Silm Silm on nägemiselund.Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silm...
Silm Õp: 52-54 Tv: 46-49 Silm on koondav optiline süsteem. · Silma lahutusvõimeks nimetatakse väikseimat vahet kahe punkti vahel, mida inimsilm on veel võimeline eristama. · Inimsilmale jäävad märkamatuks osakesed, mis on väiksemad kui silma lahutusvõime. Harilikult loetakse inimsilma lahutusvõimeks 0,2 mm. See tähendab, et inimsilm on suuteline nägema objekte, mis on suuremad kui 0,2 mm. Silma siseehitus · Silmaava ülesandeks on reguleerida silma langevad valguse hulka. Kui valguskiired on liiga eredad, siis silmaava aheneb ning hämaras silmaava laieneb. · Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev kaksikkumer keha, mida hoiab paigal ripslihas. · kord kumeramaks, kord lamedamaks. Läätse ülesandeks on teda läbivate valguskiirte murdmine, nii et need koonduksid ühte punkti.
Kunsti Ajalugu Kunsti Algus Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 1 4 0 0 0 - 1 0 0 0 0 e . K r. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 4 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Kunst tekkis religioonist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esi-ema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sa...
ERINEVA INTENSIIVSUSEGA LIITES VÕIB SAADA KÕIKVÕIMALIKU VÄRVIGA VALGUSI, KAASA ARVATUD VALGET VALGUST. INIMESE VÄRVUSAISTING SÕLTUB KÕIGEPEALT TEMA SILMA VÕIMEST ERISTADA KÕIKI VÄRVE. OSADEL INIMESTEST VÕIB ESINEDA OSALINE VÄRVIPIMEDUS (EI ERISTA MÕNDA VÄRVI-NÄITEKS SAGELI PUNAST JA ROHELIST). VÕIB ESINEDA KA TÄIELIK VÄRVIPIMEDUS, KUI MAAILMA NÄHAKSE MUSTA-HALLI JA VALGENA. INIMSILM ON KÕIGE TUNDLIKUM ROHELISELE VALGUSE. INFRAVALGUST INIMSILM EI NÄE, KUID OMA KEHA PINNAGA ME TAJUME SEDA SOOJUSKIIRGUSENA. INFRAVALGUSEL ON TUGEV KUIVATAV TOIME. ULTRAVALGUST INIMENE SAMUTI EI NÄE, KUID NEIL ON TUGEV KEEMILINE TOIME. TÄNU ULTRAVALGUSELE ME PÄEVITAME JA NAHA ALLA TEKIB KAITSEV PIGMENDI KIHT. ULTRAVALGUST SAAB KASUTADA BAKTERITE HÄVITAMISEKS JA SUURES KOGUSES ON SEE KIIRGUS (NAHALE JA SILMADELE) OHTLIK. NÄITEKS PUNASES, PIMIKULAMBI VALGUSES PAISTAVAD ROHELISED PINNAD MUSTANA KUNA ROHELINE NEELAB PUNAST VALGUST JA TAGASI POLE MIDAGI
a. avastas nähtuse iseenda juures. Värvipimedus tehakse kindlaks spetsiaalsete tabelite abil. Valguse mõju silmale ehk valgusaistingu tugevus oleneb suuresti lainepikkusest. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. Silma tundlikkus väheneb nii punases kui violetses piirkonnas. Inimsilma tundlikkuse kõver. Vertikaalteljel on suurus v, mis näitab, kui tugeva valgusaistingu teikitab silmas valgus lainepikkusega , kui intensiivsus on alati ühesugune. Jooniselt on näha, et inimsilm ei reageeri lühematele lainetele, kui on violetsel valgusel (ultravalgus), ja pikematele lainetele, kui on punasel valgusel (ultravalgus). Enamiku loomade silmade valgustundlikkus asub samas lainepikkuste vahemikus kui inimeselgi. Suurem osa putukaid ei näe punast valgust, seevastu näevad nad ultravalgust.
valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suhteline õhuniiskusest ja materjali niiskussisaldusest. 1. MIS ON HALLITUSSEEN JA KUS VÕIB TEDA LEIDA? Hallitusseened on mikroseened, mis moodustavad kolooniaid, mida inimsilm eristab täpikestena või ühtlaselt jaotatud tumeda kihina. Hallitusseente kasvu põhjustavad: niiske keskkond, soe temperatuur ja orgaanilised ained. Seega ei saagi näha mikro- ehk hallitusseeni ühekaupa, vaid alles siis, kui seened on koondunud kolooniaks. Mõnikord jäävad ka kolooniad märkamatuks, sest hallitusseened on leidnud sobiva koha paljunemiseks: toanurka paigutatud kapi taha, kiviplaatidesse, krohvi sisse, vaipadessse, laeplaatidessse või
Pime auk Tänapäeval ei ole enam palju kohti jäänud, kuhu inimsilm ei ulatuks. Ka kõige pimedamad koopad üksikutel saartel on risti-põiki läbi uuritud. Aga võib leiduda kõledaid mahajäetud või silmale nähtamatuks jäänud paiku, kuhu ei ole inimene oma jalga teab kui kaua tõstnud. Ühes väikelinna koolimajas on just seesugune paik, näotu, pime, räpane. Sinna jõudmiseks tuleb avada uks, surudes oma sõrmedega ukselinki, mis on sadade inimkäte puudutustest rasvane. Seejärel sisene kõledasse kajavasse, kuid avarasse ruumi, mille
Miks? Õlivärvide segamisel värvused lahutuvad, sest näiteks punase värvuse korral me eemaldame (lahutame) valgest valgusest kõik teised värvused peale punase, sest ainult punane valgus peegeldub ja teised neelduvad. Kui segame juurde rohelist värvainet, siis eemaldame kõik teised värvused peale rohelise, seega ka punase ja sinise. Sinise värvi lisamisega eemaldame punase ja rohelise. See- 11 ga oleme eemaldanud kõik värvused, millele inimsilm reageerib ja tulemuseks ongi must värvus 2.Milliseid võimalusi on veel erinevat värvi valguste segamiseks peale valgusfi ltrite ja valge ekraani kasutamise? Värvuste segamiseks kasutatakse kettaid, mille erinevad sektorid on eri värvi. Kui selline ketas pöörlema panna, siis värvusaistingud meie silmas liituvad ja tekib mulje värvuste liitumisest. Sama võtet saab realiseerida veel mitmel viisil. Näiteks värvida märkmiku lehed eri värvidega ja siis lehti
NÄHTAVUSHORISONDID Nähtavushorisont on piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Nähtavushorisonte on nii sisemisi kui välimisi, kahjuks eristab inimsilm ainult välist nähtavushorisonti ja sisemine jääb meile tajumatuks ja nähtamatuks. Oma välimist nähtavushorisonti tajun ma üpris hästi. Näiteks toon veetilga, mis on tuntav ja oma silmaga nähtav. Veetilgad on väikesed ja mitu veetilka koos moodustuvad veeloigu. Mida rohkem koguneb veetilku, seda suuremaks loik muutub. Lõpuks, kui veepiisku on väga suures koguses, moodustub lausa meri või isegi ookean. Ookean on minu nähtavushorisondi piir ja sellega lõppeb minu välimine
Meeled, aju ja närvid Meeled ütlevad sulle, mis sinu ümber maailmas toimub. Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid. Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks. Kuidas silmad näevad? Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ). Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks. Kuidas kõrv kuuleb? Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeelek...
1. Inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele lainepikkusega 555 nm. 2. Valguslaine üldomadused: 1) on ristlaine 2) levib vaakumis 300000km/s 3)Lainepikkusest sõltub valguse värvus 4) koosneb elektri- ja magnetväljast 3. Silm on tundlik elektrivälja suhtes. 4. Valguse difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained kanduvad tõkete taha. 5. valguse difraktsioon tekib, kui pilu või takistuse mõõtmed on väiksemad või võrreldavad valguse lainepikkusega. 6. valguse difraktsiooni põhjustavad koherentsed lained. 7. Valguslained tugevdavad üksteist, kui liituvad samas faasis olevad lained. 8. Valguslained nõrgendavad üksteist, kui kui liituvad vastandfaasis olevad lained. 9. Miks me suurte avade korral ei näe difraktslooni? Kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis difraktsioon on tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. 10. Miks ei saa aatomid kiirata pidevalt? Sest kiirgu...
14. -Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. -valguslaine on ristlaine. -valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. -valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali just elektriväli -valguslaine elektri- ja magnetvälja muutused toimuvad samas faasis. -valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis jääb vahemikku 380-760nm. 19. -kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. -põhivärvused on punane, roheline ja sinine. -valge valgus on Päikese valgus. -inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. -Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. -inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. 22. -infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. -infravalgust nim ka soojuskiirguseks. ...
1. Iseloomusta valguslainet. Koosnev teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast (need muutuvad ajas sinusoidaalselt, muutused toimuvad ühes faasis), mis levivad ruumis. Valguseks nim. inimsilmale nähtavaid elektromagnetlaineid(levivad silmas kiirusega 300 000km/s), mis jäävad vahemikku 380 kuni 760 nm ning levivad valguse kiirusega ja sirgjooneliselt. Valguslaine koosneb valgusosakeste voost. 2. Millised on valguslainet iseloomustavad suurused? v = f x A = A/ / T f=c/A v/c = laine kiirus (m/s) f = laine sagedus (Hz) A = lainepikkus (nm) T = laineperiood (s) I=kxE I = valguse intensiivsus k = võrdetegur (tabelist) E = keskväärtus (keskmine elektrivälja tugevus) 3. Kuidas on lainepikkus seotud värvusega? Kui valguse lainepikkus ohus jääb vahemikku 380-760 nm näeb inimene valgust ja värve, muidu mitte. Erineva lainepikkusega valguslaine...
