Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Sissejuhatus filosoofiasse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm ?
  • Mis on moraalselt õige käitumine ?
  • Mis on ilu? Mis on kunst ?
  • Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia ?
  • Mis on teadmine ?
  • Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel ?
  • Millised on teadmise kriteeriumid ?
  • Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks ?
  • Millised on teadmiste allikad ?
  • Kuidas defineerida teadmist ?
  • Mis eitab teadmiste võimalikkust. 3. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia (olemisõpetus, põimunud metafüüsikaga) ja mis valdkonna alla ta kuulub ?
  • Kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas ?
  • Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid ?
  • Kuidas inimene saab üldse midagi teada ?
  • Mis on üldse olemas ?
  • Mida õpetab filosoofia Russelli (loogilise analüüsi filosoofia rajaja) arvates ?
  • Milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod ?
  • Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused ?
  • Kes pole printsessid. Lisada “kuninglik päritolu” ?
  • Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi ?
  • Kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib ?
  • Kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib ?
  • Kuidas, miks on maailm tekkinud ?
  • Mida tohime teistele teha ?
  • Mis tingimustel) peaks rääkima tõtt ?
  • Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis ?
  • Kuidas teame tõde ?
  • Mille alusel tunneme tõe ära ?
  • Milline on fraasi „on tõene“ roll keeles ?
  • Mida tähendab omada tõe mõistet. 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus ?
  • Miks ei saa olla autod ja kivid tõesed ?
  • Kuidas näidata vastavust ?
  • Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5 ?
  • Mis uskumuste süsteem ?
  • Mis töötab” ?
  • Mida ei ole olemas! 7. Milles seisneb tõefraasi funktsioon ?
  • Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi ?
  • Milline väär käitumine ?
  • Mis see on, mis määrab ära meie tegude moraalse väärtuse ?
  • Milliseid moraalinorme tuleks järgida ?
  • Kes suudaks näha ühe teo kõiki võimalikke tagajärgi ?
  • Kuid kas X on hea ?
  • Miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär ?
  • Miks ei ole vaim jagatav ?
  • Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus ?
  • Kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel ?
  • Millises seoses on omavahel keha ja vaim ?
  • Kuidas nad saavad interakteeruda ?
  • Milline on keha(sündmuste) ja vaimu(sündmuste) vahekord ?
  • Mis on see, mille suhtes ollakse dualistid ?
  • Mis hõlmaks kõiki vaimunähtusi ilma midagi välja jätmata ?
  • Miks see uskumus on tõene.” 1. Millega tegeleb epistemoloogia ?
  • Mis on teadmine ?
  • Mida me võime teada ?
  • Millised on meie teadmiste piirid ?
  • Kui palju me teame ?
  • Kus on teadmise piir ?
  • Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks ?
  • Mis on propositsiooniline teadmine ?
  • Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus ?
  • Millisel alusel tohib riik sekkuda inimesteellu ?
  • Kuidas mõõta vabadust ?
  • Kes/mis on vabaduse subjekt ?
  • Kui palju vabadust peab riik indiviidile andma ?
  • Kes/mis on vaba ?
  • Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest ?
  • Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik ?
  • Milles seisneb Milli vabaduse ehk kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas ?
  • Kellele rakendub vabadus e. kahjuprintsiip Milli järgi ?
  • Mis tingimusel võib inimest karistada purjusoleku pärast ?
  • Mida saab väita Milli progressiusu vastu ?
  • Milli vabadusprintsiipi! Ei ole kindlalt sõnastatud. Millal hakka inimene põhjustama kahju teistele ( ?
  • Kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. 14. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile ?
  • Kes kavandas kavandaja ?
  • Kes kavandas universumi kavandaja (Jumala) ?
  • Miks ei võiks kogu universum (kosmos) lihtsalt olla ?
  • Mis põhjustas Jumala ?
  • Miks see põhjuste ahel peaks just Jumala juures katkema ?
  • Mis hüvesid tuleks/saab jagada ?
  • Kelle/mille vahel jagada ?
  • Mis on õige jaotus ?
  • Palju nänni tuleks vastu anda ?
  • Mitu eurot BMW mõlkimise eest ?
