EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) ,,Deon" peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval
mis seob end esimesega ning tõukab eemale teisest." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head, kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväited: sisemine hääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Deon kohustus Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule maksiimid. Kategoorilised imperatiivid universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Selline käitumine on omane ainult ratsionaalsetele olenditele ning ei pea meid õnnelikuks tegema, kuid annab kõrgemat sorti rahulolu. Vastuväited: liiga formaalne. Kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab
(Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Teoutilitarism ütleb: Tegu on moraalselt õige siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab. Reegliutilitarism ütleb: tegu on moraalselt õige siis, kui ta lähtub reeglist (reeglite kogumist), mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. Teodeontoloogia ehk partikularism: Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon meile ette, milline tegu on õige (intuitsionism).
Eesmärk pühitseb abinõu. Teoreetiline Praktiline 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika eetika eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Meta- Normatiiv Rakendus- Kutse-
kaaaluvad üles hea, mis neist võib tekkida. Utilitarismi puudused: · "suurim hüve" on ebamäärane mõiste (näit. kaasaja heaoluühiskond) · ei märka pikaajalisi tagajärgi; · vähemus võib ostutada kannatajaks "enamuse ikke" all; · soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega; · kulukas ja aeganõudev analüüs kõigi huviliste arvestamiseks II. Deontoloogiline eetika kr. deon nõutav, kohustuslik logos õpetus Põhineb ideel, et tegevustel on oma seesmine moraalne väärtus: ühed tegevused on oma olemuselt head (ausus, teiste õiguste austamine jm.), teised halvad (ebaausus, vägivald jm.), vaatamata kui palju head või halba nad põhjustavad. Immanuel Kant (1724- 1804) Kanti järgi ainus loomupärane headus on hea tahe s.o. tegu, mis juhindub kõrgemast moraalisedusest ja teostatakse kohustundest. Kategooriline imperatiiv:
Õnne on raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnne 2. Kes suudaks ette näha mingi teo kõiki olulisi tagajärgi pikemas või lühemas ajalises mõistes? 3. Õigustab ebamoraalseid tegusid. Näiteks mingi kamp annab kellelegi peksa, kamp saab heaolu e. naudingu sellest, aga teine inimene saab tagajärjena valu ja kannatusi. 4 II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Kohustustel põhinevad e. deontoloogilised teooriad „deon“ = kohustus • inimesel on teatud kindlad kohustused, tegevused, mida ta tegema peaks ja tegevused, mida ta teha ei tohiks • olla moraalne tähendab täita oma kohustusi hoolimata tagajärgedest. Mõned teod on absoluutselt õiged ja teised valed. Eesmärk ei õigusta kunagi abinõu. Ebaõiglane toimimine on väär isegi siis, kui see toob kaasa suuremat kasu. Immanuel Kanti eetikateooria - „Alusepanek kommete metafüüsikale“(1785)
Hea on ausus iseenda vastu. Eksistents on juhuslik või isegi mõttetu, aga tänu oma kehadele peame me elu pasamerest välja ulpima. Tõeline moraal peab olema spontaannne- tuleb teha head, mitte olla heategija. Deontoloogilised Immanuel deon- ,,peaks" eetikateooriad Kant (1724- Mis on inimkonna kõrgeim siht üldse? Ainult (eetiline absolutism) 1804), õnnelikkus või midagi veel? Joseph Inimeseks olemine on meile kingitud. Inimese Butler, kõrgeim siht on: Platon, 1. armastada Jumalat kogu olemusega. Sokrates, 2. armastada teist inimest kui iseennast
awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 3 Slide 4 Deontoloogiline e kohuse-eetika Kohuse-eetika järgi (deon kreeka k "kohustus") Kohuse-eetika omistab sisemise Moraalselt hea tegu on see, mida väärtuse tegudele endile, mitte nende tehakse teatud motiivist tagajärgedele. kohusetundest ajendatuna.
Kristlik eetika 10 käsku (judaism). Silm silma vastu selle printsiibi mõte piirata omakohust, ei tarvitaks suuremat ülekohut endale tehtu üle. Kui keegi lööb vastu paremat põske, siis keera ka vasak ette. Armastagem oma vaenlasi kristlikud väited. Mäejutlus Matveuse evangeeliumi 57 ptk. ,,Enda silmas palki ei näe, aga teisi silmas pindu näed." Eetikateooriad Deontoloogilised eetikad ,,deon" peaks. Lähtub motiivist. Tagajärg halb vbl, tuleb uurida, mis motiiviks oli. Teleololoogilised eetikad tagajärg määrab ära selle, mis on hea. Nt. egoism suurendab enda heaolu, seega hea. Vooruste eetika eespool kirjas! Eetiline relativism hea ja halb on suhteline. EETILINE REALISM hea/halb suhtelised * KULTUURILINE RELATIVISM hea, halb, inimeste moraal ja praktika sõltub inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest
seaduseks olemisel" on tavaliselt negatiivne seadusetusele viitav varjund, võttis Kant selle kasutusele rõhutamaks, et vastutustundlik moraalne tegutseja peab moraaliseadused omaks võtma nagu enda omad, ja mitte tegutsema üksnes ülemvõimu poolt peale pandud kohustuste ajel [vrdl: heteronoomia]. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Determinism
kui ka tegu, mida moraal tavaliselt nõuab, kuid mida eriliste asjaolude tõttu ei loeta mõnes konkreetses olukorras kohustuslikuks (lubaduse pidamine sellises olukorras, kus see ähvardab lubajat väga suure või õigustamatu kahjuga). Kuigi enamik moraalisüsteeme peab ülemääraseid tegusid võimalikuks, leidub ka teooriaid (sh enamik klassikalise utilitarismi versioone), mis eitavad nende võimalikkust. deontoloogiline eetika (kr k deon, `kohus, kohustus') - Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine (intrinsic) väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. eetiline relativism (ethical relativism) Arusaam, mille
Kui alati kasulik, ka seekord. Utilitarismi eelised: lihtsus (üks printsiip), objektiivsus (võimalik mõõta moraalset headust, st kasulikkust), teaduslikkus (empiiriline vundament). Utilitarismi raskused: kasu võib mõista erinevalt, seda ka raske mõõta ja ette näha. Ignoreerib moraalseid intuitsioone. Pole ka selge, kust tuleb normatiivne jõud miks peaksime maksimeerima üldist kasu? Deontoloogiline eetika. Immanuel Kanti moraaliteooria Deon kr. kohustus Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. Selle pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale.Vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo kriteerium saab olla vaid tagajärg. Selle järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna.
