Newtoni seadused. Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Veebruar 2012 Konspekti koostamisel on kasutatud Indrek Peili abistavat konspekti 10. klassile Füüsikalise looduskäsitluse alused. Newtoni I seadus (inertsiseadus) ja inerts Füüsika uurib kehade liikumist ja vastastikmõju. Erinevaid liikumisolekuid võib olla palju. Seejuures võib keha liikumisolek muutuda. Liikumisolek saab muutuda vastastikmõju toimel. Kehade vastastikmõju tagajärjeks ongi liikumisoleku muutumine. Liikumise muutumine võib olla nii liikumiskiiruse ja suuna kui ka keha kuju muutumine. Kui liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju, siis on arusaadav, et vastastikmõju puudumisel ei saa kehade liikumine muutuda. Vastastikmõju puudumisel ei saa muutuda liikumiskiirus ega liikumissuund. Järelikult liigub vastastikmõju puudumisel keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Keha võib aga ka püsivalt paigal seista. Paigalseis on teatu...
Intiimsus või isolatsioon 7) Generatiivsus või stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide. 15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga vastastikku sõltuvast minast. Meehed on otsekohesemad ja kindlamad. Mõisted: stagnatsioon-seiskumine paigalseis. Generatiivsus - areng,edasi liikumine,loomine. Identsus samastamine. Autonoomia - iseseisvus sõltumatus. Integraalsus - terviklikkus rahulolu täiustunne. Lapse sisekõne - laps räägib iseendaga, operatsiooni eelnestaadium. Polügeensed omadused - omadused mis on seotud mitme erineva geeni mõjuga inimesele. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali, siis toob käed keha juurde jälle tagasi ja pigistab sõrmed kokku. Kerged beebid
Newtoni I seadus Mida arvati vanasti. · Muistsete kreeklaste (Aristoteles 384-322 e.Kr) arvates oli kehade normaalolekuks paigalseis Maa suhtes. · Et keha liikuma panna ja seda liikumist hoida, tuli nende arvates pidevalt rakendada jõudu. · Jõu mõju katkemisel läheb keha tagasi oma "normaalolekusse"- jääb seisma. Tänapäeva seisukohad · Küsimus õpilastele: · Kas liikuv keha jääks seisma kui kaotaksime kõik takistused keha teelt? · Katse monorelsiga. · Takistuseta liikuv keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. · Keha, mis seisab paigal jääbki paigal seisma kui talle ei
kogemustega tagasi pöörduda . Eestil tuleb leida võimalusi avada uusi tehaseid , et toota rohkem kodumaist kaupa kodumaisele turule ja seeläbi pakkuda inimestele rohkem töökohti . Kui me sulgeme tööstusi , ei panusta toodete kvaliteeti , ei paku noortele paremaid sissetuleku võimalusi , siis ei jää paljudel muud üle , kui mujale kolida. Kui jätkame tehaste sulgemist , töökohtade mitte loomist ning ei toeta noori peresid siis on Eesti riigi tulevik paigalseis või hoopis tagasiminek . Panustame noortesse ja majandusse , sest need on põhi talad Eesti tulevikus .
Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood. Suurt tähelepanu pööratakse rasketööstusele. 1946 I tuumareaktor Euroopas 1949 I aatomipomm 1953 I vesinikupomm 1954 I tuumaelektrijaam 1957 jäälõhkuja ,,Lenin", 1957 I sputnik 1946 1953 paigalseis põllumajanduses võrreldes tööstusega. Tegeldakse talumajapidamiste lõpliku kollektiviseerimisega (see toimub ka okupeeritud Balti riikides). Ühiskonnas totalitaarse reziimi (stalinismi ) laastav mõju. Sunnitöö laialdane kasutamine. 1953, 5. märts Stalini surm. Võitlus võimu pärast. Juhtimine esialgu L.Beria kätte. Tekkis opositsioon. Juunis 1953 Beria arreteeritakse, detsembris lastakse maha. Beria oli olnud NSVL julgeolekuorgani NKVD juht. 3
5. J. Constable´i eesmärk maastikuvaateid maalides oli viia maastikumaal uuele tasemele- tabada päevavalgus selle ehedal moel ning püüda maalile looduse kastevärskus. 6. C.D. Friedrichi maalid valmisid looduses skitse tehes. 16. Realistid huvitusid oma kaasajast ja ümbrusest, ning püüdsid reaalsust loomutruult, ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda. 17. Romantism on keskaja imetlus. Romantikule on see aeg ja koht kus ta viibib, halvim võimalus( stabiilsus, paigalseis on romantikule masendav). Romantism väljendas kahtlust või pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid tunnete ja instinktide tähtsust. Romantikute üheks lemmikumaks teemaks oli metsiku looduse ülistus. Realismis tegeleti maastikumaalidega, loobuti väljamäeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest, ning hakati maalima seda mida nad enda ümber nägid. Objektiivsete tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. 18
3. dielektriku dielektrilisest läbitavusest võrdeliselt. 2 keha omavaheline mahtuvus näitab kui suur on pinge 1 volt kon omadused a)alalisvool ei läbi aga vahelduv läbib b)salvestab laenguid ja võib neid ka ära anda c)pinke tekitamine d)ühtsustab voolu e) võib end tühjendada väga kiirelt aga laeb kaua sammupinge tekib 2 jalatalla vahel, kui kõndida äikese ajal maapinnal potentsiaalväli on elektrostaatiline väli, kuna laetud kehade paigalseis on väljas tähtis. Potentsiaali pinge . on 2 potentsiaali vahe ( pinge 2 punktivahel on võrdeline nulliga) A ühik- 1v (volt) valem U= mahtuvus. f.suurus, mis võrdub kon laengu ja pinge suhtega, st- kui palju saab kon laenguid paigutada.ühik- 1F (farad) tähis-C valem C= U
6. PILET ROMANTISM 19. saj I pool Võid lugeda sellelt netileheküljelt sissejuhatust, kui minu tehtud jutt jääb ebaselgeks või liiga lühikeseks http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romantism/index.htm Romantikute arvates on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust Romantism kunstis Avaldus eriti maalikunstis ja graafikas 1. Maalikunstis pearõhk koloriidil, valgusel ja varju kontrastidel 2. Hoogsad pintslitõmbed 3. Ainestik ajaloost (keskajast), legendidest, kirjandusteostest Arhitektuuris- paljude erinevate ajastute kopeerimine e. eklektika
* Elektriväli pole kuuldav ega kombatav, aga tal on oluline osa nägemisaistingute tekkimisel. *Väli ja aine võivad vastastikku ka teineteiseks muunduda. 3. Elektrivälja tugevus * Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub laengule selles väljas. * Elektriväljas kehtib liitumise põhimõte 4. Elektrostaatiline, homogeenne, potentsiaalne väli * Elektrostaatiline väli * Teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju. * Laetud kehade paigalseis on tähtis * Homogeenne elektriväli * Raskusjõu väli. * Välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. * Potentsiaalne väli - * Väli, milles töö ei sõltu liikumistee (trajektoori) kujust 5. Jõujooned * Näitavad : Välja kuju, välja suunda, välja tugevust * Need on abiks elektrivälja kirjeldamisel 6. Potentsiaal, pinge (sammupinge)
Selle tärkamiseks oli mitmeid põhjusi. Šotimaal, veel enam Saksamaal oli keskaja meenutamine seotud rahvusliku identsuse otsingutega. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Lihtsustavalt võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib halvim võimalus. Järelikult tõotab igasugune muutus paranemist, aga paigalseis ja stabiilsus (mida klassitsist naudib), on romantikule masendav. Rousseau ideed Ka valgustajad olid kritiseerinud paigalseisu, kuid nemad uskusid, et hariduse levik toob kaasa ühiskonna progressi. Ainult Jean-Jacques Rousseau oli hakanud kahtlema, kas teaduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud. Rousseau esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele. Teaduse, tehnika
teepikkus on suurem kui keha mõõde. TRAJEKTOOR kujuteldav joon, mida mööda keha liigub. (srge, kõverjooneline, ring) NIHE suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektorsuurus, sellel on 1)suund. 2) arvväärtus Tähis: s Arvväärtus ehk moodul: s= ... m TAUSTKEHA keha, mille suhtes määratakse keha asukoht. On vabalt valitav. TAUSTSÜSTEEM taustkeha + sellega seotud koordinaadistik + kell aja määramiseks. LIIKUMISE SUHTELISUS keha paigalseis ja liikumise trajektoori kuju sõltub taustkeha valikust. VASTASTIKMÕJU nähtus, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Omadused: kiiruse muutumine kuju muutumine liikumise suuna muutumine vastasmõjus osaleb vähemalt 2 erinevat keha VASTASTIKMÕJU LIIGID LOODUSES: GRAVITATSIOON ülemaailmne kehade vastastikmõju, mis avaldub kehade tõmbumises. VABALANGEMINE kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub.