  • Palju tapmise eest anda ?
  • Mille hulgast valida ?
  • Kuidas me erinevaid kultuure (kogukondi, kommuune) ja sfääre tuvastame ?
  • Mis on jaotava õigluse põhiküsimused ?
  • Millised probleemid seonduvad Locke’i omandiõigusega ?
  • Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte ?
  • Mis on tõeliselt aus. 9. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1)Kas ikka valitakse need printsiibid ?
  • Kui teadmatuse loor on eemaldatud ?
  • Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone ?
  • Mis siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane ?
  • Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone ?
  • Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi) ?
  • Mida ajab taga see, kes püüab leida, mis on kunst ?
  • Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed ?
  • Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused ?
  • Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile ?
  • Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega ?
  • Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument ?
  • Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad ?
  • Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“ ?
  • Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus ?
  • Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat ?
  • Kuidas me tajume kõiki teisi asju. 14. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks ?
 
Säutsu twitteris
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST
1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU
1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused.
Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia - tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks.
Filosoofia mõiste:
1) „
Distsipliin , mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria , mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn
2) Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa
Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/voolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest : põhiprobleemidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla, st igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad.
Albert Calmus (1913-1960): „On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“
FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD:
eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore , Russel , Wittgenstein – (ideaalkeelefilosoofia Russell , Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle , hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism , marksism , (post) strukturalism , neotomism jne.
Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus , argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine .
FILOSOOFIA VALDKONNAD:
teoreetiline filosoofia epistemoloogia , metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika .
prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm?
eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N- eetika ); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika).
esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst ?
õigusfilosoofia
haridusfilosoofia.
2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia?
Epistemoloogia on tunnetusteooria ehk teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist?
Epistemoloogia põhisuundad:
empirism
kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest. (John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon
ratsionalism mõistuse rõhutamine. Teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine. Rene Descartes , Spinoza.
Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust.
3. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ( olemisõpetus , põimunud metafüüsikaga) ja mis valdkonna alla ta kuulub?
Ontoloogia ehk olemisõpetus. Metafüüsika haru. Põhiküsimus: „Mis on olemas?” Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?
4. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust!
1. Üldisus Kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada? Mis on üldse olemas? Mis mõttes? Kas vaim on materiaalne?
2. Abstraktsus Probleemide teisendamine konkreetsest abstraktsesse. Iisraelil on õigus rünnata Iraani? Riigil A on õigus rünnata B?
3. Kriitilisus 1. iseenesestmõistetavuste suhtes; 2. teiste filosoofide mõtete, teooriate jms suhtes ;3. oma enese eelduste suhtes.
5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes!
Erinevus: filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi püsivaid õpetuslauseid, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof , kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.
6. Mida õpetab filosoofia Russelli (loogilise analüüsi filosoofia rajaja) arvates? Konstrueerige näide! (VT ABSTRAKTSUSE NÄIDE)
7. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide!
Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? •“naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes pole printsessid. Lisada “kuninglik päritolu”? •Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldivõetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. “Miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu.”
8. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi!
I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed! I. Berlini vastus: 1) Empiirilised küsimused: *Kus on Peetri Mantel ? Teeme kindlaks vaatluse teel. 2) Formaalsed küsimused: *Palju on 2+3? Vastuse saame arvutades 3) Filosoofilised küsimused: *Mis on aeg? Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutuse teel! Probleemid mitmekesised : ühed käsitlevad fakte teised väärtusi; ühed puudutavad sõna teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse arvutluse induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil.
9. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi?
Niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones.
Platon Õpetus ideedest. Nähtav maailm oma konkreetsete objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud, universaalid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne). Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid).
Enne filosoofiat ja teadust oli müüt. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. Teadusfilosoofia? = Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on looduses päriselt olemas. Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks.
Filosoof kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib?); filosoof kui grammatik/ kartograaf = tähendusteooria ehk semantika (sõnade tähendused: mida väljendid meile tegelikult ütlevad?); filosoof kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib? Kas valetada tohib?). Religiooni ja filosoofia sarnasusi : Kuidas, miks on maailm tekkinud? Kas meil on vaba tahe ? Mida tohime teistele teha? Kas hing eksisteerib kehata?
3. LOENG: TÕDE
1. Tõde filosoofilise probleemina. „ Tõeteooria ” tähendused.
Eetikas : Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + „tõde on valus kuulata“)
Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?)
Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära?
Keelefilosoofias: Milline on fraasi „on tõene“ roll keeles?
“Tõetooria” on teooria: 1) tõekandjatest ( laused /faktid vms); 2) tõefraasi (“on tõene”) funktsioonist; 3) tõe kriteeriumist; 4) tõest endast. 5) sõna “tõene” tähendusest; 6) mida tähendab mõiste “tõene”; 7) sellest, mida tähendab omada tõe mõistet.
2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? Miks ei saa olla autod ja kivid tõesed?
Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. “Tegelikult on tõed ja väärused arvamuste ja väidete omadused, ja seepärast ei saaks puhtalt materiaalne maailm – just sellepärast, et ta ei sisaldaks ei arvamusi ega väiteidsisaldada ka mitte mingit tõde ega väärust.” Bertrand Russell (1994) Täpsustused ja erandid: 1.Tõesust ei omistata mitte igasugustele keelelistele ühikutele. “Kõik tudengid peavad tarbima kanepit!” ( käsk ) “Kui vanalt tuleks alustada seksuaaleluga?” (küsimus) 2. Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega “tõeline” = näidis, eeskujulik, ehtne.“Ta on tõeline kommunist” “Tõeliseid isiksusi on uues riigikogus vähevõitu”.
TRADITSIOONILISED TÕETEOORIAD: KORRESPONDENTSUSTEOORIA, KOHERENTSUSTEOORIA, PRAGMATISMI TÕETEOORIA.
3. Korrespondentsusteooria ehk vastavusteooria
Platon, Aristoteles , Thomas Aquinost, Bertrand Russel. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Nt: Väide “kass on katusel” on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis, kui seal pole mingit kassi. Korrespondentsusteooria kriitikat: 1. Kuidas näidata vastavust? 2. Moraalsed faktid (ei suuda ära tõestada) 3. Aprioorsed väited (Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5?).
4. Koherentsusteooria
G. W. Leibniz , B. Spinoza, H.H. Joachim, O. Neurath. Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes: väide ( uskumus ) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega ( uskumustega ). Nt: X sündis 1900a. Sama X sündis 1903a. Ei ole kooskõlas, sest üksja seesama isik ei saa sündida kahel erineval ajal. Koherentsusteooria kriitikat: 1. Empiirilised tõed 2. Mis uskumuste süsteem? (Kelle uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste ?) 3. Piiskop Stubbsi probleem. 4. Jane Austeni mõrva probleem (usutakse erinevaid asju).
5. Pragmatismi tõeteooria
C.S. Pierce . W. James. F.C.S. Schiller . J. Dewey. Pragmatistide (kr pragma “tegu, tegutsemine”) tõekontseptsioonid. Tõesed on sellised uskumused... mis “töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda . Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kriitikat: 1. “Töötama” kahemõttelisus (A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat või siis 2) mingi uskumus varustab meid energiaga.) 2. Kasulik väärus/kasutu tõde (Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud.) 3. Mis on tõe otsimise point?
6. Deflatsionismi (de + ld flare 'puhuma') tõeteooria – laskem tõest ja tõeteooriatest õhk välja
Frank P. Ramsey. A. J. Ayer . P. F. Strawson. W. V. O Quine. Tõeprobleemidega pole mõtet vaeva näha. Tunnused: tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud. Tõel pole mingit deep i olemust – pole kõigi tõdede ühisolemust. Tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda, mida ei ole olemas!
  • 7. Milles seisneb tõefraasi funktsioon?
