Arvustus lastemuusikalist “Lotte Unenäomaailmas” Käisin vaatamas ja kuulamas lastemuusikali “Lotte Unenäomaailmas”, Teater Vanemuine oli kohaks ja kuupäevaks oli 11.12.2017. Osades olid: Lotte - Linda Kolde, Bruno - Jaanus Tepomees, Albert - Rasmus Kull, Adalbert - Simo Breede jpt. Etenduse üldmeeleolu on positiivne ja öelda on ainult, et hästi tehtud. Linda Kolde - sündinud 16. aprillil 1990 Tallinnas. 2014. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli. Ta on aastast 2014 Vanemuise teatri draamanäitleja. Jaanus Tepomees - lõpetanud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteaduse erialal (2010) ning praegu on ta lõpetamas õpinguid näitleja erialal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias
Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal Koostanud: Simo Põldoja Inglismaal aastakümnetepikkune kodusõda Saksamaal puudus tugev keskvõim 1356.a Karl IV suurfeodaalide õigused 1237-1240 Moskva tugevnemine Lääne pool tugevnes Leedu suurvürstiriik Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini 1385.a – Poola ja Leedu personaalunioon Jätkus Moskva tugevnemine Tänan kuulamast!
Eddie Murphy Rapla RVG 10.Class Simo Lillestik Life Birth name:Edward Regan Murphy Born: April 3, 1961 (age 52)Brooklyn, lives: New York City, U.S. • He has received Golden Globe Award nominations for his performances in 48 Hrs. , Beverly Hills Cop series , Trading Places , and The Nutty Professor . In 2007, he won the Golden Globe for Best Supporting Actor and received a nomination for the Academy Philanthropy • Murphy has donated money to the AIDS Foundation, and cancer, education, creative arts, family/parent support, health and homeless charities. He has donated to the Martin Luther King Jr. Center, various cancer charities and $100,000 to the Screen Actors' Guild's strike relief fund. Used sites • http://en.wikipedia.org/wiki/Eddie_Mu rphy • https://www.google.com/search? q=eddie+murphy&source=lnms&tbm =isch&sa=X&ei=xSVSUvfALc67hAfk 0oDADg&sqi=2&v...
Aastatel 19911994 Rahvusooper Estonia dirigent, 19941999 Tallinna Filharmoonia direktor. Lavastaja Georg Malvius Koreograaf Cedric Lee Bradley Peaosades HannaLiina Võsa või NeleLiis Vaiksoo Andres Mähar või Karol Kuntsel Merle Jalakas või Eve Kivisaar Hannes Kaljujärv või Veikko Täär Külliki Saldre või Merle Jääger Lauri Liiv või Simo Breede. Sisukokkuvõte Idatuul toob Bankside perekonda Kirsipuude alleel uue lapsehoidja, ülimalt edeva, Muutke teksti laade eneseteadliku ja maagiliste võimetega Mary Teine tase Poppinsi. Bankside võsud Michael ja Jane Kolmas tase satuvad koos temaga uskumatutesse
VASEMAAK Maare Simo MIS ON VASEMAAK? • Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. MITMEST MINERAALIST TOODETAKSE VASKE? • 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. • tetraedriit Cu12Sb4S13 • tennantiit Cu12As4S13 kupriit Cu2O • enargiit Cu3AsS4 tenoriit CuO kalkantiit CuSO4•5H2O malahhiit Cu2[CO3](OH)2 • atakamiit CuCl2•3Сu(OH)2 asuriit Cu3[CO3](OH)2 PILDID VIDEOD http://www.youtube.com/watch?v=GLOuP753KJM http://www.youtube.com/watch?v=8x18aZsJee4 RAKENDUSLIK...
Laboratoorne töö nr 2 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilane (nimi ja Simo-Ove matrikli number) Sülla 134806 Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag
1998. aastani kuulus teatrile ka 1970. aastal ehitatud Vanemuise Kontserdimaja. Viimased projektid Vanemuise teatris esitatakse nii balletti, draamat, komöödiat, muusikalisi kontserte, lastelavatusi, muusikale, oopere, operette ja teatritunde. Tuntumad on nt. Carrrmen!, Kevade, MEMORY 2012, Nukitsamees, Figaro pulm ja Cats. Solistid Vanemuise teatris on solistid jaotatud 3-e rühma - draamanäitlejad (24 inimest), balletiartistid(45 inimest) ja ooperisolistid(10 inimest). Ooperisolistid on Simo Breede, Märt Jakobson, Merle Jalakas Maria Kallaste, Tõnu Kattai, Valentina Kremen, Alla Popova Karmen Puis, Pirjo Püvi, Jaan Willem Sibul. Muud huvitavat Aastal 2011 toimus teatris kokku 526 etendust ja konterti. Kokku külastas inimesi 184 014 inimest. Lisaks korraldati noortetöö raames veel 195 üritust 10 213 külastajat. 2011. aastal oli Vanemuisel 6866 külastust rohkem, kui aastal 2010.
