siis ei ole üks teooria parem kui teine. NATURALISM - kõik olemasolev on osa loodusest 50. Asjade samasus Asjad meie ümber on mõnes mõttes samased ja mõnes mõttes erinevad. Nad sarnanevad ja erinevad oma OMADUSTE poolest. Omadusi omistatakse predikaatidega: `Õun on punane' (Fa) 51. Maitsed ja lõhnad Millest sõltuvad asjade omadused, kas meist või maailmast? Kuhu kuuluvad maitsed, värvused, lõhnad ning muud tajutavad kvaliteedid? Galileo Galilei (1564-1642) esitas eristuse, mis on hiljem tuntud primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide eristusena. ,,Ma ütlen nüüd, et alati kui ma mõtlen mistahes materiaalse või kehalise substantsi peale, siis tunnen ma vahetult vajadust mõelda sellest kui piiritletust ning millestki, mis omab mingisugust kuju; on suur või väike teiste asjadega võrreldes ning asub igal hetkel mingis kindlas paigas; liigub või seisab; on
on vaimust sõltumatu. Teaduslik realism - teaduslikud teooriad saavad olla tõesed ning nad kehtivad reaalsete objektide kohta maailmas. Instrumentalism - teaduslikud teooriad on vaatluste ennustamise vahendid. Kui kaks teooriat ennustavad vaatlusi ühtviisi hästi, siis ei ole üks teooria parem kui teine. Naturalism – kõik olemasolev on osa loodusest. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid Kas tajutavad kvaliteedid nagu maitsed, lõhnad, värvused jne kuuluvad maailma? Galileo Galilei esitas erinevuse primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide vahel. Galilei järgi: primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende olemuse tõttu. Sekundaarsed kvaliteedid on omadused, mis asuvad üksnes vaatleja vaimus ja nad ei sarnane oma põhjustele. Primaarsed kvaliteedid on need, millest lahus ei saa asjast mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid
Leibnize järgi tagab teadmise objektiivsuse ja tõesuse loogiline tõestus. Tõesena saab võtta ainult seda, mis on rangelt tõestatud või läbi kogetud. Monadoloogia Leibnisi metafüüsikasüsteem on substantspluralislm, mis sai nimeks monodoloogia. Monaat on ühtne objekt. Leibnize järgi on olemasolevate nähtuste aluseks monaadid. Kõik monaadid on lihtsad ega sisalda osi ning neid on lõpmatult palju. Monaadidel on kvaliteedid, mis eristavad neid üksteisest- kaht absoluutselt samasugust monaati pole olemas. Monaadid on ka inimeste sees. Hinged on Leibnizi arust ''Universumi elavad peeglid'' ent mõistusega hinged on Jumala kujutised. Jumal ja ettemääratud harmoonia Loodust tõlgendas Leibniz Jumala harjumusena. Jumal on algmonaad ja kõik teised monaadid kiirguvad temast. Jumal on Maailma ettemääratud harmoonia ja Maailma täiuslikkuse alus.
Kuidas mina õpin? Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Igal aistinguliigil on oma kvaliteedid. Neil on ka mitu seaduspärasust. Aistingud kujunevad üsna kiiresti. Neist erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud informatsiooni põhjalikumalt. Taju omadustest mängib minu õppimises suurt rolli mõtestatus, sest ma otsin tihtipeale igasuguseid seoseid ja tähendusi, et asjad paremini selgeks saada. Kuid samuti kasutan ka valivust ehk selektiivsust, pööran tähtsamatele asjadele rohkem
Heliotsentriline teooria – Küsimus inimkonna positsiooni kohta universumis. Ptolemaios-Kopernikus debatt. Kopernikus seadis teadaolevad astroloogilised faktid lihtsamasse, harmoonilisemasse korda. Galileo Galilei (1564-1642) Geniaalne matemaatik. Aktsepteeris Kopernikuse teooriat – kirjutas raamatu mis vaigistas vastuargumendid. Ehitas teleskoobi. Avastas Jupiteri kuud – varasem Päikesesüsteemi käsitlus 7 planeediga osutus valeks. Esmased objektiivsed kvaliteedid ja teisesed subjektiivsed kvaliteedid. Esmased on need, mida on mõtet uurida. Objektiivne on see, mis ei tugine sensoorsele – ratsionaalsed objektiivsed kvaliteedid. Galileo jättis välja palju, mis on muutunud psühholoogiaks. Taaselustati materialistlik maailmavaade – jumal kaotas tähtsust ning inimese positsioon muutus küsitavaks. Inimene kui loodusnähtus Isaac Newton (1642-1727) Gravitatsioon ; Integraal- ja diferentsiaalarvutused ;“Jumal oli matemaatik“ ; panustas optika
alati samasuur ja see varieerub, olles vahel isegi tohutult suur. Berkeley ei usu, et sekundaarseid ja primaarseid kvaliteete saab niimoodi lahterdada nagu Locke seda tegi. Berkeley jaoks kehtib igasuguste kvaliteetide kohta seesama, mida ta just oli väitnud sekundaarsete kvaliteetide kohta, et nad kõik omavad subjektiivset omadust ning neid ei saa käsitleda teadvusest sõltumatute omadustena. Antud väidet toetab Berkeley viitega faktile, et nn. primaarsed kvaliteedid ei ole ette kujutatavad ilma sekundaarsete kvaliteetideta. Näiteks pole võimalik ettekujutada tasapinda ilma värvuseta, suhkrutükikest ilma kuju ja maitseta samamoodi ei ole võimalik ette kujutada ideed ,,liikumine" kujutamata seda kiire või aeglase, sirgjoonelise või kõverana. See tähendab, et mingi konkreetse omadusega liikumist. Ükskõik mida me ka endale ette ei kujutaks, peab sel olema kindel