  • Erinevad vastused, seetõttu mitmeid silte, mida reeglina peetakse deflatsionismi liikideks. 1. Stiililine jms otstarve (rõhutav, stiililine, süntaktiline). Pole väga selge, mida Ramsey silmas peab. 2. Üldistav otstarve. Quine ja Ramsey: tõefraas on üleliigne omistatuna ühele antud lausele. “on tõene, et Ceasar mõrvati” = “Ceasar mõtvati”. Ent tõefraasi on vaja lause puhul, mis pole antud. Võime tahta öelda, et kõik, mis keegi mingil juhtumil ütles, oli tõene. “kõik, mida Newton ütles, on tõene” ei võrdu “kõik, mida newton ütles.” 3. Kinnitav otstarve terminid tõene ja väär ei tähenda midagi, vaid funktsioneerivad lauses lihtsalt kinnitamise ja eitamise märkidena. “On tõsi, et sajab.” 4. Väljenduslik otstarve Tõene funktsioneerib üllatuse, kahtluse väljendajana. “On see tõsi, et..”
  • 8. Deflatsionismi kriitikat
  • 1. Hüpteetilised otsused - (“Kui p on tõene ,siis q”) ei ole sõnal “tõene” kinnitavat rolli. Näide: “on tõsi, et päike paistab” “kui on tõsi, et päike paistab, siis …” ) 2. Tõde kui väärtus – (Miks me tõemõistest oma elus vägagi lugu peame?). Kriitika põhiidee: leida fraasi “on tõene” tarvitusjuhtum, mis ei klapi teooria poolt väidetud tõefraasi rollidega.
  • 9. Selgitage tõefraasi pimekasutuse probleemi!
  • Oletame, et ma kuulen kedagi ütlemas, et “ma ei aktsepteeri Paris Hiltoni väidetut, ma eelistan asja sügavamalt uurida”. Ent mina, kes ma tean Paris Hiltonit väga hästi, kuid teadmata, mida ta ennist ütles, kostan seepeale , “Paris Hiltoni väide on tõene”. Ütlusega “Paris Hiltoni väide on tõene” ei esita ma Paris Hiltoni väidet, ega ka korda seda—kuidas ma saaksin seda teha, kui ma isegi ei tea, mida Paris Hilton väitis.
  • 10. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi?
  • Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin “sobivus” ja mida termin “tõelisus”. Ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid? On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda.
  • 12. Selgitage tõefraasi üldistavat, performatiivset (informatsiooniline, informeeriv) ja ekspressiivset (väljendusrikas, ilmekas) funktsiooni? Mida tähendab, et „on tõene“ on performatiivne väljend? Seda öeldes sooritab inimene mingi teo.Milles seisneb „tõe/tõesuse“ ekspressiivne otstarve? Strawsoni järgi on fraasil “on tõene” lisaks nõustumise ja kinnitamisele veel ka ekspressiivne otstarve: “on see tõsi, et...” “on see ikka tõene, et...” “kui see on tõsi no siis ma küll ei tea” Sarnastes väljendites funktsioneerib “tõene” üllatuse, kahtluse ja mitteuskumuse väljendajana.
    4. LOENG: EETIKA ÕIGE JA VÄÄR
    Kr ehtos komme , tava, harjumus, iseloom.
    Eetika harud:
    Normatiivne eetika (normid) Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Milline on õige ja milline väär käitumine? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest... (erinevate normatiivsete teooriate vastused).
    Normatiivse eetika küsimusi : Mis see on, mis määrab ära meie tegude moraalse väärtuse? Milliseid moraalinorme tuleks järgida? 3 normatiivsete moraaliteooriate tüüpi:
    1) konsekventsialism ehk tagajärje-eetika
    Utilitarism – konsekventsialistlik teooria: õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne (naudingut, heaaolu), on antud tingimustes õige tegu. Jeremy Bentham: õnnearvutus. Arvutamisel tuleb arvesse võtta teo tagajärjeks olevate naudingute ja valuaistingute mitmeid omadusi: tugevus, kestus, kindlus , ajaline lähedus , viljakus, puhtus , ulatus.
    John Stuart Mill ei poolda õnnearvutust. Ta eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kaks utilitarismi tüüpi: teoutilitarism – tegu on õige siis, kui tal on head tagajärjed, st toob kaasa portsu õnne. Reegliutilitarism – tegu on õige siis, kui järgib reeglit, mis kuulub säärasesse reeglite süsteemi, mille järgimine toob kaasa palju õnne kogu ühiskonnale.