1. Mis on aju ja psüühika peamine funktsioon? Aju funktsiooniks on informatsiooni töötlemine. Informatsiooniks on kõikvõimalikud ärritajad, impulsid, tajud, jne. väliskeskonnast või kehasisesesed. Informatsiooni jõudmine ajju toimub meeleelundite toel, olgu selleks kuulmine, haistmine, füüsiline tunnetamine, jne. Informatsiooni edasiliikumine ajju saab jõuda tänu keerukatele närvisüsteemi rakkudele. Psüühika funktsioonide nagu mõtlemise, mäletamise, intellektuaalsuse, instiktide, jne. aitab teadvustada väliskeskonna teguritest ja ohtudest kui ka sisekeskonnast tulenevaid muutusi. Psüühika on otseselt seotud käitumise regulatsiooniga. 2. Mis on mentaalne ja mis neuraalne representatsioon? Mentaalse representatsioonina mõistame neid märke või sõnu, millede nägemine kutsub meis esile äratundmise. St. kui pildil on kujutatud nuga ja seda näidatada indiviidile, kelle alateadvuses on see sinna juba varasemalt tekitatud, siis ta...
dolmen kahele vertigaalsele kivile pandi horisontaalne kivi peale kromlehh suuremad kividest ansamblid. (Ohvripaik oli keskel ning menhirid ja dolmenid olid ringi ratas ümber selle Stonehenge Inglismaal ROMATISM 19.saj I pool --klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama ja oli liiga rangete reeglitega. siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist.. - kunstnikke huvitas romantiline ja unistuslik meeleolu . Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest
Locke ja Descartes Riin Emajõe 12A John Locke Sündis 29. augustil 1632. aastal Wringtonis, Bristoli lähedal ja suri 28. oktoobril 1704. aastal Oatesis, Essexis Ta oli inglise filosoof ja materialistliku sensualismi üks peaesindajaid 1667-75 oli viigide partei liidri lord Shaftesbury teenistuses ja osales poliitilises võitluses Läks valitsuse jälitatuna pagulusse, naasis Inglismaale 1689 Locke`i tunnetusteooria põhiteesi ("mõistuses ei ole midagi, mida varem ei ole olnud meeltes") järgi on meeleline kogemus kõigi teadmiste allikas Locke tunnistab kahesugust kogemust välist ja seesmist (reflektsioon) Vastukaaluks kaasasündinud ideede õpetustele väidab Locke, et vastsündinud indiviidi teadvus on "puhas leht" (tabula rasa), mille elu vältel täidavad aistingud. Need informeerivad indiviidi primaarseist (vorm, liikumine, paigalseis) ja sekundaar...
·Romantism tekkis kirjanduses umbes 1795. aastal, muutus kõigis kunstivaldkondades domineerivaks 1820.1830. aastatel ning lõppes muusikas 20. sajandi alguses. ·Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. ROMANTISMI TUNNUSED ·Romantismi iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine. ·Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. ·Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. NAISTE MOOD ·19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. ·Varrukad puhviti hästi kaharaks. ·Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. MEESTE MOOD ·Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk.