Määratleda pildiformaat, kas 1:1, 4:3 või 16:9. Määratleda ekraanimaterjal. 38. Mis on vikerkaare efekt? - Vikerkaare efekt tekib DLP süsteemi eripärast tulenevalt, kus värve kuvatakse kiirsesti üksteise järel ja kogu süsteem on üles ehitatud eeldusele, et inimese aju ei suuda neid kiireid muutuseid tuvastada. DLP süsteemi on aastate vältel üha enam täiustatud, et vähendada vikerkaare efekti. 39. Kirjelda ekraanide erinevusi. -Hinnad, suurused, kvaliteedid,valgustugevused,värvide kuvamine 40. Mis on dokumendikaamerad? - See kasutab kõrge resolutsiooniga kaamerat, et hetkega muuta füüsiline objekt digitaalseks pildiks. Igat objekti, mida saate näha või katsuda, saab muuta digitaalseks videoks või seisvaks pildiks ja projitseerida interaktiivsele tahvlile. 41. Milleks kasutatakse dokumendikaameraid? -(video-)konverentsid, koosolekud, koolitused, toote-esitlused jne jne. Seadmeid kasutatakse kohtusaalides ja tervishoius
välismaailma ei eksisteeri, on siiski tõde, et ma eksisteerin. Sellest, et kahtlen, ilmneb, et eksisteerin. (Sellest, et ma mõtlen või kahtlen, tuleneb see, et ma olen) - Representatiivne realism: meie kogemused pole otsesed kogemused välismaailmast; kogemused pigem välismaailma representatsioonid, mille meie meeled tekitavad; primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid - Idealism: kuna välismaailm on pmst tunnetamatu ja ainus, mida teame, on meie representatsioonid, siis mis põhjust on väita, et välismaailma eksisteerib?; materiaalsed objektid eksisteerivad ainult sel ajal, mil neid kogetakse - Solipsism: (“üksinda ise”): äärmuslik subjektiivne tunnetusteoreetiline seisukoht, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt,
Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Puutetundlikkus sõltub nahas olevate retseptorite hulgast. See on suurim sõrmeotstes, keeles ja huultes. Aistingutel on neli põhidimensiooni. Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Kvaliteet -- igal aistinguliigil on oma kvaliteedid, mida saab võrrelda. Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine, kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega ja sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel. Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,
sobivad teravatele värvitoonidele nurgelised vormid ja pehmetele tumedatele värvitoonidele ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe. Joonis 3. Vassily Kandinsky värviteooria 3. VÄRVIPSÜHHOLOOGIA Värvitaju mõjutavad kvaliteedid - kogemused, hoiakud ja hinnangud - on määramatud, neid ei saa mõõta. Määramatus võimaldab inimese enesetundele värvide poolt avaldatud mõju kirjeldada ja väljendada. Lisaks psühholoogilistele faktoritele mõjutavad värvielamust sümbolid. Nii sõltub hinnang värvidele nii sellest, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus kultuuris. Värvide mõju määratlemine põhineb valdavalt elamuskirjelduste analüüsile. Mõõdetavaks
Sotsiaalne reaalsus on intersubjektiivne reaalsus. · Kuigi elamustes ja tõlgendustes on palju ühist, ei eksisteeri ühesugust ja ainuõiget arusaamist, hinnangut ja käitumist, selle poole on püüdnud autoritaarsed ja totalitaarsed rezhiimid. Sotsiaalse mõõtmise eripära - Nähtuste keerukuse ja mitmetähenduslikkuse tõttu puuduvad sotsiaalses reaalsuses enamasti üheselt määratletud kvaliteedid, mõõtmisetalonid. - Uurijad (keskused, koolkonnad) konstrueerivad ise uuringuks sobiva mõõtmisinstrumendi, erinevus lähenemisviisides ja uurimismeetodites on palju suurem kui loodusteadustes. - Etaloni puudumise tõttu on võimalused kvantitatiivseks lähenemisviisiks piiratud, olulised omadused ja suhted on vaid osaliselt arvuliselt väljendatavad. - Loodusteadustes domineerivate eksperimentaalsete meetodite rakendamine ei ole
REFERAAT Värvide mõju inimesele 2008 Värvid kultuurides ja usundites Värvused on valguse elav keel, mis on inimese ümber olnud juba muistsetest aegadest. Neile on omistatud palju sümboolseid tähendus. Värvitaju mõjutavad kvaliteedid (kogemused, hoiakud ja hinnangud) pole mõõdetavad. Määramatus ongi see, mis võimaldab värvide mõju sõnaliselt kirjeldada ja poeetiliselt väljendada. Meie hinnang värvidele sõltub nii selles, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris. Värvide eelistamise, meeldimise ning trendivaliku võivad määrata nii rahvus, sotsiaalne või usuline grupp, isiklik päritolu ja seltskondlik ajalugu, kui ka looduskeskond ja kliimatingimused