    Utilitarismi tugevused: annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. Ei ole üldsõnaline. Kriitika: Õnne on raske mõõta ja võrrelda. Kes suudaks näha ühe teo kõiki võimalikke tagajärgi? Õigustab ebamoraalseid tegusid . Nt ühe inimese kiusamine pakub tervele kambale naudingut.
    2) deontoloogia ehk kohuse-eetika kr deon - 'kohustus'
    Inimesel on teatud kindlad kohustused, mida ta tegema peaks/ei peaks. Immanuel Kanti eetikateooria: Moraalselt õige tegu on selline, mis lähtub kohustusest ja mitte kalduvusest, ihadest ja tunnetest. Teo motiiv Kantile tähtsam kui tagajärg. „Mõistus nõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks.”
    Kanti kriitika: 1. Vastuolus intuitsiooniga (mõrvar küsib, kas jälitatav teie keldris peidus, Kant vastaks jah!) 2. Emotsioonide roll (ignoreerib emotsioonide nagu kaastunne, sümpaatia jne rolli moraali valdkonnas).
    3) vooruseetika – vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, eneseväärikus, tõearmastus, õiglus (Aristoteles)
    Keskendub indiviidi elule tervikuna . Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis, et naudiks hea olemist, et poleks kiusatust halba teha.
    Voorused avalduvad toimepandud tegudes. Inspiratsiooniallikas: Aristoteles: „Inimelu eesmärk on „õitseng”. Voorus on käitumise ja tundmise muster, kalduvus käituda, soovida teatud olukordades .”
    Kriitika: See, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. Sõnastavad ümber oma eelistatud eluviise voorusteks. Juhiseid pole.
    Nüüdisaegsed voorusteoorikud: E. Anscombe, A. Maclntyre, P. Foot, R. Taylor

    Metaeetika (kr meta'pärast') Uurib moraalimõisteid, moraalikeelt, seda, kas leidub moraaliomadusi... „ Tapmine on halb” - Kas lause on tõene või väär? Kas see ütleb midagi faktilist ühe tegevuse kohta või üksnes väljendab ütleja emotsiooni.
    Praktiline eetika ehk rakenduseetika Kasutab filosoofia vahendeid praktiliste moraaliga seotud küsumuste lahendamisel, mis kerkivad üles erinevates elu- ja uurimisvaldkondades. Abort , eutanaasia, surmanuhtlus, keskkonnareostus, tüvirakkude uuringud...
    5. LOENG: FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE
    Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus filosoofiasse #1 Sissejuhatus filosoofiasse #2 Sissejuhatus filosoofiasse #3 Sissejuhatus filosoofiasse #4 Sissejuhatus filosoofiasse #5 Sissejuhatus filosoofiasse #6 Sissejuhatus filosoofiasse #7 Sissejuhatus filosoofiasse #8 Sissejuhatus filosoofiasse #9 Sissejuhatus filosoofiasse #10 Sissejuhatus filosoofiasse #11 Sissejuhatus filosoofiasse #12 Sissejuhatus filosoofiasse #13 Sissejuhatus filosoofiasse #14 Sissejuhatus filosoofiasse #15 Sissejuhatus filosoofiasse #16 Sissejuhatus filosoofiasse #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor wighyy Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Ülevaatlik konspekt. Keerulisemad teemad on lihtsamalt seletatud. Sobib eksamiks valimistumiseks.
    Lehekülgi: 14 (font: calibri, suurus 9)
    Teemad:
    1. Sissejuhatus
    2. Filosoofia ja muu
    3. Tõde
    4. Eetika: õige või väär
    5. Fakt ja väärtus: sissejuhatus metaeetikasse
    6. Keha ja vaim
    7. Teadmine
    8. Vabadus
    9. Jumal ja üleloomulik
    10. Õiglus
    11. Kunst

    2015

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    51
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
    37
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    15
    odt
    Sissejuhatus filosoofiasse
    60
    docx
    Sissejuhatus vaimufilosoofiasse
    18
    pdf
    SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis
    13
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    59
    pdf
    Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
    27
    docx
    Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun