Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Arthur Coleman Danto Referaat Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud.
docstxt/15274150294313.txt
toimingute selge, ammendav, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Esteetiku huvi on suunatud esmajoones probleemide tõestamisele, mõistete selgitamisele ja eelduste kriitilisele läbivaatamisele. 3. Nimetage vähemalt 3 filosoofilise esteetika koolkonda! Esteetika koolkonnad: esteetikat tehakse koolkondades/vooludes, mis erinevad üksteisest aine ehk põhiprobleemide ja meetodite poolest. On olemas näiteks: analüütiline esteetika (Beardsley, Dickie, Danto, Sibley), eksistentsialistlik esteetika (Sartre, Heidegger), feministlik esteetika (Felski, Battersby), fenomenoloogiline esteetika (Ingarden, Merleau-Ponty), marksistlik esteetika (Adorno, Lukacs, Stolovits), pragmatismi esteetika (Dewey, Shusterman). 4. Iseloomustage analüütilist esteetikat! Filosoofia esteetika kui analüütiline esteetika: kunstipraktika põhimõistete loogiline ja mõisteline analüüs (sageli tarvilikes ja piisavates tingimustes), argumenteeriv-põhjendav,
mingeid tunnuseid, mis oleksid ainult kunstiteostele spetsiifilised ja ühtlasi obligatoorsed -- kunstiteoseks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused -- ning võimaldaksid kunsti defineerida. 1655 Mis on kunst? Wittgensteini filosoofia mõjul loobusid analüütilised kunstifilosoofia pikaks ajaks püüdest kunsti defineerida. Küsimus "Mis on kunst?" julgeti uuesti püstitada alles 1960. aastate keskpaigas, kui mitmed filosoofid (Danto 1964; Mandelbaum 1965) olid näidanud, et see, mis lubab meil rääkida teatud asjadest kui kunstiteostest, ei pea olema avastatav kunstiteoste vaatlemise teel. Nii võib Maurice Mandelbaumi meelest olla selleks ühisosaks ka mõ- ni varjatud tunnus, nagu näiteks kavatsus, millega kõik kunstiteosed on loodud (1965: 222-223). KUNST KUI INSTITUTSIOON Mandelbaumi mõtet arendas edasi George Dickie, kes leidis, et kõiki kunstiteoseid
· kunstiteosed erinevad liiga palju reaalsetest asjadest ja kunstiteoseid on võimalik silma järgi avastada vaid juhuslikult (Ühe mehe karp võib olla teise mehe kunst) (anti-essentsialism- kunstiteosetel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame aru, et on kunstiteos) Puhtalt visuaalse vaatlusega pole aga eristus võimalik. On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 3. Kas definitsioon välistab loomingulisuse? · Ei ole toodud näiteid (M.Weitz), et definitsioon oleks välistanud loomingulisuse (anti- essentsialistid väidavad, et kunsti ei saa defineerida, kuna kunst on loominguline ja ajas
