EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) ,,Deon" peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja mille abil tõde tunnetada? Esimene seletus tõetunnetamiseks on ühismoraal arusaam, et inimkonnal on olemas ühismälu ja sellest tulenevad tavad ja kombed ulatuvad väga kaugele. Läbi ajaloo on alles jäänud see, mis on vajalik ja õige. Teine tunnetusvahend on südametunnistus. Piiskop Joseph Buttler: ,,Inimesed on kõik Jumala poolt varustatud erilise kõlbelise võimega, mis...
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mi...
(Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Teoutilitarism ütleb: Tegu on moraalselt õige siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab. Reegliutilitarism ütleb: tegu on moraalselt õige siis, kui ta lähtub reeglist (reeglite kogumist), mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. Teodeontoloogia ehk partikularism: Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon meile ette, milline tegu on õige (intuitsionism).
Eesmärk pühitseb abinõu. Teoreetiline Praktiline 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika eetika eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Meta- Normatiiv Rakendus- Kutse-
kaaaluvad üles hea, mis neist võib tekkida. Utilitarismi puudused: · "suurim hüve" on ebamäärane mõiste (näit. kaasaja heaoluühiskond) · ei märka pikaajalisi tagajärgi; · vähemus võib ostutada kannatajaks "enamuse ikke" all; · soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega; · kulukas ja aeganõudev analüüs kõigi huviliste arvestamiseks II. Deontoloogiline eetika kr. deon nõutav, kohustuslik logos õpetus Põhineb ideel, et tegevustel on oma seesmine moraalne väärtus: ühed tegevused on oma olemuselt head (ausus, teiste õiguste austamine jm.), teised halvad (ebaausus, vägivald jm.), vaatamata kui palju head või halba nad põhjustavad. Immanuel Kant (1724- 1804) Kanti järgi ainus loomupärane headus on hea tahe s.o. tegu, mis juhindub kõrgemast moraalisedusest ja teostatakse kohustundest. Kategooriline imperatiiv:
1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud:...
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- ...
2.02.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk ...
Kui tuleb surm finito. Ebaõigluse vastu sõdis. Oli antifasist. Teise maailmasõna ajal saksa vangilaagris. Kommunismi pooldaja (Prantsuse sadamatööliste streigi ajal eriti). Pettus kommunismis. Tuntuim raamat ,,Iiveldus" 1964. käis Eestis. DEONTOLOOGILISED EETIKAD ,,peaks"eetika Hea ja kuri ei ole inimeste poolt välja mõeldud, vaid need on mingis mõttes juba antud. Tuleneb sõnast deon peab, peaks. Inimene ei saa määratleda ainult läbi eesmärgi, mille poole ta püüdleb õnn, kasum, nauding, võimutahe. Need pigem kogemused. Inimene midagi enamat kui kogemuste kogu. Kui hea ja kuri väljaspoolt antud, kuidas me saame üldse tunnetada, mis kõlbeline ja moraalne? Kuidas inimene avastab endas moraalsuse? Proovib seletada, mis on hea ja kuri: 1.) on olemas selline asi nagu ühismoraal räägib
kreeka keeles Autos = ise, nomos = seadus], kuid kuigi "iseenesele seaduseks olemisel" on tavaliselt negatiivne seadusetusele viitav varjund, võttis Kant selle kasutusele rõhutamaks, et vastutustundlik moraalne tegutseja peab moraaliseadused omaks võtma nagu enda omad, ja mitte tegutsema üksnes ülemvõimu poolt peale pandud kohustuste ajel [vrdl: heteronoomia]. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Determinism
kui ka tegu, mida moraal tavaliselt nõuab, kuid mida eriliste asjaolude tõttu ei loeta mõnes konkreetses olukorras kohustuslikuks (lubaduse pidamine sellises olukorras, kus see ähvardab lubajat väga suure või õigustamatu kahjuga). Kuigi enamik moraalisüsteeme peab ülemääraseid tegusid võimalikuks, leidub ka teooriaid (sh enamik klassikalise utilitarismi versioone), mis eitavad nende võimalikkust. deontoloogiline eetika (kr k deon, `kohus, kohustus') - Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine (intrinsic) väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. eetiline relativism (ethical relativism) Arusaam, mille
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
On nad kirjeldavad väited või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsustusi põhjendada? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (kr telos – ‘tulemus’) e. konsekventsialistlik (ld consequentia ‘järgnemine’) e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed.Религ. блага и ценности стоят на первом плане. Deontoloogiline (kr deon – ‘kohustus’) e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. учение о проблемах морали и нравственности. Запреты и позволение - основные понятия. 3 3
Deontoloogiline eetika väidab, et tegevustel on sisemine moraalne väärtus: ühed neist on oma olemuselt head (tõerääkimine, lubadustest kinnipidamine, teiste õiguste austamine), teised halvad (valetamine, varastamine, vägivald), ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Peamiselt jaotatakse deontoloogilist käsitlusviisi kolmeks teooriaks: Kanti kategooriline imperatiiv, õiguste teooria ja õigluse teooria. Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Teleoloogiline eetika (kreeka sõnast telos, mis tähendab „eesmärgile
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk. ...
deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos kr. k siht, eesmärk. · Consequence ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus · Teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod ise on seesmiselt väärtuslikud. · Näiteks tõerääkimine on iseenesest hea, valetamine iseenesest halb, sõltumata tagajärgedest. Vooruseetika e areetiline eetika · Arete kr. k loomutäius, voorus · Primaarseks küsimuseks: milline inimene tuleks olla; mitte milliseid tegusid tuleks teha.
