kultuuri ja keele säilimise läbi aegade. Põhiõigused, vabadused ja kohustused · Põhiseaduse II peatükk Printsiip põhimõte, põhialus Diskrimineerimine kellegi õigusi kitsendama v kärpima. Vanus ja kodakondsus Usk ja usuvabadus · Kuidas mõista, et Eesti kuulub kristliku Lääne-Euroopa kultuuripiirkonda? · Millised on enim levinud usutunnistused Eestis? Luterlus, õigeusk, ateist, katoliiklus. · Usu ja usuvabaduse roll demokraatlikus Eestis. Eesti on demokraatlik ja suhteliselt usuleige maa. Eestis on igaühel õigus kuuluda mis tahes usku või olla ateist. Kristlane ristiusku tunnustav inimene Ateist Jumala olemasolu eitaja, usuvastane. Avalik teave ja ajakirjandus · Mis on avalik teave?Avalik teave on üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, millele peab olema tagatud
Samuti on ümberlõikuse ebamoraalseks aspektiks see, et selle rituaali käigus pannakse vanemate poolt paika ka lapse usuline kuuluvus. Ümberlõikus sarnaneb selle koha pealt ka ristimisega. Paljud lapsed ristitakse juba beebieas ning nad kuuluvad automaatselt mingisse religioossesse koosseisu. Mis saab siis, kui juba ümber lõigatud või ristitud inimesest kasvab täiskasvanu ning ta otsustab, et on vaadetelt hoopis ateist? Mina arvan, et sellised rituaalid peaksid toimuma alles siis, kui inimene on jõudnud vanusesse, kus ta teab ise kes ta on ja mida elult ootab. Mina olen tänulik, et valik on jäetud minu teha. Mina arvan, et kõik valikud, mis on seotud inimese kehaga, peaksid jääma tema enese teha. On mõistetav, et teatavad rituaalid on juba sajandite vanused ning traditsioone peab hoidma, kuid moraalsest aspektist ei ole need sageli vastuvõetavad. Mina usun, et religioossed nõuded
tasu või hoida ära tema pahameelt ja karistust. See ei ole moraalsus, vaid lollus. Moraal ilma religioonita on palju tõelisem moraal. Minu meelest on ateismi võrdlused ükskõik millise ususektiga lihtsalt küündimatu jama, sest pole olemas mingit keskset doktriini, pühakirja, rituaale ega muid atribuute, mis religioosseid organisatsioone või tõekspidamisi iseloomustavad. Ateiste on igasuguseid ja ateist olla pole üldse mingi häbiasi, kuigi sildistamine käib täie hooga. Eriti meelsasti kasutatakse argumenti, et kui oled ateist ja kui seda kõva häälega ka välja julged öelda, siis oled sihitu inimene ning elus sa hakkama ei saa. Igal inimesel on eelarvamusi, eelistusi. Me kõik oleme erinevad ja unikaalsed. Meil kõigil on oma tee ning saatus, mille sepad me oleme. Meil kõigil on ka usk millegisse. Usundeid ja religiooni pole vaja põlata
vara kaitsele, perekonnale jt ... Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama vastavad programmid. mida kujutab endast Euroopa inimõiguste konventsioon, milline roll on selle juures Euroopa Inimõiguste kohtul See on rahvusvaheline leping, millega Euroopa Nõukogu liikmesriigid püüavad tagada kõigile oma kaitse all olevatele isikutele nende inimõigused ja põhivabadused. Euroopa Inimõiguste kohus valvab konventsiooniga tagatud õiguste järele. 3.RELIGIOON: mõisted religioon, ateist, agnostik ning juutlus ja hinduism Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Ateist on jumala ja usu eitaja, usuvastane. Agnostik on inimene , kes arvab , et lõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu pole võimalik väita, kas jumal on olemas või mitte. Juutlus juudid usuvad ühte Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja. Vana Testament on nende pühakiri, palju jumalaid (33mln), levinud Aasias.
Andrus Kivirähk Egert Vinogradov Hugo Treffneri Gümnaasium 12d Elulugu sündis 17.augustil 1970 Tallinnas ema näitleja isa näitleja ning endine Nukuteatri direktor abielus, 3 tütart 1988. a Tallinna 32. Keskkool 1993. Tartu Ülikool, ajakirjandus 1996. astus Eesti Kirjanike Liitu ateist Looming kirjutab lastele ja täiskasvanutele eelistab näitekirjandust kirjanik, kolumnist ning saatejuht raamatut "Rehepapp" müüdud üle 32000 eksemplari koduteatriks Eesti Draama teater Lastekirjandus Tuntumad lasteraamatud on: "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Lotte reis lõunamaale" (2002) Teemad naeruvääristab kõike kirikuga seotut irooniline ka enese ja eesti rahva üle avaldab arvamust poliitika kohta Päevalehes kirjutab palju eestlastest Stiil irooniline maailmavaade kasutab võrdlusi (pigem arvamuslugudes) ei kasuta rasket teksti paneb lugeja mõtl...
roll. V: Püüti luua ülemaalist moraali kultust. Anti korraldus maha võtta ja hävitada religioosed sümbolid. Vaimulike aktiivne revolutsioonivastane tegevus tõstis päevakorrale usu väljajuurimise. 3) Miks oli vaja kõrgema olevuse kultust? V: Kuna dekristianiseerimine oli poliitiliselt kahjulik ja ohtlik. Robespierre ründas ateismi väitega, et ateist ei vaimustu ka isamaast. 4) Millist kahju tõi prantsuse revolutsioon kultuurile? V: Hävitati monumente, kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ja säilmeid hävitati samuti. Löögi alla satusid ka katedraalid ja kirikud. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. 5) Kuidas muutus riietus ja soengumood? V:
viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk. Selles usundis on jumal kõikvõimas üleloomulik olend. Jumal on inimkonna looja ja juhtija. Sellistes usundites tohib austada ja kummardada ainult ühte jumalat. Kristluse keskmeks ongi Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Monoteism ühendab suuri rahvamasse, kes kõik usuvad ainult ühte jumalat. Ma olen ateist, aga mulle meeldib rohkem polüteism. Inimene ei ole usku vangistatud ning võib mitmeid jumalaid kummardada. Monoteism on aga rangete piirangutega ning selle usundi ärakasutamisel võib korda saata palju kurja. Inimesed on usus nii kinni, et annavad kasvõi oma elu selle nimel.
Judaism Judaismi põhialused tingimusteta monoteism Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale Kohus peale surma Judaismi koolkonnad Ortodoksne judaism - sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism Reformistlik judaism - progressiivne judaism ehk liberaalne judaism Rekonstruktsionistlik judaism Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut: - kes on sündinud juudi emast - pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Sea...
seda tõsiselt ei võta. · Teadlik ateism kui maailmavaade ja elukäsitlus hakkas ühtlasi ka religioonikriitikaks avardudes välja kujunema alates renessansist ning ehtne ateism tekib valgustusajastul hoogustuva ratsionalistliku valgustusfilosoofia mõjul esmajoones Prantsusmaal. · Jumala eitamist mitte segamini ajada materialismiga, kus eitatakse kõike üleloomulikku. Ateism ja materialism esinesid koos 20 sj tehnilises revolutsioonis. Ateist võib olla ka esoteerikast huvituja. · Jumala eitamisel pannakse väärtuste tippu või ilmavaate aluseks midagi muud - "ebajumal" nt: kultuur, inimene (humanism), riik (totalitarism), tehnika, tähed (täheõpetus), partei jne. · Ateism, kui termin, pärineb algselt halvustavast epiteedist inimeste või uskude kohta, mis ei ühildunud tõeks peetud religioonidega. Vabamõtlemise, teadusliku skeptitsism ja religioonikriitika levikuga
BENITO MUSSOLINI 2018 Itaalia fasistlik diktaator Benito Amilcare Andrea Mussolini 1883-1945 1915 abiellus Rachele Guid'iga 5 last Varajasem elu Vaene pere Kehv haridus Kakleja Ateist Sotsialist 1902 põgenes Sveitsi Õpetaja Ajakirjanik Poliitik Fasistlik liikumine Algataja Benito Mussolini Võitlusliit Rahvuslik Fasistlik Partei Rahvus on olulisem kui indiviidid Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust 1919 fasistlik partei 1922 Itaalia peaminister 1925 valitses kui diktaator 1937 sõbrunemine Hitleriga Huvitavad faktid Kartis vihmavarjusid ja küürakaid inimesi
Kõneleb 250 000 inimest Komi Vabariigis On koos vene keelega Komi vabariigi riigikeel Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: sürjakomi põhjas ja permikomi lõunas Lähim sugulaskeel on udmurdi keel Komi keeles on 7 vokaali ja 26 konsonanti Rõhk tavaliselt esimesel silbil, murretes võib see olla mujal Eristatakse 16 käänet Elatusalad Maaharimine Loomakasvatus Küttimine Kalapüük Metsatööstus Usund Alates 14.15. sajandist levib valdavalt õigeusk 20. sajandil on levinud ateist, sajandi lõpul nn uususundid Kasutatud kirjandus http://www.erm.ee/et/Avasta/Soomeugrirahvakultuur/Komid http://et.wikipedia.org http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/komi/kkeel.htm Aitäh!
• Vabadused: • Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega • sõnavabadus – õigus avaldada vabalt oma arvamust • trükivabadus – dem. Riik ei piira millegagi trükiste sisu • koosolekute vabadus –inimesed võivad korraldada koosolekuid oma probleemide arutamiseks, kõnede pidamiseks. Riik võib ainult reguleerida aega ja kohta • usuvabadus – võib tunnistada mistahes usku, või üldse mitte uskuda – olla ateist. Usuvabadust nimetatakse ka südametunnistuse vabaduseks, kuna see on isiklik asi. • Kohustused: • Hoida ja kaitsta loodust • Täita põhiseaduslikku korda
Puudub vajadus jumala järgi. Inglise Cambridge ülikooli bioloogiaprofessor Richard Dawkins on öelnud, et kuigi teooriad Suurest Paugust ning Universumi reguleerivatest loodusteadustest võib tunduda inimmõistusele liialt keeruka ning ei midagi seletavana, siis ideed ajatust, kõiketeadvast loojast on omakorda veel määramatult keerulisemad ning raskestimõistetavad. Ateismi seostatakse sageli humanismi, materialismi ning naturalismiga - aga, kuna ateist ei ole kohustatud religioonilise kuuluvuse tõttu teatud nähtusi kõrvale heitma, siis pole ateisti maailmapilt muutumatult kinnistunud. Ateismi on mitmeti püütud defineerida. Paljud ateistid väidavad, et ateism ei ole ususüsteem, kuna sellel puudub keskne organ, mis seda normaliseeriks. Ateismi läbivaks mõtteks on siiski, et ateism eitab jumala(te) olemasolu. Mõned ateistid ise defineerivad ateismi järgnevalt: Ateist on keegi, kes usub ja/või teab, et jumalat ei ole olemas.
Pealegi tutvustatakse eri religioone ajaloos ja ühiskonnaõpetuses ning ka teistes ainetes. Mõne aine õpetaja peab seda aga rääkima seetõttu, et lapsed teistes tundides sellest ei kuule, seega teeb ta seda seepärast, et vastasel juhul oleks tal oma töö tegemine ehk aine õpetamine võimatu. Ma usun, et eesti keele õpetajal on väga raske rääkida Piiblist, kui ei teata sealt ühtki tegelast peale Jeesuse. Ma ei ole usklik inimene, aga ma pole ka ateist. Ma ei kiusa kedagi taga tema usuliste tõekspidamiste pärast ning ei naeruväärista kedagi. Ma arvan, et usuvabadusel on demokraatlikus ühiskonnas tähtis roll, samamoodi nagu sõnavabadusel ja naiste valimisõigusel. Kuid ma arvan, et haritud täiskasvanu peaks tundma eri usundeid. Ta ei peagi omaks võtma ühtki usku, aga ta võiks teada mõnest. Tänapäeval, kui piirid on lahti ning infovahetus teiste maadega on kõrgelt arenenud,
Usklikutest ei oska ma eriti midagi arvata, sest minuarust nad loobuvad sellega paljudest lõbudest ja rõõmudest, mida saavad tavainimesed. Muidugi on usklikul oma mõttemaailm ja ka usklikud saavad õnnelikud olla. Tuleb lihtsalt olla pühendunud ning uskuda Jumalasse. Sellegipoolest on sügavalt usklike inimesi vähe. Kui rääkida oma perekonnast, siis minu ema usub jumalat, samamoodi nagu ka minu vanaema. Isa tundub mul olevat ateist ja nii samuti ka õde. Mina olen nende vahepealne. Lugedes ühte artiklit internetist märkasin, et Eesti asub teisel kohal Euroopa riikidest, kus elab kõige rohkem ateiste. Samuti on Eestis ka palju agnostikuid nagu minagi. Ma arvan seda et igal inimesel on enda otsustada mis usku ta on ja keda ta usub. Kellelegi ei tohiks peale suruda võõrast usku nagu seda tihtipeale tehtud on. Ma olen kindel et keegi meist ei tea kes on tegelikult see ,,?IGE" Jumal
koolides olevasse usuõpetusse ? Karl ütles , et temal endal ei ole selle uue õppeaine vastu isiklikult midagi . Koolis talle meeldib käia ja tema arust on see ainult suur pluss , kui tulevad uued ained ning saab midagi teistsugust omandada. Järgmisena küsisime ühelt 11 klassi neiult tema suhtumist usuõpetusse. Neiu nentis : ,,Hea meelega ma ei vastaks sellele küsimusele , sest ise ma usuõpetust ei õpi ja loodan , et ei pea kunagi õppima kah. Olen ateist !" Mõne aja pärast jätkasime küsitlust , kuid nüüd juba Tallinna Saksagümnaasiumi läheduses. Märkasime eemal jalutavat kuidagi kurvavõitu noormeest . Küsisime ka temalt sama küsimuse mis kahelt eelmiselt õpilaselt . Noormees nimega Mart ütles , et tema meelest peaks usk olema vabatahtlik ja ei tohiks olla kooliprogrammis , kasvõi sellepärast , et uske on erinevaid ja kõik inimesed ei usu samasid uske .
V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. 66. Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? V: Objektiivne selline nagu meie teda tajume, subjektiivne maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 67. Mis on loogika ja mida tähendab loogiline? V: loogika mõtteteadus, õige mõtlemine, loogiline mõtteliselt õige. 68. Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? V: skeptik mõttetark uurib ja vaatab aga ei otsusta. Skeptitsist kahtlusmeetodi
Mis on religioon? Religioon on uskumiste, tavade ja normide süsteem mille keskmeks on üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Sõna religioon on enamasti seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio, mille etümoloogia on vaieldav. Tänapäeval jälitab religioon meid kõiki, olgugi et enamik meist arvab, et on ka palju tähtsamaid asju. Näiteks mina, kes ma olen ateist. Religioon eksisteerib kogu maailmas ja ilmneb uskumuste ja uskude näol. Minu arvates religiooni peale sundida ja soodustada ei saa, selle valib iga inimene endale ise. Kui siis saab seda ainult füüsilise pealesurumise teel. Läbi aegade on uskumused muutunud ja laiali valgunud üle maailma erinevatesse piirkondadesse. Religiooniga käib käsikäes ka kultuur, kombed, poliitika ja majanduselu. Religiooni täielikku kadumist saab põhjustada ainult maailma lõpp. Religiooni saab suhtuda
Jumal eksisteerib teisel pool aega, meie ruumist väljas pool ning on igas kohas korraga. Jumal on kõikvõimas, ta lõi maailma eimillestki. Tema jaoks on väga tähtis vastuarmastus. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. (Esimesena selgitas oma seisukohta kristliku jumala kohta Ludwig Feuerbach, öeldes, et jumala mõiste on olulises sõltuvuse inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Ateist Karl Marx sõnas, et kristlik jumala kujutis on väljamõeldis.) Tänapäeval oleme harjunud mõtlema, et jumala olemasolu on võimatu tõestada. On olemas 4 klassikalist jumala tõestamise viisi. · Ontoloogiline tõestus. Eeldus, et on olemas idee täiuslikust olendist. Tema juurde kuulub olemine. Järelikult saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib (Anselm of Canterbury). · Kausaalne tõestus. Mis põhjustas asjade olemise
Viies tase Lipp Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kogukonda kuulumine Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi seaduse järgi juudi rahvusest. Juutide aasta Juutide kalender koosneb 354 päevast. Juutide ajaarvamine algab maailma loomisest. Iga uus juutide aasta algab kümne "aukartust pakkuva päevaga". Need kümme päeva
TEGELASED Holden Caulfield Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei
Absoluutne monarhia - ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik, aktsepteerima heaks kiitma, aktsia väärtpaber, aktsiaselts ettevõte, mille põhikapitali moodustavad aktsionäride põhikapital, ametiühing ühesuguste tööd tegevate inimeste liit, asotsiaalne ühiskonda õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav, ateist usuvastane, avalik õigus reguleerib suhteid inimese ja riigi vahel, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru millised otsused on tehtud ja tegemisel, deklaratsioon ametlik teada anne, demokraatia rahva valitsus, kus inimesed on võrdsed ja neil õigused, diktatuur ühe inimese või ringkonna valitsus, dividendid kasumiosa, eetika filosoofia haru, uurib moraali suhteid, eksport kauba müük
Peale valikute tegemist võib välja tulla ka rahulolematus. Kätte on saadud küll kõrge ametikoht, kuid hobidega ja perega tegelemiseks ei pruugi jääda piisavalt aega. See kõik on saatus, mis on kujunenud meie endi valikute, nii suuremate kui väiksemate, tagajärjel. Üks valik viib meid ühele teele ning teine teisele ja otsustest sünnib saatus. Võibki öelda, et väga oluline valikute tegemisel on oskus näha olevikust kaugemale. Mõni usub jumalat, mõni on ateist,mõni kummardab saatanat, mõni on pessimist.Mina usun saatust sest see nähtamatu maagia tõesti me ümber keerleb, usud või ei. Kui vaja hoiab,armastab.Kui vaja karistab meid.
kohelda ja karistada – st inimesega tuleb käituda vastavalt seadusele ning austada tema inimväärikust, Inimkaubandus ● kedagi ei tohi orjastada – st igaühel on õigus end vabalt teostada, Diskrimineerimine ● kedagi ei tohi diskrimineerida rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal ● mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadus – st inimene võib olla usklik, ateist või ükskõikne usu suhtes, veendumuste eest ei või kedagi karistada, Kas surmanuhtlus on inimõiguste rikkumine? Milliseid inimõigusi on Eestis rikutud? Kokkuvõtvalt “Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena”, on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele, inimväärikusele, isikupuutumatusele, perekonnale, arengule jne ei ole keegi talle
Kunagi ammu said inimesed suhelda ainult näost näkku ning saata kirju. Kuid juba viimaste sajandite jooksul on tehnoloogia niivõrd palju arenenud, et suhelda on võimalik telefoni ja interneti teel, isegi siis, kui inimesed on üksteisest kasvõi 20 000 km kaugusel. Interneti leiutamisega tehti suur samm tulevikku.Seal saab väljendada oma mõtteid, mängida, teha tööd, lugeda uudiseid jne.Internetis saab olla isegi anonüümne ning väljendada oma mõtteid ja arvamusi nii, et keegi ei tea, kes seda kirjutab. Kuid internetis on ka pahupooli. Seal toimub palju konflikte, mille tagajärjel saavad kannatada paljud inimesed. Nendeks võivad olla näiteks usulised teemad ja vaidlused eriuskude üle. Anonüümsus on üks paljudest põhjustest, miks inimesed ei karda avaldada oma halbu mõtteid internetis. Me kõik teame, et internetis oleme anonüümsed, ning seega oleme palju julgemad kirjutades oma arvamusi ja mõtteid internetti. Eriti on seda hästi näha noorte ...