0...) - helkivad ööpilved 4. TERMOSFÄÄR: - 80-85 km ... 1000 km - temperatuur tõuseb, sest õhumolekule pmslt pole - läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks - VIRMALISED Päikese tuul 1 * päikesekiirgus elektromagnetlaineline lainetus. * ultraviolettkiirgus põhjustab päevitust, vähesel määral kasulik, muidu põhjustab nahavähki * infrapunakiirgus kannab edasi soojust. inimsilm ei näe * albeedo aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega (nt tumedalt, niiskelt pinnalt peegeldub väga vähe tagasi albeedo on väga väike) Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: - Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub
formaati (mitu korda on sensor väiksem kui 35mm nega pildiala). Levinult u 1,5 (aga on ka 1,3 jne...) Sellega tuleb läbi korrutada objektiivide fookuskaugused, et saada reaalseid fookuskaugusi oma sensori jaoks 2|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 3) Millist objektiivi loetakse nö normaalobjektiiviks? - objektiivi, mille vaatenurk on sarnane sellega, mida näeb inimsilm EHK mis jääb vahemikku ~45°-57° - 35mm = 50mm (diagonaal on 43,3mm) - keskformaat = 80mm (diagonaal on 83,9 mm) - laiformaat = 180mm (või 150mm, sõltuvalt formaadist) (diagonaal on 162,6 mm) 4) Mis oleks ligikaudne normaalobjektiiv 35mm ekvivalendina, kui kaamera kaadrikordaja on 1,6? - 35mm x 1,6 = ~ 56mm 5) Esimesed elektroonilised pildisalvestusseadmed leiutati 70-aastatel.
taustvalgus läbi või mitte. Lihtsalt öeldes toimib vedelkristall kui lüliti, mis võimaldab muuta seda, palju selle konkreetse punti kohal taustvalgus läbi paistab. Kui nüüd arvestada, et iga värvi puhul on võimalik määrata, kas ja kui palju selle värvifiltri koha pealt taustvalgus läbi paistab, siis on võimalik erinevate punase-rohelise-sinise kombinatsiooniga tekitada 16 miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024×768×3 ehk siis 2 359 296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024×768 punkti). Iga sellise punktikese ,,lülitamiseks" läheb vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistoreid, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid.
Teisiti öelduna: kui footon peatatakse, siis muutub ta millekski muuks, tema energia muutub mõneks teiseks energialiigiks. Valguse kvantiseloom ilmneb selgemalt valguse kiirgumisel (tekkimisel) ja neeldumisel (kadumisel). Laineline olemus tuleb esile peamiselt valguse levimisel. 34. Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380– 700 nanomeetrit. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. Valgus koosneb ka footonitest ja footon on elementaarosake, mis vahendab elektromagnetilist vastastikmõju. Enamasti tähendab see, et elektriliselt laetudkehad vahetavad omavahel virtuaalseid footoneid. Näiteks positiivselt laetud aatomituum ja negatiivselt laetud aatomielektronkate mõjutavad teineteist virtuaalsete footonitega. 35. Millest sõltub valguse värvus?
Valguslaine koosneb elektriväljast ja magnetväljast. Mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad teineteise suhtes risti, mis omakorda tähendab, et valguslaine on ristlaine. Lainepikkus näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti, näiteks naabermaksimumi vahel. Nagu juba eelnevalt mainitud, nimetatakse valguseks elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380...760 nm. Lühemaid ja pikemaid laineid inimsilm ei näe. Laineperiood, mille tähiseks on T, näitab aega, mis kulub E-vektoril ühe täisvõnke tegemiseks. Ühe perioodi kestel läbib laine teepikkuse, mis on võrdne lainepikkusega. Lainepikkusest ning laineperioodist vähemtähtsamad pole ka laine sagedus ja faas. Laine sagedus f näitab, mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus ning faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. Valguslaine faasiks on siinusfunktsiooni argument.
taustvalgus läbi või mitte. Lihtsalt öeldes toimib vedelkristall kui lüliti, mis võimaldab muuta seda, palju selle konkreetse punti kohal taustvalgus läbi paistab. Kui nüüd arvestada, et iga värvi puhul on võimalik määrata, kas ja kui palju selle värvifiltri koha pealt taustvalgus läbi paistab, siis on võimalik erinevate punase-rohelise-sinise kombinatsiooniga tekitada 16 miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024×768×3 ehk siis 2 359 296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024×768 punkti). Iga sellise punktikese „lülitamiseks" läheb vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistoreid, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid.
