Pilt: Apollon ja Daphne Autoriks on skulptor Lorenzo Bernini, kes oli 17 sajandi üks silmapaistvamaid skulptoreid ja samas ka arhitekt Itaalias. Tema lõi barokkstiilis skulptuuri, millele pühendas kogu oma elu. Muutes skulptuurid voolavamaks ja andes paremini edasi emotsioone ning ilmeid Barokkajastut iseloomustab üleüldiselt tunded, teatraalsus, efektid, emotsioonide väljendus ja rikkalik dekoor. Apollon ja Daphne. Tehtud aastal 1625 ja valmistatud marmorist. Lugu ise on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast, kus Apollo armub Daphnesse. Skulptuur kujutab röövimisstseeni. Apollo jahtis nii väga Daphnet, kuid neidu see ei rõõmustanud. Suures hädas Daphne appi emakese maa, kes muutis noore neiu loorberipuuks. Apollon oli lohutamatu oma armuvalus või haavumisest. Ta punus endale loorberipärja ning kandis seda leina märgiks. Loorbergipärg , millega tänini võitjaid pärjatakse on ühtlasi ka meenutus Apollo-suguse võitjat...
Kunstiteose analüüs Regina Joosep, 12a Andmed: Autor: Peter Paul Rubens Pealkiri: Lapse pea Tehnika: õlimaal Valmimise aasta: 1616 Mõõtmed: - Asukoht: - Kirjeldus: Maalil on kujutatud tüdruklapse pea. Ta helepruunid juuksed on kuklataha kinnitatud ja mõned üksikud salgud on lahti ja looklevad ümber tema näo. Lapsel on ovaalne nägu ja väga säravad ning siirad helepruunid silmad. Ta vaatab otse maali vaatlejale silma. Kulmujoon on helepruun ja kitsas. Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu. Taust on helepruun ja varjunditega. Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on värskendav ja jätab väga süütu ja armsa mulje lastest ja lapsepõlvest üldse. ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kunstiteose analüüs Koostaja: Juhendaja: "Kohanimi" 2010 ANDMED: Autor: Peter Paul Rubens (28. juuni 1577 30. mai 1640). Teose nimetus, pealkiri: "Õlgkübar" (originaal pealkiri: "Le Chapeau de Paille" ; inglise keeles: "The Straw Hat"). Valmimise aasta: 1625. aastal Tehnika, materjal: Teos on valminud tammepuule ning see on õlimaali. Mõõtmed: 79 x 54.6 cm Asukoht nüüd: The National Gallery, tuba number 29. London, United Kingdom. (http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna- lunden-le-chapeau-de-paille/*/key-facts) (http://www.artrenewal.org/pages/artist.php?artistid=85&page=7) KIRJELDUS: Pildil on kujutatud Susanna Lundenit (sünninimega Susanna Fourment), kes on Daniel Fourmenti kolmas tütar. Pilt on Anverpeni vaip ning valmistatud siidikaupmehele. Pildil on tähelepanu keskpu...
Kunstianalüüs 21.sajandist “When hope comes” Daniel Gerhartz Daniel Gerhartz, “When hope comes” (2014) Mina valisin analüüsitavaks teoseks Daniel Gerhartz, “When hope comes”, Eesti keeles kõlaks pealkiri “Kui lootus tuleb”. Gerhartzi kunst on nii imeline, et raske oli valida tema teoste hulgast lemmikut, aga ma valisin just selle maali, sellepärast et esiteks see kõnetas mind tema teostest kõige rohkem ja teiseks seepärast, et maalil on nii suur tõelisus sees, et see lausa hakkab peas elama. Kunstnik, Daniel F. Gerhartz, on sündinud 1965. aastal Kewaskumis. Tema huvi kunsti vastu tekkis juba varases nooruses, eriti pärast seda, kui ta veetis ühe pärastlõuna koos oma sõbraga maalides. Tema maalid kajastavad ausust, terviklikkust ja otsekohesust. Tema maalides on erilisel kohal inimkuju ja maastik. Esimene asi, mis teost vaadates silma hakkab on linnu...
KAHE KUNSTITEOSE VÕRDLUS Rembrandt ,,Jeesuse ristilt võtmine" 17. saj (maal, õli) Peter Paul Rubens "Ristil võtmine" 17. saj (maal, õli) Mõlemal pildil on kujutatud Jeesust ja tema ristilt maha võtmist. Hulk inimesi, kes Jeesust ristilt maha võtavad, ei ole Rembrandti tööl niivõrd esiplaanil, kui Rubensi tööl. Tundub nagu Rembrandt jälgiks tegevust kaugemalt, Rubens seevastu on tegevuse juures, lähedal. Mõlemal pildil on redel, mille abil Jeesuseni ronitakse. Rubensi maalil on all paremas nurgas lisaks üks vaagen, kiri ja selle peal üks kivi. Rembrandti maalil on vasakul vaid paar puud. Rembrandti tööl hoiab yks mees jeesust peaaegu et süles, teine hoiab käest, kolmas toetab ja neljas hoiab surilina. Rubensi tööl on käega Jeesuse küljes rohkem inimesi, teda abistatakse, toetatakse rohkem. Abistajate hulgas on seal ka 3 naist, paremal üleval Arimaatia Joosep hoidmas hammaste vahel Jeesuse surilina. Rembrandti tööl ilmub Jo...