k a s i n u s v a n d e. Kasinusvanne Ma luban alluda järgmisele seaduste kogumile, mille on koostanud ja kinnitanud "Dogma 95": 1. Filmima peab kohapeal. Rekvisiite ja võttepaviljone ei tohi kasutada (kui mõningaid rekvisiite on vaja, tuleb valida koht, kus nad on olemas). 2. Heli ei tohi kunagi olla toodetud pildist lahus ja vastupidi. (Muusikat ei tohi kasutada, kui seda ei ole võtteplatsil kuulda.) 3. Kaamera peab olema käes. Igasugune liikumine või paigalseis on lubatud, kui see on saavutatud käsikaameraga. (Ärgu filmitagu seal, kus kaamera seisab, vaid seal, kus sündmustik toimub.) 4. Film olgu värviline. Erivalgustus ei ole vastuvõetav. (Kui valgust on liiga vähe, lõigatagu stseen välja või kinnitatagu kaamerale üks lamp.) 5. Optiline töötlus ja filtrid on keelatud. 6. Film ei tohi sisaldada sensatsioonilist tegevust. (Mõrvu, relvi jne ei tohi esineda.) 7
Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga konkreetsel astmel omandab koos sellega emotsionaalse jõu ja oskused, mis on vajalikud järgmisel astmel, puhkeva kriisi ületamiseks. 1)usaldus <-> usaldamatus e. umbust, 1a 2)iseseisvumine <-> kahtlemine ja häbi, 2-3a 3) algatusvõime <-> süüdioleks, 3-6a 4)püüdlikus <-> alaväärsus, 7-11a 5)identiteet <-> rollihägusus, 11-murdeiga 6) intiimsus <-> isolatsioon, 18-25 7) loovus <-> paigalseis, täiskasvanuiga 8) rahulolu <-> meeleheide(kibedustunne), vanadus. Vajaduste hierarhia, A. Maslow. 2 peamist põhimõtet: 1)Inimese vajadused võib paigutada tähtsuse järgi hierarhiasse, kus alumised vajadused arenevad kõrgemataseme vajadusteks. 2) Rahuldatud vajadus ei ole enam käitumise motivaatoriks. Küps isiksus, C.Rogers. 1.Sügav eneseaustus (ennast austada saab ainult enesekindel inimene-adekvaatne enesehinnang). Enesekindla inimese tunnused: -teab oma tugevaid külgi
Dünaamika Def. Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudu...
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline
jõudude toimel. Liikumishulk e. impulss on (liikumis)olekut kirjeldav suurus , mis defineeritakse kui keha massi ja liikumiskiiruse korrutis. Nagu näeme, toetuvad mõlemad mõisted samale nähtusele -- kehade inertsusele (ld. inertia -- loidus, laiskus) kui võimele säilitada oma olek. Staatikas tulenes oleku muutumatus jõudude tasakaalust - nii ka dünaamikas, puudub vaid paigalseisu nõue. Seega on dünaamika seisukohalt tasakaaluolekuks ka ühtlane sirgliikumine, paigalseis (kiiruse võrdumine nulliga) on üksnes selle erijuht. Mida see "mass" endast kujutab, on niisama mõttetu küsimus, kui probleem aja või ruumi olemusest. Newtoni järgi on mass "ainehulga mõõt, mis kujuneb võrdeliselt tiheduse ja ruumalaga". Selle "massi" mõõtmiseks kasutati juba enne Newtonit kehade kaalumist, st. aine hulga määramist temale mõjuva raskusjõu abil. Raskusjõud (jõud, millega Maa tõmbab külge
Rakendusmehaanika Kordamisküsimused 1. Jõusüsteem: · Mitu ühele ja samale kehale mõjuvat jõudu moodustavad jõusüsteemi · Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund (liikumine või paigalseis) muutuks, siis selliseid jõusüsteeme nimetatakse ekvivalentseteks. · Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 2. Tasakaaluaksioom: Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised. 3. Superpositsiooniaksioom Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Ei kehti deformeeruva keha juhul (miks?). Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 4. Jõurööpküliku aksioom: Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutma...
KTT harud on tihedalt seotus sõjanduse ja riikide kaitsevõimega. KTT's on kõige olulisem uurimis-ja arendustöö, seetõttu paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse (hästi toimiv infrastruktuur, kvaliteetne miljöö, töö-ja elukeskkond, looduslikult kaunis ja rahulik koht, kultuurikeskkond). KTT jääb pidama vaid regiooni, mis pidevalt õpib, edasi areneb ja üha uusi tehnoloogilisi uuendusi tootmisse suudab viia. Paigalseis on igal juhul tagasiminek. Tööstuspargid Silicon Calley, Oulu, Cambridge, Medicon Valley. ELEKTROONIKATÖÖSTUS (ET) ET tekkis külma sõja perioodil USA kaitsetööstuses. Jaapan rajas meretaguseid tootmisüksusi, tootearendust rahastatakse L-Euroopa on kehtestanud miinimumhinnad Jaapani ja L-Korea dumpingu vastu. Koduelektroonikatööstus on ET allharu, kus tehnoloogia viimane sõna ei ole nii oluline, kuid
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI LUULE Referaat Henri Allik 9.b klass Kuressaare 2008 Contra Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval ...
