Aspartaam Aspartaam on tehniline nimi sellistele brändidele, nagu NutraSweet, Equal, Spoonful ja Equal-Measure, milledest meil on vast enam tuntud esimene. Aspartaam leiutati juhuslikult 1965 aastal James Schlatteri (G.D.Searle Company keemik) poolt, kui nimetatud teadlane katsetas mädapaisete vastast ravimit. Aspartaam lubati kuivainetes kasutusse 1981 ja süsihappegaasiga karastusjookides 1983. Ametlikult lubati aspartaam kuivainetesse lisandina kasutusse juba 26 juulil 1974, kuid arstide ja tarbijakaitse juristide vastuväited ning samuti G.D. Searle uuringupraktika läbiviimise puudulikkus sundisid USA Toidu ja Ravimite Assotsiatsiooni (FDA) aspartaami kasutusloa väljaandmise peatama 5 detsembril 1974
Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad,
Jaapani keeles tuleb vältida ,,ei" ütlemist, tuleb rääkida vihjates, läbi presuppositsiooni. Kuidas nim. asju? Inglise kirjanik J. Lilly kirjutas teose ,,Eupheus", kus nimetatakse asju ümber eufemism ; vastand on kakofoonia ebakõla, ,,imelik". Tuleb rääkida vihjamisi ja kaudselt. Kõneaktid speech act J. Austin 1960. postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend. Keel on vahend, aga täiesti teise eesmärgi saavutamiseks (tahad kedagi tappa, aga oled halvatud sul on ainult keel). Kõneakt koosneb kolmest osast (iga akt on eeltingimus järgmisele) : 1. Lokutiivne : Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina
erinevad kontseptsioonid filosoofiast Näited kuulsatest filosoofia ning sellest, mis probleemidega see põhiprobleemidest? peaks lähitulevikus tegelema. Pole ,,õiget vastust" küsimusele (millega Mis on tõde? peaks filosoofid tegelema)." Mis on teadmine? John Searle (2006: 101) Mis eksisteerib? Mis on vabadus? 2 27.10.2016 NB
Philosophy of Language Philosophy of Language: a Contemporary Introduction introduces the student to the main issues and theories in twentieth and twenty-first-century phi- losophy of language, focusing specifically on linguistic phenomena. Topics are structured in four parts in the book. Part I, Reference and Referring, includes topics such as Russell's Theory of Descriptions, Donnellan's distinction, problems of anaphora, the description theory of proper names, Searle's cluster theory, and the causalhistorical theory. Part II, Theories of Meaning, surveys the competing theories of linguistic mean- ing and compares their various advantages and liabilities. Part III, Pragmatics and Speech Acts, introduces the basic concepts of linguistic pragmatics, includes a detailed discussion of the problem of indirect force and surveys approaches to metaphor. Part IV, new to this edition, examines the four theories of metaphor.
Semantiline komponent on "Aspektide" olulisim täiendus, sellest sündis generatiivne semantika. Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs) Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. kõneaktiteooria Austinil ja Searlil Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid. lokutiivne (väljendus) akt/tegu lausung, millel on kindel mõte. illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine
kunstiteose staatust, on artefaktid, mis on loodud kunstniku poolt kunstimaailma publikule esitamiseks. Dickie määratleb ka (kuigi ülimalt formaalselt), keda saab pidada kunstnikuks ja kes saab olla kunstimaailma publik. Aga kõige olulisema jätab ta ütlemata: mida kunstiteose staatus implitseerib, kuidas muutub asjade funktsioon, kui neile omistatakse kunstiteose staatus? Raamatus Sotsiaalse tegelikkuse konstruktsioon (1995) näitab John Searle, kuidas inimeste omavahelise kokkuleppe alusel konstrueeritakse institutsionaalsed faktid. Searle analüüsib institutsionaalseid fakte kolme mõiste abil: (1) kollektiivne intentsionaalsus, (2) funktsiooni omistamine asjadele ja (3) konstitutiivsed reeglid, millel on järgmine kuju: "X toimib kui Y kontekstis C". Konstitutiivsed reeglid mitte ainult ei reguleeri, vaid ka rajavad sotsiaalseid institutsioone. Searle
1. India keeleteadus India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Sakatayana väitis, et verbid on primaarsed ning kõik nimisõnad on neist tuletatud. Yaska väitis, et lausete tähendused on esmased, neist tuleneb ka sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: in...