3 kunstiteose analüüs Henri Matisse “Tants” 1909 Fovism I faas – eelikonograafiline Henri Matisse (1869-1954) oli prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Värve kandis ta lõuendile suurte laikudena, ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Saaga. Islandi kunsti lood. RETSENSIOON Pauletta Talmon Klass: 11-2 Tallinn 2016 1 Sissejuhatus Valisin näituse Saaga, sest see on eksponeeritud ühes minu jaoks kõige meeldivamas muuseumis, milleks on Kumu Kunstimuuseum. Käisin 11. märtsil 2016 näitust vaatlemas ning sain meeldiva kogemuse osaliseks. Illustratsioon 1: Lood sõnade taga 2003. Õli lõuendil. Kunstnik Erró Teose teema Teose peateema on naisfiguur ja tema taustal toimuv action. Teos annab edasi põnevusfilmiga sarnanevat ideed, kus tihti on palju intrigeerivaid tegevusi, ilusad naised ja vastamata küsimused. Teos kannab pealkirja ''Lood sõnade taga''. See ütleb mulle, et naisfiguur, kes võib olla suure tõenäosusega Marilyn Monroe, ümber keerleb palju jutte või lugu...
,, Tants" H. Matisse H. Matisse ,,Tantsul" on kaks varianti. Esimene neist valmis 1909. ning teine 1910. aastal. ,,Tants" on üks fovismi suurimaid edöövreid. Maal loob tunde täielikust harmooniast ja sünergiast. Meeleolu on elujaatav ning rõõmus meeleolu. ,,Tants" on kirglik ja väljendusrikas. ,,Tantsus" on kolm põhitooni: punane, sinine ja roheline. Valgust ja varje ei ole nii värvid kui vormid on lihtsustatud, et tuua paremini välja maali erksus. Teose üldine koloriit on tasakaalus. Taevas ja maa on kujutatud külmade toonidega, neile vastukaaluks on inimeste kehad kujutatud sooja tooniga. . Paganlikus usundis tähistas nende värvide kooslus inimese, maa ja taeva ühtsust Matisse punased figuurid, mis tähistavad inimese sisemis soojust, tantsivad sinise taeva all, rohelisel künkal, mis kord kaob nende jalge alt, kord tõuseb nende lähedale. Kontuurid on selged ning tugevad. Pildi ruumiküllus annab edasi figuuride dünaamilisust. Vorm...
Püha õhtusöömaaeg Kunstiteose analüüs Sisukord Teema..................................................................................................................... 2 Tehnika................................................................................................................... 2 Sümbolid................................................................................................................ 2 Valgus ja ruum........................................................................................................ 3 Ajalooline stiil......................................................................................................... 3 Isiklik vaatenurk..................................................................................................... 3 Pildid....................................................................................................................... 3 Kasuta...
Kunstiteose analüüs Andmed Autor: Paulus Potter Teose pealkiri: "Hobused aasal" ; loomamaal Valmimise aasta: 1949 Tehnika, materjal: õlimaal lõuendil Mõõtmed: 24x30 cm Asukoht praegu: Rijksmuseum, Amsterdam Kirjeldus Maalil on kujutatud kahte hobust aasal, valvamas eemal olevaid lehmi. Üks hobune on valge, teine peaaegu must. Nad asuvad maalil esiplaanil, kujutatud väga reaalsetena. Hobused on mõlemad ühes asendis, kuid valge hobune on eestvaates, must tagant. Maal on madala vaatepunktiga, st. tundub, nagu oleks maalija istunud maas ja maalinud oma vaatepilti. Maal on tehtud üpris tumedates toonides.Esiplaanil tumedamad värvid ( must hobune, tumedates toonides puu ja pimedus puude taga). Samas eemlat paistev aas lehmadega on heledamates värvides. Teose üldine koloriit on tume. Analüüs See maal on loomamaal ning on romantismi stiilis. Teose sisuks on kõrgendikul seisvate hobuste valvamine eemal aasal olevat...
Raffael ,,Ateena kool" 16.sajand (1510-1511) Maal- Fresko Filippino Lippi ,,Tarkade imetlemine" 15.sajand Maal- Õlimaal lõuendil Kahe maali võrdlus: Raffaeli ,,Ateena kool" kujutab suurt avatud koda või saali, kus tegutsevad toogades kreeklased. Nad seisavad, räägivad, vestlevad ja vaidlevad omavahel, mõtisklevad, õpetavad, puhkavad ja uurivad. Saal kus nad viibivad, on dekoreeritud skulptuuridega, mis on paigutatud saali seintesse uuristatud avaustega. Sein on samuti kaunistatud, sellesse uuristatud sammastega. Põhiline rahvamass on koondunud keskele, kuid freskol on märgata renessanssiajale omast kolmnurgakujulist paigutust, mida edaspidi nimetan kolmainsuseks: rahvamass on jagunenud kolmeks, millest kaks väiksemat gruppi paiknevad maali allosas; Kaugemal, maali keskosas paikneb aga suur rahvamass. Kuid ka sellest rahvamassist eralduvad kaks inimest, kes on perspektiivilt, paigutatud täpselt keskele. Nad tunduvad olevat ükstei...