ISAAC NEWTONI AVASTUSED Isaac Newtonit peetakse moodsa füüsikateaduse rajajaks. 1687. aastal avaldas Newton teose “Loodusefilosoofia matemaatilised printsiibid”, mis kummutas lõplikult senise maailmapildi. Newton toetas Galilei formuleeritud inertsiseadust, see tähendab, et iga liikuma pandud keha jätkab liikumist, kui mingi muu jõud teda ei peata. See seadus on täielikus vastasseisus Aristotelese uskumusega, et kehade loomulik seisund on paigalseis. Newtoni kõige tuntum teooria on tema gravitatsiooniseadus. On väidetud, et Newtoni gravitatsiooniseadus sai alguse sellest, kui talle õun pähe kukkus. Selle tõttu väitis Newton, et kehad tõmbuvad üksteise poole. Need seadused seletasid ära planeedid ei jää kunagi seisma vaid liiguvad koguaeg ning miks ei paisku planeedid tsentrifugaaljõu mõjul päikesest eemale vaid püsivad selle ümber. TEISED TEADUSHARUD Lisaks kõigele muule arenes 17
ISAAC NEWTONI AVASTUSED Isaac Newtonit peetakse moodsa füüsikateaduse rajajaks. 1687. aastal avaldas Newton teose "Loodusefilosoofia matemaatilised printsiibid", mis kummutas lõplikult senise maailmapildi. Newton toetas Galilei formuleeritud inertsiseadust, see tähendab, et iga liikuma pandud keha jätkab liikumist, kui mingi muu jõud teda ei peata. See seadus on täielikus vastasseisus Aristotelese uskumusega, et kehade loomulik seisund on paigalseis. Newtoni kõige tuntum teooria on tema gravitatsiooniseadus. On väidetud, et Newtoni gravitatsiooniseadus sai alguse sellest, kui talle õun pähe kukkus. Selle tõttu väitis Newton, et kehad tõmbuvad üksteise poole. Need seadused seletasid ära planeedid ei jää kunagi seisma vaid liiguvad koguaeg ning miks ei paisku planeedid tsentrifugaaljõu mõjul päikesest eemale vaid püsivad selle ümber. TEISED TEADUSHARUD Lisaks kõigele muule arenes 17
Metafoor: vaevakividest Isikustamine: üdiseb rabu, kohendab abu Metonüümia: kärbitud tiibu Hüperbool: sammude raskus Riim: lõppriim (tihke-viljavihke) 3. „Lahti“ Epiteet: püüdmaks jahedat tähtede pärga Võrdlus: rahul kui kivid raunas; kohiseks alla kui murdja lind Metafoor: keelemärga Isikustamine: kõigutab paigalseis, õnn ehmataks Riim: lõppriim (tagus-magus) Retooriline küsimus: Mis oled sa teind, mis on sinu süü? Eelminevik undab su unne? Sõnakordus: Ja kiusa – kiusa end lahti! 4. „Liikuma“ Epiteet: surmatiiva raskest puudutusest Võrdlus: Oli nagu kiviheide pähe Isikustamine: urvad helmitavad Metonüümia: kelle laup kord surmatiiva raskest puudutusest hahkund Riim: lõppriim (soonetarde-käsivarde) 5. „Kutse“
19. sajandi alguse reformid Eeldused Valgustusideed valgustussajand seab esiplaanile peale mõistus pärasuse, teaduse ja hariudse vanade ja väljakujunenud sidemete ümbervaatamise (talupoja sõltuvus mõisnikust) lühhike öppetus anti välja selleks, et talupojad vaimupimedusest välja kangutada - ei maksa end pidevalt täis juua, ebausk ei ole hea jne majanduslik paigalseis tekitab seisakut et mõttetu on vaeva näha mõisa köis ei lohise talupoegade käärimine tähistatakse erinevaid rahutusi talupoegade seas, mida oli sõjaväega vaja maha suruda, et talupoegi taas tööle sundida kui need pidevalt kordusid, hakati nende olukorda üle vaatama preisimaal kaotatakse pärisorjus, seejärel saksamaa riikides - nende eeskuju järel arvavad BS aadlikud, et seda võiks ka siin teha