omaduse kombinatsioonidega: kuivus, kuumus, märgus ja külmus. Ettekujutus 4 algelemendist püsis ~18.-19. saj 5. Milliste omaduste kandjad olid elemendid ehk stiihiad Aristotelese käsitluses? Millise elemendi ehk stiihia olemasolu eeldas Aristoteles lisaks varemarvatutele? Aristotelese jaoks olid 4 elementi teatud omaduste kandjad: tuli kuumus ja kuivus, õhk kuumus ja märgus, vesi külmus ja märgus; maa külmus ja kuivus. Külm, soe aktiivsed kvaliteedid; kuiv, märg passiivsed kvaliteedid. Aristoteles lisas veel ühe elemendi nimega eeter, mis on ringjoonelise liikumisega seotud täiuslik ja muutumatu, eetrist koosnevad tema järgi taevakehad ja maailmaruum, tühjust pole. 6. Kes tõid kreeka natuurfilosoofiasse atomistika ideed? Milles need ideed seisnesid? Milline oli Aristotelese hinnang nendele seisukohtadele? Atomistika ideed tõid natuurfilosoofiasse põhiliselt Leukippos, tema õpilane Demokritos
· irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp)
· irratsionaalsus · sisemise vabaduse tingimus · terviklikkus, baasväärtus · olemuslik Kognitiivkäitumuslik paradigma · omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp)
Sõnad on petlikud. Saamaks teada, kas me eksleme keelelises laburündis, tuleb meil Berkeley meelest kindlaks teha, kas asjad, millest me räägime, on olemas; järelikult peame me otsima vastavaid tajumusi. See tähendab, formuleerida x-i parim võimalik definitsioon ja süüvida iseendasse, üritades kujutleda kas x on olemas. Filosoof peab tegema nn tugitooli-psühholoogiaga. Oma katsetulemuste põhjal väidab Berkeley, et abstraktsed üldmõisted, nagu kolmnurk, arv ja aeg, ning esmased kvaliteedid nagu ulatus ja tahkus, samuti füüsilised objektid, mida keegi ei taju, ja kombatavad objektid, mida vaadeldakse eemalt-et need on kõik fiktsioonid. Kokkuvõte: George Berkeley leiab, et mõisted, mida ei saa viia konkreetseile ja kindlaile kujutlusile, on mõttetud. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et asjade taga mida me näeme leidub tõelisus. Esse est percici- olla tähendab tajutud olla. Asjade tajumisel omistame me neile teatud omadused, nagu vormi, värvi, raskuse jne
Pürroolid, püridiinid Tähelepanu all on N-heterotsüklilised ühendid järgmise struktuurse tunnusjoonega: Kõik pürroolid ja püridiinid, nagu ka 2-atsetooltiasool, 2-atsetüültiasoliin ja atsetüülpürasiin, sisaldavad seda struktuurielementi. 2-pentüülpüridiin: 1) Lambarasva lõhn 2) Tekitab sojatoodete aroomidefekti Pürasiinid Toiduainete kuumutamisel Alküülpürasiinide rühmas, mis koosnevad ainult elementidest C, H ja N, on teada 70 ühendit. Fenoolid Aroomi kvaliteedid: suitsune(kohv, serri, piim, röstitud pähklid, asparaagus), puidune (piim, sojakaste, röstitud pähklid, tomatid, kohv), põlemismaigune (kohv, piim, näkileib, praetud liha) , magus, viha (õlu, piim, röstitud pähklid), nelgi-sarnane (kohv, õlu, küpseõun, asparaagus), vürtsine (tomatipasta, brändi, ploomid, kirsid), vanilje (vanilje, rumm, kohv, küpsetatud asparaagus, või) Ensümaatilised reaktsioonid Aroomiühendid moodustuvad arvukate reaktsioonidega.
külade sisu muutus. Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises tähenduses kadus nüüd tähistas küla mõiste pigem hajatalude kogumikku. Likvideeriti ka senine kogukondlik süsteem, kadus karjamaade ja metsade ühiskasutus. 4. Külade tüübid (hajaküla, sumbküla, ridaküla, ahelküla). Kirjeldus. Kus/ miks paiknesid need maastikus, nagu nad paiknesid. Asustuse paigutumises on peamist rolli mänginud maastiku kvaliteedid, nagu mulla viljakus, pinnareljeef ja joogivee olemasolu. Nende elementide koosmõju viis erinevate külavormide tekkeni- hajusad külad väheviljakatel maadel; sumbkülad nõlvadel ja madalal (põllumaadele jäeti kõige paremad asukohad) jne. Nii on asustus tekkinud nn materjali jaotusest tulenenud põhjustel. Ridaküla talude hooned ja õued asuvad ühel pool teed üksteisele lähedal. Ridakülal on mitmeid teisendeid: nt ahelküla õuede vahemaad on suuremad
geomeetrilised omadused, mitte essences (olemused), nagu arvati keskajal ja nagu arvas ka veel Fancis Bacon. THOMAS HOBBES (1588 - 1679). Materialist. On lihtsalt füüsikalised osakesed, mis liiguvad füüsikaseaduste järgi. Seega on ükskõik mille käitumine määratud lõppkokkuvõttes füüsikavõrranditega. Kõik, mis inimeses toimub, kõik, mida inimene teeb, on füüsikaliselt paratamatu. Mingit vaba tahet ei ole. Aga mis asjad on aistingud, aistingu kvaliteedid (nt värvus)? Need on fantasmid. Kuidas aga saab mittefüüsikaline mõjutada füüsikalist? Religioon on praktiliselt kasulik eelarvamus. Tekkis probleem: kuidas leida materiaalses maailmas koht eesmärkide reaalsusele, inimkäitumise vabale algele, inimelu tähtsusele, mõtte hindamisele. RENE DESCARTES (1596-1650) oli ratsionalist - filosoofia alused on mõistuses. Mitte ainult filosoof, vaid tuntud matemaatik, analüütilise geomeetria leiutaja. Mis on tõene tunnetus
tajud, aga ka mõningad nondega suhestuvad ideed, mis pärinevad refleksioonist (nt naudingu, valu ja jõu idee). Komplekssed ideed on mõistuse poolt kokku pandud kolmel viisil: 1) ideede ühendamise; 2) kokkutoomise; 3) abstraheerimise kaudu. 5 Lisaks sellele on mõistus võimeline ka kompleksseid ideid osadeks jaotama (analüüsima). 3.Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid: Locke on jaotanud välise maailma esemete omadused primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed omadused on esmajärgulised ja tõelised omadused, mis on püsivad, absoluutsed ja sõltumatud sellest, kes neid täheldab. Näiteks mõni arv, liikumine, vorm. Sekundaarsed omadused on siis teisejärgulised ning need vahelduvad vastavalt sellele, kes neid vaatleb. Näiteks värv ja temperatuur. Point on selles, et primaarsed omadused on objektis endas, teisejärgulised aga meeltes
