Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia eksami vastused

Filosoofia eksami vastused (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

MIS ON FILOSOOFIA?
Mida õpetab filosoofia Russelli arvates?
Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?
Kes ei ole printsessid Mida lisada �kuninglik päritolu?
Mida võib silmas pidada mõistega tõeteooria�?
Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja selle kaks nõrkust?
Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel?
Mida tähendab et �tõene on see uskumus mis töötab?
Kuidas see erineb teistest tõeteooriatest?
Milles seisneb siis tõefraasi funktsioon?
Mis on propositsiooniline e et-teadmine teadmine?
Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus ?
Millal toimus Jüriöö ülestõus?
Kus teadmine õige vastus?
Kuidas kritiseeris Gettier teadmise traditsioonilist määratlust?
Kui ütleme et � tapmine on väär Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega?
Kuidas saab moraaliotsustusi põhjendada?
Kui seks 2 Probleemid tagajärgedega Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed?
Kuhu tõmmata piir?
Milles seisneb kategooriline imperatiiv ?
Mis juhtuks kui kõik sellest lähtuksid?
Kui kõik on ettemääratud ?
Kui kõik on juhuslik?
Kui palju vabadust võibpeab riik indiviidile andma palju talle õigusega kuulub?
Milleks ta on suuteline ilma teiste inimeste sekkumiseta?
Miks �negatiivne?
Kesmis on vaba?
Milles seisneb Milli vabaduse e kahjuprintsiip?
Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte?
Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone?
Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
Millega tegeleb epistemoloogia?
Mida tähendab küsimus teadmise ulatusest�?
Kui palju me teame?
Kus on teadmise piir?
Mida heidab fenomenalism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
Mida tähendab küsimus teadmise allikast�?
Kust teadmine pärineb?
Mis teel mille kaudu me teadmise saame?

MIS ON FILOSOOFIA?
1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat.
Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust.
- “ Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup : ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987)
2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi.
Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse.
A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus , uurimine . Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika /moraalifilosoofia 3) esteetika /kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia
3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline.
Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise-enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 2) Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste , järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire , Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis
4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes.
Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof , kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.”
5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide.
“Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.” Bertrand Russell (1994) -“kui me … konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid , kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on palju lihtsam näha, mida oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks.” [Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?]
6. Selgitage, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod.
Mõistete analüüsil kasutatakse sageli “tarvilike ja piisavate tingimuste meetodit”.
Näide “printsessi” mõistega : Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? - “naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes ei ole printsessid. Mida lisada, “kuninglik päritolu”? - Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldivõetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. “Miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu.”
7. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi.
Paljud “praktilised” filosoofid (eetikud, poliitikafilosoofid) usuvad, et “õigluse” ja “vabaduse” jt mõistete analüüsimine on ühiskonnale kasulik. Filosoofia aineks pole enamasti kogemusematerjal, vaid selle nägemise viisid, need püsivad või poolpüsivad kategooriad, mille abil kogetut käsitatakse ja liigitatakse. Mõned neist on niisama vanad nagu inimlik kogemus, teised on kaduvamad. Kaduvamate puhul omandavad filosoofi probleemid dünaamilisema, ajalikuma ilme. Eri ajastutel tekivad erisugused mudelid ja toestikud ühes neile iseloomulike küsitavustega ja keerdsõlmedega.Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil.

TÕDE
1. Mida võib silmas pidada mõistega „ tõeteooria “? (vähemalt 3)
Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid ) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. Tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele. Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega. Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. Filosoofi huvitab – tõe/suse loomus. Tõe tegijad on erinevad vastused, teooriad, lähenemised . Pakutud on mitmeid nn tõe kriteeriume: - Sotsiaalsed: nt tava, traditsioon, autoriteet. - Vahetule kogemusele tuginevad: nt instinkt , tunne, meeleline taju, intuitsioon. - Ratsionaalsed : nt vastavus, koherentsus, praktilised tagajärjed.
2. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet.
Tõesus seisneb väite (otsustuse, uskumuse) ja tegelikkuse vastavuses: -Väide X on tõene siis ja ainult siis, kui X vastab faktile Kolm “tõde” vastavusteooriast: 1) Ajalooliselt kõige vanem tõeteooria. 2) Kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. 3) Kõige tunnustatuim tõeteooria! Mõned (Nt Descartes ) pidasid vastavusteooriat nii ise-enesestmõistetavaks, et ei kutsunud seda “teooriaks”. Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu! Kuigi on olemas moraalitõed, ei ole olemas moraali-fakte, millega saaksid moraalitõed vastavuses olla.
3. Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja selle kaks nõrkust?
Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes! (ld coherentia ‘sisemine seos’) - väide ( uskumus ) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega) Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Miks peaks keegi üldse hakkama mõtlema, et tõde seisneb koherentsuses? On esitatud peamiselt kahte liiki 1) Metafüüsiline lähtekoht 2) Episteemiline lähtekoht Mis kõneleb koherentsusteooria poolt? 1) Pole vastavus-teooria probleemi maailma ja väidete vastavuse näitamisel. 2) Mineviku kohta tehtavate väidete puhul, hindame mingi väite usutavust selle järgi kuivõrd ta on kooskõlas meie seniste tõekspidamistega. - Ajaloolise väite “Jüriöö ülestõus leidis aset 1343” tõesust teame ainult ajalooraamatute, tekstide, vms kaudu. 3) Igapäevases elus hindame uue informatsiooni usutavust selle järgi, kas see on kooskõlas me seniste teadmistega: -Väite, et keegi X nägi kummitusi, tunnistame vääraks, sest ei ole kooskõlas tõeste tava-arusaamlike või teaduslike uskumustega. Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga ! Ent keegi ju ei eelda , et 1) on tõene. Aga koherentsusteoreetik ei saa ütelda, et 1) on väär ja 2) on tõene!
4. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel?
Vastavusteooria ja koherentsusteooria erinevus! Vastavusteooria: väide – maailm. Koherentsusteooria: väide - teised väited - „Terminiga „tõe korrespondentsteooria“ tähistatakse … tõekontseptsioone, mis käsitlevad tõde kui teadmiste suhet millegagi, mis antud teadmiste suhtes on väline, terminiga „tõe koherentsteooria“ – kontseptsioone, mis käsitlevad tõde kui teadmiste omavahelist kooskõla.“
5. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni.
Pragmatismi (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) kui filosoofiavoolu esindajatele tõekontseptsioonid. Pragmaatiline tõeteooria/tõekontseptsioon määratleb tõeste uskumise tagajärgede kaudu. Üldine iseloomustus:
Tõesed on sellised uskumused … - mis “töötavad” - millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda - mis ennast õigustavad - millesse on kasulik uskuda . Näiteks, tõeste uskumuste alusel ehitatud lennuk, lendab. Absoluutne tõde on loogikute väljamõeldis ning sel pole mingit tähtsust praktikas. Peame leppima nende tõdedega mis “töötavad.” Jamesi järgi leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid. Need on nö tajumuslikult ilmsed. - “üks pluss üks on kaks”. - “valge erineb hallist vähem kui mustast”.
6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile.
“Töötama” kahemõttelisus A. Lovejoy (1908): mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis ‘töötab’”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2) mingi uskumus varustab meid energiagaKasulik väärus: - Võib ju olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär! - Uskumine hauatagusesse ellu võib olla kasulik, ent me ei järelda sellest, et uskumus “hauatagune elu eksisteerib” on tõene. Tõe otsimise mõte B. Russell: pragmatist mõistab vääriti tõe otsimist! - Kui me tahame teada, “kas on tõsi, et lumi on valge”, ei pea me silmas, “kas on kasulik uskuda, et lumi on valge”. - Meid huvitab hoopis see, kas lumega on asi nii, nagu väites kirjeldati ning see tähendab lume ja tema omaduste uurimist .
7. Selgitage deflatsionismi põhisisu ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Vaated, mida iseloomustab uskumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Laskem tõest ja tõeteooriatest õhk välja! - Deflatsionalism (de + ld flare ‘puhuma’) Deflatsionismi tunnused: a) Tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud! b) Tõde ei oma mingit deepi “olemust” – pole mingisugust kõigi tõdede ühist omadust. c) Tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda, mida ei ole olemas! Tõefraasi kõrvaldatavus: Fraas “on tõene” on põhimõtteliselt kõrvaldatav: Järgnevad laused on sama sisuga! a)“ma tunnen kannikese lõhna” b) “on tõene, et ma tunnen kannikese lõhna.” Ent milles seisneb siis tõefraasi funktsioon? Deflatsonism ei väida, et a) fraas “on tõene” tuleks keelest ära kaotada (või et selle tarvitust tuleks piirata ) b) tuleks loobuda tõerääkimisest (ebasiira vaikimise või valetamise kasuks). c) sõnade “tõene” ja “on tõene” tarvitamine on kasutu/mõttetu 1) Stilistiline jms otstarve: - rõhutav - stilistiline - süntaktiline Pole väga selge mida silmas peab.2) Üldistamise otstarve: Quine (1995) ja Ramsey (1999): tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele: - “on tõene, et Caesar mõrvati” = “Caesar mõrvati” 3) Kinnitamine ja nõustumine: P. F. Strawson (1950): ütelda, et “p on tõene”, ei ole tegelikult väitmine selle väite (p) kohta, vaid sooritada selle väitega kinnitamise , nõustumise tegu. 4) Väljenduslik otstarve: Strawson: fraasil “on tõene” veel ka väljenduslik otstarve: - “on see tõsi, et …” - “on see ikka tõene, et …” - “kui see on tõsi, no siis ma küll ei tea” “tõene” funktsioneerib siin üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana.
4. TEADMINE II
1. Mis on propositsiooniline (e. et-teadmine) teadmine? Moodusta näide.