· Süntaks märkide omavahelised suhted abstraheerutakse kasutajast ja maailmast, tegeletakse märkide omavaheliste suhetega · Semantika märkide ja objektide suhted abstraheerutakse kasutajast, analüüsitakse väljendi vastavust · Pragmaatika märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle) hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest). Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab. Kitsamalt uurib pragmaatika lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada. Laiemalt uurib kõiki keelelisi tegevusi. Pragmaatika tegeleb kõneleja-kuulaja- keelekasutuskonteksti seostega; jälgib, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendusega
Generatiivse semantika üks edasiarendusi on generatiivse leksikoni teooria 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). Pragmaatika – märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20.saj I poolel oli tähenduse uurimisel keskne tõeväärtussemantika, aga 1950ndatel toimus pragmaatiline pööre (Austin, Grice, Searle) – hakati huvituma lausest (mitte enam tähendusest), esitusest (mitte struktuurist) ja õnnestumisest (mitte tõesusest). Pragmaatika uurib üldiselt, mida mingi X-ga öelda saab. Kitsamalt uurib pragmaatika lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada. Laiemalt uurib kõiki keelelisi tegevusi. Pragmaatika tegeleb kõneleja-kuulaja- keelekasutuskonteksti seostega; jälgib, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendusega
illokutiivne eesmärk- milleks räägime 2.illokutiivne jõud- kui intensiivne eesmärk 3.illokutiivne suund- kuhu suunatud ja perlokutiivsed aktid- Br aktil on tagajärg. Performatiivsus- Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. b) illokutiivsed eesmärgid ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1.Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2.Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3.Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4
Sel juhul on vaja tõlkijat, kes on maksimaalselt umbisikuline komponent. Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija) vahel, ei ole ükski tõlge piisavalt adekvaatne. Kõneakt Kõneakti teooria (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) autorid on J. Austin (kuulsaim raamat - "How to do things with words") ja J. Searle ("Speech Acts"). Austin toob välja kolm erinevat kõneakti: - lokutiivne - kui on soov midagi öelda, siis valitakse vastavalt soovile adekvaatsed keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus - illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine - perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse)
Sel juhul on vaja tõlkijat, kes on maksimaalselt umbisikuline komponent. Tal puudub igasugune kontroll teksti üle, ülim eesmärk on säilitada sisu, moodus ja vorm. Kuna alati tekib kompromiss autori ja sidekanali (tõlkija) vahel, ei ole ükski tõlge piisavalt adekvaatne. Kõneakt Kõneakti teooria (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) autorid on J. Austin (kuulsaim raamat - "How to do things with words") ja J. Searle ("Speech Acts"). Austin toob välja kolm erinevat kõneakti: - lokutiivne - kui on soov midagi öelda, siis valitakse vastavalt soovile adekvaatsed keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus - illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine - perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse)
Jaapani keeles tuleb vältida ,,ei" ütlemist, tuleb rääkida vihjates, läbi presuppositsiooni. Kuidas nim. asju? Inglise kirjanik J. Lilly kirjutas teose ,,Eupheus", kus nimetatakse asju ümber eufemism ; vastand on kakofoonia ebakõla, ,,imelik". Tuleb rääkida vihjamisi ja kaudselt. Kõneaktid speech act J. Austin 1960. postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend. Keel on vahend, aga täiesti teise eesmärgi saavutamiseks (tahad kedagi tappa, aga oled halvatud sul on ainult keel). Kõneakt koosneb kolmest osast (iga akt on eeltingimus järgmisele) : 1. Lokutiivne : Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina keelt)
Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk.