Iseloomulik kokkupuutepunktide puudumine filosoofide ja ajaloolaste väitluste vahel. Ajaloolased ei puudutanud üldiseid seaduspärasusi ajaloo seletamisel, filosoofid ei kuulanud ühiskonnateadlasi. Lõi vankuma mõte, et teadusele on ,,üks globaalne" mõtlemine vaid see koosneb arvukatest lokaalsetest distsipliinide praktikatest. 2. 1970-1990 narrativne ajaloofilosoofia Sild kahe ajajärgu vahel A. C. Danto teos, milles oli siiski positivismi ja metodoloogilise temaatika jälgi. Samas ütles ta, et ajalooseletus on olemuselt tagasivaatav. Narratiivne ajaloofilosoofia keskendus esitusviisidele. Ajalootegemine koosneb narratiivide konstrueerimisest, uurimustööst ja nende kahe osa vahele silla ehitamisest, millega narratiivid toestatakse mineviku tõendusmaterjalist. 3. 1990 ,,kohalolu"(mälu, trauma, mineviku kohalolu)
1972. Sisyphose müüt. Topoi 25: 101108. Essee absurdist. Tln. Sellars, W. 1963. Science, Perception (kunsti seos esteetilisusega on vaieldav) and Reality. New York. Danto, A. C. 2000. Ühendused maailmaga. Tln. Thoreau, H. D. 1994. Walden ehk elu Filosoofia leksikon. 1985. Tln. metsas. Tln. Peamised küsimused: Jerusalem, W. 1922. Sissejuhatus Wittgenstein, L. 2005. Filosoofilised Mis on ilu
..................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Suurele filosoofilisele mõtlejale on iseloomulik avastada, et kõik eelnev põhineb mingil lootusetul ja fundamentaalsel ekstitusel. Seega hoiab filosoofia minevikku elavana, filosoofia edendajate vajadus ütelda mingi monumentaalse kummutuse abil lahti kõikidest eelkäiatest. Referaat käsitleb suurfilosoofi Karl Marx (Danto, 2000,lk 9). Karl Marxi tähelepanuväärseim mõju seisnes teadagi selles, et tema seisukohad inspireerisid Leninit ja tolle kaaslasi proletaarseks revolutsiooniks. Kommunistlik Venemaa kujunes paljude ihaldus- ja inspiratsiooniallikaks, kommunistlikud riigipöörded toimusid ka mitmel pool mujal maailmas: Hiinas, Kuubas, Põhja-Koreas, Vietnamis. Suur hulk Lääne-Euroopa intellektuaale uskus lühemat või pikemat aega,
· Marie Antoniette Louisi abikaasa, tänu tema rikkalikule elustiilile tekkisid riigis rahalised raskused, põgenes koos abikaasaga,kuid saadi kätte. Hukati aastaaega hiljem, kui tema mees.ta oli austria kuninga tütar. · Marat- jakobiinlaste radikaalse suuna esindaja, kes toetus peamiselt pariisi kesk- ja väike kodanlusele. Revolutsiooni üks populaarsemaid juhte, kes tapeti 1793 juulis · Danto- jakobiinlane, kes tõusis jakobiinlaste võimuletuleku ajal rahvuspäästekommitee juhiks, ütles lause: robespieree, sa tuled mulle järele · Robespierre-´´hea kõnemees, sest usub kõike mida räägib.´´. tõusis rahvuspäästekommitee ette otsa peale dantoni, koondas paari abilisega enda kätte võimu, oli rahvahulgas vihatud, tappis need kes temaga ei nõustunud. 1794 arreteeri ta ja tapeti järgmisel päeval. Sellga oli ka jakobiinide diktatuur läbi.
