininmteadmiste ajaloo moodustab suures osas katkematu püüd nihutada kõik küsimused emma-kumma alla neist kahest kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin , lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones.
    2. TÕDE
  • 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“!
  • 1)Teooria tõest endast
  • 2)Teooria sõna “Tõene” tähendusest
  • 3)Teooria tõekandjatest (faktid? maakaardid?)
  • 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed?
  • Sest filosoofias omistatakse tõesust eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjdega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita.
  • 3. Milles seisneb valetaja antinoomia ( paradoks )?
  • Väide Ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt, aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. Tuleb välja, et väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p on väär.
  • 4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele!
  • Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide ( otsustus ) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse?
  • 1)Moraalifaktid: on väidetud, et kuigi on olemas moraalsed tõed, ei ole olemas moraali-fakte (millega saaksid need vastavuses olla). Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu).
  • 2) Aprioorsed tõed: Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5?
  • 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria?
  • Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus filosoofiasse #1 Sissejuhatus filosoofiasse #2 Sissejuhatus filosoofiasse #3 Sissejuhatus filosoofiasse #4 Sissejuhatus filosoofiasse #5 Sissejuhatus filosoofiasse #6 Sissejuhatus filosoofiasse #7 Sissejuhatus filosoofiasse #8 Sissejuhatus filosoofiasse #9 Sissejuhatus filosoofiasse #10 Sissejuhatus filosoofiasse #11 Sissejuhatus filosoofiasse #12 Sissejuhatus filosoofiasse #13 Sissejuhatus filosoofiasse #14 Sissejuhatus filosoofiasse #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 456 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 21 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor cocochoo Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kursuse "Sissejuhatus filosoofiasse" 2010.a kevadsemestri kordamisküsimused

    Küsimused teemade kohta:
    1. MIS ON FILOSOOFIA?
    2. TÕDE
    3. TEADMINE
    4. ÕIGE KÄITUMINE
    5. DEMOKRAATIA
    6. VABADUS
    7. ÕIGLUS
    8. KUNST

    Kokku on 120 küsimust, täieliku vastuse andisin 109-le.
    Ise sain selle konspekti järgi õppides A.

    filosoofia , vabadus , õiglus , kunst , käitumine

    Mõisted


    Kommentaarid (21)

    silkenfloss profiilipilt
    silkenfloss: Kasutasin 2015 aastal, ei olnud väga kasulik, mõned teemad puuduvad ja mõned on liialsed. Kui otsite midagi eksamiks, siis soovitan slaide ÕIS-ist kasutada, seal on kõik, mis eksamiks vajalik on!
    17:02 07-06-2015
    kaarika profiilipilt
    kaarika: Olen probleemi ees, et see fail ei avane minu arvutis, proovin kusagil arvutis uuesti, kus odt.fail avaneks ja siis kommenteerin.
    22:16 17-01-2011
    Tondu profiilipilt
    Liisa Kask: Ei saa avada selliseid faile. Võiks olla salvestatud ikka rohkem levinud failina (nt doc)!
    14:54 27-12-2011


    Sarnased materjalid

    34
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    37
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    51
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
    18
    pdf
    SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis
    13
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    27
    docx
    Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
    59
    pdf
    Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
    34
    docx
    Filosoofia eksami kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun