ettekirjutisi Eetikaterminid ei näita omadusi maailmas. Millised omadused on moraaliomadused e. eetikaomadused? • Kui eeldame, et kognitivism on tõene, siis on eetikaväited e. moraaliväited tõesed. Aga mille tõttu need väited on tõesed? • Näiteks oletame, et „vanemate inimeste aitamine on hea“ on tõene. Siis peaks sellisel teol olema eetiline e. moraaliomadus milleks on hea. Mittenaturalism George Edward Moore: eetilise mittenaturalismi pooldaja Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid teised autorid esitanud varemgi. Moore: Enne kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida üldse tähendab “hea”. Hea on lihtne idee, mida ei saa enam osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea. Naturalistid – eetikat saab uurida loodusliku maailma raamides
ettekirjutisi Eetikaterminid ei näita omadusi maailmas. Millised omadused on moraaliomadused e. eetikaomadused? · Kui eeldame, et kognitivism on tõene, siis on eetikaväited e. moraaliväited tõesed. Aga mille tõttu need väited on tõesed? · Näiteks oletame, et ,,vanemate inimeste aitamine on hea" on tõene. Siis peaks sellisel teol olema eetiline e. moraaliomadus, milleks on hea. Mittenaturalism George Edward Moore: eetilise mittenaturalismi pooldaja Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid teised autorid esitanud varemgi. Moore: Enne kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida üldse tähendab "hea". Hea on lihtne idee, mida ei saa enam osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea. Moraalifaktid on olemas, kuid nad pole naturaalsed, nad avastatakse intuitsiooniga.
olnud enam veenev. (ühiskondlik leping, hüpoteetiline) Eetikakoodeks kirja pandud eetikanorm. George Edward Moore (1873 1958) Inglise filosoof, mittenaturalismi rajaja Teoses Principia Ethica (1903) väidab ta, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada. See raamat pani aluse eetikaterminite tähenduse ja faktide-väärtuste suhte uurimisele (tänapäevasele metaeetikale). Mittenaturalism (nonnaturalism) teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Emotivism - nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Alasdair MacIntyre "After Virtue" (1981) Väitis, et entusiastlikult alustatud "valgustusprojekt" on 20
väljas sajab vihma) KAS ON OLEMAS MINGEID EETILISI FAKTE (jah) MIS MUUDAB MORAALIOTSUSTUSE TÕESEKS? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 21. Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? NATURALISM See on teooria mis väidab, et eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Tees: Eetikaterminid osutavad naturaalseid omadusi - see on kognitivistlik arusaam eetikast ja ta väidete tõesusest. Usutakse (st on inimesi, kes usuvad= on kindlad), et uurimise teel saab teha kindlaks, mida eetika mõisted tähistavad ja kas nad tähistavad oma designaati (=tähistatavat) õigesti või ei! MITTENATURALISM See on teooria, mis väidab, et moraalifaktid on olemad, kuid nad pole
003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes. Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. Mittenaturalism on seisukoht, mille kohaselt eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Samamoodi tunnistavad emotivism ja preskriptivism, mis on mittekognitivismi liigid, faktide-väärtuste lahusust. 20. Mida väidab eetiline relativism? Millised on relativismi kolm võimalikku teesi?
003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes. Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. Mittenaturalism on seisukoht, mille kohaselt eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Samamoodi tunnistavad emotivism ja preskriptivism, mis on mittekognitivismi liigid, faktide-väärtuste lahusust. 20. Mida väidab eetiline relativism? Millised on relativismi kolm võimalikku teesi?