käigus tema kallim, krahv Belfiore. Krahv põgeneb ja Violante jääb ime läbi ellu. Ta kehastub lihtsaks aednikuneiuks Sandrinaks ning suundub koos oma ustava teenriga krahv Belfiore otsingutele, keda ta oma hinges ikka veel armastab. Muusikanumbrid on itaalia keeles, vahetekstid eesti keeles. 2-vaatuseline EMTA ooperistuudio diplomietendus koostöös EMTA sümfooniaorkestriga. Lavastaja: Thomas Wiedenhofer (Saksamaa) Dirigent: Risto Joost Osades: Arete Teemets, Andrei Valikov, Simo Breede, Aleksander Arder, Kati Jaanimäe, Kristel Jõesaar, Ülle Pootsmaa, Sirje Vasmann, Anne Prommik, Tiit Kaljund, Aare Kodasma, Ivo Onton, Eeva-Liisa Hartemaa, Bai Jie, Yin Jie
Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Perekond. Hando Runnel(1938) on abielus oma laste emaga Katre Ligi(1953). Hando Runnelil on lapsi 6. Hando Runneli lapsed: Simo Runnel(1.mai 1977 Tartu)-luuletaja ja ajaloolane. Lõpetas Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli magistrikraadiga. Simo kõige vanem luulekogu on ,,Maailmakord", mis ilmus aastal 2002. Elab siiamaani Tartus. Klaus Eduard Runnel-luuletaja. Sündis Tartus ja elab seal siiamaani. Toomas Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani. Käib Tartu Ülikoolis ja õpib bioloogia bakalaureuse 3.astet. On aktiivne osaleja Talveakadeemias. (26. septembril 1981 Tartu)- Elab Tartus siiamaani
frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest ,,homne päev" natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Vanemuises on muusikali lavale seadnud Roman Hovenbitzer Saksamaalt, Tanja Mihhailova ja Gerli Padari kõrval astuvad teiste hulgas lavale Robert Annus või Juss Haasma, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Eva Püssa või Silvi Vrait, Markus Luik või Simo Breede. ,,Uusi nähtusi muidugi oli, kas või ülevõimendatud hõbeläikeline eesriide, kostüümide ja lavakujunduse sära või haakristi sümboolika eriline rõhutamine. Eriliseks pean ka pöördlava efektset kasutust: kiire tegevuspaikade vahetus tekitab häid kontraste, samas istutakse rongis ja kohe järgneb kabareestseen või on seinal videoekraan. Nagu filmis! " (Alo Põldmäe. Sirp nr 42, 09.11.2012)
... hind ... kulu ... 2..3 2..3 Koond Päring kuupäev tellija asula x, m y, m r, m 06.07.2009 Marju Kamin Pärnu 0,06 0,072 0,03 07.07.2009 Guido Saar Tallinn 0,17 0,204 0,085 08.07.2009 Juss Tool Viljandi 0,08 0,096 0,04 09.07.2009 Sulev Sepik Pärnu 0,15 0,18 0,075 10.07.2009 Simo Ahven Tartu 0,3 0,36 0,15 11.07.2009 Mikk Seitel Narva 0,19 0,228 0,095 12.07.2009 Laura Kaasik Tallinn 0,5 0,6 0,25 13.07.2009 Jaan Tamm Kuressaare 0,64 0,768 0,32 14.07.2009 Aadu Tuhk Tartu 0,35 0,42 0,175 15.07.2009 Tõnu Õun Narva 0,45 0,54 0,225 16.07.2009 Marju Kamin Pärnu 0,3 0,36 0,15 17.07
" Kõnelejaid hindas zürii koosseisus Ene Ergma, Margus Oro, Keiu Kess, Tanis Kulp ning eelmise aasta võitja Karl Kull. III parimale sai osaks preemia Ene Ergma poolt. Nimelt kutse Toompeale, Kalevipoja saali pidulikule söömaajale, kus arutatakse kuuldud teemade ja erinevate küsimuste üle. Pärast võistlust alustas oma iga-aastast tööd IX kõnelaager, millest said osa võtta gümnasistid üle Eesti. Reedel arendas noori Väitlusselts ning õhtu lõpetas Uus Vana Teater etenduse ,,Simo-Karli peaasi on pea asi." Laupäeval jätkus laager näiteringiga, noori juhendasid näitlejad Laura Peterson, Vahur-Paul Põldma, Ott aadam ja Karol Kuntsel. Õhtu lõppes ühisesinemistega ning tunnistuste jagamisega. Järgnevatel aastatel pole veel kindel, milliseks kõnelaager ja kõnevõistlus Kuldsuu 2011 välja võib kujuneda, kuna plaanitakse teha muudatusi seoses esindajatega, teema valikutega ning kõnelaagriga.
