Retsensioon Etendus „Puhastus“ Sofi Oksaneni romaani ainetel Etenduse alguses oli laval talumaja ning monoloogi pidas Karol Kuntsel, kes kehastas Hansu. Peale monoloogi lisati ka talule omapärased seinad akendega. Lavale tulid kaks vene sõdurit koos noore naisega, kellel oli kott peas. Nad kõnelesid vene keeles ja sellest ei saanud mina kahjuks midagi aru nagu ka enamus mu klassikaaslasi. Peategelaseks oli Aliide, kes elas rahulikult oma talumajas, kuni tema õuele tuli noor Venemaalt pärit neiu Zara. Ja siis hakkas vaikselt Aliide minevik avalikuks tulema
• Talupoisid – koerapoisid + külavikaar ülema hoovivaimulikud • Paruniproua – 350naela raske, raiuti tükkideks • Candide isa – aus härrasmees, aga ainult 71 põlve aadlik • Cunegonde – 17A, paruniproua tütar, jumekas, lopsakas, väga ilus, minestas -> kõrvakiil, tapeti ära bulgaari sõduri poolt + vägistati, noahoop vasakus küljes, 72 põlve kuulsat suguvõsa, oli Konstantinoopolis, koledaks läinud – ära põlenud, talumaja - koogiküpsetaja • Pangloss – kreeka keeles kõiketeadja, metafüsikoteologokosmolo-ogaroloogia, „tagajärge pole ilma põhjuseta“, terve ilma suurim filosoof, kaotas opis 1 silma ja 1 kõrva, oskas hästi kirjutada + rehkendada, ulpis koos C-ga plangu peal kaldale, tõi C-le kaevust vett, pealelõunat seoti kinni ja pandi pimedasse ruumi, 7p hilj
kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. +Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. +Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid.
R. Kreutzwaldi kujutamisel on püütud edasi anda eelkõige portreelist sarnasust, järelemõtlikkust ja enesessesüvenemist. Fr. R. Kreutzwaldi monument. Hugo Treffneri monument. Autorid: M. Karmin, T. Trummal, Asukoht: Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal, On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ning traditsioonid), Jaani kirik ning Tartu Ülikooli peahoone. Hugo Treffneri monument. Kalevipoeg(Vabadussõja monument) Autor: E. Väli, Mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele, Asukoht:Vabaduse puiestik, Mälestussammas avati 13. juunil 2003 pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist. Kalevipoeg(Vabadussõja monument). O. Lutsu monument. Autor: A. Rimm, A. Murdmaa, Asukoht: Vabaduse puiestik,
töökad ning armastasid seda, mida nad tegid. Vähemalt tegid nad oma igapäevategevusi ausalt ning südamega, erinevalt linnavurledest, kes nii väga eurooplased olla soovisid. Vähemasti nii mainis Tammsaare ühes oma kirjas. Miks teha midagi, mis lihtsalt on meie jaoks ebamaine ja võlts? Nagu ta ,,Tõde ja õigus" näitas, siis tee tööd ja näe vaeva ning hiljem tuleb ka armastus. Tolleaegne etetkujutus romantilisest idüllist oligi vist pruunikas-mustjas, enamasti palkidest talumaja, mille hoovis oli kaev ning ümber veel mõned kõrvalhooned. Oli ju Andres nii sarnane eelpool mainitud kahe teise peremehega, kes tööd justkui oma teiseks abikaasaks pidasid. Polnud nad erilised suhtlejad, samuti polnud nad väga head tunnete avaldamises. Kuid töö sai tehtud, olgu selleks kraavi kaevamine või kivide õhkamine (viimane küll mõningate mööndustega). Seega võib öelda, et Tammsaare nägi Eesti talupoega
-liikumispiirangud olid ka Eestis, näiteks ööseks Tartusse jäämiseks oli vaja eriluba -teatavad esemed või kombed kuulutati kodanlikuks igandiks või natsionalistlikuks väärnähtuseks -mitte mingil juhul ei tohtinud kombineeruda sinine, must ja valge värv Poliitika mõjutas olmet peaasjalikult sõdade kaudu. Ressursid suunati rindele, sõjad tõid kaasa suhkrupuuduse, niiet magusainena kasutati sahhariini. Samuti olid raskused küttepuude,rõivaste ja jalanõudega. Levis komme talumaja ette püstitada lipuvarras ja järjest rohkem lapsi osales skautide või noorkotkaste tegevuses. Mõju kultuurile Natsirežiim ootas, et järgitakse mõningaid asju: - rassiteooria printsiipe -ülistaksid Suur- Saksamaad - sisendaksid usku võidusse - külvatakse põlastust nii juutide kui ka Ameerika ühendriikide ja Suurbritannia vastu Nõukogude režiimi nõuded olid laiemad: - loobuda tuli kõigest, mis oli "kodanlik"
õnne: peremehele hobuse- ja perenaisele karjaõnne, perele lasteõnne, noortele peiu- ja pruudiõnne. Mardipidu Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Marditoidud Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid.