teeb nad tõeseks : subejktivistide ja objektivistide järgi. Subjektivistide meelest ei ole moraalilausungitel tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie tundeid mingi nähtuse/teo suhtes . Objektivistide meelest on moraalilausungitel tõeväärtus, sest on olemas eetilised faktid, mis teevad nad tõeseks. Mitte-empiirilised, mitte-loomulikud eetilised faktid. 22. Kas faktid ja väärtused on seotud ? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism ? Naturalism väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. Fakt on empiiriliselt verifitseeritud väide. Ja väärtus on see, mida peavad silmas hinnangulaused. Kui väidame, et miski on fakt, eeldame ,et on olemas mingi objekt või asjade seis. Kui esitame väärtusotsustuse, anname millelegi hinnangu. Faktiväitest ja eeldusest on võimalik tuletada järeldus. Naturalism on teooria, mille järgi eetikaterminid on
eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine. Eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning epistemoloogilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Eetiline naturalism moraali hinnatakse maiste vääärtustega George Edward Moore raamat pani aluse metaeetikale. Mittenaturalism: Teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1.Hjuumlik tees. Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest. 2.Platonlik tees. Põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. 3.Kognitiivne tees. Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada. 4
· Eksituseteooria vastab esimesele jaatavalt: moraalilausungitega tahetakse edastada fakte. Kuid teisele küsimusele vastab eitavalt: tegelikult ei saa ükski moraaliväide tõene olla. Moraalirealismi versioonid · Moraalirealistlikud teooriad erinevad selle poolest, kuidas nad vastavad edasistele küsimustele: · Millised moraalilausungid on tõesed? · Mis see on (maailmas, reaalsuses), mis nad tõeseks teeb? Eetiline naturalism ja mittenaturalism kui moraalirealismi versioonid · Naturalismi vastus 4. küsimusele: moraalilausungeid teevad tõeseks asjade/tegude naturaalsed, empiiriliselt tunnetatavad omadused. · Mittenaturalisti vastus 4. küsimusele: moraalilausungeid teevad tõeseks mittenaturaalsed omadused, mis on tunnetatavad intuitiivselt. Mackie veateooria · Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, moraaliomadustele).
· moraali hinnatakse maiste väärtustega eetiline hedonism eetilise naturalismi üks versioon; väidab, et hüve ehk hea, mis on igasuguse eetikaotsustuse aluseks, viitab naudingukogemusele. George Edward Moore: · mittenaturalismi rajaja · väidab, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada. · On intusitionist HEA suhtes, määratledes selle kui lihtsa analüüsimatu omaduse. Mittenaturalism teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Intuitsionism eetikateooria, mille kohaselt hea või õige tegu tuntakse öra vahet intuitsiooniga. Moore intuitsionismi 4 teesi: · Hjuumlik tees peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetetst · Platonlik tees põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele.
moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism: moraaliotsused ei väljenda uskumusi, pole hinnatavad tõese/väärana, ei kirjelda moraalifakte, kuna neid pole olemas. Faktualism -> I Naturalism: teaduslik -> reduktsionism (taanduvad teistele naturaalsetele omadustele) -> mittereduktsionism (ei taandu teistele naturaalsetele omadustele) -> II Mittenaturalism: pole teaduslik Nonfaktualism -> I veateooria (Mackie: moraaliomadusi on – need, kas tõesed või väärad, moraalifakte pole olemas) -> II nonkognitivism (moraalifakte pole olemas) -> emotivism Ayer(moraalilaused ei ütle maailma kohta midagi, väljendab ainult tundeid) -> preskriptivism Hare. (moraaliotsuste kaudu tehakse ettekirjutusi) -> ekspressivism (puudub tõeväärtus)
saj), G.E.Moore (20. saj algus). · Olemasolevatele (fundamentaalsematele) väärtusotsustustele fakte liites võime saada uusi norme, konkreetsemaid väärtusotsustusi, kuid ainult faktidest väärtusotsustusi tuletada ei saa. Väärtusotsustus peab olema eelduses sees. Moore eristab kolme liiki moraaliküsimusi: · Mis liiki asjad on iseeneslikult väärtuslikud? · Mis on sõna hea tähendus, s.t missugused omadused sisalduvad mõistes hea? · Mida me peaksime tegema? Mittenaturalism (nonnaturalism) Teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Moore'i arvates ei eristata heast rääkides kolme küsimust: · Hea on lihtne ja jagamatu, teda ei saa koormata "naturalistliku ballastiga" ega asendada näiteks meeldivaga. · Hea on mittenaturaalne, mittesensuaalne omadus. Me saame seda mõista intuitiivselt ja tervikuna. S.t, et hea ei ole ühegi asja või teo omadus.
Printsiibid Hare'i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid. Leidub ka eetikateooriaid, mis ei põhine printsiipidel - nende järgi tehakse otsustusi vastavalt olukorrale ning ei järgita alati neidsamu põhimõtteid. Hare'i ei arva, et moraaliprintsiibid peaksid olema jäigad või muutumatud. Kuid ilma nendeta ei ole võimalik ka õppimine, sest hindama õpitakse tegude klasse teatud tüüpi olukordades, mitte individuaalseid tegusid 144. Mittenaturalism George Edward Moore:Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid teised autorid esitanud varemgi. Moore: Enne kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida üldse tähendab "hea". Hea on lihtne idee, mida ei saa enam osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea. 145. Naturalistlik eksitus Moore'i järgi ei saa eetilisi termineid taandada mitte-eetilistele terminitele ning
annaabi.ee 