Lokutiivne eesmärk, kasutades direktiivset: kuule, mine tapa Caesar ära. Ja sellele võivad järgneda perlokutatiivsed ,,miks jälle mina; või miks ka mitte; nalja teed v?" - > see, et sõnumeid tuleb osata oma mõtteid väljendada, teame isegi. Teooria keskne osa on illokutiivne, see on koht, kus sõnadest saavad asjad. Austini järgi on illokutiivne keeruline ,kõneakt, sest koosneb mitmest aspektist. John Searle (austini järglane)- ameerika filosoof. Illokutatiivse akti käsitlemine searle'i kaudu. · Kuulsaim teos ,,speech acts: an essay in the philosophy of language" · illokutiivsed kõneaktid on kompleksed aktid, mis koosnevad erinevatest parameetritest: 1)illokutatiivsed jõud väljaütlemise jõud. Illokutiivsed eesmärgid: 1) assertiivne ja assertiivid (teatan.ütlen) teatav, ütlev. Sõnumi eesmärk on informeerida. Kriteeriumiks, et kui iluukatiivse eesmärk pole formaalselt väljendatud(kui ei näe assertatiivse
loodushoiu vajaduse põhjendamisega, olles ajendatud looduse reostamisega kaasnevate ohtude märkamisest. Liide "praktiline" viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja praktikate Analüüsimiseks Rakenduseetika põhiprobleemid on: Suitsiidiprobleem, Eutanaasiaprobleem, Surmanuhtluse problem, Abordiprobleem, Keskkonna säilitamise problem Hiina toa argument. John Searle koostas selle idee kritiseerimiseks Hiina toa argumendi. Ta kirjeldas järgmist olukorda Oletame, et olete suletud akendeta tuppa ja välismaailmast heliliselt isoleeritud. Teie jalge ees on suur korv plastmassist hiina tähtedega. Teil endal pole küll aimugi, et need on hiina tähed, kuna te ei oska põrmugi hiina keelt. Teie meelest võivad need plastmassasjakesed väga hästi olla lihtsalt abstraktset laadi kaunistused või laste mänguasjad
Ütluse kontrueerimine. · Illokutiivne ütluse presenteerimine. · Perlokutiivne tagajärjed. Öeldi mingi informatsioon ja ma saan sellest aru, seega arusaamine on tagajärg. o Mõtted o Tunded o Teod Performatiivne lausung Ütluse eesmärk on kirjeldada olukorda maailmas. · Ei ole tõne ega vale · Ei kirjelda, vaid teostab. o ,,Palun vabandust!" o ,,Võtan su vabandus vastu" o ,,Mine!" John Searle (1932- ) Ta on filosoof. Ta lähtub sellest, et klassikaline vastandus mateeria vs keha/vaim on probleemi vale asetus. Teadvus ei ole kehast eraldi ja kui räägime teadvusest, siis meil pole muud teadvust kui inimteadvus. Teadvus on kontsentreeritud ajus. Ta nimetab oma filosoofiat bioloogiliseks naturalismiks. Kas masin võib mõelda? mis on mõtlemine? Alan Turingi test ja ,,Hiina tuba" kui kellegagi kirja teel suhelda ja ei suuda ühegi
Kes (Who) (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka ütleb mida (Says What) tegelikkuse mis kanali kaudu (In Which kujundaja. Channel) Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja kellele (To Whom) John Searle. millise efektiga? (With what Kõnetegu(akt) effect?) jaguneb Austinil kolmeks dimensiooniks või küljeks: Lasswelli kujutluses on kommunikatsioon mitte ainult · Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui rääkima, lineaarne, vestlema) kõneakt vaid ka juhitav ja kontrollile alluv protsess.