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo Breede,Rasmus Kull, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Katrin Kapinus jt
Reale kool Koostas: Simo Põldoja 11.klass Györgi Ligeti varajasest loomingust moodustasid enamasti lihtsamad rahvalauluseaded. Ungaris elades oli Ligeti sunnitud arvestama poliitilise olukorraga, ning üks tema teostest, 2-osaline Tsellosonaat, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on
Barokk Koostajad: Kadri Jürgenson ja Simo Sepp Ajalugu Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Baroki stiil arenes välja Itaalias. Sõna "barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Iseloomustus Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokkteost metafoorsus või ka allegooria ja sümboliterohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus....
Laboratoorne töö nr 3 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilased Simo-Ove, Marco, Hardi, Ingrid, Margus Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töö eesmärgiks võime ka lugeda üliõpilase praktilise omaduse omandamist, autoklaavi immutuse läbiviimisel
Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5 Etenduse toimumise aeg: 04.03.2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo armastusest, valedest valikutest, armukadedusest, vabadusest, mustlastest ja paljust muust. Georges Bizet’ "Carmeni" artistid olid erinevatest rahvustest ning erineva kooli ja lavakogemusega. Lauljaid on peale kohalike artistide ka Venemaalt, Ungarist,
Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teosed "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Avalikud laulud" (1970)
läbi lugenud. Raamat mulle väga meeldis. Ooper oli küllaltki pikk, kaks tundi ja viiskümmend viis minutit. See oli jaotatud kahte vaatusesse, esimene vaatus veidi pikem ja teine lühem. Tegelased laulsid vene keeles aga tahvlil oli inglise ja eesti keelsed subtiitrid. Osades olid Linus Börjesson Rootsist, Maria Fontosh Rootsist, Karmen Puis, Jovita Vaskeviciute Leedust, Teele Jõks, Merunas Vitulskis Leedust, Valentina Kremen, Annaliisa Pillak, Märt Jakobson, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Aivar Kaseste ja Mehis Tiits. Helilooja on Pjotr Tsaikovski. Muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi. Dirigent on Lauri Sirp. Lavastaja on Dmitri Bertman.Kunstnik Igor Neznõi.Kostüümikunstnik Tatjana ning valguskunstnik Andres Sarv ja Imbi Mälk. Ma ei kipu väga tihti vaatama ooperi teoseid ja eriti veel Vanemuisesse, teise Eesti otsa. Siiski olin varem näinud juba ,,La Traviatat'' ja ,,Julius Caesarit'' ning üks asi sarnanes väga ,,Julius
Berdrich Smetana ( 2. märts 1824 - 12. mai 1884 ) Angelina Simo Kristina Strado Elulugu Tšehhi helilooja Sündis 2. märtsil 1824 Litomyšlis, Habsburgi impeeriumis František Smetana ja Barbora Lynkova esimene poeg Rootsis oli tal kaks abielu ning tal sündis kuus tütart, kellest kolm suri lapsena Habsburgide võimu all oli Böömimaa riigikeeleks saksa keel. Smetana isa František oskas tšehhi keelt, aga ta kasutas seda majanduslike ja sotsiaalsete põhjuste tõttu vähe Peetakse tšehhi muusika isaks
Muusikaretsensioon Reedel 30. märtsil kell 18.00 käisin ma Eesti Muusika ja Teatriakadeemias kuulamas proffessor Jakko Ryhäneni lauluklassi kontsertit. Esinejateks olid: Aule Urb, Toomas Kolk, Sarah Nagel, Kadri Kipper, Olari Viikholm, Maria Kallaste, Simo Breede, Ott Indermitte ja neid saatis klaveril Piia Paemurru. Vanade aegade meenutuseks laulsid Jakko Ryhänen ja Teo Masite koos Rossisi ooperist ,,Sevilla habemeaja" kuulsa Don Basilio aaria. Kava oli väga mitmekülgne ja esitusele tulid aariad Mozarti, Rossini, Donizetti ja Verdi ooperitest. Teo-Endel Maiste sündinud 29. veebruaril 1932 Võrus on eesti laulja (bass) ja näitleja. Lõpetas Tomski Muusikakooli A.Tihhomirova lauluklassi 1957. 19571958 õppis
Tartu Kutsehariduskeskus Maare Simo EV113 Iseseisev töö füüsikas Tartu 2014 2.Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 3. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 4.Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 5.Kuidas leida pinget v...
Haldjakuninganna Käisin 01.11.2012 vaatamas Henry Purcelli semi-ooperit ,,Haldjakuninganna" Tartu Sadamateatris. Ooperi aluseks oli Shakespeare'i ,,Suveöö unenägu". Osades olid Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Maria Kallaste, Mati Turi, Simo Breede, Märt Jakobson, Maarja Mitt, Maarius Pärn, Tanel Jonas, Markus Luik, Robert Annus, Julia Kaskovskaja, Laura Quin ja Janek Savolainen. Esitati palju erinevaid aariaid. Ooper oli natuke segane, sest väga palju erinevaid tegevusi toimus samal ajal, aga samas oli kõik see ülesehitus ja tegevus väga huvitav. Minu arvates olid kõige tähtsama osaga seal 4 näitlejat, kes tegid valmis kõik konstruktsioonid ja detailid samal ajal kui tegevus toimus. Nad olid nagu töölised, kes kõik
Aastal 1993 oli tema tuSijoonistuste näitus. Aastast 2002 on ta Tartu linna aukodanik Perekond Runnelid 6 1973. aastal kolis ta ülikoolilinna Tartusse ja abiellus seal õnnelikult Katre Ligiga. (Herbert Ligi tütar) Ta töötas mõned kuud Tartu rajooni raamatukogus ning jäi siis koju lapsi kasvatama. Hando Runnelil ja Katre Ligil on kuus last: Klaus-Eduard Runnel, Henn Runnel, Simo Runnel, Kadri Runnel, Pille Runnel, Tõnu Runnel. Võib öelda, et nendest kõige kuulsam on Simo Runnel, kes sündis 1.mail 1977. Tema on läinud samuti vanemate jälgedes hakanud rohkesti tegelema ka luuletamisega. Ülevaade loomingust 7 Hando Runnel on arvanud luuletajana olemisest järgmiselt: "See on läbi su elu kestev enam-
Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot Lüürilised tseenid kolmes vaatuses, seitsmes pildis. Pjotr Tšaikovski libereto koostöös Konstantin Šilovskiga. Aleksandr Puškini samanimelise värssromaani põhjal
3. Kalevi auliige 1964 4 2. KIRJANDUS 1. Valter Heuer. Meie Keres (1977) 2. Mälestusi Paul Keresest. Koostanud Merike Rõtova (1983) 3. Jakov Neustadt. Paul Kerese maleülikool (1992) 4. Paul Keres photographs and games. Koostanud Hendrik Olde (1995) 5. Alexander Hildebrand. Paul Keres der Komponist/the composer. (1999) 6. Paul Keres. Igavene tuli. Valik kirjutisi. Koostanud Simo Runnel (2006) 7. Valter Heuer, Meie Keres (raamatu "Meie Keres: kujunemisaastad" täiendatud ja muudetud väljaanne). Saatesõnad: Ülo Tuulik ja suurmeister Genna Sosonko, Kirjastus Argo, Tallinn 2011, 656 lk; ISBN 9789949466177 8. "Malemeister Paul Keres GPU valve all". Meie Maa (Kuressaare: 1919-1944) nr.32, 19. märts 1942, lk 6,7. 5 3. VIIDATUD ALLIKAD Vebisait: https://et
suhe… „Cabaret“ toob vaatajate ette meelelahutusest sõltuvuses oleva ühiskonna, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest „homne päev“ - natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. 5 Osatäitjad Hannes Kaljujärv Aivar Tommingas, Markus Luik või Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Eva Püssa Merle Jääger Maria Kallaste, Pirjo Püvi või Helen Nõmm, Alger Ahuna 6 Peaosatäitjad Tatjana Mihhailova Tatjana Mihhailova (hüüdnimi Tanja; sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis) on Eesti poplaulja ja näitleja. Mihhailova on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia tantsu erialal, karjääri jooksul on ta kuulunud mitmesse bändi, astunud üles solistina ning osalenud
tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta... Loomise ajal oli opereti süzee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv. Esietendus toimus 30. detsembril 1905 Viinis, peaosades Mizzi Günther ja Louis Treumann. Eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega Esietendus 30. septembril 2011 Vanemuise suures majas, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Simo Breede, Rasmus Kull jt Lõbus lesk räägib ühest naisest nimega Hanna. Ta oli lihtne maatüdruk, kes armastas pontevedrolast Danilot, kuid mehe kuri onu ei olnud selle poolt, et Danilo abielluks vaese tütarlapsega ja nii jäi nende abielu katki. Paari aasta pärast leidis naine endale uue armastuse, tema väljavalituks osutus vana ja rikas mees. Kuid mees suri paari päeva pärast ära ja naine sai endale kakskümmend miljonit. Kui ta
"Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest. Merle Jalakas - sündinud 5. august 1968 Tartus. On eesti laulja, sopran ning
lubatuks. Koos ristiusuga levis Euroopas ka kultuur ning kirja- ja lugemisoskus paranes tublisti. Kiriku tähtsus ja võim kasvas kuna kirikust saadi haridust, kaitset ja abi ning inimeste silmaring kasvas. Tänapäeval on ristiusk suurim maailmareligioon aga Euroopas on ristiusu osatähtsus vähenenud. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Jane Chisholm, ,,Maailma ajaloo kronoloogia" Dorling Kindersley, ,,Maailma ajalugu" Simo Heininen, Maija-Liisa Mauranen, Martti Mäkituuri, Lauha Peltola, ,,Kirikulugu" www.neti.ee 10
Maria Tsheremissinova, Marja Veskimets, Merilin Lehtmaa, Natalia Ivanova, Nele Kirsipuu, Nele Suisalu, Niina Rejeva, Olga Privis, Siret Salamov, Viktoria Vladimirova, Aleksander Pihoja, Aleksandr Arbuzin, Aleksandr Lozkin, Alo Siiak, Argo Liik, Bert Pringi, Christofer Eriksson, Jaanus Koort, Jakko Maltis, Kaarel Väli, Marek Vetik, Margus Toomla, Mihkel Ernits, Ott Lepland, Raul Leemets, René Köster, Sergei Kuznetsov, Sergei Titov, Simo Kruusement, Taavi Immato, Vahur Agar. Mustanahaline rootslane Danne Dahlin osaleb projektis nii koreograafi kui ka näitlejana, kandes teksti ette eesti keeles. Noormees lõpetas Rootsis balletikooli ning enne seda õppis ta hiphoppi. JZ Belle ehk Tatjana Mihhailova: On pärit KohtlaJärvelt, elab Viljandis, õpib Viljandi Kultuurikolledzis tantsu erialal. Alates neljandast eluaastast on end tihedalt sidunud muusikaga. On paljude laste lauluvõistluste laureaat
Oli kuulda tuttavat etteheidet, kuidas ,,ristiusk ja vanade jumaluste hülgamine on kõikde impeeriumi tabanud õnnetuste põhjuseks". 58 Sellele vastas Augustinus (sündinud Põhja-Aafrikas 354a. Rooma väikeametniku pojana, hiljem saanud õigusega endale nime Jumala riigi arhitekt) silmapaistva apoloogiaga ,,De civitate Dei" 52 Lane 2002, lk. 43 53 Lane 2002, lk. 42-43 54 Lane 2002, lk. 42 55 Lane 2002, lk. 45 56 Adam 1995, lk. 105 57 Adam 1995, lk. 105 58 HEININEN Simo. Kirikulugu. Tallinn Olion, 1991, lk. 39 9 (Jumala riigist). Augustinus kirjutas: ,,Ristiusk ei olegi tulnud inimesi õnnelikuks tegema, vaid neid päästma".59 ,,"De civitate Dei" tähtsus oli väga suur, selle ajalooteoloogia muutus üldkasutatavaks ning suunas kogu Lääne eluhoiakuid keskaja lõpuni".60 Ja ikkagi läbis Augustinuse teoseid kurbus ja masendus. Ning naiste jaoks, kellele ristiusk
moraali, kuid vabanenud selle pedantsete pärimuseeskirjade ahelaist. Ristiusu edukusel oli mitu põhjust. Üks tähtsamaid oli vastastikune hoolekanne. Kaitstes oma usku rõhutasid kristlased, et nad on korralikud kodanikud. Hoolitsedes oma ligimeste eest näitasid nad üles eneseohverdust ja rajasid sel viisil lihtrahva seas teed enda juurde jõudmiseks. Armastades oma ligimest nagu iseennast... Kasutatud kirjandus: 1. Simo Heininen, jt... 1990. Kiriku ajalugu ja teave. Leeriõpik Nr: 3. 2. John Bowker. 1997. Maailma usundid. 3. Toomas Jürgenstein. 1997. Piibliõpik 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus
pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. 5 Osatäitjad Osades: Konferansjee- Hannes Kaljujärv Clifford Bradshaw, ameerika kirjanik- Robert Annus/ Juss Haasma Sally Bowles, inglise kabareelaulja- Tanja Mihhailova/ Gerli Padar Preili Schneider- Eva Püssa/ Silvi Vrait Härra Schultz- Aivar Tommingas Preili Kost- Merle Jääger/ Kaili Närep Ernst Ludwig- Markus Luik/ Simo Breede Max- Jaan Willem Sibul Kaks daami- Maria Kallaste, Pirjo Püvi/ Helen Nõmm Gorilla- Janek Savolainen/ Aivar Kallaste Showgirlid, madrused, klubikülastajad, peokülalised, möödakäijad: ooperikoor ja balletitrupp Bänd: Klahvpillid- Jürmo Eespere, Andrus Rannaääre Basskitarr-Alari Piispea 6 Kitarr-Tiit Kevad Saksofonid-Ursula Chillaud, Toomas Peterson, Lirike Langer, Maret Melesk Peaosatäitjaid
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlus...
kirjutada tervitusi Lisaks Pauluse kirjadele on Uues Testamendis veel 7 üldist ehk katoolset kirja. Mõnikord arvatakse nende hulka ka kiri heebrealastele. Uue Testamendi viimasel raamatul oli suur mõju Kristlikule teoloogiale kogu Uue Testamendi suhtes. See on ilmutuseraamat, mis omistatakse apostel Johannesele, Sebedeuse pojale. 14 Kasutatud kirjandus John Bowker. 1997. ,,Maailma usundid" Simo Heininen 1990. ,,Kiriku ajalugu ja teave" Leeriõpik Nr: 3. Mart Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava. 1998 ,,Inimene, ühiskond, kultuur" 1. http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-10- 1.htm http://www.godseye.com/stat/et/k/r/i/Kristlus.html http://www.cwo.com/~pentrack/catholic/chron.html http://www.annaabi.com/materjal-1881-Kristlus http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/varakristlik.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Kristlaste_j%C3%A4litamine
koostamiseks (09.05.2009).
Kodulehekülgi võib vaadelda kui kogumikke, millele viidatakse kas tervikuna või mingile
osale.
EHTE. (2005). Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool. http://ehte.ee (13.10.2006).
Õppekorralduse eeskiri. (2005). Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool.
http://ehte.ee/images/stories/dokumendid/korralduseeskiri2005.pdf. (13.10.2006).
E-kirjad
Saatja, aeg, sõnum, vastuvõtja (ja väljatrükkimise kuupäev).
Mäkelä, Simo <simo.mäkelä@stadia.fi> (2003, 23. okt). Õpetajakoolitus. [e-kiri].
Saadetud aadressil:
kiviõlist, 11 % maagaasist, 5 % turbast, 10 % puidu kütustest ja 17 % teistest energia allikatest. 6.4. Energiakasutus Soome rahva seas 2009 aastal moodustas imporditud energia 19 % kogu energiast. 80 % energiast kasutatakse majade kütmiseks. Inimese kohta kasutati Soomes 17,3 Mwh energiat. Saksamaal on see arv näiteks 7,5 Mwh. Tuumaelektrijaamad asuvad Lõuna-Soomes Loviisas, Ruotsinpyhtääs ja Olkiluotos. Kesk-Soomes asuvad Simo ja Pyhäjoki tuumaelektrijaamad. Soome energiasaadusi iseloomustab Sektordiagramm 1. Sektordiagramm 1. Kõige rohkem kasutatakse tuumaenergiat. 7. PÕLLUMAJANDUS 7.1. Põllumajanduse üldiseloomustus Põhjamaine kliima takistab Soomes põllumajanduse arengut. Mägine maastik, mis vaheldub soisete järveäärsetega muudab põllumajanduse arengu raskemaks. Maaelanikkond leiab tööd enamasti suure tuluga metsanduses. Soome maismaa pindala on 338 419 ruutkilomeetrit
shtm
e) Listisõnumid
Tamm, R. (2000, 30. sept). Õpetajal on probleeme. Õpetajate lehe diskussioonilist.
[02.09.2000]. E-mail: [email protected]
f) E-kiri
Ka e-kirja võib kasutada viidatava allikana. Tänapäeval võidakse vahel küsitlus või intervjuu
viia läbi elektronposti vahendusel, kui see aitab lahendada suurte vahemaade probleemi. Kirje
koostamiseks on vaja järgnevaid andmeid: saatja, aeg, sõnum, vastuvõtja (ja väljatrükkimise
kuupäev).
Mäkelä, Simo <simo.mäkelä@stadia.fi> (2003, 23. okt). Õpetajakoolitus. [e-kiri]. Saadetud
aadressil:
Mitmeosalised nimed Eestis Kaheosalisi nimesid on näha esimest korda alles 14.saj – sageli kristliku ja muistse nime kombinatsioon. Kaheosalistest nimedest hakkasid tekkima perekonnanimed. Perekonnanimede allikad on isanimed, mille tavaline mall on omastavaline vorm põhinime ees, kohanimed (nt talu järgi), ametinimetused (eriti Sepp), hüüdnimed, mis märgivad nt inimese omadusi. Enamaosalised nimed, nt Ustallo Otza Simo Jahn, kus Simo on isanimi, Ustallo on Uustalu ehk talunimi ja Jahn on individuaalnimi. Lisanimede struktuur ja funktsioonid Enamasti on neil omastavaline täiend, millele lisandub põhiosa. Enamikul talupoegadest oli selle malli järgi nimi. Lisanimed olid sageli päritavad, st poegadel oli sama lisanimi mis isal. Seda soosis see, kui lisanimi polnud tavaline isikunimi (mitte Mardi või Jaani), vaid kohanimelaadne, nt Villika. See nimetraditsioon
Saksa vägedel lubati läbida Rootsi alasid; Pärast sõjaõnne pöördumist Saksamaa kahjuks lõpetas Rootsi sakslaste varustamise; En svensk tiger- rootsi on vait ei kobise Sõjapõgenikud Rootsi saabus sõja ajal üle 400 000 sõjapõgeniku; Eesti, Läti, Soome; Soome 1939 ebaõnnestusid SoomeNSVL läbirääkimised; Talvesõda 30.11.193913.03.1940; ,,Terijoe valitsus" -Otto Ville Kuusinen; Simo Häyhä Valge surm (Soome tuntuim Snaiper) (Tema tegevused on paljud legendid) Rahulepingu tingimused peab loobuma 3 maa osast ja Soome lahe saartest; Risto Ryti president 19401944; Vaherahu perioodil 19401941 otsustas Soome sõlmida tihedamaid sidemeid Saksamaaga; 25.juunil.1941 algas Jätkusõda; Soome eesmärk Saada tagasi Talvesõjas kaotatud alad; Lisaks kaotatud aladele hõivas Soome Ida-Karjala;
LapIace'I teisendus on lineaarne integraalteisendus, mis arvestab x(t) hetkeväärtusi kogu ajaintervallis [0,oo). Ülekandefunktsioon on orienteeritud lineaarse süsteemi ülekandemudeli põhikarakteristik ja see määratakse väljund-ja sisendsuuruste operaatorkujutiste suhtega teisendatud süsteemivõrrandeis nulliste algtingimustel. Pidevaja süsteemi korral kasutatakse LapIace'I teisendust, diskreetaja puhul z-teisendust. Ülekandemaatriksit kasutatakse SIMO(SingelInput / MultiOutput), MISO (Multilnput / SingelOutput), MIMO (Multilnput / MultiOutput) süsteemi korral. Maatriksi suurus on m x r, kus m on sisendite arv (ridade arv sisendmaatriksis) ja r on väljundite arv (ridade arv väljund-maatriksis). Süsteemi hilistumine on nähtus, mis avaldub selles, et süsteemi väljund teatud hetkel sõltub ainuüksi sisendi vähemalt T (hilistumisaeg) võrra varasematest hetkväärtustest. Lihtsaim hilistuv süsteem kordab
tulles .pärast hüpet, kui seee hetkel t=0 esineb) samuti originaalfunktsiooni väärtuse leidmisel aja piiramatul kasvamisel. Ülekandefunktsioon- on orienteeritud lineaarse süsteemi ülekandemudeli põhikarakteristik ja see määratakse väljund-ja sisendsuuruste operaatorkujutiste suhtega teisendatud süsteemivõrrandeis nulliste algtingimustel. Pidevaja süsteemi korral kasutatakse LapIace'I teisendust, diskreetaja puhul z-teisendust. Ülekandemaatriks- kasutatakse SIMO(SingelInput / MultiOutput), MISO (Multilnput / SingelOutput), MIMO (Multilnput / MultiOutput) süsteemi korral. Maatriksi suurus on m x r, kus m on sisendite arv (ridade arv sisendmaatriksis) ja r on väljundite arv (ridade arv väljund-maatriksis). Realiseeritavus ja hilistumine pidevaja süsteemides- on nähtus, mis avaldub selles, et süsteemi väljund teatud hetkel sõltub ainuüksi sisendi vähemalt T (hilistumisaeg) võrra varasematest hetkväärtustest