Kunstiteose analüüs 1. Faktiline materjal · Teose pealkiri: Avignoni neiud. · Autor: Pablo Picasso (25. oktoober 1881 8. aprill 1973), Hispaania maailikunstnik, skulptor ja keraamik. · Valmimisaasta: 1907. aastal. · Teose materjal: õli lõuendil. · Suurus: 244 x 233 cm. · Asukoht: New York: Museum of Modern Art. · Periood: 20. sajandi alguse avangardism. · Kunstiliik: maalikunst. · Zanr: kubism. 2. Sisuline analüüs Teos kujutab Barcelona punaste lanternate tänava prostituute, millele viitavad naiste avatud ja väljakutsuvad poosid, justkui oleksid nad vaateaknal. Vormid on hoogsad ja rohmakad, naiste kujutamisel on Picasso eiranud igasuguseid traditsioonilisi ruumi- ja vormikujutamise reegleid (naisi on korraga kujutatud nii eest kui ka külgvaates, kehaosad on taandatud geomeetriliste kujundite lähedasteks). Naised on ühtlasi reaalsed (lihtsad vormid ja viimistl...
20. sajandi kunstiteos Mina valisin oma kunstiteoseks Paul Delvaux’i õlimaali "Magav Veenus", mille kunstnik sai valmis aastal 1944. Maal jäi mulle silma kui külastasin Kumu Kunstimuuseumis näitust, kus eksponeeriti Delvaux’i teoseid. Mind köitis maalides peituv müstilisus ja ilu, mis tegid teosed väga meeldejäävaks ja elavaks. Paul Delvaux elas aastatel 1897-1994, ta oli Belgiast pärit sürrealist, kelle maalide tunnuslikeks elementideks ja meeldejäävateks kujunditeks on öised stseenid, müstilised somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab Delvaux isiklikke kinnisideid ja teda lakkamatult saatvaid mälestuslikke kujundeid, mis on sageli pärit juba tema lapsepõlve ajast. Tema töödes on kombineeritud klassikaline perfektsus, millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on ku...
Kunstiteose analüüs Ma valisin maali, mille autoriks on Rembrandt Harmensz van Rijn. Teose pealkiri on „Vana mees punases”. See on õlimaal suuruses 108x86 cm. Praegu asub see maal Peterburis Ermitaažis. Maalil „Vana mees punases” on kujutatud ühe vana mehe portreed. Maali taust paistab olevat süsimust ning maali keskel istub vana mees. Sellel vanal mehel on valgehallikas habe ning väikese mütsi alt ta peas paistavad välja lühikesed hallid juuksed. Habe on tal üsna tihe ning vutside otsad on suunatud ülespoole. Silma järgi ütleksin, et see vana mees on kuskil 70-90 aastat vana. Sellepärast, et tema nägu ja käed on väga kortsus. Ta istub toolil, kuid seda tooli pole palju näha. On ainult näha vasakpoolset käetuge, millele ta oma kätt toetab. Ta istub üpriski tavaliselt, jalad tunduvad maas olevat ning käed toetuvad tooli käetugede peale ning ta on oma sõrmed põimunud. Tema jalgu pole peaaegu ü...
Kunstiteose analüüs Caravaggio ,,Peetruse ristilöömine" Autor: Caravaggio Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma taga...
Kunstiteose analüüs Analüüsiks valisin Picasso teose ,,Pimeda mehe hommikusöök", mis on maalitud 1903.aastal. See teos asub praegu New York`is, Metropolitani muuseumis. Teos on maalitud Picasso sinisel perioodil, seega on põhivärviks sinine erinevate varjunditega. Lisaks on veel kasutatud pruuni ning hallikaid toone. Üldiselt jätab maal külma ning kalgi mulje. Jooned on töös tumedamaga joonistatud ning mõnes kohas esile toodud. Samuti on Picasso kasutanud teatud joonte esile toomiseks varje ning nende mõju. Jooned on pehmed ning sujuvad. Mees pildil on rohkem pinnalisema vormiga ning mahulise vormiga on kann, mehe pea ning taldrik laual. Mehe keha on aga voolujooneline ning pikemaks venitatud vorm. ,,Pimeda mehe hommikusöök" on tekstuurilt tume ning pigem sile. Kompositsiooni ülesehitus on sujuv. Kuna värvid on sarnased on erinevatelt objektidelt üleminek sujuv, kuid kindel n...
Kunstiteose põhjalik analüüs 1. Faktiline materjal Autor: Gustav Klimpt Valmimisaasta: Alustas 1908.aastal, kuid muutis hiljem 1915./1916. aastatel Teose pealkiri: Ingliskeeles ’’Death and Life’’, eesti keeles ’’Surm ja Elu’’ ning saksa keeles ’’Tod und Leben’’ Materjal ja tehnika: Tegemist on õlimaaliga lõuendil Suurus: 178 x 198 cm Asukoht: Viini Leopoldi Kunstimuuseumis (Austria) Vool: Juugend ehk Art Noveau Žanr: Allegooriline maal 2. Sisuline analüüs ’’Surm ja Elu’’ puhul on autoriks kuulus Austria kunstnik Gustav Klimpt, kelle teoseid olen ma alati kõrgelt hinnanud. Sel sügisel oli mul viimaks õnn näha iseenda silmaga oma ühte lemmikut maali Viini Leopoldi Kunstimuuseumis. ’’Surm ja Elu’’ on üpriski suuremõõtmeline õlimaal, mille suuruseks on nagu eelnevaltki mainitud 178 x 198 cm. Maali paremal pool on kujutatud...