küsitlus, milles selgitatakse juhtivate poliitikute reitingut. Selliselt saab subjektiivsest arvamusest (problemaatiline otsustus) teoreetiliselt aksepteeritav teadmine (assertooriline otsustus). Assertoorilised otsustused sisaldavad faktoloogilist teavet ja on väljendatud kategoorilise otsustuse (S on/ei ole P) vormis. Assertooriliste otsustuste seas on eraldi käsitletavad inimestevahelisi suhtlemise norme väljendavad otsustused, neid nimetatakse deontilisteks (kr.k. deon - nõutav, tarvilik). Deontilised omakorda liigitatakse: kohustavad (tähistatakse kvantorimärgiga - O(p)); lubavad (tähistatakse - D(p)); 7 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 keelavad (tähistatakse - F(p)); normatiivselt neutraalsed
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
Avalduse PNK-le esitab inimene, kes on seotud publikatsiooniga, mille peale avaldus esitati. Mõni riik võib PNK otsust toetada ja oma otsust selleg apõhjendada. NÕUE: Teise isiku õigusi rikkunud väljaanne peab avaldama nõukogu otsuse. 7 6. Normid ja kaalutlemine: universaalsed väärtused; printsiibid; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi.
·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k. deon, kohustus) (nt Kanti kohuse eetika) Teol endal on seesmine väärtus. Hea tegu on see, kus austatakse teist inimest ja teo tegemisel juhindutakse kohusetundest. ·Teleoloogiline eetika defineerib "õige" läbi "hea"- maksimeerib head (hüvet). ·Deontoloogiline teooria usub, et õiget ei saa defineerida läbi hea, eitavad, et "hea" tähtsam kui "õige".·Deontoloogiline eetika ei põhine enda ega teiste huvide arvestamisel. ·Käsud ja keelud, vähem positiivsed kohustused.
mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? · Hoida ühiskonda koost lagunemast. · Leevendada inimkannatusi. · Soodustada inimõitsengut. · Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. · Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd.
teooriate vastused) Normatiivse eetikakeskne küsimus Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: - Teleoloogilised: (kr telos - `siht', `eesmärk') ehk konsekventsialism (ld consequentia - `järgnemine') ehk tagajärjeeetika: Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise (teo) moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed - deontoloogilised: (kr deon `kohustus') ehk kohuse-eetika: Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigile (st hoolimata tagajärgedest) moraalselt kohustuslikud. - voorusteooria: Alternatiivseid nimetusi: karakter-eetika, areetiline eetika (kr arete - `voorus'). Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. 130. Metaeetika Metaeetika uurib moraalimõisteid, moraalikeelt, seda, kas leidub moraaliomadusi...
N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle. Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord. Kas me tahame siis öelda, et kuna nii on juba ammu olnud, peaksid orjad ka praegu olema igal pool?
... (erinevate normatiivsete teooriate vastused) *Normatiivse eetika keskne küsimus: Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, teo enese väärtus või tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: Teleoloogilised – telos – siht, eesmärk. Teleoloogiline eetika e konsekventsialism ehk tagajärjeeetika. Teooriad, mille järgi käitumise moraalne väärtus asub tagajärgedes. Deontoloogilised – deon – kohustus. Deontoloogiline eetika e kohuseeetika. Käitumise moraalne väärtus asub tegudes enestes. Mõned teod on hoolimata tagajärgedest moraalselt kohustuslikud. Voorusteooria. Vooruseetika e karakter-eetika, areetiline eetika (arete – voorus). Eetikateooriad, mille keskmes on vooruse mõiste. Utilitarism - tuntuim teleoloogiline teooria
psühholoogilist sõnavara. "meeldivus", "nauding", "rahuldus", "maitse-elamus". 8. Iseloomustage meeldimisega seotud temporaalseid ja deontilisi küsimusi! Temporaalsed eeldused: Küsimus "kas hea kunst peab meeldima?" jätab määratlemata meeldimise aset leidmise aja. Kas meeldimine leiab aset kunstiteose kogemise/hindamise ... i.eel (aprioorne meeldimine), ii.kestel (sünkroonne meeldimine), iii.järgselt (aposterioorne meeldimine). Deontilised eeldused: kr deon (gen.: ) `kohustus', Probleemid kohustust, lubatavust jms väljendavate mõistetega: "võib", "tohib", "on lubatud", "on soovitatav", "on kohustuslik", "on nõutav". 9. Milles seisneb traditsiooniline arusaam hea kunsti ja meeldimise vahekorrast? Traditsiooniline vastus: ... küsimusele kas hea kunst peab meeldima on eitav (Carroll, Knight, Williams). "ei ole tõsi ... et meile alati meeldib see, mida me hindame heaks, ja et meile ei meeldi see, mida me hindame halvaks
kui järgib reeglit, mis kuulub säärasesse reeglite süsteemi, mille järgimine toob kaasa palju õnne kogu ühiskonnale. Utilitarismi tugevused: annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. Ei ole üldsõnaline. Kriitika: Õnne on raske mõõta ja võrrelda. Kes suudaks näha ühe teo kõiki võimalikke tagajärgi? Õigustab ebamoraalseid tegusid. Nt ühe inimese kiusamine pakub tervele kambale naudingut. 2) deontoloogia ehk kohuse-eetika kr deon - 'kohustus' Inimesel on teatud kindlad kohustused, mida ta tegema peaks/ei peaks. Immanuel Kanti eetikateooria: Moraalselt õige tegu on selline, mis lähtub kohustusest ja mitte kalduvusest, ihadest ja tunnetest. Teo motiiv Kantile tähtsam kui tagajärg. „Mõistus nõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks.” Kanti kriitika: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