leppimaks kokku selles, kuidas peaks toimuma võitlus kliimamuutusega pärast aastat 2012. Siinses pressis on ehk vähe kajastust leidnud see, mis tüüpi kokkulepet praegu sõlmima hakatakse, samuti see, milliseid konkreetseid kohustusi EL, sealhulgas ju Eesti, tahaks tulevases leppes kindlasti näha. Et tulevikuperspektiive paremini mõista, kirjeldame ka veidi senist kliimaseadusandlust koos selle rakendamisega praktikas, milles kohati on edusammud veel väikesed (või toimub lausa paigalseis, nagu Eesti puhul võime näha hiljutisest Riigikontrolli auditiaruandest ,,Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel"). Kopenhaageni kliimakonverents võimalused erinevateks tulemusteks Kopenhaageni kliimakonverentsil kavandatava kliimakokkuleppe sõlmimisel on Euroopa Liidust saanud kõige tugevamat tüüpi kokkuleppe eestkõneleja. Paraku ei pruugi sellise regulatsiooni läbisurumine olla edukas - Euroopa Komisjoni
17. saj Madalmaade kunst Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust, paraaditsev stiil oli võõras. Tüüpiline oli raekoda. Skulptuur oli tähtsusetu, maalikunst aga elas läbi 17. saj õitsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole täheldatud. Kunstilt nõuti looduslähedust. Kujutis pidi maalil võimalikult palju sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Olustikumaal kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike, seepärast ,,väikesed hollandlased". JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sage...
ROMANTISM (XIX saj I pool) Koostaja: Mairi Kohanski 11. klass Johann Heinrich Füssli Romantism Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Chalk Cliffs on Rügen (1818), Caspar David Friedrich Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige
romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. ROMANTISM KIRJANDUSES Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul.
2. Romantism 18. ja 19. Sajandi vahetusel levisid kõrvuti klassitsismiga mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku
· Kampaaniad ruutpesiti külv, mais · Viljapuudus, hindade tõus Breznev (sündinud 1906, suri 1982) · Valitses 1964-1982 Haridustee · 1915 võeti Leonid vastu klassikalisse gümnaasiumi · hiljem õppis ta töökoolis, mille ta lõpetas 1921 · Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis-Maaparandustehnikumi, kus ta õppis 1923-- 1927, ning sai III järgu maamõõtja klassifikatsiooni Sisepoliitika · Stagnatsioon ehk ühiskonnaelu ja majanduse paigalseis · Nomenklatuuri kõikvõimsus - Nõukogude Liidus ja teistes sotsialismimaades juhtivaid ja strateegilisi ametikohti riigiasutustes ja parteis, millele määratud inimesed pidi kinnitama kommunistlik partei · Gerontokraatia - valitsemis liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast · Uus venestus laine NSV Liidus Välispoliitika · Praha kevad NSVL viis oma väed Tsehhoslovakkiasse, kuna kartis, et
mõista teiste tundeid. 4) Hea ja halva lahutamine. See peaks õpetama headuse ja paremise poole. 5) Kõige väärtuslikum saavutatakse läbi kannatuste, see õpetab last eesmärgi nimel mõnikord ebameeldivusi taluma. 6) Meid ümbritsevad abistajad. Kuid nad tulevad appi alles siis, kui me ise enam toime ei tule. 7) Inimkond suudab hinnata vaid möödunut. Õpetab hindama minevikku. Mingil juhul ei tohiks elada päev korraga, sest see oleks paigalseis, hirm tuleviku ees ja tahtmatus minvikust õppida. 8) Meie kavandatud seisund võib jääda saavutamata. St. et inimene peab õppima elus ka kaotama. 9) Looduses on palju tsenaariume. Inimene suudab mõista neist väheseid, st. et kõike ei saa ega pea oskama seletada mõistusega. 10) Üheski protsessis pole üksik isik määrav jõud . 11) Elus ja eluta looduse vahel puudub piir.
