Gottlob Frege "Tähendusest ja osutusest" - kokkuvõte (Akadeemia 1/1995, lk 87) Mis on võrdsus? (A=A) Oletus: võrdsus e. identsus on suhe objektide nimede või märkide vahel. Selle oletuse kasuks räägib see, et a=a ja a=b on erineva tunnetusväärtusega laused. a=a kehtib a priori, see on analüütiline väide. a=b vormis väited ei ole alati a priori põhjendatavad, sisaldavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele, see on sünteetiline väide. Aga kui võrdsus esineks nende objektide vahel, mida a ja b tähistavad, siis ei peaks a=a (kui see väide on tõene) erinema a=b-st (kui seegi on tõene). See tähendaks lihtsalt asja suhet iseendaga. Järelikult saab a=b tähendada ainult seda, et jutt käib samast asjast ja seega käiks jutt hoopis nendest märkidest, mis seda asja tähistavad ja võrdusmärk tähendaks suhet nende märkide, mitte objektide vahel. Aga see suhe kehtiks ainult niikaua, kuni nad midagi tähistavad; kuna siis võiks need märgid seostada ...
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...
- metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant, kontekst, mis ulatuses märk asendab), teiseks: osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu - "bedeutung" (tähendus, denotaat, tähistatav). Matemaatika on rajatud loogikale, loogika semiootikale.
keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute (вид, характер) või elementide järgnevussuhe(соотношение во времени), kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on süsteemi elementide kõrvusussuhe(параллельное соотношение), kirjeldatud ka ruumilise või kombinatoorse suhtena 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. „The meaning of meaning”. C Ogdem, J. Richards (filosoof). Frege tõid välja tähenduse kolmnurga → tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine
majandust. Russelli huvi matemaaika ja loogika vastu sai uut jõudu, kui ta kohtas 1900. aastal Pariisis itaalia matemaatikut Giuseppe Peanot ning alustas pikaajalist projekti demonstreerimaks, et matemaatika on taandatav ja tuletatav loogikast (logitsism). Selle töö käigus kirjutas ta koos A. N. Whiteheadiga kolmeköitelise Principia Mathematica. See viis ka Russelli paradoksi avastamiseni, millest sai Frege logitsistliku projekti lõpp. 1910 nimetati Russell Trinity College'i filosoofialektoriks. Kui puhkes Esimene maailmasõda, osales ta aktiivselt sõjaväeteenistusest keeldujate liikumises ning teda trahviti 100 naelsterlingiga selle eest, et ta kirjutas lendlehe, milles kritiseeris ühe sõjaväeteenistusest keelduja kaheks aastaks vangimõistmist. 1916 kaotas Russell oma patsifistliku tegevuse tõttu koha Cambridge'is. Nii kolledz kui valitsus määrasid talle
Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil, näiteks noodikirjal. Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas kõrvale diakroonia - keele uurimise ajalooliselt, muutused läbi ajaloo. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Semantilise kolmnurga komponendid on MÄRK (tähistaja) - TÄHENDUS (tähistatav) - OSUTUS (objekt). Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse midagi, mida ei ole olemas, nagu ükssarvik või Murueide tütar. Asjade, millel ei ole tähendust, omadustest on mõttetu rääkida, kuna ka omadustel ei ole tähendust. Frege jaoks oli olulisim küsimus: kuidas võib märk midagi tähendada? Lõi teooria tähendusest ja
· Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? · Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? · Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon? · Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? · Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist? · Milline on Frege tähistamisteooria? · Mida kujutab endast semantiline kolmnurk? · Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? · Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned? · Milline on fonoloogia mõju kultuuriteooriale? · Millised on strukturalistliku tekstiteooria põhijooned? · Kirjeldage Jakobsoni kommunikatsiooniskeemi. · Kirjeldage Chomsky arusaama keelest. · Mis on "teisene modelleeriv süsteem"?