(üleskeeratav kilpkonn). Vanasti varjati skandaale, nüüd varjatakse skandaali olematust. Inimeste eraelu on manipuleeritud. Seriaalid kujundavad inimeste eraelu. Reaalsus on kadunud, inimesed elavad tehislikus maailmas (Matrix). Inimesel pole reaalset taju ning see lõpeb katastroofiga (ka Jameson arvab nii). Tänapäeva inimesed ei usu suurtesse narratiividesse. Me elame pisikestes lokaalsetes punktides. Postmodernism pani Baudrillardil katuse sõitma. 19. 20. sajandi esteetika. Danto, Dickie 20.saj kunstifilosoofiad: klassikalised on väljendus- ja jäljendusteooria ning formalism. Tekkis antiessentsialism – kunstidel puudub olemus ehk essents. W. Kennic, M. Weitz. Kunsti defineerimine ei too head. Inimene, kes teab kunsti üldistavat definitsiooni, et mõista kunsti nii palju, kui inimene, kes ei tea midagi, kellel on intuitsioon (Kennic). 1960ndatel A. Danto ja G. Dickie. Danto hakkab tegelema eristamatute paaride meetoditega – kuidas saab mingist asjast kunstiteos
Kennicki argument on selline: 1. Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal seda õigesti rakendada). 2. See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3. Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello) 2) visuaalselt eristamatud paarid Danto ütleb, et on arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina nõuab midagi sellist, mida silm ei suuda märgata – kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost. Järeldus – isik
"kunst" kasutusala ei saa lõplikult kindlaks määrata, sest kogu aeg tekib uusi kunstivorme ja liikumisi, mis seavad professionaalsed kunstikriitikud küsimuse ette, kas kunsti mõistet tuleks jällegi laiendada. Wittgensteini filosoofia mõjul loobuti pikaks ajaks üldse püüdest kunsti defineerida. Küsimus "Mis on kunst?" julgeti uuesti püstitada alles 1960. aastate keskpaigas, kui mitmed filosoofid (Danto 1964; Mandelbaum 1965) olid näidanud, et see, mis lubab meil rääkida teatud asjadest kui kunstiteostest, ei pea olema avastatav kunstiteoste vaatlemise teel. Nii võib Mandelbaumi meelest olla selleks ühisosaks ka mõni varjatud tunnus, nagu näiteks kavatsus, millega kõik kunstiteosed on loodud. Sellest ajendatult arendas seda sama mõtet edasi George Dickie, kes jõudis järelduseni, et kunstil on institutsionaalne loomus. Selle väitega läks ta tülli mitmete
tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühe kunstiteoste kogumi. Selline käsitlus jätab mulje, et kunstiteoste olemasolu sõltub inimese teadmistest ning kui inimesel pole vastavaid teadmisi, siis pole olemas ka kunsti. Probleemse näitena on toodud Marcel Duchampi looming, kes tõi oma traditsioonilisest keskkonnast välja pissuaarid ning esitles neid kunstina. Duchampi loomingu pidamine kunstiks eeldab teadmisi kunstiajaloost. 4. Arthur Danto argument põhineb Marcel Duchampi töödel, kes esitles kunstina oma loomulikust keskkonnast eraldatud tehasetoodangut. Võhiklik kunstihindaja ei pruugi Duchamp'ist midagi teada ning võib tema kuulsa purskkaevu töö puhul arvata, et tegemist on lihtlabase pissuaariga. Danto tõestab sellega, et kunsti defineerimine nõuab ka teadmisi kunstiajaloost. 5. Institutsionaalse kunstiteooria järgi on kunstiteos liigitavas tähenduses
Kunsti määrab ära tema taotlus olla kunst ja institutsionaalne kontekst. Küsitakse kuidas saavad artefaktid kunstiteose staatuse? Dickie eristab LIIGITAVAID KUNSTIDEFINITSIOONE (nt Platoni jäljendusteooria), mis toovad välja kunstiteoste ühised jooned, ja VÄÄRTUSELISI DEFINITSIOONE (nt Clive Belli fomalistlik tähenduslikkuse teooria ja esteetilise elamuse teooria), mis on hinnanguline ja ei püüagi kõiki kunstitaotlusi kunsti alla hõlmata. Arthur Danto nimetab kontektsi, kus kunstiteos saab kunstiteose definitsiooni “kunstimaailmaks”, see aga erineb Dickie instiutsionaalsusest, tähendab see täpsemalt kunstiajalugu ja eelnevaid teadmisi kunsti kohta. Kunst on SOTSIAALNE PRAKTIKA, milles teatud ARTEFAKTIDELE omastatakse KOKKULEPPELISELT kunstisteose STAATUS ja roll. Kunstiteooria võib lähtuda teose defineerimist läbi selle FUNKTSIOONI. Margit Sutrop
Ei ole võimalik tuua mängu vältimatuid ja piisavaid tunnuseid. Kõikidel mängudel ei ole ühiseid tunnuseid. Mandelbaum: kunsiteosete piire peaks tõmabama funktsiooni järgi Austin: teda huvitas ütluste ja praktika vahekord, sellised ütlused, millel on praktiline tagajärg. On palju ütlusi, millel on isegi füüsilisi tagajärgi. Nt sõjaväe käsud, kus käske täidetakse. Ütlusel on materiaalseid tagajärgi siis, kui ütlejal on vastav positsioon ühiskonnas. Sellest mõtles edasi Danto: kunsti ja mittekunsti piir ei ole visuaalne. Kunstimaailm on otsustanud, et see on kunst. Dickie: hakkab edasi mõtlema, mida kunstimaailm tähendab ja kudias toimib. Tema töötab välja teooria, mida nimetatakse institusionaalseks kunstiteooriaks. Kunstimaailm moodustab suure võrgustiku. Nende asutuste omavaheline suhtlus ei tugine formaalsele hierarhiale, ei ole seadust, aga võrgustiku omapära on see, et mitteametlikult on igal võrgustiku liikmel erinev prestiiž
-Kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” . -Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunsti äratundmine ei käi definitsiooni alusel! “Me oleme voimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest mis ei ole kunstiteosed, selleparast, et me oskame inglise keelt; s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sona “kunst” ja rakendada fraasi “kunstiteos”.” William Kennick 1958 (2003) 3. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? “Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe” (Danto 2000) 4. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:
et tegemist on kunstiga on sellel lihtsalt avatud struktuur. Pole vaja mingit definitsiooni, vaid lihtsalt teada, et sellesarnaseid asju kutsutakse kunstiks või kunstiteoseks. Et kunstil on mingi vorm, väljendus, tähendus võivad Kennicki meelest juhtida meie tähelepanu kunstiteose teatud omadustele nn. perekonnasarnasusele, aga kunsti defineerida nad ei suuda.Pole kuskilt võtta kasutust, et sinu või minu oma on õige. Meil pole eeldust, et luua pinda mida vaadelda. 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Et näha midagi kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost, kunstimaailma. Ehk väliste tunnuste poolet harilikud objektid pole üldse kunstiteosed:koerakammid pissuaarid, pudeliharjad. Sajandeid oli arvatud ,et kunstiteosed peavad oluliselt erineama lihtsalt reaalsetest asjadest. Tegelikult järeldas Danto, et testisooritaja Kennicki
(perekondliku sarnasuse mõttest). 4. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? „Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:1)artefakt 2)millele mõni isik või
Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi ehk teame kuidas kasutada korrektselt sõna „kunst“ (Kennicki kaubalao näide, kus kaupa täis laos suudab inimene ära tuvastada kunstiteose). 3. Kriitika anti-essentsialismile: kunstiteosed ja tavaobjektid on silmaga eristamatud ning et näha kunsti on vaja teadmisi kunstiajaloost/maailmast, kunstilisest atmosfäärist (Danto) 4. Institutsiooniline kunstiteooria: Kunsti ikka on võimalik defineerida (George Dickie) Kunstiteosel on kaks tingimust: on artefakt; mõni isik on kindla institusiooni ehk kunstimaailma toimise nimel kunstiteosele omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Artefakt ehk inimese poolt tehtud (kas tegemise:võtab-savi-teeb-skulptuuri või omistamise:leiab-kivi-ja- nimetab-kunstiks kaudu) objekt
inglise keelt; see tähendab, me teame, kuidas korrektselt kasutada sõna „art“ (kunst) ja „work of art“ (kunstiteos). Muidugi tuleb ette rohkesti olukordi, kus me pole kindlad, kas mingi asi on kunstiteos või ei ole; see tähendab, me pole kindlad, kas nimetada mõnda joonistust või helitööd kunstiteoseks või mitte. Me teame, mis on kunst, kui keegi ei küsi, mis see on. 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp
2 Mõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 3 Seletus 33 3.1 Narratiiv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 3.1.1 Gallie . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 3.1.2 White . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 3.1.3 Danto . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 3.1.4 Vastuargumendid — Mandelbaum . . . . . . . . . . . 36 3.2 Kvalitatiivse erinevuse eeldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 3.2.1 Kvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 3.3 Objektiivsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 6. Selgitage traditsioonilise esteetika kahte eksimust Kennicki järgi! 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:
ühtne kunstiteoste klass? Kennicki argument: me oskame tarvitada mõistet kunst, see tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteostekogumi, seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb nende puuduvad ühised omadused. Teine eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi. Visuaalselt eristamatud paarid sajandeid on arvatud, et kunsiteosed peavad erineva reaalsetest asjadest, mida saab kergesti eristada. Duchamp aga näitas, et seda erinevust silmaga ei näe. Danto kirjutab, et kunsti nägemine pole võimalik silmaga ja selleks on muid teadmisi vaja. Järeldus on et isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Kennicki näites tuvastab isik kunstiteosed ainult juhuslikult, sest erinevust puhtalt silmaga ei näe ning kunsti nägemine nõuab rohkemat kui silm. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid.