Piinad Käisin 8.veebruaril KUMU-s ja kõige enam meeldis mulle Eduard Viiralti töö ,,Põrgu", mis on kõige kallima hinnaga müüdud eestlastest kuntsniku töö. Eduard Viiralti loomingupärand on väga suur ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. Oma hariduse sai ta Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases .Aastatel 19251939 elas ta Pariisis ning Eestisse ta enam tagasi ei tulnud. Tuntud teoseid Viiraltilt olid: ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead", ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Minu esimene raktsioon ,,Põrgu" teose juures oli õudne. Esimesel silmapilgul tundus kõik väga müstiline. Pildil köitis tähelepanu kõigepealt inetud poolinimese näod, kes olid moondnud. Pilku köitis ka piltidel olev nägude rohkus n...
MAALI ANALÜÜS 1) Maali autor: Giorgio de Chirico. 2) Maali pealkiri: „Tänava salapära ja nukrus.“ 3) Millist kunstivoolu töö esindab? Metafüüsiline maal. 4) Millal töö valmis? (kui on teada, võib ka umbkaudu) Kahjuks ei leidnud omal käel vastavat infot selle maali valmimise kohta. 5) Maali kirjeldus (st mida maalil näha on, ära veel lisa enda arvamust): Maalil on kujutatud perspektiivi ja ruumi sügavust. Ruum näib lõputu ning silmapiir on kõrge. 6) Iseloomusta maali kompositsiooni (märksõnad: tasakaalustatud, läbimõeldud, sümmeetriline/ebasümmeetriline, juhuslik vms) Maali kompositsioon on silmnähtavalt läbimõeldud ja sümmeetriline. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )! Maali koloriit on tõeliselt kontrastne. Pikad teravad varjud. Värvide osas mängib suurt rolli roheline, kollane, pruunikas-hall ja valge. ...
Kätriin Vossi 10.D klass Kunstiteose analüüs ,,Surmatants" Maal on loodud Bernt Notke poolt 15.sajandil. Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. See maal mis asetseb Niguliste kirikus on tehtud sama kunstniku poolt maali "Surmatants" järgi, mis asus Lübecki Maria kirikus ning mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Maal on loodud õlimaalina. Maali praegune asukoht on Niguliste kirikus.
Krista Kartau F12 Eesti kaasaaegse kunstiteose analüüs Mall Nukke 06.12.1964 Tema varajased kollaazid ühendavad omavahel erinevaid kultuuritekste ja loovad uudseid tegelaskujusid, kelle eeskujuks on tuntud artistid ning ühiskonnategelased. Alates 2000. aastatest on kunstniku loomingu keskmes fotomontaazid ja õigeusu ikoonikunsti motiividest inspireeritud segatehnikas teosed. ,,Melody" 2010. akrüülmaal, kuldamine 100 cm
Kunstiteose retsensioon 1. Teose autor: Tõnu Smidt Teose nimi: „MORNID MEHED“ Kasutatud tehnika/materjal: graniit 2. Esmane reaktsioon: üsna tuim, sest tegemist on tavalise kiviga. Kõige enam haaras huvi tähelepanu kivi kuju, mis meenutab sünget ning tumedat meeleolu ja samuti ka kivi värvid, mis on üsna neutraalsed ning looduslikud. 3. Minu arvates ei sisalda teos mitte mingisugust lugu. 4. Teos paneb mind mõtlema sellele, et kivid on ikkagi väga tähtis osa meie elust. Antud kivi on omapärase kujuga ning tehtud graniidist, mis teeb selle olemuse veel huvitavamaks, tekib tahtmine seda teost käega katsuda, sest graniidi pind on ilus ja sile nagu peegel. 5. Pealkiri ja teos ei lähe kokku. Pealkirjaks on „MORNID MEHED“ ning teos on tehtud kivist. Antud teose puhul ei leia mina mingisugust seost pealkirja ja teose vahel. 6. Selles teoses ei ole värv oluline. Värvikombinatsioo...
Sissejuhatus Kunstiteose vaatamine ja sellega seotud mõtete ning emotsioonide väljendamine on lihtne, käepärane ja suurt naudingut pakkuv võimalus osaleda visuaalse kultuuri protsessis. Avalik ruum on silmale ülimalt mitmekesine: meedia, muuseumid ja tänavapilt koondavad erinevate zanride visuaalseid sõnumeid, mis on pärit erinevatest ajastutest ning kannavad erinevaid eesmärke ja taotlusi. Visuaalsete kujutiste maailma võib võrrelda keelega, mis ümbritseb meid kõikjal. Kunstiteose vaatamine ja arutelu kunstiõpetuse tunnis valmistab seega õpilast ette igapäevase visuaalse teabega edukaks toimetulekuks. Üldine seaduspära on, et vaadates me näeme ainult seda, mida teame, st vaatajana mõtestame nähtavat oma elukogemuse või varasemalt õpitu põhjal. Kunstiteose analüüsimisel on võrdselt olulised ja kiiduväärsed nii erialased kunstiteadmised kui laiem silmaring ehk huvi maailma vastu, teoseid vaadates ning analüüsides arenevad aga mõlemad oskused.