Die Toten Hosen ist eine deutsche Punkband aus Düsseldorf. Die band gegründet 1982. Die Toten Hosen spielt Rockmusik mit überwiegend deutschen Texten und Elementen aus dem Punkrock. Sie ist eine der kommerziell erfolgreichsten deutschen Bands im Punkrock. "Tote Hose" ist ein deutscher Ausdruck bedeutet "nichts los" oder "langweilig". Ihr Name kann bildlich als "The Dead Beats" übersetzt werden. Surnud püksid Die band haben auch Spitznmen als die roten rosen, the evil kid und tango bros. Der heutigen Mitglieder von Die Toten Hosen sind Campino (Andreas Frege), Kuddel (Andreas von Holst), Vom (Stephen Ritchie), Andi (Andreas Meurer) und Breiti (Michael Breitkopf ). Das sind die Spitznamen. Alle Bandmitglieder sind Autodidakten Musiker. Zu Beginn ihrer musikalischen Karriere die meisten von ihnen waren noch in der Schule. Ihr erstes Album wurde in einem Studio aufgenommen von der Stunde gemietet werden. [20] Die Band gehalten einfache Gi...
Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil (noodikiri). Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas kõrvale diakroonia keele uurimise ajalooliselt, muutused läbi ajaloo. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. FREGE Lõi tähenduse teooria - Osutus on tähistatu Tähendus sisaldab antuse viisi. Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. Reeglipärane seos märgi, tähenduse ja osutuse vahel on see, et märgile vastab kindel tähendus ja sellele tähendusele kindel osutus (aga selle juurde ei kuulu ainult üks märk) Sõnad osutavad tavaliselt sellele, mis on nende tähendus või millest tahetakse rääkida.
1800 Perfokaardid, Jacquard, progetav kalkulaator HP-lt 1822 Babbage 1973 CP/M, Ethernet(Bob Metcalfe) 1847-1854 George Boole, de Morgan 1974 C (Kernighan ja Ritchie), Altair 8800, Motorola 6800, Xeroxi Alto 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege. ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,... 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM BCPL derivative of ALGOL (Strachey) B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson) 1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.
asub seejärel uurima loogika ``sisu'' vastandades seda ``vormile''. Ei Kant ega Hegel tegelenud kuigivõrd sümboolse, matemaatilise loogikaga. Sellegipoolest on Kanti ja Hegeli fundamentaalsed filosoofilised teosed puhta mõistuse analüüsidega väga olulised loogika, sh sümboolse loogika, hilisema arengu jaoks. 2.4 Kaasaegse loogika algus Kaasaegsele loogikale panid aluse George Boole'i, Augustus de Morgani, Gottlob Frege ja teatud mõttes ka Georg Cantori tööd 19. sajandi keskel ning teisel poolel. ``Päris kaasaegsest'' loogikast saab rääkida küll alles 20. sajandi 40. aastatest, alusmõisted ja printsiibid olid aga loodud juba 19. sajandi lõpuks. Kaasaegsele loogikale pandi alus seega märgatavalt hiljem kui kaasaegsele matemaatikale. 2.4.1 George Boole ja Augustus de Morgan Inglise matemaatiku George Boole'i (1815-1864) kaks peamist loogika-alast tööd on Loogika matemaatiline analüüs
Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil (noodikiri). Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas kõrvale diakroonia - keele uurimise ajalooliselt, muutused läbi ajaloo. 10. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Saksa matemaatik, lõi teooria tähendusest ja osutusest. Semantilise kolmnurga komponendid on MÄRK (tähistaja) - TÄHENDUS (tähistatav) - OSUTUS (objekt). Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse midagi, mida ei ole olemas(ükssarvik) Asjade, millel ei ole tähendust, omadustest on mõttetu rääkida, kuna ka omadustel ei ole tähendust. Frege jaoks oli olulisim küsimus: kuidas võib märk midagi tähendada? Tähendus, mis on märgis sees, on
Tähestik – märgid, grammatika – nende süntaktiline seos; asjade seos; süsteem! Tähistik ja grammatika on igas märgisüsteemis. Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Semantilise kolmnurga komponendid on MÄRK (tähistaja) - TÄHENDUS (tähistatav) - OSUTUS (objekt). Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse midagi, mida ei ole olemas, nagu ükssarvik või Murueide tütar. Asjade, millel ei ole tähendust, omadustest on mõttetu rääkida, kuna ka omadustel ei ole tähendust. Frege jaoks oli olulisim küsimus: kuidas võib märk midagi tähendada? Lõi teooria
objekt - tuleb asendada (G.Frege (1848-1925) kolmikjaotusega: · psüühiline akt, · psüühilise akti tähendus, mida Husserl nimetab noemaks, · ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele. Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege. Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse 18 kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest.
- metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant, kontekst, mis ulatuses märk asendab), teiseks: osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu - "bedeutung" (tähendus, denotaat, tähistatav). Matemaatika on rajatud loogikale, loogika semiootikale.
- metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant, kontekst, mis ulatuses märk asendab), teiseks: osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu - "bedeutung" (tähendus, denotaat, tähistatav). Matemaatika on rajatud loogikale, loogika semiootikale.
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
käsitleda autori surmana, mis tähendab, et pärast teose valmimist ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. Seejuures seati kahtluse alla arusaam, et autor saab oma teostes midagi taotluslikult väljendada, ning tõlgendamise printsiip, mis lähtus sellest, "mida autor öelda tahtis". Bedeutung - see, mida keel laseb meil haarata; tähendus. Lause ,,osutus". Nt Veenus: rajaja Frege, Gottlob, vt mõiste Sinn Birminghami koolkond - Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; asutatud 1964. Hoggarti poolt, hiljem muutus tavaliseks osakonnaks. Arvati, et kogu kultuuripraktika on meedia vahendatud, kõrg-madal ja kesk-töölisklassi vastandused on kadunud, kõik tekstid on kinni võimu- ja hegemooniasuhete kontekstis, toimub pidev võitlus ,,tähistamisõiguse eest" cultural studies kultuuriuuringud, välja kasvanud kaasaja indrustriaalühiskonna analüüsist
Ainuke keeleteaduslik uurimine oli Noorgrammatiku sõnul ajalooline uurimine, st nad ei pidanud keelt bioloogiliseks fenomeniks. Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat. Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammatikalisatsiooniga ka pankroonilisest uurimisest mida munny 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Gottlob Frege arutles lause tähenduse ja referentsi üle, algatas probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest kasvas tõeväärtussemantika. Analüütiline keelefilosoofia sündis USA-s, toetudes Fregele ja Russelile ok 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson) Strukturalismi põhitõed
tseremoniaalne - täidetakse traditsioone (tere hommikut jne) 5. täidesaatev - kohtuotsused jne Keele tunnused 1. keel koosneb keelemärkidest 2. süntaks - keelemärkide kasutamise reeglid, so märkide suhe märkidega 3. semantika - keelemärkide tähenduste süsteem, so märgi suhe objektiga 4. pragmaatika - keelemärkide seos inimtegevusega 12. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid - tähenduse probleem,lingvistilise relatiivsuse hüpotees) Tähenduse probleemist 1. Gottlob Frege seisukohad: Frege vaatleb MÄRKI see võib olla mingi nimi, sõnaühend või kirjamärk millel on nii OSUTUS kui ka TÄHENDUS. Osutus on objekt, millele märk osutab, näiteks "laud", "tool" jne. Kuid on olukordi, kus erinevatel märkidel on ainult üks osutus, näiteks nii "Ehatäht" kui "Koidutäht" osutavad ühele ja samale planeedile. A.H. Tammsaare ja "Tõe ja Õiguse" autor osutavad ühele ja samale isikule. Kuna märgid on
Selle juured ulatuvad Russelli, loogiliste positivistide ja noore Wittgensteini – ja üle nende filosoofia vanemate teadusliku suunitlustega traditsioonideni. On veel „pragmaatiline pööre“ ehk siis analüütilise liikumise osa. Selle juured on pragmatismis ja samas ka Wittgensteini hilisfilosoofia mõjudes. Analüütiline ja kontinentaalne: jaotus filosoofias 20saj Lääne filosoofia jaguneb – analüütliseks ja kontinentaalseks – esindajateks kaks suurjuku Gottlob Frege ja Edmund Husserl. Mõlemale traditsioonile on omane sisemine õpetuslik heterogeensus. Erinevad üksteisest filosoofilise stiili poolest. Kiiresti on saabumas aeg, mil pole enam kasulik vastandada neid kahte traditsiooni tervikuna. Mõlema traditsiooni sisemised lahknevused on lihtsalt liialt ilmsed ja taustalt liialt keerukad. Descartes on kaasaegse filosoofia isa. Descartes võib olla tähtis tegelane filosoofia ajaloos, kuid tema