Kuressaare Gümnaasium Caspar David Friedrich Referaat Koostaja: Kattre Adramees Kool: Kuressaare Gümnaasium Klass: 11D 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elulugu.............................................................................................................................................4 2. Looming...........................................................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................................................
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism Strukturalistlik lähenemine: ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine. Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985. Mängu struktuur (2 poolaega) inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) teose struktuur (Mängu algus Keset mängu Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, kee...
IX OSA, 10. klass füüsika NEWTONI SEADUSED Kehade vastastikmõju on nähtus, kus ühe keha kiirus muutub mingi teise keha mõju tõttu. Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja ühe keha mõjul võib juhtuda midagi teise kehaga. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem ning väiksema massiga keha kiirus rohkem. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda peale keha liikumiskiiruse ka liikumise suund kui ka keha kuju. Näited: 1) palli vee alla surumisel tõuseb see vee pinnale; 2) tuul puhub purje pingule ja see paneb laeva mööda veepinda liikuma; 3) sportlane sikutab tõstekangi maast lahti; 4) udusulg hõljub õhus kaua enne kui maha langeb, 5) kui kammi viilase riide vastu hõõruda, siis hakkab see paberitükikesi külge tõmbama; 6) Et nael seina läheks, siis tuleb seda haamriga lüüa; 8) kaua haamriga tööta...
on vähe? Ma leian, et inimene on on kord selline, et tal on vaja ka peale füüsiliselt katsutavate asjade, maailma midagi veel. Ma ei ole nõus väitega, et usk takistab inimesel vaimselt rikastumaks ( religioon võib seda teha küll, aga ma leian et mitte usk). Vaimne edasiliikumine, kui see on vaid individuaalne pürgimus, ei vii kunagi inimest üksinduses kuigi jõudsalt edasi, see pole enam vaimne edasiliikumine vaid pigem üha enam vaimne tupiktee ja paigalseis. Vaimsed väärtused vajavad oma arenguks teisi inimesi ja seega mingil määral ka religioosset vormi. Siinkohal kehtib see ma arvan ükskõik milliste vaimsete väärtuste kohta- vaimne väärtus pole see, mida enesele hoida, vaid neid jagatakse teiste inimestega ja erinevalt materiaalsetest väärtustest vaimsed väärtused jagamisel jagajal ei vähene, vaid kasvavad ja kinnistuvad. Seega ma usun,
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise põhjusi. Loodi 17. sajandil. Selle looja on Isaac Newton (1642-1727) 1. Newtoni esimene seadus. Küsimus: Milline on keha loomulik liikumisolek? (kui talle ei mõju teised kehad) Maapinnal asuva keha loomulik olek on paigalseis. Ideaalsetes tingimustes liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. Newtoni I seadus (esialgne sõnastus): Iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda. Newtoni I seadus ei kehti kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Inertsus on keha ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaoleku säilimise omadus.
Anaximenes: (6. saj eKr) õhk (udu) Pythagoras: (6. saj eKr) asjade olemus põhineb arvudel, sest kõike saab mõõta ja esitada arvude suhtena. Arvud on meeltega tajutavast maailmast sõltumatud. Herakleitos: (6.-5. saj eKr) ürgalge tuli (soojus) LOGOS - kõik muutused toimuvad teatud seaduspärasustega, mida Herakleitos nimetas logoseks. Logos ilmneb vastandite kaudu, mille vahel on võitlus. Herakleitos väitis, et kõik siin maailmas on pidevas muutumises, liikumises ja arenemises, paigalseis on meelepete. Kuna meeled meid petavad ei saa nad olla tõelise teadmise allikas, tõelise teadmiseni jõuab inimene vaid mõistusega. ,,Ühte ja samasse jõkke ei saa 2 korda astuda'' ,,Päike on igapäev uus'' ,,Eksisteerin ja ei eksisteeri'' ,,Maailmas on kõik suhteline'' 2. Demokritose(u. 460-361 või 370 eKr) õpetus aatomitest ja tühjusest. Demokritose arvates koosenb maailm aatomitest ja tühjusest. Aatomid on igavesed
1. ROMANTISMI TUNNUSED 18. ja 19. Sajandi vahetusel levisid kõrvuti klassitsismiga mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse- varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine
Arvutisõnastike võrdlus Käesolev essee kuulub sõnastikuvõrdluse valdkonda. Vaatluse alla võtan Arvi Tavasti ja Vello Hansoni poolt üllitatud „Arvutikasutaja sõnastik: inglise-eesti“ esimese ja viimase väljaande, kuna igapäevase arvuti- ja arvutivõrgu terminite kasutajana tunnen huvi, kuidas elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud. Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Ol...