Tekstuurigradient- suuremal vaatekaugusel olevate pinnaosade projektsiooni detailide tihenemine, mille põhjal vaatleja hindab esemete kaugust. Samuti on kaugemal asuvad asuvad objektid paksemast õhukihist tingituna sinakama tooniga. Sügavustunnused erinevad mõju poolest. Disparaatsus, kattumine, liikumisparallaks on ehk mõjusamad. Erinevate tunnuste kombineerimine tagab sügavustaju täpsuse. · Värv. Inimsilm eristab mitut miljonit värvivarjundit, mis erinevad tooni, heleduse-tumeduse ja küllastatuse poolest. Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendigaretseptorrakkude tüüpi, igaüks maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes. Sõltuvalt pigmendist neelavad retseptorrakud enam kas 419(sinine või violetne värviaisting), 531(rohelise või kollakasrohelise värvi aisting) või
millised on sõnumiga seotud tähendused ja emotsioonid ning seejärel leida värv, mis seda sõnumit paremini esile tooks. Enamlevinud tähendused ja assotsiatsioonid: Must on väga mitmekesine. Kurjus ja kõik paha. Luksus ja peensus. Jõud. Valge sümboliseerib puhtust, steriilsust, ka jahedust. Sarnaselt musta värviga võib ka valge olla luksuslik ja peen. Punane värv on domineeriv ja agressiivne, peegeldab elujõudu. Kuna inimsilm on arenenud punast värvi hästi märkama, on seda hea kasutada tähelepanu saamiseks. Sinine on erinevate küsitluste järgi populaarseim lemmikvärv (eriti meeste hulgas). See on rahulik, ratsionaalne, külm, ametlik. See on hea värv autoriteetsuse ja ametliku ärisuhtluse kommunikeerimiseks. Roheline nagu öeldud on rahulikkus ja looduslähedus. Hiinas ja Prantsusmaal aga väidetavalt seostuvad sellega negatiivsed asjad.
Sisukord 1. Must keha üldmõistena.................................................lk 1-3 2. Absoluutselt must keha.................................................lk 4-5 3. Absoluutselt musta keha mudel.......................................lk 6 4. Musta keha kiirgus......................................................lk 7-8 Kasutatud materjalid: ENE, Internet> neti.ee Mõiste must keha tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab soojuskiirgust. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must (siit ka mõiste must keha). Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama soojuskiirgust. Õigupoolest eraldavad kõik objektid soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem kui absoluutne null ehk -273,15 kraadi Celsiuse järgi, kuid ükski objekt ei kiirga soojust ideaalselt, vaid võtab vastu ja eraldab mõningaid valguse lai...
ehk monitorid, printerid, kõlarid. Monitorid · Monitoride tüüpideks on kas kineskoop (CRT) või vedelkristall LCD-TFT monitorid. · Suurust märgitakse tollides. Levinud on 17". · Kaadrisagedus ehk refresh rate (kineskoopidel soovitatav alates 85 Hz. 1Hz = 1 võnge sekundis) Monitori kaadrisagedust võib nimetada ka ekraanipildi värskendussageduseks, sest just selle sagedusega toimub kuva uuendamine. See peaks olema vähemalt 75 Hz, et inimsilm ei näeks ekraani vilkumist (virvendamist). Kaadrisagedus on seotud monitori lahutusvõimega. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väärtus väheneb. Näiteks, kui soovida kõrget lahutusvõimet 1280X1024, maksimaalne kaadrisagedus on 85- 90Hz, kui aga tahaks lahutusvõimeks 1600X1200, siis maksimaalne kaadrisagedus on ainult 75 80Hz. · Lahutusvõime ehk resolutsioon
Rastergraafika (raster graphics) Raalgraafika, mille puhul pilt koosneb ridade ja veergudena paiknevate pikslite massiivist. Vektorgraafika (vector graphics) kuva esitatakse vektorkogumina; graafilise teabe esitus objektihulgana. Rastergraafika pildi põhiparameetrid Resolutsioon/tihedus/eraldusvõime Resolutsiooni mõõtmise ühikuks on punktide arv tolli ehk dpi, dots per inch. Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures. Suurus pikslite arvuna Pildi suurus ekraanipikslite arvuna. Tavaliselt esitatakse see parameeter pildi küljepikkuste korrutisena, s.t kui pildi ühe külje pikkus on 80 pikselit ja teise külje pikkus 600 pikselit, siis suurus pikselite arvuna on 800x600. Värvisügavus Näitab seda, mittu bitti graafikamälu on vajalik ühe pikseli värvi kirjeldamiseks. · 1 bit-2 värvi · 2bit-4...