Nooruk jõudis välja Cambridge`i, kus tema protezeerijaks sai Bertrand Russell (1872 1970), moodsa loogika teerajaja, hiilgav stilist ja üks tolleaegse filosoofia eredamaid tähti. Esmalt huvitas Wittgensteini tehnoloogia ja inseneriasjandus. 1908. aastal läks ta Manchesteri õppima tollal moodsat eriala- aeronautikat. Seal uut propellerit välja töötades hakkasid teda üha enam huvitama aga puhtalt matemaatilised probleemid. Filosoofide Bertrand Russelli ja Gottlob Frege matemaatika-alaste teoste lugemisega tekkis tal põhjaliku huvi matemaatika ja loogika filosoofia vastu. 1911. aastal hülgas ta aeronautika, viibis lühikest aega Saksamaal Gottlob Frege juures ning läks siis Cambridge'i ülikooli, et õppida Bertrand Russelli käe all. Wittgenstein asus Cambridge'is tööle sellise hooga, et juba aasta pärast teatas Russell, et tal pole talle enam midagi õpetada. Noor Wittgenstein tegi mainekas ülikoolis kiiresti nime
Kirjutusmasina inglise patent, Henry Mill, 1714 Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874(kasutatakse tänapäeval) Dvoraki klaviatuur ca 1936(ei kasuta) Ca 1800, Jacquard Perfokaardid 1822: Difference Engine Charles Babbage esimene programeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan- Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Gottlob Frege 1879 predikaatarvutuse.Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). 1890 Herman Hollerith- perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. 1906 Lee Deforest- vakuumne triood Hulgateooria Georg Cantor 1910-1913 Russell & Whitehead: massiivne loogikatraktaat Formalism:Hilbert “Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks:
mõtlemismudeliks. On olemas eri liiki loogikaid, neid on umbkaudu 17, võib-olla isegi rohkem , aga kõige tuntumad ja levinumad on matemaatiline loogika ehk sümbolloogika, formaalloogika ja traditisiooniline loogika. Matemaatiline loogika on siis matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tõestusi ja matemaatika aluseid. Matemaatiline loogika esitab ka väiteid ja arutlusi kasutades kunstlikke formaalseid keeli. 20. sajandi algul püüdsid Russell, Frege ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See neil ei õnnestunud, kuid vastavad uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. (Kurt Gödel tegeles matemaatilise loogikaga) Formaalloogika, tuntud kui ka formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid tavaliselt formaalne loogika ei ütle, millised väited on tõesed ja millised ei ole.
Tallinna Laagna Gümnaasium Edmund Husserl Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Elulugu...................................................................................................................................3 2. Loogilised uurimused..........................................................................................................4-6 3. Husserli peamised tööd...........................................................................................................7 Kasutatud materjalid..................................................................................................................8 1. Elulugu Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja. Ta sünd...
Püsivuse (immutabilité) kindlustavad: 1. Märgi suvalisus 2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Bertrand Russell Deskriptsioon: Russell püüdis vabaneda loogilistest "ebamugavustest", mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed. Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi)
Matemaatika on kõige täpsem teadus. Kõik teadused on väljendatavad matemaatika abil. Füüsika on matemaatika rakendus. Keemiateadus jne. Matem areneb välja väga kiiresti. Matemaatiline teadmine on kõike muud kui teadus. See on ilmselge. Matemaatikud on nagu kunstnikud, see on intuitiivne. Arvud on abstraktsioonid. See on reaalselt nähtav elus. Arvude jada ei rajane meie intuitiivsusele. Aktsioon(paralleelsete sirgete vahe on sama). Matemaatikas tekivad vastuolud, paradoksid. Frege: päästa matemaatika. Matemaatika tuleb rajada loogikale. Semiootika sõna ei kasutatud. Ebaõnnestujad. Andekad, aga elulugu läks luhta. Ch. S. Pierce – fragmatismi rajaja. Suur osa kirjutistest pühendatud semiootikale. Kirjutas erinevaid teoseid, kuid kogu aeg kirjutas ühte ja sama. IGASUGUNE TEADMINE ON RAJATUD MÄRKIDELE. SEMIOOTIKA ON EELTEADUS, ILMA EI SAA MIDAGI. Suri, arvates, et keegi teda ei mäleta. Charles Morris. – Pierce’i ideede populariseerimine