Locke`i järgi eksisteerivad liit- ja lihtkujutlused (ehk -ideed). Lihtideed on näiteks ,,kollane", ,,soe", ,,ümmargune", ,,kõva" jne. Mõtlemine on liitkujutluste aluseks. Liitideed (ehk keerulised ideed) on näiteks ,,lauad", ,,toolid", ,,kassid", ,,koerad" jne. Kuid ka niisugune maailmas reaalselt mitteleiduv asi nagu näiteks ükssarvik, mis saadakse liitideede ,,hobune" ja ,,sarv" ühendamisel. Lihtideede seas eristas Locke nn. ,,primaarseid ja sekundaarseid kvaliteete". ,,Primaarsed kvaliteedid" on tihedus, maht, ulatuvus, [geomeetriline] vorm, [mehaaniline] liikumine, paigalseis, arv. ,,Sekundaarsed kvaliteedid" on värvused, helid, lõhnad, maitsed, puuteaistingud. Locke peab reaalseteks ainult primaarseid kvaliteete, mis on tegelikult kvantiteedid. Siin on analoogia Demokritose seisukohaga, kes väitis, et reaalselt on 8 olemas ainult aatomid ja tühjus; värvused, helid, lõhnad, maitsed ja puuteaistingud on
Maitseteed: Kraniaalnärvid (3) ganglionid taalamus peaaju parietaalsagara piirkonda, mille lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri-informatsioon Lõhnaorgani ehitus ~ lõhnaepiteeliga 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas, milles ~ 6-10 miljonit (7-) 400-450?? eriliigilist retseptorit (millega suudame eristada >1012 lõhna; nt. koeral ~ 2x rohkem eri liike ja 10- 20x rohkem lõhnaretseptoreid) Lõhnateed: Retseptor, primaarsed lõhna- kvaliteedid haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor Muud meeled Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped
Viimase asjaolu seostab Aristoteles elementide raskuse ja kergusega. Nähes elementide absoluutseid omadusi: tuli on midagi absoluutselt kerget ja tema liikumissuund on ülespoole; maa vastupidiselt on aga absoluutselt raske ja liigub alaapoole, Aristotelese kujutlust mööda "maailma keskme" suunas. Peale elementide raskuse omistub elementidele veel viis paari spetsiifilisi omadusi: soojus ja külmus, kuivus ja niiskus, kõvadus ja pehmus, kleepuvus ja rabedus, paksus ja hõredus. Kõik need kvaliteedid koondatakse kaheks vastanduvaks kvaliteedipaariks: soojus-külmus ja kuivus-niiskus, milliste neljast võimalikust kombinatsiooniast omakorda tuletatakse nelja põhielemendi olemasolu. Soe ja kuiv annavad tule, soe ja niiske annavad õhu, külm janiiske annavad vee ning külm ja kuiv annavad maa. Kõik mis maailmas toimub on aiendatud nende erinevuste vastuoludest. 3. Aristotelese kosmoloogia.
psühholoogilne mõju, värvi füsioloogiline mõju, värvisümboolika, värvi esteetiline mõju ja väljendusrikkus. Värvitaju hinnanguline pool ehk see kuidas värvid mõjutavad meie enesetunnet moodustab määramatute omaduste kogumi. Nad on määramatud seetõttu kuna tekivad intuitiivsete värvielamuste mõjul ja ei ole mõõdetavad. (5) 2 2. VÄRVID JA INIMESED Värvitaju mõjutavad kvaliteedid - kogemused, hoiakud ja hinnangud - on määramatud s.t. need ei ole mõõdetavad. Just see määramatus võimaldab meie enesetundele värvide poolt avaldatud mõju sõnaliselt kirjeldada ja seda poeetiliselt väljendada. Lisaks psühholoogilistele faktoritele mõjutavad meie värvielamust ka sümbolid. Nii sõltub meie hinnang värvidele nii sellest, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris. (9)
Kõik on olulised, neist tunda, et Kangro alles otsib oma käekirja. Alustab sonettidega, mingis mõttes juhuslik, natuke seotud tema uurijakalduvustega. Teemavalik ühelt poolt teadlik, samas rõhutas ise seda, et on unenäokirjutaja, st treeninud unenägude nägemise välja. 1945 Põlenu puud, alustab II loominguperioodi ja ühendab kaks perioodi omavahel. Kangrolikkus: Vormikultuuri teadvustamine on küll tähtis, aga mitte absoluutne. Pigem sisulised kvaliteedid, mis hakkavadki kangrolikkust märkima. Alates 1935 a kogust Sonetid peale on kangrolikkuse üks punkt ergas loodustaju natuke erispärase nurga alt sügavam paigatunnetus (elab kohtadesse sisse), palju motiive Võrumaalt. Edaspidi ka Tartu motiiv. Tunda ka legendide ainest, mütologiseerimine pole juhuslik ja Reheahjus jõuab see tipphetkeni, süveneb kokkupuude folkloori tumedama poolega (vanad majad, reheahjud jne)