Aristoteles 1. Kõik inimesed on oma loomu poolest teadmistest huvitatud. Isegi kasu saamata meelte tajudest, armastavad inimesed neid ikkagi. Kõige enam hindavad inimesed meeltetajudest nägemist, kuna ka otsest kasu saamata armastavad inimesed nägemist sest nägemine annab kõige rohkem meile tunnetuslikku ja nägemise tõttu me leiame ka meid ümbritsevas kõige rohkem erinevusi. Sellest tulenevalt võibki öelda, et meeltetajude armastamise pärast on inimene juba oma loomult teadmishimuline. 2. Kõik elukad sünnivad siia ilma meeltetaju omavatena, kuid ühtedele tekib mälu ja teistele ei teki. Need, kellel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad seetõttu, et esiteks nad on võimelised mäletama ja sellest tulenevalt nad saavad mäletatavat kasutada ka edaspidi. Seda infot saab, mida nad mäletavad, meeltetajudega koos kasutada õppimiseks. Seetõttu ongi need, kes omavad mälu, ...
Võnkeperiood- T Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus. - Sagedus Võnkesageduse põhiühik on 1 Hz. Võnkesageduse arvutamine: = 1/T Võnkesagedus on 1 Hz, kui üks täisvõnge toimub ühe sekundi jooksul. 1Hz=1/1s Täisvõnkes on 4 amplituudi. Inertsus Inertsus on kehade omadus säilitada oma paigalseis või liikumine. Inertsuse arvuliseks väljendamiseks on võetud mass. Mida suurem on keha mass, seda suurem on keha inertsus. Keha liigub ühtlaselt, sirgjooneliselt, kui talle ei mõju teised kehad või nende mõjud kompenseeruvad. Keha kiirus võib muutuda ainult mõne teise keha mõjul. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem, kui väiksema massiga keha kiirus.
Võnkeperiood- T Võnkesagedus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu täisvõnget teeb võnkuv keha ühes ajaühikus. - Sagedus Võnkesageduse põhiühik on 1 Hz. Võnkesageduse arvutamine: = 1/T Võnkesagedus on 1 Hz, kui üks täisvõnge toimub ühe sekundi jooksul. 1Hz=1/1s Täisvõnkes on 4 amplituudi. Inertsus Inertsus on kehade omadus säilitada oma paigalseis või liikumine. Inertsuse arvuliseks väljendamiseks on võetud mass. Mida suurem on keha mass, seda suurem on keha inertsus. Keha liigub ühtlaselt, sirgjooneliselt, kui talle ei mõju teised kehad või nende mõjud kompenseeruvad. Keha kiirus võib muutuda ainult mõne teise keha mõjul. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem, kui väiksema massiga keha kiirus.
Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast
Andra Teede 1 Andra Teede Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................................................................3 Varajasem luule .........................................................................................................................................4 Takso Tallinna taevas ................................................................................................................................6 Saage üle ..................................................................................................................................................7 Viimane kogumik "Atlas" .........................................................................................................................8 Andra Teede muud tegemised ..............................
Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast
Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis sei...
püüd jõuda arengus järele Põhjamaadele. Sellele on oma 2015. aasta aruandes viidanud ka Eesti Pank, märkides, et tootlikkus majanduse sisuline kasvumootor on juba pikka aega paigal tammunud. Ettevõtted on lihtsamad tootlikkuse suurendamise võimalused ära kasutanud ning ohus on Eesti konkurentsivõime. Kui meie ettevõtted ei tee kasvu toetavaid investeeringuid ega riik majanduskasvu soodustavaid reforme, siis ootab Eestit paigalseis. Eesti demograafiline väljavaade raskendab arengueesmärkide saavutamist veelgi ja lisab nõudlikkust riigivalitsejate suhtes, kel peab olema edasiviivaid ideid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