lahutusvõime ekraanikuva eristatuse aste, mida mõõdetakse pikselites (pildipunkt) rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väheneb. Näiteks kõrge lahutusvõime 1280x1024 punkti korral ei ületa maksimaalselt lubatav kaadrisagedus enamasti 85 90 Hz; 5. värvitoonide arv monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/valgest 16,6 miljoni värvitoonini (True Color ehk 24-bitine värv). Inimsilm eristab tegelikult tunduvalt vähem värvitoone; 6. kiirguskaitse monitori poolt kiiratava magnetvälja tugevuse piir, mille kohta on kehtestatud terve rida riiklikke standardeid; 7. punktisamm üksikute pildipunktide vahekaugus ekraanil, vahemikus 0,25 0,28 mm; 8. energiasääste energiasäästliku monitori tarbitav võimsus ei tohiks ületada 30 vatti (Energy Star markeering);
jalgadel. Punase värvi mõju, soositus ja tagamaad viivad meid tegelikult isegi ka inimkonna evolutsiooni loose, kus meie silmad arenesid märkama punast värvi väga hästi, kuna ellujäämiseks oli vaja korjata küpseid puuvilju, marju ja muud söögipoolist. Tänapäeval küll see vajadus pole enam elu ja surma küsimus, ent efekt meie silmadele on alles. Lisandunud on punase värvi sümboolsed ja kultuurilised tähendused. Kuna inimsilm on arenenud punast värvi hästi märkama, on seda hea kasutada tähelepanu saamiseks. Ka seksuaalse alatooniga veebilehtedel on sageli kasutatud punast ja musta, kuna sellel värvil on erootiline ja salapärane sõnum. Seega kui meie silmad on arenenud märkama punast värvi nii hästi, siis on kahtlemata hea mõte kasutada seda värvi oma reklaamkampaaniates (eriti kui see peab silma paistma teiste reklaamide seast), ettevõtte sümboolikas, logodes, kodulehe toonides
Kes kavandas kavandaja? 2. Nõrk analoogia 3. Kurjuse probleem 4. Ühistöö argument Klassikaline kriitik: David Hume (1711-76) 4 1. Kes kavandas universumi kavandaja (jumala)? • Kui kavandaja (“disainer”) lihtsalt “on”, siis miks ei võiks kogu universum (kosmos) lihtsalt olla? (Miks peaks arvama, et maailm on loodud?) 2. Nõrk analoogia • Argument toetub liiga nõrgale analoogiale looduslike ja tehisobjektide vahel. Ei ole üldsegi selge, et nt inimsilm on olulistes suhetes sarnane kellaga. Taskukell ja äratuskell on piisavalt sarnased, et järeldada, et mõlemad on tehtud kellassepa poolt. Kui öelda, et kell ja silm on sarnased, kuna mõlemad täidavad kindlat funktsiooni ja on keerulised, siis see on üsna hämar sarnasus. 3. Ühistöö argument • Argumendist ei piisa ühe unikaalse, kõikvõimsa, kõiketeadva Jumala eksisteerimise tõestamiseks. Argument ei tõesta monoteismi. Võib-olla on mitu
o Valge sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti (pulmakleidid), steriilsust (arstid), ka jahedust. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. Samas on see Aasias leinavärv. o Punane värv on domineeriv ja agressiivne. Kuna inimsilm on arenenud punast värvi hästi märkama, on seda hea kasutada tähelepanu saamiseks. Meie rahva mütoloogias on punast peetud elurõõmu ja uhkuse värviks. o Sinine on erinevate küsitluste järgi populaarseim lemmikvärv (eriti meeste hulgas). See on rahulikkuse ja harmoonia värv (helesinine). Tumesinine on ratsionaalne, külm, ametlik värv. See on hea värv autoriteetsuse ja ametliku ärisuhtluse kommunikatsiooniks. Eestis on sinine
Arvutianimatsioon (computer animation) on kunst luua liikuvaid pilte arvuti abil. Animatsioon (animation) on protsess, mille puhul iga filmi või video kaader luuakse eraldi kasutades selleks arvutigraafikat, fotografeerides joonistatud kujutisi või järjest muudetud mudeleid (näiteks savikujusid). Animatsiooni alusteooria on lihtne: kui üksteise järel näidatatavaid üksteisest pisut erinevaid kujutisi vahetatakse piisava kiirusega, siis inimsilm tajub seda liikumisena. Nähtus on seotud inimsilma omadusega "nähtut meeles pidada" (persistence of vision). Minimaalne pildi ehk kaadri vaheldumise sagedus, millest piisab sujuva liikumise tajumiseks keskmise inimene poolt on 16 kaadrit sekundis (frames per second ehk fps). Kinofilmides kasutatakse kiirust 24 kaadrit sekundis, mis tagab täielikult sujuva liikumise. Arvutianimatsiooni puhul kasutatakse sageli poolt kinofilmi kaadrisagedust, ehk siis 12 fps
8. Mida nimetatakse valguse lainepikkuseks, laine perioodiks ja sageduseks? 9. Kuidas arvutada valguslainete kiirust? 10. Mis ja kuidas määrab valguse intensiivsuse? 11. Milline on valguse lainepikkuste vahemik ja millised on äärmised värvused? 12. Nimeta vikerkaarevärvid. 13. Milliseid toone nimetatakse põhivärvusteks ja miks neid nii nimetatakse? 14. Millest sõltub inimese värvusaisting? 15. Milles seisneb värvipimedus? 16. Millise värvuse suhtes on inimsilm kõige tundlikum? 17. Mis iseloomustab infra- ja mis ultravalgust? 18. Mis toimub valgusega erinevat tooni pindadel või filtrites? 19. Mis on värvusfilter? 20. Mille poolest erineb must pind valgest pinnast? 21. Miks valget valgust nimetatakse liitvalguseks? 22. Milles seisneb valguse difraktsiooni nähtus? 23. Kuidas saaks valguse difraktsiooni jälgida? 24. Kuidas difraktsioonipilt ava suhtes asetub ja kuidas sõltub ava laiusest? 25
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menh...
fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb. MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR "NÄEB" ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha" läbi pilvkatte. MILLISEID VÕIMALUSI PAKUB KAUGSEIRE ANDMETE KOGUMISEL JA KAARTIDE TEGEMISEL? Võimaldab head ülevaadet. Nt meteoroloogilisi andmeid edastavad sateliidid näevad korraga miljonite ruutkilomeetrite suuruste tsüklonite pilvemustreid. Tagab hea detailsuse. Hea
Valguslaine elektri- ja magnetvälja muutused toimuvad samas faasis. Valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis jääb vahemikku 380- 760nm. Lk 18. Kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. Põhivärvused on punane, roheline ja sinine. Valge valgus on Päikese valgus. Inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. Inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. Lk 21. Infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Infravalgust nim ka soojuskiirguseks. Ultravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Ultravalgus on silmadele kahjulik. Lk 29. Valguse difraktsiooniks nim valguse sattumist varju piirkonda.Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.
palju selle värvifiltri koha pealt taustvalgus läbi paistab, siis on võimalik erinevate punase-rohelise-sinise kombinatsiooniga tekitada 16 miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024x768x3 ehk siis 2359296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024x768 punkti). Iga sellise punktikese ,,lülitamiseks" läheb meil vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor)
paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Eestis on alates 1992. aastast geodeetilise põhivõrgu koordinaatide arvutamise lähtepinnana kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80, mille parameetrid on järgmised a=6 378 137.0000m (pikem pooltelg) b=6 356 752.3141m (lühem pooltelg) f=1/298.257222101 (lapikus) Maakera lapikus f on nii väike, et joonisel mõõtusid õigesti näidates inimsilm ellipsit ringist ei eristaks. Ellipsoidi ja geoidi pind ei erine kusagil üle 100 meetri ja suuremas osas ületab harva 20 meetrit. Eestis on geoidi pind kõrgemal rahvusvahelise ellipsoidi GRS-80 pinnast keskmiselt 19 meetrit. KOORDINAATIDE SÜSTEEMID Koordinaatide abil määratakse punkti asukohta tasapinnal või ruumis. Tasapinnal on koordinaate kaks - x ja y, ruumis kolm - x, y, z, kus z on punkti kõrgus, mida tähistatakse ka H (h). Koordinaate võib klassifitseerida mitmeti
Konformsed projektsioonid - õigenurksed projektsioonid Ekvivalentsed projektsioonid - õigepindsed projektsioonid Konventsionaalsed projektsioonid - sobedad projektsioonid Projektsioonidest tulenevad moonutused jäetakse arvestamata ainult väikeseid alasi kaardistades. Üle 100 km2 piirkonna kaardistamisel tuleb aga juba koordinaatsüsteemidele ja projektsioonidele tähelepanu pöörata. Eesti kaardi puhul ilmneb projektsioonidest tulev moonutus eelkõige arvutustes, inimsilm märkab erinevust siis, kui kaks kaarti kokku panna. Moonutustest tulenevalt eristatakse väikesemõõtkavaliste kaartide korral peamõõtkava ja erimõõtkava. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Teistes kaarti punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem.
Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus - lained on kooskõlalised. 54. Kuidas tekib lainete mittekoherentsus? Mittekoherentsus on tingitud, kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. 55. Kuidas tekib valgus? Valgus tekib, kui ühinevad erinevates faasides lainejadad ja kui muutuvad lainejadad, siis muutuvad ka lainete liitumise tulemus, kuid interferentsis muutuvad nad sellises tempos, et inimsilm ei suuda neid eristada ning tulemuseks on , et me näeme valgustatud pilti, mitte interferentsioonipilti. 56. Milliseid valguslaineid kiirgab laser? Laser kiirgab koherentseid valguslaineid 57. Mis on suured kaugused optikas? Optikas on suured kaugused sellised, mis on palju suuremad valguse lainepikkusest. 58. Millal võib lainete asemel kasutada kiiri? Kui avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused on valguse pikkusest suuremad, siis võime kasutada
Lähte Ühisgümnaasium Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist Uurimistöö Koostaja: Kristiina Maremäe 11. reaalklass Juhendaja: Helle Järvalt Lähte 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.MATERJAL JA METOODIKA......................................................................................... 4 2.UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED................................................................................ 8 3.SAVIKOJA PAISJÄRVE ÜLDANDMED.............................................................