Keha-vaimu probleem – vaimunähtuste loomus üldiselt ja nende seos naturaalse maailmaga (naturaliseerimise projekt-näidata, kuidas on võimalik kõike seletada, toetumata üleloomulikele nähtustele või seletustele). Erinevate vaimuseisundite nagu uskumused, soovid, tajuseisundid jne omadused ning eriteooriad nende kohta. Intentsionaalsus – vaimuseisund on millegi kohta, st tal on objekt ning tänu sellele, et seisundil on sisu, saab ta olla millegi koht. Teadvus ja meelelised kvaliteedid – on mingi tunne midagi näha või mõelda või on kuidagi olla mingis vaimuseisundis. Vaimse põhjuslikkuse probleem – kuidas saab vaim avaldada mõju füüsilisele maailmale, kui füüsiliste maailma protsesse saavad mõjutada ainult vastavad protsessid. Enesekohane teadmine – meie teadmised oma vaimuseisundite kohta on samuti vaimufilosoofia keskmes, kuna intuitiivne arusaam nendest teadmistest kipub rääkima vastu mitmetele filosoofilistele teooriatele
-- need ongi ideed. Aga kuna mingi inimese mõtteid moodustavate ideede kogum ei saa vahetult avaneda teise inimese vaatele <...> siis selleks, et teatada oma mõtteid üksteisele, aga samuti et jätta neid meelde, on vajalikud ka märgid meie ideede jaoks. Kõige mugavamad on artikuleeritud helid -- sõnad. Igasugune tähendus tekib ajus aistingute baasil, mis on saadud ümbritsevast maailmast meeleorganite abil. Omadused/kvaliteedid Primaarsed arv, liikumine, vorm absoluutsed, on objektis endas Sekundaarsed värv, temperatuur subjektiivsed, sõltuvad vaatlejast Sekundaarsete omaduste ideed vastavad jõududele (powers), mida omavad meist väljaspool asuvate kehade atomaarsed struktuurid. essence (olemus) -- substance Reaalsed olemused -- asjade sisemine ehitus, millest sõltuvad nende omadused, sisestruktuur Nominaalsed olemused -- inimhinges eksisteerivad kompleksideed või nende omaduste kombinatsioonid
86 Maitseteed: taalamus peaaju parietaalsagara piirkonda, mille lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri- informatsioon 87 Lõhnaorgani ehitus ~ 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles ~ 6-10 miljonit retseptorit (nt.koeral ~10-20 korda rohkem lõhnaepiteeli ja retseptoreid) 88 Lõhnateed: Retseptor, primaarsed maitse- kvaliteedid (arv pole teada, pakutud vahemikku 7-350 eri tüüpi retseptorit?) haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor 89 polegi ehk vaja imestada, et ka lõhnade ja maitsete maailm on kokku pandud vastavalt viiest maitsest ja mingist piiratud arvust lõhnadest ... lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus 90 IV.6
maaga. Kui aga niisugust ühe elemendi selget ülekaalu teiste suhtes ei ole, siis on tegemist mõne tulest, õhust, veest või maast erineva loodusesemega. Elementide omadusi iseloomustas Aristoteles meeleliselt tajutavate põhikvaliteetide soojus, kuivus, külmus, niiskus kombinatsioonide kaudu. Iga elemendi omadused on saadud kahe kvaliteedi kombineerumisel, kuid spetsiifiline on igale elemendile ainult üks kvaliteet. Tule kvaliteedid on soojus ja kuivus, spetsiifiline aga soojus; õhul soojus ja niiskus, spetsiifiline niiskus; veel külmus ja niiskus, spetsiifiline külmus; maal külmus ja kuivus, spetsiifiline kuivus. Edasi eristas Aristoteles aktiivseid ja passiivseid kvaliteete. Aktiivsed on külmus ja soojus, passiivsed kuivus ja niiskus. Seega iga elemendi üks kvaliteet peab olema aktiivne ja teine passiivne. Siit järeldub, et iga element võib oma aktiivse kvaliteediga mõjutada teist, passiivse
1930ndate jooksul. "Vanad majad" leiab rõhuasetuse, kuhu kangrolikkus võiks asenduda ja "Reheahi" arendab selle välja. Lühidalt, mis see kangrolikkus oleks? + alustab sonettide kirjutamisega, aga mingis mõttes on see juhuslik ja natuke seotud tema uurijakalduvustega. Vormikultuuri teadvustamine on muidugi tähtis, aga ei saa ka öelda, et see oleks absoluutne ja et me peaks kogu retseptsiooni sellel kinnistama. Pigem ikka sisulised kvaliteedid, mis hakkavad kangrolikkust märkima. "Sonettidest" peala on kangrolikkus üks punkt ergas loodustaju ja natuke erispärase nurga alt: st kindlasti sügavamat paigatunnetust (elab kohtadesse sisse) ja väga palju motiive tuleb algusest peale ka Võrumaalt. Edaspidi kogub jõudu ka Tartu motiiv. Siin on ka mingit legendide hämarat ainest - mütologiseerimine pole juhuslik ja "Reheahjus" jõuab tipphetkeni. St ka seda, et süveneb kokkupuutepunkt folklooriga, aga just tumedama
Nad võtavad maitserakkudelt vastu erutusi ja kannavad need rombaugu põhja. Keele sensoorsed närvikiud on päritolult kahesugused: keele juure piirkonnas olevad närvikiud on keele-neelunärvi (IX peaajunärv) perifeersed harud, keele eesosa närvikiud toovad erutusi näonärvi (VII peaajunärv) haru - trummikeeliku kaudu. Maitseaistinguid on põhiliselt neli: soolane, hapu, magus, mõru. Nendest peamistest maitseaistingutest on moodustunud kõik teised maitsed. Maitseaistingute eri kvaliteedid meelestatakse keele pinna eri osades: soolast tunneme kogu keele pinnaga, magusat keele tipu piirkonnas, haput keele servadega ja mõru maitset vallnäsade piirkonnas (keele tagaosas). NAHATUNDLIKKUSELUND JA SISEELUNDITE MEELERAKUD Nahas ja siseelundites esinevad meelerakud üksikult laialipaisatult ning on kujult ja talitluselt väga erinevad: kõige enam on neid nahas, kus nende poolt vastuvõetud ärrituse korral tekivad valu-, sooja-, kompe- ja külmaaistingud.
vähemus, vana vahetab välja uus. Lõvid ja rebased vahelduvad juhtpositsioonidel. Alam-ja ülemkiht (mitteeliit ja eliit). Klassides suur-ja väikekodanlus, töölisklass. 2. Kaasaegsed eliidikäsitlused: hea ja halb eliit, tõeline ja pseudoeliit, kolm asjaolu - Sorokin-indük eliit on amoraalne kõrgkiht. Nietzsche-eliit ainult vaimne, võimul olev on pseudoeliit. Eliidil erilised vaimsed-poliitilised kvaliteedid, tunnetab end domineeriva kihina, muutused eliidis personaalsed. 3. Organisatsioonikultuur ja konfliktid - muutuv ja dünaamiline, eristatavad väärtused, esemed, sümbolid. Konfliktid on isikutevahelised, isikusisesed, grupi- ja organisatsioonivahelised. 4. Sotsiaalsed liikumised: tunnused, teooriad, liigid - 1) in kollektiivne tegevus, eesmärkide ühtsus, stiihiline tegevus 2) elanike koondumine
suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. Eriti olukorras, kus religioon ja etnilisus ei mänginud ühiskonna integreerimisel enam endist rolli. Teda võiks pidada üheks esimeseks, kes rakendas teadulikku lähenemist "sotsiaalsetele faktidele". St püüdis kõiki esitatud hüpoteese ja seaduspärasid objektiivsete andmetega kinnitada. Ühiskonna erinevate tasandite olemasolu ja kvaliteeti seletas Durkheim nende funktsioonide kaudu, mida need tasandid ja kvaliteedid omavad, et ühiskonda koos hoida. Seetõttu on teda süüdistatud ka liigses funktsionalismis. Sellega on seotud tema epistemoloogia käsitlus : Kantilikus traditsioonis peab tähtsaks mõtlemise kategooriate olulisust, kuid lisab et need on sotsiaalselt kujunenud, mitte individuaalset päritolu (liigiomane). Empirismi puhul rõhutab ta tajude olulisust, kuid jällegi, need on kollektiivselt tajutud.
24) millega on põhjendatud et peale välismaailma ja vaimutegevuste ei ole muud ideede allikat (pole lihtne vastata) Sest me peame kasutama ideede genereerimiseks välismaailmast saadavat informatsiooni ja vaimutegevust. Ilma nende kahe elemendita oleks raske, kui mitte öelda ,et võimatu ideid luua ja saada. Näiteks võib tuua : Valgus ja värvid on igal pool kohe võtta, kui vaid silmad on lahti; helid ja mõned kombatavad kvaliteedid ei jäta ärritamata [solicit] nende vastavaid meeli ning tungivad [force an entrance] vaimu; ent siiski ma arvan, et jäädakse kergesti nõusse, et kui last hoitaks täiskasvanuks saamiseni kohas, kus ta ei näeks midagi muud peale musta ja valge, tal ei oleks helepunase või rohelise ideed, nõnda nagu inimene, kes pole elus maitsnud austrit või virsikut, ei omaks nende maitse ideed. See näitab ,et indiviid peab kogema
Selles on tugevust, agressiooni. 7. SWAYING. See on aeglane, õõtsuv, kõigutav, kallutav dünaamiline kvaliteet, mis toimub valdavalt horisontaaltasandil. Kontrastne pulsi vestikaalse iseloomuga ja ka kokku kukkumise (collapse) allapoole suunatusega. Luues fraase ja erinevaid tantsu osi nendest liikumisdünaamilistest kvaliteetidest tekib justkui maal "puhaste värvidega". Üks selge värv järgneb teisele, asetub kõrvuti ja järjestikku teisega. Need kvaliteedid võibvad olla kasutusel esinevate karakterite väljatoomisel, loo jutustamisel ja erinevate kujundite väljatoomisel koreograafilises tegevuses. Need 7 liikumisdünaamika kvaliteeti pärinevad MARARET H´DOUBLER`ilt, moodustades isikupärase nägemuse liikumisest nagu ka D,Humphrey "terav ja pehme" liikuisomadused. Proovides ja tunnetades, kuidas üks liikumikvaliteet sulandub teiseks, kasutades erinevaid ruumilisi vormilahendusi vaata, mis juhtub? H´DOUBLER LABAN?
Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või on kirjeldatav selliste mõistetega. eripärad: · annab vähe informatsiooni · ei adapteeru · kergesti tekib sensibiliseerumine Valu kvaliteedid: Esimesena jagatakse valu kahte kvaliteediklassi somaatiline valu ja vistseraalne valu. Somaatilise valu saab omakorda jagada pindmiseks valuks ja süvavaluks. Pindmiseks valuks nimetatakse valu siis, kui lähtekohaks on nahk, kui aga valu lähtekohaks on lihased, luud, liigesed ja sidekoed, siis on tegu süvavaluga. Süvavalu on nüri, reeglina halvasti lokaliseeritav ja tal on kalduvus kiirguda naabrusesse. Somaatilise valu kõrval teiseks kvaliteediklassiks on vistseraalne ehk
• Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI • Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus • Tsivilisatsiooni hind. Norbert Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene -Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed -Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. -Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Lawrence Kohlberg- Arengupsühholoog Chicago Ülikoolis, J.Piaget’ järgija. -1950-60datel pakkus välja nn moraalse arengu teooria, aluseks viis, kuidas inimene lahendab (moraalseid) dilemmasid