Jüri Pranstibel 10D. (xD) Kunstiteose analüüs Bernt Notke ,,Danse Macabre" (,,Surmatants") Vaadeldav kunstiteos on vaid osa Bernt Notke maalist ,,Surmatants", mis pärineb 15. sajandist. Maalil tantsivad Surma kujutavad luukered mitmete pealtnäha rikaste inimestega. Maal sümboliseerib surma vältimatust ja elu paratamatut kaduvust. Tegemist on tõenäoliselt õlimaaliga. Kunstiteosel võib olla mitu mõtet, kuid kunstiteose ideena tundub loogilisem, et autor on tahtnud väljendada, et rikkus ei too surematust. Teosel on inimesi kujutatud kartlikena surma ees, nad tahaksid surma eest põgeneda, kuid surm tirib neid kättpidi ja põgenemisvõimalust ei ole. Maali uurides selgus, et autor ei tea või ei pidanud tähtsaks inimese anatoomiat, sest luukered on väga veidrates poosides. Luukeredel on ka roideid liiga palju - sellest võiks
Kunstiteose analüüs Analüüsitav teos on „Eine murul“ ja autoriks prantslane Édouard Manet. Kunstnik elas 23. jaanuar 1832 – 30. aprill 1883 Pariisis ning maal valmis aastal 1863. Iseloomulikuks tehnikaks on katkestatud visandlikud pintslitõmbed. Monet ise ei pidanud ennast impressionistiks, kuid tänapäeval käsitletakse teda tavaliselt koos teiste impressionistidega. Kunstiteos „Eine murul“ loob harmoonilise ja jutustava meeleolu. Pildil on kujutatud metsaniitu, kus vestlevad kaks hästiriietatud härrasmeest. Nende vahel istub alasti enesekindel naine, kõrval kortsus sinine kleit ja korv puuviljadega. Alasti naisekeha kujutamist peeti solvavaks ja väärituks. Tagaplaanil kummardub oja kohale teine naine, kehakatteks särk. Manet pildil oli rõivastus kaasaegne ja reaalne. Maal on põikformaadis, sest pildil on maastik ja inimesed. Teoses on kasutatud maalähedasi toone (pruunika...
Kunstiteose analüüs "Kompositsioon VI" V. Kandinsky Antud teos on üks suur värvide segapudru, kuid ometi sobib iga värv oma kohale. Teose üldine toon on justkui osadekas jagatud: osa on tume, osa on hele ja osa on täpselt vahepealne. Palju on kasutatud pruunikaid-punakid toone ja samas on kasutatud ka valge-kollakas-siniseid toone kasutatud on maalikunsti põhivärve ja nende kergeid variatsioone. Üldpildis loob kasutatud värvide kooskõla veidi närvilise, rutaka ja segadusliku mulje. Jooned esinevad mitmekaupa, üksik joon peaaegu puudub. Üldplaanis tunduvad jooned kuidagi haprad ja õrnad, et kui see kaadervärk ellu ärkaks, oleks jooned kohe katki. Samas esineb jooni ka justkui piirjoontena, mis ääristavad pilditegelasi tegelasi on palju ja tegevus on ilmselge, kuid kedagi konkreetselt ei kujutata abstraktsionismi tunnus. Kõik jooned...
Kunstiteose analüüs Õlimaal ,,Pariisi tänav, vihmane päev" (,,Paris street, rainy day" või ,,Rue de Paris; temps de pluie" ja tuntud ka kui ,,La Place de l'Europe, temps de pluie") on maalitud prantsuse impressionistliku maalikunstiku Gustave Caillebotte poolt aastal 1877. I Kompositsiooni loovad elemendid Maali vaadates püüavad esimesena silma naine ja mees esiplaanil. Nad on nii realistlikud nagu oleks tegemist fotoga. Esiplaanil kõndivad inimesed tunduvad rikkad, aga ...
Analüüs Andmed: Autor: Claude Monet Teose pealkiri: "Impressioon. Tõusev päike" Valmimise aasta: 1872 Tehnika, materjal: õlimaal lõuendil Mõõtmed: 48 cm x 63 cm Asukoht praegu: Musee Marmottan Monet, Paris Maali kirjeldus, analüüs. Tegemist on maastikumaaliga. Teosel on kujutatud päikesetõusul Le Havre'i sadama poole sõudvat või siis sealt lahkuvat paati. Kuna tegu on impressionistliku teosega, on piirjooned hägused, kohati pole igast detailist täpselt aru saada ning ka sadama korral tuleb pilgul lasta veidi rohkem süveneda. Kasutatud on vabu pintsitõmbeid. Põhilise toonina on autor kasutanud sinist, mida on seganud teiste värvide, näiteks rohelisega. Värvid justkui sulanduvad ja täiustavad teineteist. Taiese tsentrist veidi ülespoole jääv päike püüab pilku oma eredusega, kuigi fotomeetriga mõõtes on selgunud, et see o...
KUNSTITEOSE ANALÜÜS 1. Oskar Kallis "Päikese suudlus" 2. 3. Valmimise aeg: 1917.aasta Stiil: ühendatud rahvakunst ja juugend 4. Eesti Kunstimuuseum 5. Koloriit: domineerivad soojad kollakad ja punakad toonid, naiste varjud on kujutatud külmema tooniga (tumesinine). Tehnika: pastell Materjal: paber Kõrgus 42,5cm Laius 36.0cm Sisu kirjeldus: punakal kaarjal pinnal neli kollase pastelliga joonistatud naisefiguuri. Kolm seisavad käed kõverdatud kukla taha, üks istub käed ümber põlvede. Tundub nagu naised ootaksid päikeselt lootust. 6. Minu arvamus: valisin teose "Päikese suudlus" sest see tundus üpris sügavamõtteline, kuid samas lootustandev nagu ka minu mõtted praegu.