Popist ja Huhuust on läbi aegade tehtud mitmeid etendusi ning valminud on isegi animafilm. Pealtnäha lihtsa sisuga lugu saab kindlasti mitmeti tõlgendada ning mõista ja igale lugejale annab lugu erineva emotsiooni. Kuid kui palju erineb tekstist lugu, mis on visuaalselt kujutatud? Kas silmale loodud jutustusel säilib ka vaatajate erinev loo tõlgendus? Popi ja Huhuu originaalteksti lugedes jäi mulle sisse üsna kõhe tunne. Maja kujutasin ette hämarat talumaja, Popit hea ja kuuleka koerana ning Huhuud ahvina, kes pikalt puuris elmise tõttu veidike ära pööranud oli. Popi sümboliseeris minu mõttemaailmas truudust, alandlikkust ja voorust. Huhuu aga oli ülemvõimu, kaootilisuse ning metsikuse sümboliks, mis tahes tahtmata emotsioonina võimutses. Loos oli sisse toodud ka kahe osapoole isand ja eeskuju, kelle idee ja mõju lõppude lõpuks loomad, ehk kaks äärmust, ka ühendas.
Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ning traditsioonid), Jaani kirik ning Tartu Ülikooli peahoone. Hugo Hermann Fürchtegott Treffner oli eesti kooli- ja rahvusliku liikumise tegelane. Lõpetas 1880 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Asutas Tartus 1883.a. poeglaste erakooli (Treffneri Gümnaasiumi), mida juhatas elu lõpuni. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid. Kuulus nende juhtkonda, Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse ja 1879.a. üldlaulupeo komiteesse
arusaam eestlasest ja tema olemeusest ning see uhkus, mida kõik eestlased tundsid Paul Kerese ja tema saavutuste üle. See kõik on midagi enamat, kui paljas värviline paber koos vähese teksti, paari pildi ja väikeste numbrikestega nendel väikestel, kuid võimsatel paberitel oleme meie, eestlased. Samuti on lisatud rahatähtedele üksikuid detaile , mis on kõik võetud meie oma kodumaalt ja on meile omased, nagu näiteks suitsupääsuke veel näeme Tartu Ülikooli peahoonet, talumaja, pankrannikut, iidset tamme need on asjad, mis sümboliseerivad Eestit, meie juuri, pürgimusi ja saavutusi, nendel paberitel on Eestimaa. Meie oma raha on osa meie kultuurist ja esindab meie kodumaad. Kui Eesti kroon on Eesti raha siis euro võib olla meie tee suurde Euroopasse ning Eurole üleminek võib olla meile ka hea. Ühine raha on Eestile kasulik, sest meil on teiste liikmesriikidega tihedad majandussuhted. Kaob ka valuutarisk, et välisriikidesse raha
majas. Isa tervis oli aga halb ja ta ei saanud kala püüda. Arvan, et see oli Hannesele väga raske, kuna ta hoolis isast väga, aga ta oli ise sisemaal. Lisaks oli Saadu Taali endale lapse sünnitanud, mis võis olla ka Hannese oma. Ma arvan, et see seadis Hannese väga raskesse olukorda. Pingeid süvendas ka Hannese naine Liida, kes püüdis Hannest minu arvates meeleheitlikult merest ja oma kodukülast eemale hoida. Turja talus olid ka uued probleemid, sest talumaja põles maha ja isa jäi üksi lisaks oli isa halvatud. Lõpuks otsustas Hannes minna uuesti rannakülla elama, mis oli minuarust õige mõte. Ta esitas naisele ultimaatumi, kas tuled või ei, ja andis talle mõtlemisaega. Kui Hannes oli natukene, aega juba rannakülas elanud siis tuli Liida isa talle külla. Liida isa ütles, et Liida ei taha rannakülla elama tulla ja kas Hannes tuleb tagasi või ei? Hannes otsustas, et tema koht on rannakülas ja nii ta jäigi sinna. Hannese
Heade ronijatena on nad võimelised jahti pidama ka puu otsas, kuid tavaliselt teevad nad seda siiski maapinnal. Enamasti katab nugise toidulaua loomne toit, kuid nälja korral ei ütle nad ära ka putukatest, marjadest ning õuntestki. Oma maakodu õuelt oleme mitmel sügisel leidnud metsnugise näritud õunu, nii puu otsast kui ka selle alt. Huvitav ning veidi arglik loom on rajanud oma käigud ka meie vähekasutatava talumaja abihoone rookatusesse. Käigud on umbes 10-12 sentimeetrise läbimõõduga, ent siiani pole me täpselt tuvastanud, miks nugis need käigud sinna on rajanud. Talviti olen taluõuel näinud ka metsnugise jälgi. Lumme jäetud jälgedel ei ole näha varbapäkkasid, mis tuleneb sellest, et metsnugise tallalused on talviti karvased. Metsnugise arvukus Eestis on viimasel ajal tõusnud. Selle kiskja rohkus sõltub
sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, põrgulik. 3. Konversioon ehk sõnatüve esinemine mitme sõnaliigina: julge > julgema 4. Lühendamine: malev > male, automobiil > auto. 5. Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu=sudu. 6. Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv. 7. Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri. 8
mängida tuleb ilusti, võttes seega omakorda ka ära lastelt võimaluse ise suhelda ja n-ö ühine keel leida. Luulekogu lugedes, oli mul veidi raske ennast samastada luuletajaga, kuna emaksolemine on mulle veel võõras valdkond ning samuti ei tunne ma nii suurte lähedust enda päritolu või juurtega. Sellest hoolimata meeldisid mulle aga väga raamatu alguses olnud kaks luuletust ,,Selle suve esimesel päeval’’ ja ,,Mu sõbra esivanemate talu’’. Mõlemas luuletuses said vana talumaja omaniku endale midagi kallist esivanematelt. Mulle meeldisid need mõlemad, kuna nende peamõte või tarkustera seisneski sellest, kuidas juhuslikult või siis saatuse soovil saad sa endale midagi, mida sa isegi ei lootnud või oodanud saada. Lisaks leidsin ka enda jaoks mõningaid huvitavaid või varem kuulmata väljendeid nagu palavad paavstimaad, patud päevitavad, musta Eeva äkitselt valge võsu, sinirohelised lehmad, tunnetesüsine lõke, vulkaanipragulised huuled.
Ilugu Esimene kool, kus mina õppima hakkasin, oli Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool. Minu esimene koolipäev oli nagu teistel gi: närvekõditav ja veidike hirmutav ,ning ei saanud päris hästi aru, kus ma olen. Hea oli see, et koos minuga tulid kooli ka minu sõbrad lasteaiast, seega võõraid ei olnudgi. Üllatuseks oli mulle see, et me nii vana klassijuhata endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin jalgpallist aga kahjuks ei olnud meie koolis jalgpalli trenni ja siis hakkasin korvpalli trennis käima .Algul ei tahtnud mul seal hästi minna, siis jätsin korvpalli mängimise pooleli .Nüüd võtsin ta uuesti k...
Kolisid viletsamasse katusekorterisse, kus naine tegi tööd ise. Ning viisid kaelakee tagasi. 10 aastat tegid nad ränka tööd, et raha tagasi saada. Siis oli naine juba väsinud ja kole ja räsitud. Ühel päeval champs ellyseel nägi ta madame forestieri, kes oli endiselt ilus. Ta rääkis talle kogu loo ära ning selle peale sõbranna ütles, et need olid valejuveelid ja kõige rohkem 500 franki väärt. 4) Põldude keskel Oli kaks talumaja, kus oli mõlemas peres lapsi 4. Lapsed olid päevast päeva ninapidi koos ja vanemad tegid neil vaevalt vahet. Mõlemad pered tulid ots-otsaga kokku. Ühel päeval sõitis üks rikas naine mööda taludest ja märkas ilusat poissi ja tahtis teda lapsendada. Ta hakkas iga päev neil külas käima ja lapsega mängima. Siis ütles ta pereemale, et tahab last endale. Ema keeldus kategooriliselt ja ei saanud aru, kuidas üks ema saab teha midagi nii kohutavat, et oma lihase lapse ära anda.
saaja esindaja peab ta üles otsima. · Kui mõrsja oli leitud ja peiu kõrvale toodud algas söömine. · Kombega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Ka sedapuhku oli noorpaari söömine tagasihoidlik. · Enamasti oli nende söögiks või ja soolaga leivaviil, mis murti pooleks. · Kas esimese pulmapäeva hilisõhtul või teise varahommikul toimus pulmade esimese poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanematekodust. · Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. · Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. · Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. · Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. · Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. · Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma
tuttavad olema. Näidendi kunstilise kujundamisega tegeles Jaak Vaus, kes kasutas lihtsaid ja samas leidlikke nippe. Laval olid igasugused talurahvale sobilikud asjad: vanad taburetid, päevinäinud külmkapp, suur ahi, veeämber kopsikuga... Tekkis tunne, nagu tegevuse toimumine selles külakeses oleks tõeline olnud ja publik ei istunud mitte Kuressaare linnateatris, vaid viibis kohapeal ja nägigi seda sama talumaja. Terve lava tekitas hirmus koduse tunde, kui mitte nostalgiahoo. Silme ette kerkis lapsepõlv ja vanaema rohtukasvanud maamaja, mille vildakast aknast alati naabrite tegevus ära paistis. Seetõttu meeldis mulle väga lava ülaosas olnud aken. Pidevalt tekkis tunne, nagu seal taga jälgiks keegi naabrite tegemisi. Üldiselt mulle meeldis väga näitlejate valik. Näidendi peategelane Martin, keda mängis Sulev Teppart, jättis mulle tegelasena väga ebameeldiva mulje
Baassõnavara ↔ esmased tajud/kujutlused Baassõnadest konkreetsemad ja üldisemad leksikaalsed üksused → konkreetsete ja üldistatud rühmade moodustamine → mentaalsed rühmad → rühmade seosed Sõnatähenduse areng Hoone Ehitis Kuut Koera maja Tall Hobuse maja Puumaja Kanala Kana maja Maja Savimaja Laut Lehma maja... Kivimaja… Talumaja Elumaja Linnamaja Maamaja Kortermaja Suvemaja... Eramaja... Mõistmist raskendab (2) Fraasitasand: Maht Lausemalli vähene tuttavus Ebaharilik sõnajärg Keerulised konstruktsioonid Võõras teave Rasked lausekonstruktsioonid Võrdluskonstruktsioonid Ruumi- ja ajasuhete väljendamine Atributiivsed konstruktsioonid Ebahariliku sõnajärjega laused
Lähevad kevadel maad vaatama. Kõik on muutunud ja vanu inimesi on vähe järele jäänud, tuttavaid. Plaanivad maja ehitust ja kuidas kõik olema hakkab. Ilmar tahab igale poole elektrijaamu ehitada, et kogu maa elektrit täis oleks. Tagasi rongijaama sõidavad autoga, mille Herman kaupleb. Korteris tunnevad kodu hõngu, aga tahavad ikkagi maale elama saada. Aasta pärast on ehk maja ka valmis. Ilmar lubab suvitama tulla, kui häärber ehitatakse. Jüri tahab tavalist talumaja. IV peatükk Jüri käib Hermanile peale, et see talumaja ehitama juba hakkaks, loomad ka vaja muretseda veel jne. Herman on alguses vait , aga varsti ütleb, et müüs maalapi maha ja kolib Ameerikasse. Vanemad on vihased. Eeva nutab poja ära minemise üle ja Ilmar kassi( krants) surma üle. Loorentson ja Jüri saavad teada, et tuleb koondamine vabrikus ja mõlemad tahavad teisest lahti saada. Jüri vallandatakse liigse vanuse pärast.(58). Venemeelsed jäetakse ka tööle edasi
Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, lööklaine, tükkide laialipaiskumine). Saab kasutada ka mitteelektrilist lõhkamist. Kareda dolokivikarjääris puur- lõhketöödeks käesoleval ajal piirangud puuduvad v.a mäeeraldise idaserval, millest 300 m kaugusel asub talumaja. Seal tuleks kasutada alternatiivset kobestamist või teise lahendusena vähendada lõhketöödel lõhkeaine koguseid. 4) Kaevise laadimine ja vedu karjääris Kaevise laadimiseks kasutatakse ekskavaatorit ja kopp-laadurit, mis laevad kobestatud dolokivi massi kallurveokile, mis toimetab kaevise purustuskompleksi. 5) Killustiku tootmine, sorteerimine, ladustamine ja transport Valmistatavad killustiku fraktsioonid olenevad turu nõudlusest, peamisteks
moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, ebausklik, päikseline, põrgulik, taevane · Konversioon sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge>julgema, hari, harja>harjama · Kontaminatsioon uue sõna või püsiva sõnaühendi moodustamine sõnade, välendite või konstruktsioonide segiajamise tagajärjel: veskikivi>veski, suits+udu>sudu, kaitsepolitsei>kapo
Suitsust ja mustusest vabastatud elutuba muutus seega sotsiaalsete funktsioonide alaks ja üha enam näitas omaniku rikkust. Kõrgemates klassides oli köök toiduvalmistamine ja tööliste ala ning see eraldati eluruumidest, mõnikord ol isegi kaugel söögitoast. Vaesemates kodudes tihtipeale puudus veel eraldi köök. Neil oli enamasti üks tuba, kus toimusid kõik tegevused või vähemalt oli köök vestibüülis. Keskaegne suitsu köök (või Talumaja köök) jäi tavaliseks veel pikaks ajaks, eriti maa talumajades ja üldiselt vaesemates kodudes. Osades Euroopa taludes oli suitsu köök regulaarses kasutuses kuni 20 sajandi keskpaigani. Nendel majadel tihti puudus korsten, oli vaid suitsukate kamina kohal, mis oli valmistatud puidust ning kaetud saviga. Suits tõusis enam-vähem vabalt, soojendades ülakorruse tube ning kaitses puidutööd kahjurite eest.
abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkojasarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. 19 sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kätteesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veeel kaua pimedates suitsutaredes. ÕU Iga talumaja ees on lahtine muruplats, mida õueks nimetatakse. Siit viivad teerajad aita, lauta, küüni, kuuri, keldrisse ja kaevule. Õue peal elab koer. Korralikus talus peetakse õuemuru puhas, mispärast sead, lambad ja veised kunagi karjaaiast õue ei tohi pääseda. Õue piiravad aiad ja kõrvalised hooned. Nende vahelt käib üks tee tänavasse ja sealt maanteele, teine põllule, kolmas rohtaeda. Õue peale sünnib ilusaid põõsaid ja puid istutada
naine kuninganna, jumal Nõiutud Jose Marti Vanataat, Lombis Kalad, supp ja seapekk, Kunagi ei tohi krevett vanaeit ja hanepraad ja kook, liiga ahneks krevett riided, loss, printsess, minna kuninganna, jumal Kuldkalake Aleksander Vanataat, Meres Uus küna, talumaja, Kunagi ei tohi Puskin vanaeit ja aadliproua, tsaarinna, liiga ahneks kuldkalake merevalitseja minna 2.1. Sarnasused 1) Jutu moraal oli kunagi ei tohi liiga ahneks muutuda, suur tükk ajab suu lõhki. 2) Ahne vanaeit, kes läks aina ahnemaks 3) Vanataat ja vanaeit olid vaesed. 4) Kala täitis vanataadi soovid. 5) Vanataat oli naisele alandlik.
põud ega paduvihm põllule liiga ei teeks. Toitu oli tavaliselt rikkalikumalt, eriti liha. Mardipidu ja mardipulmad Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Lääne-Eestis oli tavaks pidada mardipulmasid, mis kestsid vahel pikemat aega. Sinna kutsuti ka pered, kellelt oli ande saadud. Peo ajal võidi jäljendada pulmasid, st valiti pruut ja peiu ning mängiti maha suurem osa pulmakommetest. Üldiselt tehti mardipulmadeks ohtralt sööki ja varuti mardiõlut, lauldi ja tantsiti igasuguseid uuemaid seltskonnatantse. Mängiti igat laadi mänge ja jäljendati pulmanalju. Mõnikord on pulmakommete juurest sujuvalt jõutud mardilapse ristimiseni.
Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve.See oli Toomas Nipernaadi.Ta jäi metsavahi talu juures pidama.Ta palus neilt ainult üheks ööseks peavarju. Kuid järgmisel hommikul hakkas ta seal põldu harima ja talumaja parandama.Ühest päevast sai juba mitu.Kui Nipernaadi oli seal olnud juba 5 päeva ,pani Habahannes seda juba tähele ja proovis teda sealt enda juurde meelitada, kuid see tal ei õnnestunud.Ühel hommikul ütles Nipernaadi ,et hakkab õhtul edasi parvetama ja kutsus Loki endaga kaasa.Kudisiim ei usaldanud teda ja õhtuks sokutas ta parve peale hoopis naabri tütre Mall-i. Nipernaadi ei pannud alguses midagi tähele,kuna ta ei rääkinud midagi.
Stiilid Inglise stiil- Londoni stiil on tekkinud Inglismaal ja seda peetakse klassikalise stiili liigiks. Selles stiilis riietus õmmeldakse erineva paksusega kallitest villastest või poolvillastest kangastest. Talje siluett. Värvid- must, liivakarva, pruun, hall, valge, sinine, roheline, samuti ka šoti värvid (must-valge, must-punane jne.). Selle stiili juhtlauseks on: rangus ja koos sellega ka rafineeritus. Stiilile on omased külglõhikud jakkidel ja pintsakutel, pealeõmmeldud taskud, mis paiknevad rinna ja puusade kõrgusel. 1) Millal sai see stiil alguse? 19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 1925–1940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismis...
Stiilid Inglise stiil- Londoni stiil on tekkinud Inglismaal ja seda peetakse klassikalise stiili liigiks. Selles stiilis riietus õmmeldakse erineva paksusega kallitest villastest või poolvillastest kangastest. Talje siluett. Värvid- must, liivakarva, pruun, hall, valge, sinine, roheline, samuti ka soti värvid (must-valge, must-punane jne.). Selle stiili juhtlauseks on: rangus ja koos sellega ka rafineeritus. Stiilile on omased külglõhikud jakkidel ja pintsakutel, pealeõmmeldud taskud, mis paiknevad rinna ja puusade kõrgusel. 1) Millal sai see stiil alguse? 19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. ...
endas puudesse peidetud teosoofilisi ideid. Kui aga Enno loodusele oma filosoofiat peale ei suru ning võtab aluseks lihtsuse ning metsataguse maise kodu, siis jõuab ta poeetiliste võitudeni. Selle näiteks on luuletus ,,Koju igatsuses", mis sisaldab endas väikest, üksikut taime, mis sümboliseerib suve lapsepõlvekodus. Piiride kadumist inimese ja looduse vahel iseloomustab luuletus ,,Jutluse ajal". Enno parimate luuletuste hulka kuulub ,,Õhtu kodutalus", mis käsitleb endas talumaja. ,,Hallid laulud" (1910) on Ernst Enno teiseks luulekoguks. Samal aastal andis Enno välja ka oma autobiograafilise ning ainsa proosa ,,Minu sõbrad". ,,Hallid laulud" luulekogumikus on pearikkuseks ballaadid, mis liituvad kogumiku kannatuste ja igatsuste teemaga. Ballaadide juures on märgata sarnasusi Maeterlinckiga. Ballaadidki pole jäänud puutumata teosoofilises dogmast ning palju esineb seoseid Ernst Enno vanaemaga. Parimateks ballaadideks on ,,Võiks otsast alata ...".
Komme oli järgmine: kui pulmalised pruudikodust peigmehe juurde läksid ja esimest korda laua taha istusid, siis toodi üks väike poisslaps ja pandi pruudi põlvele istuma. See pidi teda hüpitama, andis peigmehe kätte, see tegi niisama, selle järel pruuttüdruk, peiupoiss ja muud niisama. Seegi oli sigivust taotlev komme. Söömaajale järgnes uus etapp pulmakombestikus, nimelt peiukodu ja majapidamise tutvustamine mõrsjale. Peiu ema talutas miniat läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi ka kaevul või muul veevõtmiskohal. Igale poole, kuhu noorikut viidi, ja kõigele, mida talle näidati (nt. loomad), pidi minia andeid panema. Andeid pandi ka kohati tarbeesemetele (pada, luud jne.). Kommete erilõik on seotud mõrsja veimevaka toomisega. Kirst veimevakaga kas toodi kaasa koos mõrsjapoolsete pulmalistega niisiis pärast mõrsja lahkumist või saadeti peiu poole enne noorpaari ärasõitu mõrsjakodust
Kohati oli tava tõsta mõrsja üle leivalabida, et leiva õnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja astuda vasaku jalaga ja majja astudes pidid tuled põlema. Mõrsja asetati laua taha istuma. Järgnes söömaaeg. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Sellega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. Selles tavas on näha algset ohvritalitust, majahaldja lepitamist uue asukaga ja tema heatahtlikkuse võitmist. Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõudis mõrsjat näha
Ernst Enno Kadi Triljärv Sissejuhatus Enno on sajandi alguskümnendite omapärasemaid luuletajaid. Ta loomingu olulisemaid lätteid ja objekte on indiviidi siseelu, elav ühendus loodusega ja koduelamustega. Poeetiliste eneseotsingute teel andis virgutusi sümbolism. Püüdes jõuda võimalikult sügavale iseenda äratundmises, kiindus Enno mitmetesse teosoofilistesse õpetustesse. Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas Enno inimese võitmist headusele, vastandudes nõnda estetistlikule vormi ületähtsustamisele. Elukäik Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas. Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaal...
Monet töötas kuni kaheksa maaliga korraga,et jäädvustada kiiresti muutuvaid ilmaolusid ja valgussuhteid.Nii sündis peaaegu sada meremaastikku.Järgmise aasta jaanuaris kolis Monet elama Le Havre´i lähistele Etretat`kalurikülla,mis oli kuulus ola kõrgete kriidikaljude poolest.Sealt pöördus Monet koju tagasi ainult kaheteistkümne maaliga Täiuslik kodu Giverny . 1883.aastal otsis Monet uut kodu kuhu elama asuda oma kaheksalapselise segaperega.Ta leidis vana talumaja Põhja-Prantsusmaal,Egipte´i ja Seine´i jõe ühinemiskohal, mida nad üürisid.Sellest sai Monet´le rohkem kui 40 aastaks armastatud kodupaik.Monet asus sedamaid aeda laiendama ning temast sai kirglik aednik.Suurt küüni kasutas Monet ateljeena ning Egipte´i jõele tõi ta oma neli paati,sealhulgas vana ateljeeks kohandatud paadi.Need olid õnnelikud ja viljakad aastad.Monet töötas palavikuliselt-ta väljus varahommikul või õhtul, et võimalikult palju ära kasutada koidu-ja ehavalgust
· ,,Mälestuste nauding ... ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.108 Mälestused võivad pakkuda ka naudingut. · ,,Ei olnud ka ühtki mälestust koolimajast, millest teati ainult niipalju, et see oli ilma korstnata nagu kõik talumajadki. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.113 Olevikus elanud inimesed ei teadnud koolimajas muud, kui et see nägi välja samasugune kui talumaja. · ,,Öö, mis muidu on pikk isegi suvisel ajal, kui pole und, kaob üsna kiiresti mälestuste ja kujutluste pildialbumit sirvides. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.118 Unetud ööd jäävad isegi suvel lühikeseks, et meenutada kõiki mälestusi. · ,,Ühelt poolt paistab kodu lapsepõlvemälestustega, see kutsub ja meelitab. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.119
narkootikumiks, mida ta pidi saama veel ja veel. Kui Tätte oli 15aastane tahtis ta osta ära ühe saarel asuva talukoha, mis siis tühjaks jäi. Kahjuks aga ei võetud teda tõsiselt, kuna oli alles nii noor. Tema soov oli nii tõsine, et läks isegi Tallinnasse ministeeriumisse, aga ka seal jäi soov täitmata. Päris oma koha saarel leidis Jaan enne sõjaväkke minekut, kui oli väljas jalutamas. Kui keset jalutuskäiku hakkas järsku vihma sadama, nägi ta hütikest, see oli vana talumaja saun. Ta läks sinna vihmavarju ning see koht hakkas talle meeldima. Järgmisel päeval läks ta tagasi ja hakkas seal koristama. Seejärel küsis ka looduskaitselt luba seda endale saada, kuid jälle ei saanud. Peale sõjaväge see aga õnnestus ning suure küsimise peale saigi vana saun Jaani omaks. Juba järgmisel suvel hakkas Jaan seal ehitama ning hütikest elamiskõlblikuks tegema. Oli aeg, kui Jaan kutsus suvel Vilsandil olles endale kõiki külla ning suve jooksul oli
.....................................................................................................................21 SISSEJUHATUS Valisin rehielamu teema sellepärast, et mul on vanade ehitiste kohta kodus raamatuid. Vanad majad on mulle alati huvi pakkunud, samuti meeldib mulle 2 meisterdada. Õpetajad pakkusid loovtööde teemasid ja esialgu kavatsesin teha tavalise talumaja. Koostöös juhendajaga jõudsime otsusele, et hakkan valmistama rehielamu mudelit. Kõigepealt lugesin ülevaateraamatut Eesti talurahva ehitiste kohta. Sain teada, et rehielamuid on Eestis mitut liiki. Oma uurimisteemaks valisin Lõuna-Eesti rehielamu. Mina ise elan Lõuna- Eestis, samuti tean oma koduküla vanu maju. Pärast teemaga lähemalt tutvumist otsustasin valmistada sellise rehielamu mudeli, mille katus käib pealt ära ja on näha elamu sisemus.
kuulus oma kummalise kõrgete kriidikaljudega rannamoodustise poolest. Pärast oma teist näitust, mille seekorda korraldas Durand-Ruel ja mis oli esimesest vähem edukas, otsustas kunstnik 1883. aasta lõpus kolleegist sõbra Renoiriga Itaaliasse reisida. 1.10 Monet Givernys 1883. aasta kevadel asus Monet otsima uut kodu, kuhu ta võiks elama asuda koos Alice'i ja nende kaheksalapselise segaperega. Ta leidis vana talumaja Põhja-Prantsusmaal, Epte'i ja 8 Seine'i jõe ühinemis kohal. Küla nimi oli Giverny ja sellest sai Monet'le rohkem kui 40 aastaks armastatud kodupaik.(Mason 1997, 20) Kui Monet asus Givernysse elama, hõlmas tema looming rohkem, kui 800 maali, mille seas oli palju aiapilte ja lillevaikelusid. Kuid nüüd olid leidnud ta koha, kus võis kõikke oma kujutluse järgi ümber kujundada.
Kooli nimi
Kasutatakse pukspuuhekke, lilli ja värvilist liiva Hüljati geomeetriline struktuur, selle asemel kasutati erilisi rikkaliku vormiga väänkasvude ja lillede kujutisi. buen retiro (hisp.) pelgupaik, kõrvalhooned barokkpargis. cabinet de verdure (pr. 'roheline kabinet') väike aed, mis on suletud bosketti või ümbritsetud pügatud hekiga. Cardopõhja-lõunasuunaline peatee kindlustatud Rooma linnas. (Vt ka Decumanus) casa colonica (it.) talumaja castle (ingl.) = chateau (pr.) = castello (it.) linnus, loss chadar veerenn või madala kose tüüp diagonaalselt asetatud iseloomuga. Islami aias. Kasutati, et rõhutada erinevusi aia tasemete vahel eri kõrgustel, kus vesi voolab üle väljapandud agregaadi või tekstuurse pinna, mis on 3 Koostanud: Kadi Karro kadi.karro@emu
vaid tulevikku, Koer tahaks minna, aga ka tema ei tohi, sest mälestused on privaatsed. III MÄLESTUSTEMAA Haldjas Berylune ütles et Mälestustemaale jõudmiseks tuleb läbida tihe ja vana mets, mis on alati paksu udusse mähitud ning et sinna on ainult üks tee. Lapsed nägid ilusaid valgeid lilli, millel polnud lõhna, sest nad ei näinud päikest ja hakkasid neid kimbuks korjama. Iga lill tühendas tegelikult üht mälestust. Udu haihtus ja lapsed jõudsid Mälestustemaale. Nägid vana talumaja, mille ees pingil magasid vanaema ja vanaisa. Siis ärkasid nad üles. Kallistati, suudledi. Vanaema küsis "Miks te ei tule meid sagedamini vaatama? Mitmeks ja mitmeks kuuks unustate meid, ja me pole nii kaua kedagi näinud.." (Vaatama tulemine tähendas tegelikult nende peale mõtlemist, sest kui neile mõeldi, siis ärkasid nad üles) Lapsed vaatasid ringi ja kõikjal oli nende arvates palju ilusam, samas polnud miski muutunud kõik oli nii nagu
peale, siis mõmiseb vanahärra midagi, kehitab õlgu ja võtab kolm-neli pikemat sammu. Mäeküla Kremer püsib tavaliselt truuduses oma põhimõttele võimalikult kõigest hoiduda, mis vere vagusat ringvoolu kiirendaks, sest ta tahab kaua elada ja tema teine südameklapp ei ole mitte veata. Seepärast sõuab ta aeglaselt ning ühtlaselt ja loovib mööda inimestest, kes teda võiksid pahandada, nende alla kuulub ka tema pooleliolev maja. Valmis on Ülem-Baieri talumaja stiilis plaanitsetud villast ainult alumine kivist kord; valgeks lubjatud müüris pilutlevad aknad ilmutavad ruumide elatavust. Tänavu paigatud pilbaskatus ja värskelt valgendatud korstnad aitavad pildi nägu veel kirjumaks teha. Hoonel on midagi mõne hiigla-looma luukerest, millelt kullid liha juba ära on kandnud. Auahnust ei või Kremeritele sellepärast ette heita. Tal on ainult paar vana armastust: haruldased
ja 20. sajandi vahetusel ning veidi hiljem. Nende hulka kuulub ka kaks tellismaja. Historistlik, kuid paljude juugendlike joontega on Puka talu torniga maja, mis pärineb aastast 1900 (Pärdi, 2007). 9 Kolmanda rühma moodustavad nn 20. sajandi vaimus ehitet majad. Nende hulgast tuleb kõigepealt nimetada Eesti esimest arhitektide projekteeritud talumaja, milleks oli Puisi talu häärber (1913) Uue- Karistes. Enne Esimest maailmasõda ehitati siin arhitektiprojekti järgi veel teinegi taluhäärber, Suure- Losu kivihäärber (1914). Eesti ajast on kindlalt teada üks arhitekti kavandatud maja: Kävardi talu uue elamu autor oli Šveitsi arhitekt. See on ka ainus juhtum, kus juba 1930. aastail lammutati vana häärber, et asendada see uue ja moodsamaga (Pärdi, 2007). Üldiselt kujunes Hallistes ja Helmes 1860.–1870
kommetega e perekultusega (esivanemate austamine jt). Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga oluline, kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad, suvekoda ja saun + laudad-tallidki sealsamas. Osad hooned (nt saun) on pühad paigad. Rehi täitis lisaks majanduslikku ülesannet (kuivatati ja peksti vilja). Rehealusel, kus seda tehti, on kõrgem, üleloomulik kaitse peale (majavaim-, hoidja), kes on koha (ka talu) kaitsevaim. Majavaimudele toodi ohvreid (reeglipäraseid ja juhuslikke). Kratid – varavedajad. Saun, kus
kuulunud perekondlike kommetega e perekultusega (esivanemate austamine jt). Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga oluline, kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad, suvekoda ja saun + laudad-tallidki sealsamas. Osad hooned (nt saun) on pühad paigad. Rehi täitis lisaks majanduslikku ülesannet (kuivatati ja peksti vilja). Rehealusel, kus seda tehti, on kõrgem, üleloomulik kaitse peale (majavaim-, hoidja), kes on koha (ka talu) kaitsevaim. Majavaimudele toodi ohvreid (reeglipäraseid ja juhuslikke). Kratid varavedajad
a. Külaelu: · Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. · Osa külasid oli kindlustatud. · Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. b. Talupere: · Koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest, vahel ka peremehe vanematest. · Abielu sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel. c. Talumaja: · Metsavööndis ehitati peamiselt puust, Vahemeremaades kivist, mõnel pool põletamata tellistest. · Ruumi oli vähe, kus talvel külma eest hoiti ka kariloomi. d. Põllud: · Külast eemal ja eri perede põllulapid tihedalt üksteise kõrval. · Seetõttu hariti põldu ühiselt mitme pere ühise künnirakendiga (härjapaar või hobune adra ees). · Ühel perel oli vähemalt 2-3 põllulappi (kahe- või kolmeväljasüsteem).