Kui testija ei tee vahet, kumb partner on arvuti ja kumb inimene, on arvuti testi läbinud Hiina Ruum- Ruumis asub inimene, kes ei oska hiina keelt. Talle antakse sisendina hiinakeelne küsimus. Inimene saab kasutada sõnastikke, teatmekirjandust, mehaanilisi reegleid jne, mille abil ta teisendab küsimuse vastuseks ning väljastab selle. Ilmselt ei saa selline inimene sisendist ega väljundist aru ega oska hiina keelt, kuid väljastpoolt vaadates näib seda siiski mõistvat. Searle väidab, et Turingi testi puhul on olukord analoogiline: arvuti vaid näib mõtlemisvõimeline, tegelikult seda aga siiski ei ole 6. Captcha? Mis ühist on sellel Turingi testiga? acronym for "Completely Automated Public Turing test to tell Computers and Humans Apart" 7. Mis on intelligentsete süsteemide loomise aluseks? Kas intelligentsete süsteemidega on eetiline tegemist teha? Loomise aluseks on: inimlik huvi, vajadused ja erinevate teadus- ja
Heideggeril on alguses olemas seade, seejärel hakatakse see käima panema. Inimene mõtleb endale vajaliku seadme välja ja hakkab mõtlema, kuidas saaks looduse selle heaks tööle panna. Ta leidis, et aatompomm lõhkes Parmenidese teostes. Elea koolkonnast sai alguse ohtlik mõtteviis, mis on alates Uusaja algusest juba juurdunud. Inimene teeb seda, mis talle vaja on. Heidegger arvab, et tuleks toetuda Herakleitose saamise-filosoofiale. JOHN SEARLI HIINA TOA ARGUMENT. John Searle koostas selle idee kritiseerimiseks Hiina toa argumendi. Ta kirjeldas järgmist olukorda Oletame, et olete suletud akendeta tuppa ja välismaailmast heliliselt isoleeritud. Teie jalge ees on suur korv plastmassist hiina tähtedega. Teil endal pole küll aimugi, et need on hiina tähed, kuna te ei oska põrmugi hiina keelt. Teie meelest võivad need plastmassasjakesed väga hästi olla lihtsalt abstraktset laadi kaunistused või laste mänguasjad
Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk.
Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk.
,Dennetti materialism. Dualism: tunnistavad keha ja vaimu. Interaktsionism (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Okasionalism (Malebranche) kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab.Parallelism (Leibniz) keha ja vaimon seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n.ö."jumalikud kellad" ,Epifenomenalism (Huxley) kehalised protsessid põhjustavad vaimseid,Subjektiivse valdkonna kaitsjad (Nagel, Searle) teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Dualistlik interaktsionism- keha ja vaim mõjutavad teineteist. Biheiviorism- taandas kõik vaimuseisundid käitumisele, käitumise jälgimine sünnist surmani. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus: olla teadvusel, mõtelda. Solipsism: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus
ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Keele analüüsimine eesmärgiga pakkuda välja ideaalne keelekasutus, mis aitaks maailma täpselt kirjeldada. Frege oli kaasaegse loogika looja. Nimi ehk määratud kirjeldus (Benedictus XVI ehk praegune rooma paavst). 23 Kuna keegi ei ole suutnud näidata/tõestada, et Jumal on olemas, siis on tegemist ebakorrektse keelekasutusega. Tähendus osutus (Koidutäht/Ehatäht). 24 John Searle'i hiina toa argument John Searle koostas selle idee kritiseerimiseks Hiina toa argumendi. Ta kirjeldas järgmist olukorda Oletame, et olete suletud akendeta tuppa ja välismaailmast heliliselt isoleeritud. Teie jalge ees on suur korv plastmassist hiina tähtedega. Teil endal pole küll aimugi, et need on hiina tähed, kuna te ei oska põrmugi hiina keelt. Teie meelest võivad need plastmassasjakesed väga hästi olla lihtsalt abstraktset laadi kaunistused või laste mänguasjad
• Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. • Kui on abstraheerutud kasutajast ja analüüsitakse ainult väljendi vastavust maailmale, on tegemist semantikaga. • Kui abstraheerutakse ka maailmast ja tegeldakse ainult märkide omavaheliste suhetega, on tegemist süntaksiga. • 20. sajandi esimesel poolel oli tähenduse uurimises keskel kohal tõeväärtussemantika • Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti – lausungi (mitte lause) tähendusest , – esitusest (performance) mitte struktuurist (competence) , – õnnestumisest mitte tõesusest. • Pragmaatika uurib seda, mis on lausungite tähendus konkreetses kontekstis ja kuidas see keele abil saavutatakse. Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda võib? Pragmaatika põhivaldkonnad:
a) referentsi probleemid (kuidas tegelikult toimub viitamine?) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star. Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja implikatuuriteooria (Grice) olid reaktsioon tõeväärtusteooriale. Põhilähenemine Chomskylik. Diskursuseanalüüs Hõlmab kogu tekstide hulka, mis ühiskonnas käibel on; mitme osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs) Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele
samased. Keel ei kirjelda tegelikkust. (Saussure.) Seega ütleb Saussure, et me jagame maailma keele abil meelevaldsetesse kategooriatesse. Meie meelelise maailma objektid ei eksisteeri väljaspool meid valmina ja samal kujul, nagu nad on meie kujutluses. Keel ei peegelda olemasolevat reaalsust, vaid annab tegelikkuse käsitusele ainult teatud raami ja struktuuri. On olemas keelestruktuur, märkijad ja märgitavad ning tähendus tekib neis. Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle on toonud esile, et keel pole pelgalt väljendusvahend. "Hiline" Wittgenstein märgib et keele tähendus sõltub selle tegelikust kasutusest. Iga-päevane keelekasutus on reeglitele tuginev keelemäng, inimesed järgivad reegleid, et keele abil tegutseda. Kuigi Austini ja Searle'i kõneaktiteooria detailid on iseenesest huvitavad, on olulisim järeldus, et sõnadel on tagajärjed. Keel on niisiis tegelikkuse
Lennukeid valmistav firma Ling-Temco-Vought (LTV) eelistas konkursil Goodrichi firmat, kuna ta pakkus välja neljakettalist pidurit varem kasutusel olnud viiekettalise asemel. 17.12.15 77 See idee oli loomulikult tõsine läbimurre, kuna ratas muutuks kompaktsemaks ja kergemaks, kui varem kasutusel olnud viiekettalise piduri puhul, mis on eriliseks eeliseks hävituslennukitel. Noor insener Searle Lawson pandi läbi viima atestatsiooni katseid uute piduritega ja Kermit Vandivier – vastavat aruannet kirjutama. Katsete käigus stendil selgus, et temperatuurid ulatasid 1100 C ja kettad hakkasid sulama. Goodrichi juhtkond lootis sobiva pidurimaterjali leidmisel probleemi lahendada. Kuid tähtaeg lähenes, lahendust aga ei olnud. 17.12.15 78 Vandivieri sõnul peale 13 ebaõnnestunud katset Vandivierit
Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine „Tere...“ * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus. Peas lood selle lause. * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine, see väljaütlemise akt ise. * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib
Propositsioon lisatähendus, mida antud lause eeldab, nt mul olevat pastakas Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et mingil lausel oleks mõte (lause eitus säilitab presupositsiooni). 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. * Pragmaatika tegeleb koomiksite ja anekdootidega (minimaalne kogus tähendust) Pragmaatika põhivaldkonnad: * kõneaktiteooria e kõneteooria (Austin, Searle) o kõneakt e kõnetegu o teatud grupid: informatsiooni edastamine, direktiivid (küsimused, palved, käsud), tähtsad laused (,,I do" kirikus), mis muudavad väga palju maailmas * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice) o kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus o eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd o kvaliteedimaksiim ,,Räägi tõtt