3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimesed saavad iseeneslikult üldjuhul aru, mis on kunst ja mis mitte, kuigi ei ole leitud ühtki konkreetset kunsti definitsiooni. 4. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus (Kennicki järgi)! Esimene eksimus on eeldus, et kõigil kunstiteostel peab olema mingi ühine loomus, mingi eristav hulk omadusi, hulk tarvilikke ja piisavaid tingimusi, et tegemist saaks olla kunstiteosega. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema - Duchamp näitas, et seda erinevust ei ole silmaga näha. Näha midagi kunstina nõuab kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost. Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab kunstiteosed edukalt üksnes juhuslikult - pime kana leiab ka tera. 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid!
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia
Positiivse vabaduse paradoksi! Positiivne vabadus selgitab, et vabadus pole ainult vabadus et see väide on väär: Tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit midagi teha, vaid see tähendab enese-valitsemist, autonoomiat. Paradoks seisneb selles, et uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. näiteks riik, vanemad, võivad olla sinust targemad ja teada paremini, mis on sulle hea. Kui sa Visuaalne eristamatute paaride argument. Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua ei taha X-i, ei taha sa seda ainult oma rumaluse tõttu, tegelikult peaksid sa tahtma midagi peale tõstetuna võib olla kunst. Kas definitsioon väistab loomingulisuse? Peter Lamarque: muud. Nt. pead sa koolis käima, sind sunnitakse vabaks, aga sundi võiks pidada vabaduse kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju. vastandiks. 4
2. See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3. Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello 1973) 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument: "Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe" (Danto 2000) "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost: kunstimaailma" (Danto 1964) Järeldus: Isik Kennicki kaubalaos tuvastabedukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult "pime kana leiab ka tera" 193. Perekondlikud sarnasused" "Vaatle näiteks protsesse, mida me nimetame ,,mängudeks". Ma pean silmas lauamänge, kaardimänge, pallimänge ... Mis on neil kõigil ühist? ... kui sa neid
1) ’’kunst” tavakasutus ja kunstiteoste klass Kennicki argument on selline: 1.Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2.See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2) Visuaalselt eristamatud paarid Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 3
alistamine vms. *Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi mõttetutest. *Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge. Meenutab nn. suurt mulli ajamist. 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. ?Esteetikateooriate liigid. Volt, Marek 2002. Kas Eestis on esteetikat? Rmt- Eesti filosoofia: mis see on? Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline
esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. Kunst on avatud mõiste. Suletud on ainult matemaatika ja loogika. Anti-essentsialistide järgi on kõik traditsioonilised teooriad esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et kunstil pole leitud ühtki rahuldavat definitsiooni. 4. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe, nt kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kultuuri ajaloost, kunstimaailma. 5. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Kunsti saab defineerida. Kunstiteosel on kaks tarvilikku tingimust: artefakt, hindamisele