Annika Allik 11b Kunstiteose analüüs Teos ,,Madonna roheluses" (,,Madonna del prato" või ,,Madonna of the Meadow") on maalitud Itaalia kõrgrenessansi maalikunstiku Raffaeli (Rafaello Santi) poolt aastal 1506. I kompositsiooni loovad elemendid Tagaplaanil paistab linn, järv ja mäed. Fookuses on Madonna, esiplaanil ristja Johannes, kes põlvitab ja hoiab risti, ja Jeesus, kes hoiab nii risti kui ema kätt. Tagaplaanil paistab linn. Maastiku on kujutatud veidi pruunikama rohelise tooniga, mis loob helesinise järve, taeva ja Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud, sinakad toonid. Valgus on teosel väga loomulik, pehme ja õrn. Valitseb tasakaal värvi ja vormi vahel. Küla ja mägede jooned on hajutatud. Madonna juuksed, mis on patsi punutud, rõhutavad tema näojooni. Õlgadelt langen...
Kunstiteose analüüs Michelangelo da Caravaggio ,,Püha Peetruse ristilöömine" Valmimise aasta: 1600-1601 Tehnika, materjal: Õli lõuendil Mõõtmed: 230x175 Asukoht: Santa Maria del Popolo kirik, Cerasi kabel, Rooma KIRJELDUS: Kuntstiteosel on kujutatud Peetruse ristilöömist. Peetrus oli esimene Rooma piiskop ning suri 60. aastail märtrisurma ta löödi risti pea alaspidi. Pildil, kus on näha nelja inimest, asub keskel, kõige silmapaistvamal kohal, Peetrus. Tema nägu on ka ainukesena vaataja suunas. Kahe tegelase asend on seljaga vaataja poole ning ühe mehe nägu on suunatud Peetruse poole ning pole selgelt märgatav ega taustast eristatav. Täies pikkuses on kujutatud üksnes Peetrust. Tegelaskujud on liikuvad ja elujõulised, poosid ja asendid on rõhutatult juhuslikud. Figuurid on heledad tumedal toonil. Pildilt võib leida vaid üksikuid esemeid, mis on kõik pea ühte nurka koondatud hall mantel, purunenud kivi ...
Pavel Filonov ,,Kuningate pidusöök" 10. juunist kuni 18. septembrini 2011 võib Kumu kunstimuuseumi suures saalis näha näitust ,,Pavel Filonov. Vene avangard ja järgnenu". Näitus keskendub vene avangardkunsti meistri Pavel Filonovi (1882/1883- 1941) loomingule, kuid sisaldab endas ka teiste autorite töid ja näiteid sotsrealismist. Eksponeeritakse 56 teost, millest 25 kuuluvad Filonovile, 23 esindavad vene avangardi ja 8 kujutavad endast sotsrealistlikku suurmaali. Peale Filonovi tuleks autoritena mainida kindlasti Vassili Kandinskyt, Kazimir Malevitsit ja Natalia Gontsarovat. Kõige rohkem avaldas mulle muljet Filonovi ,,Kuningate pidusöök", ning mitte pelgalt sellepärast, et tegu on autori kõige tuntuma teosega, vaid kuna just see massiivne maal pani mind kõige rohkem elu üle järele mõtlema ning aitas mõista ka tema ülejäänud töid. Peale suuruse on tähelepanuväärne muidugi ka kunstniku värvikasutus, mis muut...
rohkem välja ning realistlikumaks. „Look Mickey“ idee toimis suurepäraselt ja nii saidki Lichtensteini firmamärgiks koomiksite pildid ja nende rasterdatud pind. „Look Mickey“ teos oligi läbimurre tema elus, sellest saigi tema üks tähtsamaid teoseid, mis mõjutas inimesi. Popkunst sai tõelise hoo sisse ning andis edasi tarbijaliku ühiskonda ning massikunsti. Roy Lichtenstein „Look Mickey“ Kunstiteose analüüs 12.d Gustav Adolfi Gümnaasium detsember, 2013
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised aksessuaarid. Tumedates tooni...
" 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis kustiteos on millegi objektiivse koopia. Kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) Kunstiteos on ühtlasi asi, millele on see staatus antud. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and) Tehnik/ meister Aristoteles Lugeja/ vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Barthes: ,,Autori surm": Teos ei kanna Autor-Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Autorifunktsioon Foucault: lugejad projitseerivad teatavale teksti hulgale autori positsiooni. Autor on vaid neid tekste ühendav ja lahtiseletav printsiip. 5. Millisena on nähtud keele rolli?
kunstiteosteks. Küsimus, mille üle ta pead murdis, oli järgmine: miks Duchamp' "Fontään" ja Warholi "Brillo Box" on kunstiteosed, kui ometigi tavalised asjad, mis samamoodi välja näevad, seda pole. Artiklis "Kunstimaailm" (1964) väitis Danto, et selleks, et näha mingis asjas kunstiteost, on vaja kunstimaailma, teadmisi kunstiteooriast ja ajaloost. See, mis Danto sõnade järgi teeb Duchamp' eksponeeritud tavalisest pissuaarist kunstiteose ja hoiab seda tagasi muutumast jällegi reaalseks asjaks, on kunstiteooria (Danto 1964: 581). Niisiis rääkis Danto kunstimaailmast kui õhustikust, mille moodustavad kunstiteooria ja -ajalugu, ent Dickie jaoks oli kunstimaailm teatud institutsioon. Oma 1974. aastal ilmunud raamatus Kunst ja esteetiline esitas Dickie järgmise definitsiooni: "Kunstiteos, liigitavas tähenduses, on (1) artefakt1 , (2) see, mille reale 'Dickie väidab, et kuni
peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni. Kokkuvõttena võiks öelda, et impressionism oli just nagu murranguline nähtus Läänemaa kunsti arengus. Impressionism viis looduse jäljendamise omamoodi täiuseni, kust samas suunas edasiminek paistis võimatu. Seetõttu ongi impressionismi nimetatud uue ajastu alguseks kunstiajaloos. Impressionistid julgustasid uue ajastu kunstnikke kasutama eredaid värve ja pidama kunstiteose tähenduse allikaks rohkem maalimisviisi kui süeed. Tähtis polnud see, mida pildil kujutati vaid see, kuidas pilt maalitud oli.