http://www.abiks.pri.ee KLASSITSISM 1.Ladina keelest classicus (esmaklassiline, ülim, parim) 2.Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism peale 1800 3.Arhidektuur püütaxe vabaneda renessansiaegsest antiigi tõlgendamisest. Jõutaxe puhta antiigini(täpsed mõõtmed ja proportsioonid).Antiiktemplite koopiad(elumajad, lossid, kirikud)Näit:MADELAINE KIRIK PARIISIS (18061843).Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (17641789).Tähe võidukaar Pariisis. 4.Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbidneed näitasid sümboolselt, et riik on võitnud sõja või lahingu.(meeldis stalinile) 5.Skulptuur laenab teemat antiik mütoloogiast.Inimkeha kujutataxe alasti ja atleetlikuna.Itaallane ANTONIO CA...
saj 11) algas reformatsioon Saksamaal 1517. aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss 4) evangeelium - rõõmusõnum 5) INRI Iesus Natsaremus Rex ndaorum (Jeesus Naatsaretist, Juutide Kuningas) 6) askees inimene, kes loobub ilmalikest mõnudest 7) ateist - usuvastane 8) messias lunastaja, päästja 9) missa jumalateenistus katolikus kirikus 10) paavst katoliku kiriku pea, Peetruse järeltulijad 11) kardinal katolikus kirikus paavstist järgmine vaimulik 12) abt; abtsiss mungakloostri ülem; nunnakloostri ülem 13) sakramendid pühad toimingud kirikus 14) indulgents - patulunastuskiri 15) patriarh õigeusu kiriku pea
ja seega sallivusemusklit treenida. See nõuab aga aega. Ei saa loota, et valged inimesed, kes pole kunagi ühtegi mustanahalist inimest näinud, neid kohe sõpradeks peavad. Jääb vaid loota, et areng on võimalikult valutu. Seitse miljardit inimese seas on võimatu totaalselt ära kaotada kassi-koera suhtumist ja ühe probleemi lahenedes kerkib teadupärast asemele uus. Eestis on olukord pigem rahulik. Keskmine eestlane on pigem ateist ja talle ei meeldi ennast teise inimese ellu segada, seega ei huvita teda eriti, kelle poole keegi palvetab ning millist maailmavaadet õigeks peab kuni talle endale midagi peale ei suruta. Nahavärvitemaatika vajab Eestis veel harjumist, sel lihtsal põhjusel, et siin on kogu aeg elanud ainult valged inimesed. Seega tuleb inimestele pisut aega anda ja küll olukord paremaks läheb.
Benjamin Franklin, Ameerika filosoof, ütles: ,,Need, kes annavad käest esmase vabaduse, saavutamaks ajutist turvalisust, pole väärt ei vabadust ega turvalisust." Sir Karl Popper, inglise filosoof, lausus: ,,Peame vabadust planeerima samamoodi, nagu planeerime turvalisust, juba ainuüksi sellepärast, et tõelise turvalisuse tagab vaid vabadus." Usun, et kui ei piirataks inimeste valikuvõimalusi, olgu see inimene kristlane, budist, islamiusuline või ateist, ning kui usaldataks inimesi ja rahu, ei oleks ka probleeme. Sama toimub näiteks ka Hiinas, kus üritatakse alla suruda Tiibeti budiste. Niikaua, kuni ei seda ei lõpetata, ei saabu sinna ka turvalisus ja rahu. Kahjuks ei arva ma, et Hiina valitsus oleks nõus lubama Tiibeti riiki. Üks vastus küsimusele, mis piirab meie vabadust on seega valitsus, selle tegevus, turvanõuded ja ideed Teisalt piirab meie vabadust moraal ja ühiskond. Me kõik teame, et me ei tohi inimest vigastada või
Kuristik rukkis Tegelased: Holden Caulfield – Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei
Futurism (Giacomo Balla, "Abstraktne kiirus + Heli" 1913- 1914) Triin Kingu 12 c 11.09.2012 (19 saj. Itaalia) Tekke eeldused Tööstuslik revulutisoon Tööstuslinnade väljakujunemine ühes riigis mitu erinevat haldusüksust põhjustas karmi vastuolu uue elulaadiga Uue ja vana kontrastid Noorte vastuolu traditsioonid, provintslik kord ja ka ülirikkalik kunstipärand, kui tõke kaasaega sobiva kultuuri ning Lääne-Euroopani järelejõudmise ees ; usuti areng liiga aeglane ning riik vajaks kiiret muutust -> Uueks jumaldusobjektis sai kunst, mille kaudu loodeti selgelt katkestada sidemed minevikuga (Itaalia keeles futuro e. tulevik) Futurismi areng Kärarikas algus: Futurism kui programm sündis enne kui vastavas stiilis kunst Futuristid avaldasid manifes...
Usundid Judaism ja kossertoit · Halahha e Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele (läbib gijuri), kusjuures misjonitöö on keelatud. · Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. · Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. · Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. · Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. · Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. · Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki.
onolemas ka teisi. Kuid miks surutakse maha uusi võrseid, mis võivad leida paljusid toetajaid. Kui Eesti räägib usuvabadusest, siis peaks see olema täiesti võrdne kõikide suhtes. Vahet ei ole, kas inimene usub millessegi või mitte, sellest sõltumata peaks olema kõigil võrdsed õigused. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Raske on täpselt välja tuua, kuidas mind kristlik kultuur mõjutanud on, sest kirikus ma ei käi(väljaarvatud jõulukontserdid). Ma ei ole ateist, kuid Jumalasse ma ei usu. Elu on mulle näidanud, et uskuda saab iseendasse ning vahel ka sõpradesse. Seega olen väga skeptiline üleloomulikkude asjade/nähtuste suhtes ning leian, et otseselt mind kristlik kultuurimruum iga päev ei mõjuta. Muidugi mõista peetakse kinni moraalinormidest, et ei tohi tappa ega varastada jne. Need on väljakujunenud juba ammustest aegadest. Eelnevad näited ongi osadest teguritest, mida inimesed järgivad, teadmata, et tegemist on kristlusega
Euroopasse". Eesti paistis seal sõjas silma eduka Tartu kaitsmisega. Selleks, et elus püsida, ei ole ainult vaja tugevat sõjalist valmisolekut. Üks väga tähtis elujõu allikas on usk. Usk võib olla mingisse esemesse või olendisse, kuid usk iseendasse on kõige selle alus. Andrus Kivirähk on tänapäeva Eestis austaud arvamusliider ja tema teosed on läbi immutatud erinevatest uskumustest. Mina kui ateist naudin seda, et muinaseestlased on uskunud Põhja-Konna, mitte Jumalat. Põhja-Konn oli olend, kes aitas Eesti sõjamehi raudmeeste vastu. See on küll tühipaljas muinasjutt, aga juba usk sellesse, et eestlased olid tänu Põhja-Konnale võitmatud, annab jõudu edasi püüelda. Kõik eestlased olid veendunud selles, et ükskord võidame me niikuinii ja tänu nendele sõnadele suutsime me tervele maailma näidata, et sõnad ei ole ainult ütlemiseks,
Benito Mussolini Lapsepõlv Täisnimi Benito Amilcare Andrea Mussolini Sündis 29. juulil 1883 Predappio kogukonnas Varano di Costa külas Mussolini isa Alessandro Mussolini oli ametilt sepp Mussolini ema Rosa oli sügavalt usklik naine (vastupidiselt tema isale, kes oli ateist) ning töötas kooliõpetajana Õde Edvige ning vend Arnaldo Juba lapsena näitas Mussolini välja oma sallimatust usuküsimustes Mussolinit peeti raskeks lapseks: ta oli riiakas, isekas, sõnakuulmatu, tujukas ning kakles pidevalt teiste külalastega. Mussolinit nimetati suureks unistajaks, kes võis tundide kaupa loodust imetleda ,,Ühel päeval hämmastan ma maailma." Haridus Mussolini pandi üheksa-aastaselt munkade poolt juhitud Faenzi kooli Tema järgmiseks kooliks sai Giosuè Garducci Forlimpopolis Lõpetas 18 aastasena ning sai õpetajakutse Aastad Sveitsis 19021904 Juunis 1902 põgenes Mussolini nii naiste kui ka kohustusliku sõjaväeteenistuse eest Sveitsi. Töötas müürsepa j...
rahvale. Kohus peale surma. Sõna "juut" on tulnid heebreakeelest yehudi, mis tõlgituna tänendab 'juudamaalane' ehk Juudamaa elanik või Juuda suguharu liige. Judaismi sümboliks on kuusnurkne sinine täht, mida kutsutakse Magen David ehk Taaveti täht. Samuti ka seitmeküünlajalg, mida on kirjeldatud Tooras.Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi seaduse järgi juudi rahvusest. Juutide kalander koosneb 354 päevast. Juutide ajaarvamine aglab maailma loomisest. Iga uus juutide aasta algab kümne "aukartust pakkuva päevaga". Need kümme päeva kestavad uusaastast (1. tisrist) kuni lepituspäeva jom kipur'ini (10. tisri).
Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad 1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühisk...
Siiski on teada üks juhtum Eestis, kui satanistid tungisid inimestele kallale. See fakt pärineb 1999. aasta Õhtulehest: ''Tartu kesklinnas pussitasid kaks end satanistiks nimetanud noormeest kirjanik Hando Runnelit ja veel kolme meest. Kamp, kuhu poisid kuulusid, oli varem sigatsenud Tartu vanal juudikalmistul.'' (http://www.ohtuleht.ee/58990) 15 4. SATANISM VERSUS ATEISM ''Mulle endale meeldib mõelda nii, et ateist on võimetu uskuma, satanistil on valik, uskuda või mitte. Ateistidest ma üldiselt suurt lugu ei pea, kuigi nende maailm on toimiv ja kergesti mõistetav.'' (http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php? t=5491&start=0&postdays=0&postorder=asc&highlight=&sid=a30d03bebd183886344 6c85f23e7cea2) Niimoodi kommenteerib MVO liige teemat ,,Satanism versus ateism". Selles samas foorumis kõneleb keegi Nightknight järgmiselt: ''Yks ateist ytles et satanistid kaa usuvad jumalasse
88 · " Ma kannan hiigla hästi. Võin juua öö otsa, ilma, et keegi seda märkaks, kui ma ei taha. " Lk. 89 · " See on täbar asi, et kui sa oled väga masendatud, siis ei suuda isegi mõelda. " Lk. 89 · " Tundsin säärast masendust, et te ei oska seda kujutledagi. Ja teate, mis ma siis tegin- hakkasin päris valjult Allie´ga kõnelema. Teen seda vahetevahel, kui olen väga rõhutud meeleolud. " Lk. 97 · " Ma ei saa palvetada, isegi kui ma tahan. Esiteks olen omajagu ateist. Jeesus meeldib mulle päris hästi, aga muidu ma sellest piiblist küll suuremat ei pea. " Lk. 97 · " Neetud filmid! Näete, kuidas nad inimesed ära rikuvad. Ilma naljata. " Lk. 102 · " See kõlab küll kohutavalt, aga inimene võib mulle esimesest pilgust vastumeelseks muutuda, kui tal on odavad kohvrid. " Lk. 105 · " Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma. " Lk. 110
· Kohus peale surma Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiide ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki
kuid valitsus kaebas otsuse edasi. 16. detsembril 2006. aastal peale üht istungit otsustas Egiptuse Ülem Administratiivne Kohus mitte tunnistada Bahá'í usku. On ka egiptlasi, kes loevad ennast ateistideks ja agnostikuteks, aga pole teada, kui palju neid on, sest nende numbrite avaldamine võib ohtu seada seadusliku karistuse määramine usukaotuse baasil (kui kodanik tahab usutaganejat kohtusse kaevata, kuid mitte automaatselt üldsüüdistaja poolt). 2000. aastal üks egiptlasest ateist, kes nõudis kohaliku ateistide ühingu loomist, mõisteti süüdi islami mõnitamises. Usuvabadus peaks olema tagatud Egiptuse põhiseaduse kohaselt. Egiptlased võivad islami usku pöörata raskusteta, aga moslemitel, kes tahavad kristlasteks hakata, on raskusi isikut tõendavate dokumentide saamisel ja mõni on ka arresteeritud dokumentide võltsimise pärast. Riigijuhid, kes ise on konservatiivsed, raskendavad seaduslikke protseduure, mis on vajalikud seaduse poolt, et vahetada usku
Ülevaade loetud kirjandusest. 14.02.2018 1)Aune, Kristin. 2011. Much less religious, a little more spiritual: the religious and spiritual views of third-wave feminists in the UK. Feminist Review No. 97, religion & spirituality, 32-55 Sekulariseerumist käsitlevaks artikliks valisin Kristin Aune uurimuse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi feministide religioossetest vaadetest. Konteksti lisamiseks lugesin ka Neitzi (2014) ja McPhilipsi (2016) artikleid, mis muuhulgas annavad ülevaate feminismi rollist ja seostest sekulariseerumisprotsessiga. Kuigi naiste ja religiooni teemal on palju uurimusi kirjutatud, sealhulgas ka läbi feministliku vaatenurga, on üllatavalt vähe uuritud feministide endi vaateid religioonile ja spirituaalsusele. Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate (peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse. Meetod: uurimuse a...
5 Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest.6 Äravalitud rahvas Kogu juutide pikka ajalugu on punase joonena läbinud usk ühte ainsasse jumalasse ja idee, et nad on jumala poolt äravalitud rahvas. Äravalitus ei tähenda aga sugugi eesõigusi või õnne
Maailmas on palju neid, kes ei ole rahul oma elu jooksul tehtud otsustega. Võib juhtuda, et inimene, kes on töötanud mitukümmend aastat oma õpitud erialal, jõuab ühel hetkel järeldusele, et see ei ole siiski tema jaoks sobiv. Meie liigile omase hämmastavalt suure kohanemisvõime abil on tal sellisel hetkel võimalus loobuda senistest väärtustest ja vastu võtta uued. Nii võib saada mehhaanikust pianist või arstist õpetaja. Samamoodi on juhuseid, kus ateist leiab Jumala või usklik pöördub eemale kõigevägevamast. Sellisteks otsusteks on siiski vaja piisavalt enesekindlust ja julgust, et suuta tekkinud olukorraga kohaneda ning olla oma teadvusega üle uutest probleemidest, mis võivad siis esile kerkida. Inimmõistus on tänapäevani jäänud üheks mõistatuslikumaks nähtuseks sellel planeedil. Andes meile võimaluse talletada tohutut infomahtu, analüüsida seda ja
9 luterlastest aga kahtleb. Ristimata noorte hulgas leidub nii inimesi, kes usuvad kui ka neid, kes ei usu, enamik vastajatest kahtleb. Ateistid, kes eitavad igasugust usuõpetust, jagunesid kahte rühma: väiksemas (ainult 3 inimest) olid need, kes ei usu ellu pärast surma, ning suuremas (9 inimest), kes ei tea. Vene vastajatest 13 õigeusklikku usub ellu pärast surma ning 16 ei tea, kas uskuda või mitte. Ellu pärast surma usub kindlalt 1 ateist, 8 nn ateisti aga kahtleb. Tabel 3. Ankeediküsitluse abil püüdis autor välja selgitada ka ,,milline matmisviis on kõige parem?", valikud jagunesid järgnevalt: rahvus Venelased: matmisviis: kristlik ilmalik Kristlike ja ilmalike elementidega arv % arv % arv %
Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism. Judaismi põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale. Kohus peale surma. Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda sellegipoolest juudiks. Kui juut ei aksepteeri judaismi uduprintsiipe ehk tõekspidamisi ning temast saab agnostik või ateist ehk jumala eitaja, ka siis peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks. Juhul, kui juut pöördub mõnda teise usku nagu näiteks budaismi, siis ei kuulu ta enam juudi usku ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Juudid kasutavad heebrea ehk ivriit,jiidis ja ladiino keeli. Heeabrea keel on omakorda semiidi keelte kanaani rühma kuuluv keel. Ivriit on ruuduline kiri, paremalt vasakule ning keeles puuduvad täishäälikud.
kättesaadavusel, kinnitab kommunikatsiooniteooriaga, sh mitteverbaalse kommunikatsiooniga tegelnud psühhiaater ja semiootik Jurgen Ruesch (Jurgen Ruesch, Gregory Bateson , 1951): "mõista" tähendab saada aru, et see, mida sina mõtled ja mida teine mõtleb, on erinevad ja – mis on siin eriti tähtis – saada aru, miks need on erinevad. Ehk Juri Lotmani (Lotman, 2000 (1969) ) sõnastatult: „Näiteks, kui ma olen (militantne) ateist, siis ma ei pruugi kristlasega kohe üldse mitte nõustuda, aga ma võin teda mõista. See, kes teist ei mõista, kaldub ikka arvama, et siin polegi midagi mõista, hävitada on vaja.“ Kunstikriitika ei toimi vaakumis, vaid vajab väljundit ajakirjanduses. Kui erialaste väljaannetega on Eestis seis hea (meil ilmub kolm kõrgetasemelist kunstikriitikale ja -teadusele pühendunud ajakirja), siis laiem pilt on paraku nukker. Kummaski üle-eestilises päevalehes ei tööta enam
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
-õigus haridusele -õigus perekonnale ja eraelule. VABADUSED * Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega *Sõnavabaduus- õigus avaldada vabalt oma arvamust *Trükivabadus- Demokraatlik riik ei piira millegagi trükiste sisu. *Koosolekute vabadus-inimesed võivad korralddada koosolekuid oma probleemide arutamiseks, kõnede pidamsieks. Riik võib ainult reguleerida kohta ja aega. *Usuvabadus- võib tunnistada mistahes usku,või üldse mitte uskuda-olle ateist. Usuvabadust nim. Ka südametunnistusevabaduseks, kuna see on isiklik asi. PEAMISED KOHUSTUSED *Hoida ja kaitsta loodust *Täita põhiseaduslikku korda *Kõik kodanikud, kellel onn tulusid, peavad maksma makse *Kohustus osa võtta valimistest *Kaitsta Eesti iseseisvust *Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad arvestama Eesti põhiseadusega. ALTERNATIIVSED VALITSUSVORMID. Diktatuur. Läbi ajaloo on kasutatud mitmeid valitsusvorme: *monarhia *anarhia *diktatuur * türannia
kes on eelkõige tuntuks saanud heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega. Kosmoloogia kõrval kirjutas Bruni uurimusi ka mälu ning mnemotehnikate kohta. Teda peetakse uusaegse teadusliku mõtlemise märtriks, kuna inkvisitsioon põletas ta elusalt ketserluses süüdistatuna, sest Bruno ei olnud valmis oma aadetest loobuma. Ehkki Brunot on hiljem nähtud teaduslik materialistliku maailmavaate eestvõitlejana, ei olnud ta kindlasti ateist, vaid pigem okultismi kalduv panteist Giordano bruno Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Giordano_Bruno http://et.wikipedia.org/wiki/Mary_Stuart http://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus http://et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