eelnevale. Astronoomia nt pole võimalik ilma matemaatikata jne.Teiseks, nimekiri algab kõige abstraktsema teadusega ja lõpeb kõige konkreetsemaga.Kolmandaks, nimekiri algab kõige vanema teadusega ja lõpeb kõige nooremaga. Astronoomia nt on väga vana teadus, st on juba ammu jõudnud positiivse staadiumini, sotsioloogia aga on täiesti uus teadus (just Comte ongi sotsioloogia kui teaduse rajaja ning talle nime andja). Analüütiline meetod filosoofias. Gottlob Frege. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilise filosoofia kujunemisel on olnud tähtis koht ka Gottlob Fregel ning Ludwig Wittgensteinil
sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles mõttes võib kultuuriruumi määratleda kui teatud üldise mälu ruumi, st ruumi, mille raames mingid üldised
õppis Berliinis keemiat, kõndis baari ja segas endale piima ja tsüaniidi segu ning suri. Kuni 1903. aastani sai Ludwig Wittgenstein koduõpetust, siis astus K.u.k. Realschule'sse Linzis. Wittgensteini kooliaja kohta on palju vaieldud, sest samal ajal käis seal koolis ka Adolf Hitler. Õpingute ajal kaotas ta usu Jumalasse. 1906. aastal läks ta õppima Charlottenburgi tehnikakõrgkooli mehhaanikainseneri ametit. 1911. aastal õppis ta lühikest aega Jenas loogika rajaja Gottlob Frege juures. Doktorikraadi sai ta Manchesteri Ülikoolis. Peale seda reisis ta Euroopas ring ning elas mõnda aega Norras. Esimese maailmasõja ajal läks ta vabatahtlikuna Austria-Ungari armeesse. Ta autasustati kolme medaliga. Peale sõda töötas ta algkooliõpetajana Trattenbachis ning algas tema põhiline loominguperjood. Enne Teise maailmasõja algust töötas ta filosoofiaprofessorina Cambridge'is
Konsonantsus + - + - (sonandid) (vokaal) (konsonant) (glayd ei vokaal ega konsonant, eesti k. H) Silp on selline foneemiline kompleks, kus kehtivad piirangud eelmiste tunnuste kasutamisel. Peirce: tähendus on see, mida märk asendab Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. ,,The meaning of meaning". C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine 17 Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine R. Carnap Ameerika filos. tormiline areng algas. Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel
7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia( kuulub keele ja aja alla!). Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18
..siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1 A+B = B+A, AB = BA, AA = A Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift") loob kaasaegse predikaatarvutuse: Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u) "Hilberti programm" matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st
märgisüsteem. kasutusega/ Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Jne keeles(tõestamatu seisukoht). Süntaktika uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus, Sapir- Whorfi. Sapir: Keeled ei erine mitte selle poolest, mida na 3. Gottlob Frege: pragmaatikas edukus või ebaedukus suhtlemisel. selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ühes keeles esi a) märk, sisu ja tähendus toimib keele enesekaitsevahendina. Eristas kahte täheduse valdkonda: tähendus, mida sõna sisaldab, ja 5. F
9 paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. Keelefilosoofia 1960 ndatel keelefilosoofia kaudu pragmaatika teke, Lingvistiline pööre filosoofias: Loogikud Frege, Russel, Wittgenstein, Quine. Keel oli nende jaoks paradokside lähe ja sellest püütigi üle saada. Näiteks Gottlieb Frege (1848-1925) a) referentsi probleemid (kuidas tegelikult toimub viitamine?) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star.
kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist. Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandi alguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. "Loogika" kõnekeeles ja kõige üldisem arusaam loogikast Kuigi sõna "loogika" on kõnekeelde tulnud filosoofia ja teaduse keelest, on loogika olemuse lahtimõtestamisel mõtet toetuda ka selle sõna kasutamisviisidele tavakeeles ja
Part II, Theories of Meaning, surveys the competing theories of linguistic mean- ing and compares their various advantages and liabilities. Part III, Pragmatics and Speech Acts, introduces the basic concepts of linguistic pragmatics, includes a detailed discussion of the problem of indirect force and surveys approaches to metaphor. Part IV, new to this edition, examines the four theories of metaphor. Features of Philosophy of Language include: · new chapters on Frege and puzzles, inferentialism, illocutionary theories of meaning, and relevance theory · chapter overviews and summaries · clear supportive examples · study questions · annotated further reading · glossary Praise for the First Edition: "This exceptional text fulfils two essential criteria of a good introduc- tory textbook in the philosophy of language: it covers a broad range of
Siin ei oma märk sisemist suhet nende asjadega, mida nad tegelikkuses tähistavad). 2)Peirce´i jaoks on märk aga suhe. Peirce´i teooriat võiks nimetada "operatsionalistlikuks tähendusteooriaks":Antud objekti tähendus ei seisne mitte selle varjatud metafüüsilises olemuses vaid ammendub täielikult sellele objektile omastes operatsioonides. Siin sisaldab märk tähistajat, mis viitab tähendusele. 3)On veel olemas Frege mõistekiri, kus tähendus on kui mõte, see on osutus, millele märgid tegelikkuses viitavad. Siin on tähistatav ja tähistaja lahutatud, kuid mõiste ja asi, mille kohta see mõiste käib, on omavahel seotud. 4)On ka semantilise kolmnurga teooria, kus asi ja mõiste on tähistatav, märk aga tähistaja. R.Raua semantilise kolmnurga edasiarenduses haagitakse kogemusmõiste keelemõiste külge, et tekitada tähendust ehk seostatakse kogemus sellega, mida ollakse keeleliselt kirjeldama õppinud
– käsi-sõna grammatiseerumine abstraktsemaks kaassõnaks (minu käes, päikese käes) – artiklite (?) tekkimine kõnekeelde • Tänapäeval on ka neid, kes keelepuu teoorias kahtlevad. Eestis on seda suunda esindanud Ago Künnap. • Divergentsiteooria – keeled on lahknenud. • Konvergentsiteooria – keeled on lähenenud, keelkonnad võivad olla tekkinud eri keelte sarnastumise teel, ilma et ühist eellast kunagi oleks olnud. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd TERMINID: Frege - oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks. Frege teos "Mõistekiri" oli suurim läbimurre loogika ajaloos pärast Aristotelest. Teda peetakse ka analüütilise filosoofia üheks rajajaks: tema tähendusteooria oli semantikas teedrajav ning sellest sai alguse analüütiline keelefilosoofia. Frege tööd leidsid tema eluajal vähe tunnustust.
Konsonantsus + - + - (sonandid) (vokaal) (konsonant) (glayd ei vokaal ega konsonant, eesti k. H) Silp on selline foneemiline kompleks, kus kehtivad piirangud eelmiste tunnuste kasutamisel. Peirce: tähendus on see, mida märk asendab Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. ,,The meaning of meaning". C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine R. Carnap Ameerika filos. tormiline areng algas. Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos:
2) representant- see, mis on kohal ja osutab. (Saussure´i tähistaja) 3) interpretant- ise märk, samal ajal teise märgi osa. See, mille abil saame teada, millele meie märk osutab. Saussure´ist erineb see selle poolest, et Saussure´i arvates on märgil 2 osa: tähistaja- märgi materiaalne külg. Nt. noolekesed, pildid, murtud puuoks. Tähistatav- tähistaja viitab sellele. Nt. idee või mõiste. 30. Milline on Frege tähistamisteooria? Frege tahtis saavutada sellist universaalset, puhast ,,langi" ehk keelt, millest igasugune loomulik keel (eesti keel, saksa keel jne) oleks lihtsalt üks kõneline hälbiv vorm. Terminites eristab: sinn (mõte) ja bedeutung (osutus) . lause mõte on siis see, mida lause tähendab, mida ta peab silmas. Osutus on aga see, millele lause osutub tegelikkuses. Nt. kirjaniku varjunimi ja kodanikunimi osutavad sama isikut, aga mõte on erinev. Nt