Abstraktsionism kunst, mis on loobunud reaalsuse kujutamisest. Alla prima ühekihiline kiirelt teostatud maal Akromaatiline värvusetu. Akromaatilised värvid on must, valge ja hallid. Animalist kunstnik, kes kujutab loomi Draperii kunstipärases voldistikus kangad või riided. Ekspressionism kunstivool, mis seab esiplaanile kunstniku enda mõtete, tunnete ja elamuste kujutamise. Eskiis vabakäeline joonis, kavand, visand. Faktuur kunstiteose pinnastruktuur, töötluse omapära. Fookus tähelepanu keskpunkt kompositsioonis Formaat kunstiteose mõõde, kõrguse ja laiuse vahekord, selle väline kuju. Futurism 20. sajandi alguse kunstivool, mis eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnikaühiskonda, suurlinna, kiirust jne. Illustratsioon teksti toetav ja selgitav pilt Illustraator raamatukunstnik Impressionism 1870
hoogne ekspressiivne: väljendusrikas, ilmekas; (sisemist) jõuliselt väljendav element: (ld. elementum ürgaine) alge, algmõiste, algosis ehk lihtsalt osa enkaustika: maalitehnika, mis kasutab vahast ja vaigust tehtud värvi ning kuumtöötlust selle pinnale kinnitamiseks esteetiline: kunstiliselt mõjuv; ilus, kaunis, maitsekas formaalne: vormiline, vormist lähtuv figuratiivne, figuraalne: kujundiline, kujundlik, piltlik, esemeline formaat: (pr. format, ld. forma kuju) kunstiteose mõõde, kõrguse ja laiuse vahekord; väline kuju, vorm graafika: (kr. graphike) üks kujutava kunsti põhiliike; traditsiooniliselt mõistetud kui väljendusvahendina põhiliselt joont ja mustvalget pinda kasutav kujutava kunsti liik; eristatakse originaalgraafikat (näit. joonistus) ja trükigraafikat (mis trükimenetluse järgi liigitatakse kõrg, sügav ja lametrükiks); kaasajal tihedalt seotud fotograafia, installatoorse jm.
Kompositsioon tähendab koostamist, seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsioon on kunstiteose vormiline ülesehitus. Kompositsioon loob terviku, mis hõlmab * kujutise asetust, * omavahelist ruumilist ja pinnalist paigutust ning * suhet ümbritsevaga Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis ühendatakse üheks lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Eristatakse kolme liiki kompositsioone:
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla.
See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kkui kunstifilosoofia temaatilised sektorid on: kunsti definitsioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), kunstiteose antoloogia (mis tüüpi ,,asjad" on kunstiteosed? Ideed, füüsilised objektid? Kas kõik on ühte tüüpi?), kunstiteose interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas? Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika
taandatakse vormikeel lihtsatele ülevaatlikele, enamasti geomeetrilistele põhivormidele, korrates neid sageli seeriaviisiliselt. Huvi ei paku sageli niivõrd kunstiteos ise kui skulptuuri ja ümbritseva ruumi suhe. Kasutati peamiselt tööstuslikult toodetud materjali ning installatsioonivormi. Eesmärgiks oli ruumi korrastamine, kujundi minimaliseerimine ja kunsti vabastamine üleliigsetest sümbolismist ning liigsetest detailidest. On alati eelistatud lihtsaid geomeetrilisi vorme. Taotleti kunstiteose totaalsusut ja tervilikkust. Minimalismi mõiste võttis 1966 kasutusele kunstikriitik Barbara Rose Robert Morrise teoste kirjeldamiseks. Minimaalkunsti esindajad on Donald Judd, Robert Morris, Dan Flavin, Carl Andre, Tony Smith ja Anthony Caro. Juddi ja Morrise mõtted kordavad radikaalsemal kujul jist maalilisejärgse abstraktsionismi teooriaid, mille järgi kunst tuleb puhastada kõigest kunstivälisest. ,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske
klaasikunst, suured pildid kirikutes klaaside peal, sakraalarhitektuur- kultusliku otstarbega arhitektuur. , pastell- kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. , fresko-seinamaaliliik ja -tehnika. , animalist- kunstnik, kes kujutab oma teostel loomi. , natüürmort-elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. , kunstiteose kompositsioon-teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. , Lascaux-koobas, kus on kuulsam koopamaaling, Stonehenge-inglismaal asuv kromlehh, mis koosneb ringikujuliselt paigutatud kiviplokkidest. Nim. suuremaid kunstimuuseume maailmas: Briti Muuseum, Londoni Muuseum, New Yorgi moodsa kunsti muuseum, Pariisi moodsa kunsti Muuseum, Vatikani Muuseumid, Frami Muuseum..