Teisisõnu, kvaalid on olemuslikult privaatsed omadused. Ning viimaks, et nad on minu kogemuse omadused (nad ei ole tükeldatud maks ega näiteks minu peaaju vere-[2664]voolu omadused panid sa ikka hoolega tä- hele?), on kvaalid oma olemuse tõttu nende kogeja (tähendagu see siis mida iganes) teadvusele ot- seselt kättesaadavad ehk kvaalid on kogemuse omadused, millega ollakse lähedaselt või otseselt tuttav (acquainted) (tähendagu see siis mida iganes) ehk "vahetud fenomenoloogilised kvaliteedid" (Block 1978) (tähendagu see siis mida iganes). Nad on lõppude lõpuks needsamad omadused, mille hindamine lubab meil oma teadvuslikke seisundeid identifitseerida. Seega, traditsiooni kokku võt- tes: kvaale peetakse subjekti vaimuseisundite sellisteks omadusteks, mis on 1) sõnulseletamatud 2) seesmised 3) privaatsed 4) teadvuses otseselt ehk vahetult hoomatavad Sellega on kvaalid juhatatud filosoofia näitelavale. Mõnedele teoreetikutele on nad tundunud väga
kaasaja loodusteaduse käsutuses olevate mõõtmistehnikatega mõõdetavad. Peaaegu kõiki teisi kehade juures tajutavaid kvaliteete tuli lugeda mitteselgepiirilisteks. Sellega on Descartes sisse toonud eristuse, mida hiljem hakati nimetama primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide erinevuseks. (Kuid samalaadiline eristus tajutava tegelikkuse "arvamusepäraste" ja tegelike omaduste vahel esines juba antiiksetel atomistidel.) Kuigi nn. mitteselgepiirilised kvaliteedid ei esita kehasid nii nagu nad tegelikult on, ei ole jumal neid meile mitte asjatult andnud. Neil on oma bioloogiline tähendus kui signaalidel, mis aitavad meil toimida elu alalhoidvalt. Niisiis kõneleb Descartes kahest substantsist mõtlevast ja ulatuvuslikust , või nagu ta ka nimetab res cogitans ja res extensa. Mõtlev substants ei sisalda mingit ulatuvust, ulatuvuslik substants ei mõtle. Kumbki ei sõltu oma olemasolus teisest
lisatähelepanuga kindlale piirkonnale. Tantsijatena peame me mõtlema ja mõistma maailma läbi keha kui mõtleva subjekti, muidu on tegemist vaid tühja mehaanikaga ja elutu tehnikaga! 25 KOKKUVÕTE Kindlasti ei anna käesolev seminaritöö ammendavat vastust, millised on vigastusest saadavad kasutegurid tantsija elukutse hüvanguks, ent mingid kvaliteedid on läbi töö siiski läbiva liinina kumama jäänud. Antud töös käsitletud koolkonnad ja tehnikad on vaid vähesed paljudest, näiteks on välja jäetud hommikumaade filosoofiad - erinevad jooga vormid ja tantsulised võitluskunstid. Eesmärk polnudki niivõrd anda ammendavat vastust kogu olemasoleva info töötlemisel teemavaldkonna avaruse tõttu, kuivõrd luua uusi mõttetasandeid ja arvamusi lugeja arusaamisel keha ja vaimu kui terviklahenduse tajumisest
Mis juhtub sellest väljaspool, on ka meie otsustusvõimest väljas: Jumalat ei saa inimlike omadustega haarata." (ibid) Tekib küsimus: Jungi esialgne kontseptsioon näeb Hea ja Kurja kui vastandlike ehk polaarsete kvaliteetide olemasolu hädavajalikuna, et energia üldse tekkida saaks. (Paljuski sarnasena elektriasjanduses esinevale pluss- ja miinuspoolusele.) Kui ta nüüd pisut hiljem redutseerib need omadused relatiivseks ehk ikkagi sisutühjaks, siis kuidas saavad relatiivsed kvaliteedid tekitada energia? Energia saavad tekitada ainult absoluutsed kvaliteedid. Lahenduse taolisele dilemmale leiame ehk siis, kui mõtleme, et Hea ja Kuri on ikkagi absoluutsed kvaliteedid, kuid meie inimlik otsustusvõime ei suuda nende olemuseni tungida ning nõnda me näeme ja kogeme neid relatiivsetena. (JUNG 1986:43) Samas peab olema täpne ning ütlema, et kuigi inimkogemuses on Hea ja Kuri relatiivsed, siis ometi pole nad illusoorsed (millest saab üle
ja valutundlikkus. Seljaaju tagaväätide kahjustuse puhul on kahjustunud süvatundlikkus. Põhjustavad: süringomüeelia, hematomüeelia, tuumorid, abstess. · Poole seljaaju läbilõike sündroom samapoolselt võib esineda spastilist pareesi/halvatust, segmendi ulatuses lõtva halvatust, süvatundlikkuse häiret. Vastaspoolel valu- ja temperatuuritundlikkuse häiret. · Seljaaju ristläbilõike sündroom spastiline paraparees ja tundlikkuse häire (kõik kvaliteedid), lisanduvad põie talitluse häired. Põhjustavad: spinaalsed traumad, kasvajad, müeliidid, vaskulaarsed haigused. · Ajutüve kahjustus ristuvad sündroomid. Tundehäire kõikide kvaliteedide osas. Samal poolel kraniaalnärvide kahjustus. Vastaspoolel tsentraalne halvatus. Põhjustavad: insult, kasvajad. · Taalamuse kahjustus - kõigi tundlikkuse liikide hemianesteesia. · Sisekihnu kahjustus hemianopsia, hemipleegia, hemianesteesia.
tüüpi suhted on pigem tutvuskonna ja töösuhetega raamistatud või mõtestatud. Perekonna tähendus pole enam see, mis oli 30-60 aastat tagasi. Ennast pidevalt lagundav ja ülesehitav subjekt. Arusaam terviklikust indiviidist sedatüüpi kirjanduses ei peegeldu. Indiviid on fragmentaarne ja juhuslikest kontaktidest loodud. Teistsugused sotsiaalsed suhted, eepilise asemel minimalism, ilusa asemel inetus, argisus, üleva puudumine, mittekunstiline keel (släng, kõnekeel, suulise kõne kvaliteedid), võivad tekkida nt uued suhted: laps õpetab vanemaid mitte vastupidi, 20.saj tekkinud muutused, kommunikatsiooniporbleemid. Peeter Sauteri (1962) debüütromaan ,,Indigo" (1990) noore põlvkonna elutunnetus ning selle elutunde spetsiifika: otsimine, millega ei jõutud kuhugi. Mõjud ja intertekstid: ameerika biitnike proosa, erinevad joodikunarratiivid (Bukowski, Jerofejev jt), klassikaline rock- lüürika (nt Dylan). Olulisemad tekstid: romaanidiloogia ,,Ära jäta mind rahule
Sõnumid Spontaansuse asendumine normiga. Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. Õukonnast leviv tsiviliseeritus Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid teadmised, väärtused, ideed Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) 1. Eneseteadvus Kes ma olen: inimese Mina Peamine suhtepartner mina ise. Kõige rohkem mõtlen, kaalutlen,
suurus, maitse, lõhn jne. Reaalses olukorras aga ühte aistingut ühel hetkel ei ole. Inimestel on tegelikkuses sadu ja tuhandeid aistinguid. Ühest saab rääkida vaid siis, kui tekitame uurimise jaoks olukorra, et sensoorset süsteemi uurida. Huvitaval kombel kõige lihtsam ja elementaarsem protsess on eraldatud tunnetuste hulgast. Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Aistingute kaudu jõuavad meie maailma kvaliteedid ehk sisu. Aisting on justkui lävepakk maailma. Kuna füüsikalised ja füüsilised ärritajad võivad olla erinevad, siis on ka meeleorganid häälestunud erinevalt: - Nägemine on allutatud visuaalsetele ja lainelistele ärritajatele. Ka väga keeruline visuaalne kuju on taandatav valgusimpulsside mõjul loodavateks lihtsateks aistinguelementideks. On eri intensiivsusega elemente. Lainepikkusest sõltub värvus. Valguslainete intensiivsuse spektraalne
· Meid ei huvita niivõrd see faktiline, kuivõrd juriidiline sisu - subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus moodustavad õigussuhte juriidilise sisu. Mõlemad õigussuhte juriidilised elemendid tulenevad objektiivsest ehk kehtivast õigusest. Nagu juriidiline kohustus tuleb õiguse subjektidele objektiivsest õigusest. 1. Subjektiivne õigus see pole midagi muud, kui õigusega kaitstud huvi. Kõik käitumise kvaliteedid räägivad ühest või teisest huvist. Kui ta on subjektiivne õigus, on ta kogunisti õiguslikult kaitstud. Kellegi juriidilise kohustuse kaudu garanteeritud. Kui seadusandja loob õigusnorme, peab ta mõtlema selle seose peale (subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse vahelise seose peale). Ilma juriidilise kohustuseta, on selline subjektiivne õigus sotsiaalne null. Lõppastmes peab riik ise selle situatsiooni garanteerima ja ta
- olemuslik ehk eksistents. Kognitiiv-käitumuslik paradigma: - omandatud suhtlemisviis. - mudel. Kopeerid nt vanemate käitumist. Varajased mudelid on see, mis paneb aluse sellele kuidas ma aru saan mis on õige. - Seisundi atributsioon. Klassifitseeriv paradigma: - isiksuse joon. - vajadusel baseeruv (näit. Naff). - püsiv, psühhodiagnostika. - tüpoloogiad. - temperament, somatotüübid. II Näited isiksuse püsiomaduste konseptsioonidest: Hippokrates (460-377eKr) – ainete kvaliteedid: Tuli – soojus, vesi – vedelus, maa – tugevus, õhk – külmus. Inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus Galenos (129 -199 p.K) – temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu Temperamendi tüübid: Koleerik (ärritus) – choleric. Kollane sapp.
Sõnumid • Spontaansuse asendumine normiga. • Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI • Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus • Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene • Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed • Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. • Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) A Human Development View on Value Change Trends (1981-2006) Two Dimensions of Cross-Cultural Variation Variation in people‘s prevailing value orientations is enormous, yet
sotsiaalne kommunikatsioon struktuurina, mis vahendab vastavat informatsioonilist signaali (mõju) subjektilt subjektile või ruumilt subjektile ja vastupidi. Rääkides kommunikatsioonist sotsiaalses, s.o. kvalitatiivsel alusel toimivas süsteemis, peame ühtlasi eeldama, et siina ennast teostavaid subjekte kommunikeeriv märgisüsteem on samuti ennekõike ja peamiselt kvalitatiivne, mõtteliselt vaimne, mitte asjastatult materiaalne. Sotsiaalse ruumi omadused ja kvaliteedid avaldavad ennast sümbolite keeles, mitte mingite kindlasse materiaalsesse vormi kehastatud ühetähenduslike märkide kaudu. Elukeskkonna uurimise tulemina tekib meil tajumus keskkonnast. Alguses on see üldiselt pealiskaudne, suhteliselt korrastamata ja selles mõttes irratsionaalne. Kuid siis äkki tuleb arusaamine ja lõpuks läbi selle mõtestatud informatiivne side keskkonnaga. Lühidalt, tekib kommunikatsioon.
A: Mis juhtub nendega surmamomendil? D: Enne nööri katkemist hakkavad need tasapisi taanduma. Alguses kätest ja jalga- dest, siis õlgadest ja puusadest, siis maost ja peast ja kõige viimasena südamest. A: Kuhu need lähevad? D: Alguses koonduvad need kanalisse lülisambas ja südames. Sinna jäävad need kolmeks päevaks, seejärel nöör katkeb ja kera võib ära lennata. A: Kas see on tõsi, et inimesed võtavad endaga kaasa oma teod? D: Tegusid mitte. Võimed, kvaliteedid ja puudused jah. A: Kuhu jäävad teod? D: Maatriksisse. Sinna need sattusid kui olid teostatud, sinna ka jäävad. A: Me nimetame seda Akasa Kroonikateks. D: See on Loomise Universaalne Maatriks. A: See meenutab ülisuurt andmepanka, midagi üliarvuti taolist? D: Jah, seda võib nii nimetada. Kuid, arvuti peaks olema kellegi loodud aga Maatriks on olnud alati. See pole loodud. See on unikaalne. A: Kas kutsud seda Jumala Maatriksiks? D: Ei. Jumal koordineerib Maatriksit
annaabi.ee 