“Ma tean, et loeng toimub Narva kolledži uues majas ”
“Ma tean, et 8 : 2 = 4”
“Ma tean, et Viire Viirus -Katk on minu perearst

Aprioorne (st kogemuse eelne , sellest sõltumatu) teadmine
Empiiriline teadmine
• Mõistuspärane/loogiline: (9-5=4)
• Konventsionaalne: ($ - tähendab USA dollarit)
Tean, et päike paistab
2. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus ? Ilmneb juba Platonil. (tõene arvamus koos seletusega, aga arvamus ilma seletuseta pole teadmine.) Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus (ÕTU): S teab et p siis ja ainult siis, kui1) S usub, et p (uskumise tingimus)2) p on tõene (tõesuse tingimus)3) S on õigustatud uskuma, et p on tõene (õigustatus) S tähistab subjekti p tähistab mingit väidet
3. Selgitage oma näidetega traditsioonilise määratluse õigustatuse ja uskumise tingimust. Et ma võiksin teada, et tüdruk 11a ei suitseta (p on tõene) (mul on õigus usuda, ma ei kahtle, ). Et ma võiks TEADA, et saan A, pean ka USKUMA. Mitte religioossed küsimused.
4. Kritiseerige traditsioonilise teadmismääratluse uskumise tingimust. e”psühholoogilise tingimust”. Et ma võiks TEADA, et homme lund sulab, pean ka USUMA. Kas homne ilm sõltub uskumust(tunnistamist)? • Ants (erakust-filosoof, elab hütis) saabub loengust “koju” ja näeb, et hütt on maha põlenud (mis ongi tõsi) ning hüüatab “ma ei usu seda!”  On see teadmine ilma uskumiseta? Ei, pigem Antsu väide “ma ei usu seda” tähendab tegelikult “ma ei suuda/ei taha uskuda”.  Õppejõud küsib eksamil: millal toimus Jüriöö ülestõus? Ebakindel tudeng satub paanikasse ja ütleb 1343. Tõsi! Kuigi ta pole absoluutselt kindel, et see on õige vastus (ei saa öelda, et ta usub subjektiivse veendumuse mõttes), ta ometi ju teadis õiget vastust!? Kuid see mitte-uskumise vastuväide pole veenev ! Pole teadmise juhtum, vaid ainult nö “koolidefinitsioon” kus teadmine = õige vastus?  Üldiselt valitseb tõesuse ja uskumise osas epistemoloogide hulgas suhteliselt suur konsensus !
5. Kritiseerige traditsioonilise teadmismääratluse õigustatuse tingimust.  Tibusorteerijatel on tähelepanuväärne võime otsustada, kas äsjasündinud tibu on isane või emane. Eksimine üliharv.  Aga chicken sexer pole võimeline ütlema sõnakestki selle kohta, millel tema eksimatu otsustus põhineb.  Tibusorteerija teab, et järjekordne tibu tema käes on isane või emane - ta teeb oma tööd ju eksimatult.  Niisiis , teadmine ilma õigustamiseta
6. Kuidas kritiseeris Gettier teadmise traditsioonilist määratlust?  Edmund L. Gettier väitis, et ÕTU ei ole teadmiseks piisav!  Isik (S) saab omada õigustatud tõest uskumust (p), ilma et see oleks teadmine.  Vaataksime nn mündilugu: kas inimesel selle töökohaga on 10 mündi taskus ?
5. ÕIGE JA VÄÄR
1. Selgitage normatiivse eetika ja meta -eetika erinevust. Н-этика, в к-рой ставятся и решаются проблемы смысла жизни, назначения человека, сущности добра и зла, принципы и нормы. Teo tagajärg. 1)teleoloogiline ’tulemus’ 2)deontoloogiline ’kohustus’ 3)vooruseetika ’voorus’ M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise:  Mida me teeme kui ütleme, et “tapmine on väär”  Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? On nad kirjeldavad väited või pelgalt emotsioonipursked?  Kas ja kuidas saab moraaliotsustusi põhjendada?
2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust.  Teleoloogiline (kr telos – ‘tulemus’) e. konsekventsialistlik (ld consequentia ‘järgnemine’) e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed.Религ. блага и ценности стоят на первом плане. Deontoloogiline (kr deon – ‘kohustus’) e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. учение о проблемах морали и нравственности. Запреты и позволение - основные понятия.
3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist. TEO  Tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. REEGLI e. normi-utilitarism  Ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks.
4. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. 1. Õnne (õnnelikkust) on väga raske mõõta ja võrrelda. Kas parem jälgida või mängida jalgpalli? Jalgpall on parem kui seks? 2. Probleemid tagajärgedega  Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Kuhu tõmmata piir? (valesti käitunud lapse karistamine .) miks inimene ei tea tulevikku, kui jumalad. Tunnetuslik probl. Me ei näe inimeste sisse; teeseldus. 3. Moraaliprintsiipide avalikkus  Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. On vaja inimestest varjata, sest tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest. Inimesed hakkaksid pidevalt oma “kasu” arvutama (ja mõned arvutaksid paremini kui teised!). 4. Õigustab ebamoraalseid tegusid ! Organid 5 elu päästmiseks