Zanr ja vorm muusikas Zanr - Liik ( muusika, kunstiteose jne ). Vorm - Teose ülesehitus ( muusikateose, kunstiteose jne ). Ambrosiuse hümn - vabalt voolav, kaunistustega meloodia, värsstekst. Gregoriuse koraal - proosatekst. Sarnasused: Laulavad mehed, ladina keeles, lauldakse saateta ( a'capella ), kindla meetrumitta, ühehäälne, ( vaimulikud ). Organum - on üks vanemaid mitmehäälsuse ja ka polüfoonia liike ( organum on vaimulik ). Põhihääleks - Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Seda paralleelset laulmisviisi nim
Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna inimese saatus on paigutatud inimesse endasse. Eksistentsialism nendib elu võimalikkust ja ütleb, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Inimene pole üksnes see, kellena ta end ise mõistab, vaid ka see, kes ta olla tahab. Iga inimene peab olema enda olemise peremees ja vastutada enda eksistentsi eest. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Kunstiteose üle saab otsustada alles siis kui see on valminud. Kunstiteose puhul ei eeldata, et pilt tuleb täpselt selline nagu ta oli määratud tulema. Kunstiteose tõelised väärtused ilmuvad loomeprotsessi ja tulemuse vahekorras. Samamoodi on moraaliga, sest inimene peab looma ja tegelema, et saavutada tõeline hüve. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei
kirjutasin, siis jooksis mul koguaeg mõttest läbi ikka sõda ja sellega seotud tagajärjed ja kõik muu sellega kaasnev. Selles teoses on killuke iga sõjas oleva inimese lugu. Kui jutt läheb sõjaks, siis see ei käi ainult paari inimese kohta, see käib miljonite kannatanude kohta. Üks mees otsustab sõja kuulutada ja kannatavad selle läbi ju paljud. Sellepärast arvangi, et sellel teosel on kõigi lugu rääkida. Selle kunstiteose autor nagu ka paljud graffiti kunstnikud on jäänud anonüümseks ning kuna graffiti teostele pannakse tavaliselt pealkirjaks see tekst, mis on pildil, siis arvan, et selle teose nimi on `'Krieg ist Terror''. Samuti loodan siiralt, et tänava kunsti harrastajad ei lõpeta oma tegemisi ja panevad meid ikka ja jälle mõtlema oma teostega tänaval, seinal, postil või kus iganes kohas. Kadrioru Saksa Gümnaasium Üks huvitav kunstiteos Arvustus
TAANDARENG" - visandas kultuuritööstuse idee. Kaks tendentsi, vahendit, mis võivad inimest ratsionaalselt valitseda: · totalitarismi esiletulek (fasism) · massikultuur (kultuuritööstus). Kultuuritööstus - miski mis toodab kultuuri, kunsti massiliselt nagu kaupa, võttes sellelt tema tõelise väärtuse ära ja andes sellele rahalise väärtuse. Selle suund on ülevalt alla (vähemuselt enamusele) ja eesmärgiks säilitada kehtiv kord. Kunstiteose väärtust hakkab mõõtma teatud rahasumma, aga mis juhtub kunstiteose tõelise väärtusega, kui seda hakkab asendama rahaline väärtus? Kunstikogemus, mis on ainulaadne, kvantifitseeritakse turusuhete kaudu, aluseks Marxi kauba tõlgenduse, mis ütleb et kaubal on kaks väärtust: 1) vahetus- ehk turuväärtus: raha, mis saadakse turul kaubeldes 2) kasutusväärtus: praktiline kasu, mida inimesed sellest kaubast saavad
3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise . 1) F-esteetika kui ilufilosoofia (verbaalne ja sisulise probleem) 2) F-esteetika kui esteetilise filosoofia (Reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust. Mis on esteetiline object, hoiak, omadused, väärtused jne) 3) F-esteetika kui kunstifilosoofia (Kunstifilosoofia suuremad sektorid: Kunsti definitsioon: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? Kunstiteose ontoloogia: mis tüüpi “asjad” on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)? Kunstiteose interpretatsioon: mis on tõlgenduse allikas? (kunstniku kavatsus, teos ise?); kas kunstiteosel on üks (ainuõige?) tõlgendus või mitu? Kunstiteose hindamine: mis hinnangute loogiline staatus?; kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?) 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest.
massikultuur (kultuuritööstus). Kultuuritööstus - miski mis toodab kultuuri, kunsti massiliselt nagu kaupa, võttes sellelt tema tõelise väärtuse ära ja andes sellele rahalise väärtuse. Selle suund on ülevalt alla (vähemuselt enamusele) ja eesmärgiks säilitada kehtiv kord. Adorno (1903-1969) visandas kultuuritööstuse idee essees "Fetisi iseloomustus muusikas ja kuulamise taandareng". Kunstiteose väärtust hakkab mõõtma teatud rahasumma, aga mis juhtub kunstiteose tõelise väärtusega, kui seda hakkab asendama rahaline väärtus? Kunstikogemus, mis on ainulaadne, kvantifitseeritakse turusuhete kaudu, aluseks Marxi kauba tõlgenduse, mis ütleb et kaubal on kaks väärtust: 1) vahetus- ehk turuväärtus: raha, mis saadakse turul kaubeldes 2) kasutusväärtus: praktiline kasu, mida inimesed sellest kaubast saavad. Kapitalistliku teooria järgi on vahetusväärtus domineeriv, kuna kapitalismi majanduslik loogika valitseb inimeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