Tasakaalumeele retseptorid asuvad poolringkanalites sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord kui pea liigub. Liikumine painutab karvarakkusid ning need tekitavad närviimpulsse. Tasakaalumeel loob nägemisele kindla aluse. Kui meie liigutame end, liigub samal ajal ka pea. Selle kõigutamise kompenseerimiseks peavad meie silmad vastavalt liikuma. Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm) Inimsilm suudab eristada 400-700 nm. Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeeterid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid – lm) Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini keha...
liigutata mitte lugejat, vaid veetakse kood lugemisakna eest läbi. Sellised seadmed meenutavad oma välimuselt ja ka kasutusviisi poolest magnetkaardilugejaid, magnetriba asemel on kaardil aga vöötkood. CCD-lugejad CCD-lugejad väljastavad mitme LED-i abil valgusriba, mis peab ulatuma üle koodi. Seetõttu on CCD-lugejate puhul oluliseks parameetriks lugemislaius, millega on ära määratud suurim loetav koodipikkus. Valgusdioodid vilguvad vaheldumisi sagedusega 50..200 Hz. Sellist sagedust inimsilm ei taju ja seetõttu näeb kasutaja ühtlast valgusriba. Lugemismehhanism peab arvet, millise valgusallika poolt millisel ajahetkel genereeritud valgussignaal CCD-sensorile jõuab ning koostab selle põhjal tervikliku koodipildi. Lugeja võib alustada tööd, kui vajutatakse vastavat lülitit või kui ta jõuab piisavalt lähedale mingile pinnale. Lihtsamatel lugejatel väljastatakse valgust pidevalt ja lugemine toimub kohe, kui kood satub täielikult lugemisalasse
dekompressioon/ hõrendamine). Seda tehakse salvestusmahu ja saatmiseks nõutava ribalaiuse vähendamiseks. Et veebiülekannetel on kiirus ja seega andmete kompressioon määrava tähtsusega, siis vaatleme teemat süviti. 2.2.1. Põhimõte Video andmed sisaldavad ruumilist ja ajalist liiasust. Need sarnaste elementide korduvused saab kodeerida, registreerides erinevused sama kaadri sees ja erinevate kaadrite vahel. Ruumiline kodeerimine kasutab seda, et inimsilm ei taju väikeseid muutusi värvides sama hästi kui muutusi kujutise heleduses. Seega saab sarnaste värvipikslite alad taandada nende arvutatud keskmisele värvitoonile (sama tehakse ka JPEG pildikompressioonil). Ajaliselt jäävad paljud pikslid samaks tervetes kaadriseeriates, kodeerida tuleb ainult erinevused . (Introduction to video compression, 2006) Kadudeta kompressiooni (lossless compression) puhul taastakse andmete hõrendamisel
meetrine peegel 250 tonni. Tartu observatooriumi 1,5 meetrise teleskoobi peapeegel kaalub 850 kg. 400.aastaga on teleskoobi ehitus tundmatuseni muutunud, kuid olemus ja funktsioonid ikka samad. See kogub tähelt või mõnelt muult taevaobjektilt kiirgust, laiemas mõttes elektromagnet kiirgust ja suunab viimase kas inimsilma või mõnesse muusse vastuvõtjasse. 19. Saj keskpaigani oli ainuke registreeriv vahend inimsilm ning kõik vaatlused tehti läbi teleskoobi vahetult silmaga. Rahvas nimetab teleskoopi ka pikksilmaks. Fotograafia ning mitmesuguste elektroonsete vastuvõtjate tulekuga on vaatleja-astronoomi vahetu kontakt teleskoobiga ühe vähenenud. Nüüdisaegne teleskoop on keerukas instrument , kus kasutatakse palju tipptehnoloogiat. Et valmistada suuri teleskoobipeegleid mis poleks liiga rasked, selleks on kaks lahendust:
kirjeldamise teel. Jooned, punktid, kaared jne. Vektorgraafika kujutised võtavad oluliselt vähem ruumi ja neid on võimalik suurenada piiramatult, samas ei ole näiteks fotot kvaliteetselt võimalik vektorgraafikas salvestada (objekte pildid on lihtsalt liiga palju). Animatsioonid Animatsioonid on liikuvad pildid. Kõige lihtsam viis teha animatsioone on panna üksteisele järgnema natukene erinevad pildid ja tekib illusioon liikumisest. Inimsilm tajub sujuva liikumisena alates 12. korrast sekundis vahetuvatest piltidest moodustatud animatsioone. Kui nüüd arvestada seda, et juba üks rastergraafika pilt võtab arvutis üsna palju ruumi, siis rastergraafika kujutistest moodustatud animatsioonid võtavad ruumi kordades rohkem. Enamik kaasajal animatsioonide loomiseks mõeldud programme tegelevad peamiselt vektorgraafika objektide animeerimisega. Vektorgraafika objektide muutumist on oluliselt lihtsam kirjeldada. Video