5. Milles seisneb kategooriline imperatiiv ?  kr katēgorikos – ‘tingimusteta kehtiv’  ld imperātivus – ‘käskiv’ “Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada.”  (“Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus.”)  Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav.  Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. NB! Kategooriline imperatiiv on meta-reegel!  Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (nn teist järku reeglit).
6. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed.  Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav.  Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige.  Miks vaja? See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada.
7. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. 1. Triviaalsed teod  Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela.  Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See oleks triviaalne. 2. Vastuolus intuitsiooniga Kant arvab et kategooriline imperatiiv annab kitsenduseta absoluute! Moraaliseadus on püha ja eranditeta! Nt: “räägi alati tõtt”!  Süütu A tuleb teie ukse taha, anudes varjupaika, sest maffia ajab teda taga. Peidate A oma keldrisse. Maffia kirvemees küsib “kas A on teie majas”. Kanti järgi oleks kõik OK, kui vastaksite jaatavalt. Teil poleks vastutust!3. Kohustuste konflikt  Mul on kaks kohustust: 1. kohustus rääkida alati tõtt. 2. kohustus kaitsta alati oma sõpru.  Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad. 4. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli.
6. VABADUS
1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsikas Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija? b)Kas determinism sobib kokku vaba tahtega? c) Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada seda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võib-olla on me tegude põhjused sügavamal, kui näha ulatume. 2) Eetikas vabaduse ja vastutuse vahekord Kui eeldame, et vaba tahe on moraalse vastutuse tarvilik tingimus,siis järeldame, et determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega.  Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud?  Ent, on’s lood paremad kui kõik on juhuslik? Kas siis saaksin moraalselt vastutada? 3) Esteetikas Tsensuuri ja loomingulise vabaduse küsimus Ent kunstnike on alati piiranud (a) materjalide kättesaadavus ,(b) tööde teema/ainestik (valitseja tahe), (c) žanrireeglid ning (d) leidub suurt kunsti, mis on loodud räige tsensuuri olukorras 4) Poliitikafilosoofias “puutumatuse ala” Kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma – palju talle õigusega kuulub? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu? Millisel alusel tohib riik sekkuda inimeste ellu ning keelata neid toimimast nii, nagu nad soovivad, või sundida neid tegutsema oma soovide vastu?
2. „Negatiivne vabadus“ tähendab … Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni , ega takista su tegemisi.  N-vabadus avaldub vastuses küsimusele: “Millises ulatuses tuleks subjektil – isikutele või isikute rühmal – võimaldada teha seda või olla see, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta?”  Miks “negatiivne”?  … sest vabadus eeldab millegi puudumist (takistuste, piirangute, sekkumise)
3. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi .  Mõned (suur juht, riik, kirik , hõim, rass ) on targemad, ratsionaalsemad ja teavad mis on sulle ja riigile hea.  Nad väidavad, et “tegelikult” tahab inimene X-i.  Kui sa ei taha X-i, siis sa tahad oma rumaluse tõttu midagi sellist, mis ei kuulu su tõelisse loomusesse. “Tegelikult” tahad sa õppida Nad “vabastavad” sind su mitte-tõelisest loomusest, piirates, takistades sind, su tõelise mina ja riigi vms huvides.  Sind sunnitakse vabaks, aga sundi võib pidada vabaduse vastandiks.
4. Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele. Väita justkui oleks N-vabaduse ja P-vabaduse näol tegemist kahe vabaduse liigiga , on eksitav! Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu.S on vaba C-st, tegema ( saavutama ) A  S: Kes/mis on vaba? (st toimija, subjekt )  C: Millest vaba? (st takistused, piirangud)  A: Mida tegema? (st taotlused, sihid)
5. Iseloomustage erimeelsusi vabaduse takistamise/piiramise küsimuses?
Liberaalid/libertaarid (Hayek) pigem eitavad: Vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab.
Sotsialistid/egalitaarid (Cohen, Sen) pigem jaatavad: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mojutavad kaudselt , kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad).
6. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip?
Negatiivne vabadus:
Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi.
N-vabadus avaldub vastuses kusimusele: “Millises ulatuses tuleks subjektil – isikutele voi isikute rühmal – võimaldada teha seda või olla see, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta?” (Berlin 1998)
7. Kritiseerige vabadusprintsiipi vä hemalt kahel viisil.
Ettenähtav kahju Kahjuprintsiibi rakendamisel piisab ka ettenähtavast kahjust! st ei pea ära ootama kahju teket, sest siin on hilja sekkuda ) Inimese enese hüvang Inimese enda füüsiline ja moraalne hüvang ei ole õigustus!
Ei saa keelata, takistada, sundida põhjendusega, et … Paternalistlikud ja moralistlikud põhjendused sekkumuseks ei ole Milli jaoks “in.” Vastuväited kahjuprintsiibile
Ühed väidavad et kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse.
Teised väidavad, et kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegevustesse.
ÕIGLUS
1. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust.
Jaotavas õigluses – «igale oma».Korraldavas õigluses – «võrdne-võrdseks».
2. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi . - osalemine vähemalt kaks inimest- ei viita inimesteks, aga nende tegevusteks- nõuab võrdõiguslikkuse
3. Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte?
Hüpoteetiline algolukord - kujutletav olukord, kus inimesed on teadmatuse loori taga, ega tea …
… oma kohta ühiskonnas (klassipositsiooni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) … andeid, võimed
… mis on “hüve” ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem)
4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil.
-Alushüved.
Need “üldinimlikud hüved ” lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi.
- Printsiibid .
Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe (nii nagu seda tegid Rawlsi valijad)? Äkki valijad suurema kasu pärast riskivad! Julge hundi rind on rasvane.
Robert Nozick : Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid , kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele ja kehvematele.
5. Kuidas kritiseerib Nozick malli - ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone?
Robert Nozick: Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele ja kehvematele.
6. Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti uhte vastuväidet sellele.
1)Eesmarkide (lõppseisundi) põhised printsiibid (nt õiglane kui 1% rikkaid, vms).
2)Malli (skeemi) põhised printsiibid (nt igaühele vastavalt töökusele, andekusele, moraalsusele vms).
3)Ajaloolised (sõltub hüvede jaotuse kujunemisest).
Mitte-ajalooliste kontseptsioonide vastu:
Mis iganes õiglane olukord (nt ‘kõigil on võrdselt x-i’) muutub vabaduse tingimustes õige pea ebaõiglaseks! Mõned “panevad raha kasvama”, mõned laristavad ära. Tekkinud “ebaõiglast” olukorda saab päästa ainult
-vaba toimimise keelamisel, või
-ümberjagamisel (algse skeemi järgi) mingi aja pärast.
7. Iseloomustage Walzeri õigluskontseptsiooni ja uhte etteheidet sellele.
Oluline tunnus: universaalsete õiglusprintsiipide kriitika
1.Õiglusprintsiipide otsing näitab, et puuduvad ullamad sotsiaalseid väärtused ( solidaarsus , hoolivus, heasoovlikkus). Viimaste olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi.
2. Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt! Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum, mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama .
KUNST
1. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu.
-Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks?
-Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste.
-Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lahtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest).
2. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
-Kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera ” .
-Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunsti äratundmine ei käi definitsiooni alusel!
“Me oleme voimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest mis ei ole kunstiteosed, selleparast, et me oskame inglise keelt; s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sona “kunst” ja rakendada fraasi “ kunstiteos ”.”
William Kennick 1958 (2003)
3. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
“ Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe” (Danto 2000)
4. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid.
Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:
1) artefakt 2) millele mõni isik või isikute grupp, on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimimise nimel, omistanud hindamisele kandideerimise staatuse.
Põhimõisted
1.‘Klassifikatoorne tähendus’ – vastandina ‘kunsti’ vaartustavale tähendustele.
2.‘Artefakt’ – inimese poolt tehtud asi (vaga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk.
3.‘Hindamisele kandideerimine’ – Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks.
4.‘Kunstimaailm’ – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms.
5. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid.
Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud kavatsusega esile kutsuda (2) esteetiline kogemus.
Esteetiline kogemus:1.Sisukeskne: esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine.
2.Afektikeskne: keskenduvad sellele, mida tähendab omada E-kogemust (huvitu kogemine, esteetiline emotsioon vms); mis tunne on kogeda esteetiliselt!
6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile.
1.Mitte-esteetiline kunst
2. Esteetiline mitte-kunst
7. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja tehke sellele kaks etteheidet!
Kunsti defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid .
Objekt saab kunstiteoseks juhul kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste:
1)Kordamine (traditsiooniline aspekt)
2)Avardamine ( evolutsiooniline aspekt)
3)Hülgamine ( revolutsiooniline aspekt)
TEADMINE I
1. Millega tegeleb epistemoloogia?
Teadmisega (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistega (taju, mälu, kindlus ) tegeleb filosoofia valdkond , mida nimetatakse epistemoloogiaks. Termini “epistemoloogia” vermis 1854 šoti mõtleja James F. Ferrier [1808—1864] “epistemoloogia” tähendab – teadmine Uusaja domineerivamaid filosoofiavaldkondi Kõrvuti terminiga “epistemoloogia:” - “gnoseoloogia” - “tunnetusteooria” - “teadmiseteooria” - “teadmusteooria” - “episteemika”EPISTEMOLOOGIA (episteme – teadmine, logos – teadus, õpetus) Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega EPIDEMIOLOOGIA (epi – juures, seas; demos – rahvas; logos – teadus, õpetus) Teadus, mis käsitleb haiguste esinemist populatsioonides
2. Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“?
Teadmise ulatus tähendab:- Kui palju me teame? - Kus on teadmise piir?Erinevad vaated kahe äärmuse vahel: a) Skeptitsism b) Realism a)Skeptitsism: skepsis tähendab – vaatlus, küsitlemine. - “Me ei tea mitte midagi (kindlalt)” on ennastkukutav: Sest kui me ei tea midagi, siis me ei saa ka teada, et me midagi ei tea. b) Realism: - me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast.
3. Mida heidab fenomenalism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
Fenomenalism on skeptitsismi ja realismi vahel:
- Tunnetada saab ainult fenomene (nähtumusi). Kõik objektid on tajumuste kogumid.
- Vaidlus selle üle, kas nende meelteandmete taga on ka midagi (objekt, tegelik maailm) – mis iganes, aga seda me tunnetada ei saa. (Mitte segi ajada terminiga “fenomenoloogia”)
4. Mida tähendab küsimus „teadmise allikast“?
Teadmise allikad: Kust teadmine pärineb? Mis teel, mille kaudu me teadmise saame? - Taju? - Mälu? - Intuitsioon? - Mõistus (induktsioon deduktsioon)? - Sisekaemus (introspektsioon)? - Selgeltnägemine? - Telepaatia?Erimeelsused: - Praegune diskussioon pöörab teadmise allikale küsimusele suhteliselt vähe tähelepanu. - Klassikaliselt võime eristada mitmeid vaateid:a) Empirism b) Ratsionalismid
5. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses.
a) Empirism. empeiria tähendab –‘kogemus’ Ainus teadmise allikas on kogemus (laias mõttes s.t. sisaldab ka mälu ja sisekaemust (introspektsiooni). - tabula rasa – puhas tahvel (Locke’i väljend ) - tabula abrase – sile tahvel (nn abrassiivne) (Baconi väljend) b) Ratsionalismid Idealistlik ratsionalism ( Platon ): - Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises! Ainus tõelise teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest.Klassikaline ratsionalism (Descartes, Leibniz ): - Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähemtähtis roll).
6. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust.1) Tutvusteadmine: - ehk kogemus-teadmine - ehk teadmine kui tuttavolek:Näited:-“Ma tean, mis on peavalu” (s.t ma olen seda tundnud ) 2) Oskusteadmine: ehk kuidas-teadmine -ehk protseduuriline teadmine: - “Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist” (s.t ma oskan seda teha)
7

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 30 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kate1808 Õppematerjali autor

kunst uskumus eetika meta kunstiteos vastavusteooria tõeteooria sokrates kant printsess tõekontseptsioon koherentsusteooria moraalne otsustus emotsioon russell

Sarnased õppematerjalid

pdf

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest

Filosoofia

odt

Sissejuhatus filosoofiasse

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist

Filosoofia

docx

Filosoofia eksami vastused

Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? või mitte. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi

Filosoofia

docx

Filosoofia küsimused

Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate

Filosoofia

odt

Filosoofia kordamisküsimused

1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse?

Filosoofia

docx

Filosoofia eksami kordamisküsimused

1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise

Filosoofia

docx

Konspekt filosoofia algkursuse arvestuseks

Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? ,,tarkusearmastus" 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu. Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide.

Filosoofia

doc

Mis on filosoofia?

Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma

Filosoofia

Rohkem sarnaseid