uurimine 89. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. Kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Austin, SEARLE) Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu /negatiivne ja positiivne viisakus 90. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad - keeleelement, mida kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti
kõik tähendus) semeem - sõna üks denotasioon (tähendus) pragmaatika semantika ja pragmaatika vahekorrast semantika : mida X tähendab? süsteemitähendus, konteksitvaba tähendus pragmaatika : mida X öelda tahab? kontekstiline töhendus; pragmaatika käsitleb tähenduse neid aspekte, mis on seotud teate produtseerimise ja selle mõistmisega aga : polüseemsete sõnade tähendused - kuidas on võimalik piiri tõmmata? pragmaatika teooriatest - kõneaktiteooria 1960 aastatel - austin ja searle (pragmaatika kui keeleteaduse haru) pragmaatika "siin on palav" -kõneakt; illokutiivsed jõud (~ülesanded, mida lausingiga mingid olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve. -grice koostööprintsiibid e suhtlusmaksiimid (koostöö, kvantiteet, kvaliteet, relevantsus, meetod (selgus) -viisakusprintsiip : minapilt e nägu -negatiivne ja positiivne viisakus deiksis - mina, sina, see, too jne kõneakt e tegu - suhtouses tekkiv terviktegu, mille kõnelja rääkides
) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star. Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja implikatuuriteooria (Grice) olid reaktsioon tõeväärtusteooriale. Põhilähenemine Chomskylik. Diskursuseanalüüs Hõlmab kogu tekstide hulka, mis ühiskonnas käibel on; mitme osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs) Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele
Seejuures arvab kõneleja, et väljendi vastuvõtja saab pragmaatilisest mõttest aru ning reageerib just nimelt sellele, mitte väljendi otsesele semantilisele sisule. Pragmaatikas kirjeldatakse vaadeldavat tüüpi suhtlusregulaarsusi nn kommunikatiivsete printsiipidena. 30. Kõneaktide teooria - John Langshaw Austin visandas 1950ndatel kõneaktide teooria, mida hiljem täpsustasid ja arendasid edasi John Searle ("Speech acts"; 1969), Paul Grice, Peter Strawson, William Alston jt. Austini kõnelemisteooria rõhutab varem mitte tõsiselt võetud asjaolu, et kõnelemine on alati ka tegevus ning on alati sõltuv konkreetsest olukorrast. See teooria mõjutas analüütilist keelefilosoofiat ja keeleteadust tugevalt, sest kõnetegude (performatiivsete kõneaktide) olemasolu heitis uut valgust kommunikatsioonile ning keele toimimisele. Performatiivne kõneakt on näiteks: "Käesolevaga
veel keegi suutnud üles kirjutada ja nii on üles kirjutamata ka vaimuseisundite funktsionaalsed definitsioonid. Kuid kas implitsiitse teooria eksplitseerimine on üldse võimalik? Kas on põhimõtteliselt võimalik täita lünki nendes funktsionaalsetes määratlustes? Kaalutlusi funktsionalismi vastu. Holism; Liberalism: funktsionalismist järeldub, et vaimuseisundid on ka neil entiteetidel, millel neid ei tohiks olla; Kogemuslikud kvaliteedid: funktsionalism ei hõlma kogemusi; Searle’i Hiina toa argument: funktsionalism ei hõlma arusaamist Holism. Funktsionalism määratleb vaimuseisundid holistlikult läbi nende seoste sisendite, väljundite ja teiste seisunditega (funktsionaalse võrgustiku). Subjekti vaimuseisundis olemine seisneb siis selles, et leiduvad teatud viisil üksteisega võrgustikku seotud seisundid; subjekt on nimetatud võrgustiku seisundis; võrgustikus antud seostest piisab vaimuseisundi määratlemiseks. Probleem: holism muudab vaimuseisundi
Mitte ja suguline paljunemine Maailmapoliitiline sündmus maailma poliitilised sündmused Tahvel selja taga Senat ei ole Trumpi seljataga Ta on kahevahel, mida teha. Kasvas range õpetaja käe all. Minujaoks pole vahet.... Sõnajärg ja tähendus Sada kaks (Lingvistiline) pragmaatika Kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Austin 1962), Searle 60 panid kirja selle teooria) sellel on terviklik suhtluseesmärk. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus ,,Auto ei lähe käima." see võib olla palve, ettepanek, käsk, küsimus, teade. Viisakusstrateegiad Brown & Levinson: Politeness, 1987 Pragmaartika Kõneakt Implikaturr Kooperatiivsus Kvanditeedimaksiim Kvaliteedimaksiim
Tõefraasil on stilistiline, üldistav, kinnitav ja väljenduslik otstarve. stilistiline jms – rõhutav, stilistiline, süntaktiline üldistamine – ühele lausele omistatuna on tõefraas üleliigne, aga on vajalik lause puhul, mis pole antud. kõik, mida Newton ütles, oli tõene ei ole sama mis kõik, mida Newton ütles. kinnitamine ja nõustumine väljenduslik – funkstioneerib üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana. Kriitikat: - Hüpoteetilised otsustused: Geach ja Searle eristasid hüpoteetilisi ja kategoorilisi otsustusi. Hüpoteetilistes otsustustes ei ole sõnal „tõene“ kinnitavat rolli. (Kui p on tõene, siis q). - Tõde kui väärtus: Wright: deflatsionist seisab vastakuti dilemmaga. Kui väidab, et tõde pole midagi tähtsat, siis see ei seleta, miks me tõest lugu peame. Kui seletaks, satuks samadele tõeteooria radadele, mida juba kaua aega käidud on. 5. loeng TEADMINE – Sissejuhatus tunnetusteooriasse
seda ise teadvustamata. Erandi võivad moodustada esimesed kohtumised ja nn. pimekohtumised (kus konteksti ei suudeta haarata). Mõnede sotsiolingvistide uurimustes on olulisel kohal suhtlemise mittekeelelised elemendid. Siia kuuluvad sõnatu suhtlemise ja paralingvistilise suhtlemise aspektid, sealhulgas prokseemika, mis uurib isikuruumi ja mitmed teised valdkonnad. Kõneaktid Keelekasutuse üheks aspektiks on keelekasutuse korral taotletavad eesmärgid. Kõneaktide kategooriad Filosoof Searle (1975) esitas kõneaktide teooria, mis püstitab küsimuse, mida kõnega saavutada saab. Searle järgi jaotuvad kõik kõneaktid oma eesmärkide alusel viide põhikategooriasse. Kõneaktid Kõneakt Kirjeldus Näited Esindav kõne Kõneakt, mille kaudu inimene "Nagu termomeetri näidust näha, on täna väljas 5 edastab ettekujutust, et antud kraadi külma."
Helen jõuab arvamusele, et sajab. Näide mittekeelelisest suhtlusest: agent annab konspiratiivkorteri ohutusest teada lillepotiga aknal. Aknale lillepoti asetamine (kas kommunikatiivse kavatsusega või ilma selleta) on lokutsionaarne akt. Kui agent paneb lillepoti aknale, et anda signaal, siis ta teostab illukutsionaarse akti. Kui külastaja näeb lillepotti ja tuvastab, et ohtu ei ole, siis on tegemist perlokutsionaarse aktiga. Kõneaktide klassifikatsioon (J. Searle 1979) representatiivsed - rääkija võtab vastutuse väljendatava väite tõesuse eest; informeerima, eitama, jaatama, kinnitama direktiivsed - rääkija püüab mõjutada kellegi kavatsusi ja käitumist; nõudma, käskima, kutsuma, küsima, paluma /Kommarid ahju!/ komissiivsed - rääkija võtab vastutuse mingi tulevase akti eest; kohustuma, lubama /Kommarid ahju!/
Spordireeglitest kitsamalt ja üldse reeglite tähtsusest inimese käitumise reguleerimisel on kirjutanud mitmed sotsiaalteadlased. Spordisotsioloogia seisukohast vôib reegleid môista kui sotsiaalset kokkulepet (Digel ,1995). Selgitamaks, kuidas reeglid määratlevad inimtegevust, on vajalik reeglite tüpiseeriminet, mis omakorda aitab môista spordireeglite täpsemat tähendust. 3. Reeglite diferentseerimine. Searle (1971) kohaselt omavad reeglid väga erinevaid funktsioone meie tegevuse suhtes. Reegleid, mis määravad ära sportliku tegevuse sooritamise vormi, nimetas ta "määravateks" reegliteks (n: kuulitôuget tohib sooritada ainult ühe käega). Sooritades sportliku tegevust reeglite vastaselt sooritust ei arvestata. Määravate reeglite teiseks funktsiooniks on see, et nad reguleerivad tegevust.