Kohlapuu oli temaga kaasa jooksnud. Nüüd heideti pikali kuni vaenlase kuulipildur tulistas kui see jälle vaikis jooksis ülejäänud rühm järgi. Nüüd hakkas seal hirmus tulistamine. Vaenlased hakkasid lõpuks taganema sest muud võimalust enam ei olnud. Kohlapuu oli pihta saanud ja ajas nüüd teisi minema röökis mis kole. Roodus pandi ta lausa voodi külge kinni et ta endale viga ei teeks. Täitsa hulluks oli läinud. Teised jätkasid jooksu enamlaste järgi. Teel jäi neile silma talumaja mille perenaine nad sisse kutsus. Nad olid tütardega meestele pannkooke küpsetanud. Peres oli 3 tütart Hilda, Linda ja Leida. Hilda käis Valgas koolis. Aga nüüd oli kool kinni. Oodati millal vabastamine on siis saab jälle kooli. Hilda kinkis Ahasele kui rühmajuhile isegi musu, et see ta kooli päästaks. Terve tee kui Ahas ja ta rühm teistele järgi jooksid mõtles Ahas sellest musist. Lõpuks märgati ees veel mõnd enamlast. Tapeti niimõnigi enamlane. Ahas sai ka kuuli õlga
Kohlapuu oli temaga kaasa jooksnud. Nüüd heideti pikali kuni vaenlase kuulipildur tulistas kui see jälle vaikis jooksis ülejäänud rühm järgi. Nüüd hakkas seal hirmus tulistamine. Vaenlased hakkasid lõpuks taganema sest muud võimalust enam ei olnud. Kohlapuu oli pihta saanud ja ajas nüüd teisi minema röökis mis kole. Roodus pandi ta lausa voodi külge kinni et ta endale viga ei teeks. Täitsa hulluks oli läinud. Teised jätkasid jooksu enamlaste järgi. Teel jäi neile silma talumaja mille perenaine nad sisse kutsus. Nad olid tütardega meestele pannkooke küpsetanud. Peres oli 3 tütart Hilda, Linda ja Leida. Hilda käis Valgas koolis. Aga nüüd oli kool kinni. Oodati millal vabastamine on siis saab jälle kooli. Hilda kinkis Ahasele kui rühmajuhile isegi musu, et see ta kooli päästaks. Terve tee kui Ahas ja ta rühm teistele järgi jooksid mõtles Ahas sellest musist. Lõpuks märgati ees veel mõnd enamlast. Tapeti niimõnigi enamlane. Ahas sai ka kuuli õlga
..isegi...võibolla Einotki! Adeele: Ja mina armastan...Marci! Jah! Ma armastan teda! Ma tean ma armastan teda...Tulge, lähme! Palun ei tasu enam viivitada! Tõuseb pingilt Esmega püsti ja võtab vanadaamil käe alt kinni. Hakkavad minema, Esme hakkab ümisema mingit rahvalaulu, mis on kõigile teada- tuntud. Peagi ühineb temaga ka Adeele. Kardinad. Ümisemine lõppeb alles paar sekundit peale kardinaid. VI vaatus Kardinad avanevad. Taustaks on vana talumaja tuba. Keset seda seisab voodi, kus lamab Marc. Ta näeb õudusunenägusid ja sonib pidevalt Adast, ta nime korrates ja siia- sinna viseldes. Alexa istub katkisel puidust toolil ta kõrval ja palvetab, et see Ada kord kohale ilmuks. Alexa: Palun, ma ei tea küll, kes sa oled, ega kas sa üldse oled, kuid palun sind, Ada, ilmu taas mu venna ette, kasvõi korrakski! Ta hing ei leia rahu enne, kui ta on sult andestust saanud. Ma ei mõista siin elus paljut, kuid...Marc vajab sind! Mu palvedel ei
Audru Keskkool Tõravere Observatoorium Uurimistöö Juhendaja: õp. Tiiu Rätsep Klass: 11 Koostaja: Rainis Mets Audru 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. AJALUGU.........................................................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul..................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