Filosoofia peamine ,,eluviis" on ratsionaalne argumenteerimine. Kui teaduse empiirilised ja kontrolliprotseduurid leiavad valdavalt aset laborites, siis filosoofide laboriks on ideede maailm, kus analüüsitakse kujuteldavaid mõtteeksperimente. Iga ajastu palgejooned kujunevad mineviku ja oleviku inimeste tegevuse tulemusena. Kes seejuures ikka ja jälle murravad pead: mida ja kuidas on meil võimalik teada, mida me peaksime ühes või teises olukorras tegema, milline teguviis on parim? A. Danto järgi ei paku ega tee filosoofia midagi muud, kui annab seespoolse ülevaate kogu maailmast teadvusest, objektidest, olemasolust, tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Filosoofia on vastusteotsimine inimese olemise peamistele küsimustele: Mida ma võin teada? Mida ma pean tegema? Millele ma võin loota? Mis on inimene? (I. Kant). Iga sõna igas siinses küsilauses on edasise filosoofilise küsimise aines. Näiteks mida:1) kas igasuguse
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile.
On raske uskuda, et sellised erisugused intuitsioonid on usaldusväärsed juhised mis kuulub sellisesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv. moraalitõdedele. 3. Analoogia. A. C. Danto (2000): Kas “headus” on lihtne analüüsimatu omaduse nagu “kollane”? Analoogia ei pea paika. Me võime kujutleda kahte muus suhtes identset kolmnurka, 12. Kuidas võiks utilitarismi kritiseerida? Teoorias on utilitarism väga atraktiivne, kuid tema praktikasse rakendamisel tekib mitmeid raskusi: 1. Õnne mõõtmise küsimus (õnne (õnnelikkust) on millest üks on kollane ja teine punane. Aga me ei saa kujutleda kahte identset tegu, millest üks on hea ja teine mitte
- Kaotab erinevuse kõrge ja madala kunsti vahel (mida modernism eristas: avangard VÕI kits + foto muutub aksepteeritavaks vaheniks; reprodutseeritavus; massikultuur) - Kunstnik kui loov geenius on modernistliku esteetika tekitatud müüt; kunstnik pole enam loov geenius, vaid tõlkiv kasvab kriitikute ja kuraatorite tähtsus. (seda ideoloogiat kandis muuhulgas ajakiri October, mis tegutseb siiani) Liberaalne postmodernism (Danto): Avangard on läbi, avangardset kunsti pole olemas; Kui ei ole võimalik ühegi kunstisuuna kohta öelda, et ta on avangardsem kui teine, siis on kõik võrdväärsed uut olukorda iseloomustab pluralism: väga erinevate kujutlusviiside kõrvuti eksisteerimine. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST - Traditsiooniliste kunstiliikide raamides oli võimatu välja pakkuda midagi sama uuenduslikku, nagu varem oli tehtud (maalikunsti raamides)
Esteetilise kunstiteooria kriitikat: - Mitte-esteetiline kunst. On kunstiteoseid, mis ei taha esile kutsuda e-kogemust, 1)kontseptuaalne kunst (Duchamp), 2)poliitiline kunst (nt Uus-Guinea kaitsekilbid). Seega esteetiline kunstidefinitsioon on liiga kitsas. - Esteetiline mitte-kunst. On asju millel on E-kavatsus, kuid mis pole kunst: 1)autod, 2)sport. Järelikult on EKD liiga avar. V Narratiivne kunstiteooria *Carroll, Levinson, Danto Kuulub ajalooliste kunstiteooriate kategooriasse. x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga. Kunstiajalugu/traditsioon (seos) kandidaat-teos. Kunsti tuvastamise strateegiad: defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid. Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: - kordamine (traditsiooniline aspekt)
annaabi.ee 