Lausearvutuse elemendid. Keskajal Boethius (480-525). Aristoteles ladina keelde. Skolastikud panevad aluse ka analüütilisele filosoofiale. Raimon Lull (1235-1315) Võtab kasutusele sümbolid. G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga. Tegi palju matematilise loogika jaoks, kuid ei avaldanud. G. Boole (1815-64) Lausearvutus. Seda arendas A. de Morgan. (1806-1871). Gottlob Frege (1848-1925) Esimest järku predikaatarvutus. Georg Cantor (1845-1918). Hulgateooria ja paradoksid. Bertrand Russell (1872-1970). Paradoksid, tüüpide teooria Alfred Tarski (1902-1983). Objektkeel ja metakeel. Kurt Gödel (1906-1978). Mittetäielikkuse teoreem. Alan Turing (1912-1954). Universaalne programmeeritav arvuti. 4_fl_i-v L2. MÕISTEÕPETUSEST KONTEKST ja TEKST
1857 Wheatstone: perfolint yourself computing fans 1847-1854 Loogika (lausearvutuse) alused G. BOOLE, de MORGAN 1974 Xerox Alto, personal computer to be used for research, first serious 1879: Kontseptuaalne notatsioon ("Begriffsschrift"), loob kaasaegse machine to feature a modern user interface: windows, mouse, etc invented predikaatarvutuse - GOTTLOB FREGE by Engelbart in 1964 1890: Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete 1969-1973 C development, 1978 " The C Programming Language" töötlemiseks (Thompson, Ritchie, Kernighan)
märki." Indeksiaalne märk on seotud objektiga läbi ruumi ja aja, läbi reaalsuse. Sümboolse märgi kokkuleppelisus seisneb tema defineerimises või seadustamises reeglina. 9. SÜMBOLID sümboli puhul on tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppeline seos -- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist, tunnus "intentsionaalsus" (kavatsuslikkus) eristab teda nimest. Pinge. Nimi on ekstensionaalne, mõiste maht oluline. Sümboli puhul sisu. Frege tähendus ja osutus. Napoleon ekstensionaal, variandid intensionaalid. Kõige enam kuritarvitatud termin. Hulk olulisi sümboli alaliike: allegooria, märk, kaubamärk, deviis (heraldikas), embleem, ametitunnused, tähis. Vähe uuritud ja korralikult defineerimata. Sümbolid tunnistatakse sageli olevat inimolendite eksklusiivne omand, kuid kahtlemata omavad neid ka loomad (kui meelevaldseid märke). Sabatöö meelevaldsus koertel, kassidel ja hobustel
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
ranguse tõttu võimalik mõtestatum arutelu ja vähendatud möödarääkimise võimalust. Analüütiline filosoofia kui traditsioon Analüütilise filosoofia traditsioonile panid alguse Gottlob Frege, Bertrand Russell, George Edward Moore ja Ludwig Wittgenstein. Selles traditsioonis töötavad filosoofid püüavad enamjaolt selgitada filosoofilisi probleeme analüüsi abil ja loogilise rangusega, kasutades analüütilist filosoofiat kui meetodit. Gottlob Frege oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. LUDWIG WITTGENSTEIN. Ludwig Wittgenstein filosoof, kes huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse.
BOOLE, de MORGAN 1974 - Xerox Alto, personal computer to be used tor tesearch, first serioua 1 879 : Kiltseplua alre notafsioon ("8egriff6schrift"), loob kaasaeqse machire to tature a hodern usea intelface: wihdows, mouse, etc invented lt)76 - Applc Conrputcr(Jobs. Woznirk). vi predikaatarvutuse - GOTTLOB FREGE by Engelbart in 1964 1890: Hermah Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloendu3e andmete 1969-1973 c development, 1978 " The C Programming Language" 1977 - Comnrrxlorc PET, Apple lI, VisiCalc(1979)
elementide omavaheliseks suhteks, mida uuritakse. Selles laiendatakse keeleteaduses kasutatud struktuuri mõistet erinevatele inimtegevuse valdkondadele. See meetod tugineb erinevate osade leidmisele tekstis, ideoloogias, ühiskonnas ja nende osade omavaheliste suhete kindlaks määramisele. Samuti on see ka Ferdinandi keelte tõlgendusviis - keel on kogum, mis koosneb vastandustest (ilus ja kole, kõrge ja madal) • Gottlob Frege mõiste, sks „sinn“ kui tähendus ja “Bedeutung” kui osutus On loomulik mõelda, et märgiga (nime ga, sõnaühendiga, kirjamärgiga) on seotud peale tähistatu, mida võib kutsuda märgi osutuseks [die Bedeutung], veel ka see, mida ma tahaksin nimetada märgi tähenduseks [der Sinn], milles sisaldub antuse viis. Selle põhjal oleks meie näites väljendite ‘a ja b lõikepunkt’ ning ‘b ja c lõikepunkt’ osutus küll sama, mitte aga nende tähendus
-- semantiline mõõde) Peirce sümboolsus indeksaalsus Nimi ja deskriptsioon Bertrand Russell püüdis vabaneda loogilistest "ebamugavustest", mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed. pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus, ja nimetab seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