olümpiaobjektidest. Kolm divisjoni olid ülikooli rajoon ning lääne- ja põhjapiirkond. Kõrgtehnoloogilisi lahendusi nägi teravam silm igal sammul ja rahvas pääses olümpiat siiski üsna lähedalt nuusutama. Ehitamisel kasutati moodsaid keskkonnasõbralikke materjale ja tehnologiaid,et säästa energiat ja ressursse. Olümpiamängude peaareenist Linnupesast pidi saama üle aegade kestev monument. Selle hiinlased ka said midagi sarnast polnud inimsilm varem näinud. Ime-ehitis läks maksma ligikaudu 500 miljonit dollaritt. Staadion püstitati ühegi tugipostita, et parandada publiku vaadet ja hoida kokku raha. Ehitamiseks kasutatud Q460 terast karastai vastu pidama ka maavärinatele. Teine ilmaime, ujula Veekuubik, maksis umbes 100 miljonit. Selle pind kaeti uutse plastikulaadse materjaliga. Uuenduslik oli ujula põrandakate. Ujujad võisid riietusruumist stardipaika sammuda paljajalu, sest
prototüüp. 5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem Optiline kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus (tinglikult) 0,5 nm 0,5 mm (piirneb ühelt poolt röntgenikiirgusega, teiselt poolt raadiolainetega). Teaduslik-tehnilises kirjanduses nimetatakse optilist kiirgust ka valguseks, kuigi ajalooliselt pole see termin tähendanud kogu optilist kiirgust, vaid ainult nähtavat kiirgust, mida inimsilm tajub vahetult ja mille lainepikkuste vahemik on 380-760 nm. Optiline kiirgus hõlmab peale nähtava kiirguse infrapunakiirguse (lainepikkus üle 760 nm) ja ultraviolettkiirguse (lainepikkus alla 380 nm). Optilist kiirgust ligitatakse tekke (soojuskiirgus, luminestsentskiirgus), spektraalkoostise (monokromaatiline valgus, valge valgus), polarisatsiooni (loomulik, lineaarselt, elliptiliselt, osaliselt polariseeritud valgus), harjumisastme (suund-, haju-, segavalgus) jms. järgi
Tasakaalu meele retseptorid paiknevad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanald sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub. See liikumine painutav karvarakkusid, mis asvad iga kanali ühes otsas; ja kui karvarakke painutada, siis tekitavad nad närviimpulsse. Kõikide kanalite impulsid annavad meile infot pea liikumise olemusest ja ulatusest. 11. Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm) Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Omadused Lainepikkus (värv; mõõtühikuks on naanomeeter) Amplituud (heledus; mõõtühikuks on luumenid) Elektromagnetlainete spekter. Nähtav valgus moodustab sellest väikese osa. 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus)
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-...
kvaliteedile. Inimesele on sobivaim täisspekter ehk päikesevalgus. Hõõgpirni spekter: Kollakamad toonid. Luminofoorlambi spekter: Spekter kaldub rohkem punase-kollase tsooni. Vähem esineb sinisepoolseid spektrivärve. LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4.Seleta, millest on tingitud valguse värvustemperatuur. Milline värvustemperatuur on inimesele sobivam? Parim värvustemperatuur on sama mis päevavalgusel. Inimsilm suudab teatud määral tajuda ka värvustemperatuuri – kas valge on punakama või sinakama varjundiga. Näiteks hõõglambid on madalam temperatuuriga (u 2800K) ning toodavad seetõttu kollaka valguse. Valguseuurija Olszewski hinnangul on hõõglamp oma kollaka varjundiga valguse poolest kehva valik, sest sellel värvustemperatuuril tõmbuvad rakud kaitseseisundisse ning seega lähevad stressistaadiumisse.
kvaliteedile. Inimesele on sobivaim täisspekter ehk päikesevalgus. Hõõgpirni spekter: Kollakamad toonid. Luminofoorlambi spekter: Spekter kaldub rohkem punase-kollase tsooni. Vähem esineb sinisepoolseid spektrivärve. LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4.Seleta, millest on tingitud valguse värvustemperatuur. Milline värvustemperatuur on inimesele sobivam? Parim värvustemperatuur on sama mis päevavalgusel. Inimsilm suudab teatud määral tajuda ka värvustemperatuuri kas valge on punakama või sinakama varjundiga. Näiteks hõõglambid on madalam temperatuuriga (u 2800K) ning toodavad seetõttu kollaka valguse. Valguseuurija Olszewski hinnangul on hõõglamp oma kollaka varjundiga valguse poolest kehva valik, sest sellel värvustemperatuuril tõmbuvad rakud kaitseseisundisse ning seega lähevad stressistaadiumisse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