Malayan archipelago, Siam, Pegu, and Burmah, all the cats have truncated tails about half the proper length, often with a sort of knot at the end." Tailless and cats have occurred periodically through random mutation. They have been reported in Bosnia, Burma, China, Crimea, Java, Malaya, Denmark, Nova Scotia and Thailand though some of these will have been bobtails. Bobtail cats occur throughout Asia and into Russia, with more recent mutations occurring in the USA. In a 1949 study, Searle found no kinked tails in London cats. He studied Singapore's cats in 1959 and eventually concluded that stubby-tailed cats were common in Singapore, but in general was rare in Europe except for the Manx breed where the tail was often completely absent. The Manx and the Asian bobtails are due to different mutations. Research indicates that the “tailless gene” has 4 alleles i.e. there are four different versions of the same gene. The Manx breed is based
2. Okasionalism ( kooskõlalised vaimsed ja kehalised nähtused, mida Jumal kooskõlastab ), Malebranche. 3. Parallelism ( keha ja vaimu mittepõhjuslikune seos, mis on juba algusest peale nö. ,,sünkroniseeritud" ), Leibniz. 4. Epifenomenalism ( vaimsete protsesside põhjustajateks on kehalised protsessid ), Huxley. 5. Subjektiivsuse valdkond ( vaimseid omadusi ja aspekte ei ole võimalik taandada kirjeldusteks, mis on materiaalne ), Nagel, Searle. Nüüdisaegne psühholoogia teadus on veendunud, et teadvus ja psüühika ei eksisteeri ilma ajuta. Sellest annab meile tunnistust näiteks T. Bachmanni ja R. Maruste õpik ,,Psühholoogia alused", kus on kirjas järgmine tekst: ,,Teadusmaailmas on üldtunnustatud väited selle kohta, et aju on psüühika materiaalne alus, psüühika on aju funktsioon ja füsioloogiline on esmane ning psüühiline sellest tulenev
2. Okasionalism ( kooskõlalised vaimsed ja kehalised nähtused, mida Jumal kooskõlastab ), Malebranche. 3. Parallelism ( keha ja vaimu mittepõhjuslikune seos, mis on juba algusest peale nö. „sünkroniseeritud“ ), Leibniz. 4. Epifenomenalism ( vaimsete protsesside põhjustajateks on kehalised protsessid ), Huxley. 5. Subjektiivsuse valdkond ( vaimseid omadusi ja aspekte ei ole võimalik taandada kirjeldusteks, mis on materiaalne ), Nagel, Searle. Nüüdisaegne psühholoogia teadus on veendunud, et teadvus ja psüühika ei eksisteeri ilma ajuta. Sellest annab meile tunnistust näiteks T. Bachmanni ja R. Maruste õpik „Psühholoogia alused“, kus on kirjas järgmine tekst: „Teadusmaailmas on üldtunnustatud väited selle kohta, et aju on psüühika materiaalne alus, psüühika on aju funktsioon ja füsioloogiline on esmane ning psüühiline sellest tulenev
annaabi.ee 