Pidevaja süsteemide puhul kasutatakse Laplace'i teisendust, diskreetaja süsteemidel aga z-teisendust. Koondparameetrilistel süsteemidel väljendub ülekandefunktsioon tavaliselt polünoomide suhtena. Nimetaja polünoomi nullkohad on süsteemi poolusteks ja ühtivad süsteemi omaväärtustega. Ülekandemaatriks: Maatriks on m * r mõõtudega, kus m on sisendite arv (ridade arv väljundmaatriksis) ja r on väljundite arv (ridade arv väljundmaatriksis). kasutatakse SIMO (SingelInput / MultiOutput), MISO (Multilnput / SingelOutput), MIMO (Multilnput / MultiOutput) süsteemi korral. Realiseeritavus ja hilistumine pidevaja süsteemides: Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui teame kõiki poolusi ja nulle ning ühte arvtegurit. Seejuures osutub, et nullide arv m ei saa kunagi ületada pooluste arvu n. Tingimust nimetatakse ülekandefunktsiooni realiseeritavuse või võimalikkuse tingimuseks. Süsteemil võib olla hilistumine, mis on leitav hüppekajast
Peeter Tikerpe IIIB 102 620 2553 Priit Luhakooder IIIA 221 620 2409 Raido Puust IIIB 315 620 2552 Rainis Eksi Mäepealse 3-108 620 2607 Rein Mägi III 425 620 3101 Rein Plats IIIB 304 620 2457 Roode Liias IIIB 307 620 2456 Sergei Letunovitš III 404 620 3103 Siim Idnurm III 320 620 2610 Simo Ilomets IIIA 321 620 2402 Svetlana Krutova III 236 620 2500 Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103 Teet-Andrus Kõiv III 126 620 2505 Tiia Pedusaar III 223 620 2500 Tiina Hain IIIB 216 620 2460 Tiina Hallang IIIA 231 620 2400
ICIDH-International Clssification of Impairments, Disabilities and Handicaps, WHO, 1980. Jõeäär G., 2010. Liikumispuudega inimeste võimalused Eesti seiklusparkides. bakalaureusetöö, TLÜ. Lepik E. ja Kuzmin V., 1996. Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglite kasutamisjuhend. Eesti Puuetega Inimeste Koda. Lutter H., 2009 Terviseedenduse võimalused Stroomi puhkealal. Magistritöö. Tallinna Ülikool 47 Kronenberg, F., Algado, S. Simo, Pollard, N. (Eds.) (2005). Occupational therapy without borders: Learning from the spirit of survivors. United Kingdom: Elsevier Limited. Law, M. (Ed.). (1998). Client-centered occupational therapy. Thorofare : SLACK. Maas, H. (2006). Kas puudega inimese koht on vaid kodus?. Eesti. http://www.epl.ee/artikkel/363642 (18.05.08). Maripuu, M., 2008. Head tööandjad. Erivajadustega inimene-hinnatud töötaja. Miks ja kuidas värvata tööle puudega inimesi.
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima,
armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist,
1293 1075 Selgis Jürgen Põlva 04:09:59 M17 435 2826 Sepa Sander Tartu 03:27:31 M17 259 2726 Siskevicius Paulius Leedu 03:15:53 M17 1053 2308 Soo Kristen Jõgeva 03:58:44 M17 1296 1443 Strumskis Simonas Leedu 04:10:14 M17 1400 2129 Suurkivi Mart Lääne-Viru 04:14:54 M17 1518 2318 Suursild Geir Pärnu 04:21:47 M17 779 971 Sõmmer Simo Viljandi 03:45:04 M17 1696 2637 Zalits Gustavs Läti 04:31:12 M17 592 759 Tiivoja Talis Võru 03:35:14 M17 336 2341 Tomsons Rihards Läti 03:20:23 M17 269 410 Tootsi Mikk Viljandi 03:16:30 M17 2049 1772 Tähe Karl Tallinn 04:56:18 M17 62 141 Vaab Ivar Lääne-Viru 02:57:15 M17 233 909 Vaaks Ats Viljandi 03:12:49 M17
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik 2011 Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-127-0 2 Eessõna Käesolev uurimistöö aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas ajavahemikul september 2009 kuni mai 2011 läbiviidud uuringu „Eesti eluasemefondi
annaabi.ee 