On nad kirjeldavad väited või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsustusi põhjendada? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (kr telos – ‘tulemus’) e. konsekventsialistlik (ld consequentia ‘järgnemine’) e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed.Религ. блага и ценности стоят на первом плане. Deontoloogiline (kr deon – ‘kohustus’) e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. учение о проблемах морали и нравственности. Запреты и позволение - основные понятия. 3 3
Deontoloogiline eetika väidab, et tegevustel on sisemine moraalne väärtus: ühed neist on oma olemuselt head (tõerääkimine, lubadustest kinnipidamine, teiste õiguste austamine), teised halvad (valetamine, varastamine, vägivald), ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Peamiselt jaotatakse deontoloogilist käsitlusviisi kolmeks teooriaks: Kanti kategooriline imperatiiv, õiguste teooria ja õigluse teooria. Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Teleoloogiline eetika (kreeka sõnast telos, mis tähendab „eesmärgile
Inimene valib ise oma maailma ja moraali, milles ta elab. Ta on oma tegude summa ning pidevas muutumises. Inimene muutub, teod muutuvad ja seega ka lõppsumma muutub. Deontoloogilised eetikad Deontoloogiline eetika on ,,peaks"-eetika. Nende motiiviks on ,,peaks midagi kuidagi tegema". ,,peaks" eetika. See teooria ütleb, et hea ja kuri asuvad mõlemad inimesest väljaspool. Hea ja kuri pole inimeste välja mõeldud, vaid need on neile antud. ,,Deon" tähendab ,,vaja", ,,peaks". Inimene ei saa määratleda ennast vaid eesmärgi kaudu, näiteks et eesmärk pole vaid õnn. Need on kogemused ja inimene on midagi palju enamat kui kogemuste kogum. Kuidas inimene avastab endas moraalsuse? Kas moraalsus on inimloomingu produkt? · Ühismoraal On olemas ühismoraal ehk aegade jooksul tekkinud kogemuste kogum, mis aitab meil jõuda tõeni. Inimkogemus on universaalne, sest sarnaseid olukordi elame me läbi iga päev ja ükskõik kus. Kõik
deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos kr. k siht, eesmärk. · Consequence ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus · Teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod ise on seesmiselt väärtuslikud. · Näiteks tõerääkimine on iseenesest hea, valetamine iseenesest halb, sõltumata tagajärgedest. Vooruseetika e areetiline eetika · Arete kr. k loomutäius, voorus · Primaarseks küsimuseks: milline inimene tuleks olla; mitte milliseid tegusid tuleks teha.
küsitlus, milles selgitatakse juhtivate poliitikute reitingut. Selliselt saab subjektiivsest arvamusest (problemaatiline otsustus) teoreetiliselt aksepteeritav teadmine (assertooriline otsustus). Assertoorilised otsustused sisaldavad faktoloogilist teavet ja on väljendatud kategoorilise otsustuse (S on/ei ole P) vormis. Assertooriliste otsustuste seas on eraldi käsitletavad inimestevahelisi suhtlemise norme väljendavad otsustused, neid nimetatakse deontilisteks (kr.k. deon - nõutav, tarvilik). Deontilised omakorda liigitatakse: kohustavad (tähistatakse kvantorimärgiga - O(p)); lubavad (tähistatakse - D(p)); 7 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 keelavad (tähistatakse - F(p)); normatiivselt neutraalsed
moraal]: egoism (moraalsuse standardiks on isiklik hüve); utilitarism (moraalsuse standardiks ühinskondlik hüve). [teleos eesmärki saavutav] Deontoloogiline teooria (moraalne väärtus teos endas) - standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus: teo-deontoloogilised (moraalsuse standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada); reegli-deontoloogilised teooriad (saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist). [deon nõutav, tarvilik, kohustus] Kanti eetika - moraalireeglite põhjendamine. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta. Moraali aluseks ei tohi olla moraaliväline väärtus (nt õnn v hea elu). Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Elu on empiiriline nähtus, moraali ei saa seostada hea eluga. Kategooriline imperatiiv (universaalne moraalireegel): 1.) Tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat
Avalduse PNK-le esitab inimene, kes on seotud publikatsiooniga, mille peale avaldus esitati. Mõni riik võib PNK otsust toetada ja oma otsust selleg apõhjendada. NÕUE: Teise isiku õigusi rikkunud väljaanne peab avaldama nõukogu otsuse. 7 6. Normid ja kaalutlemine: universaalsed väärtused; printsiibid; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi.
·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k. deon, kohustus) (nt Kanti kohuse eetika) Teol endal on seesmine väärtus. Hea tegu on see, kus austatakse teist inimest ja teo tegemisel juhindutakse kohusetundest. ·Teleoloogiline eetika defineerib "õige" läbi "hea"- maksimeerib head (hüvet). ·Deontoloogiline teooria usub, et õiget ei saa defineerida läbi hea, eitavad, et "hea" tähtsam kui "õige".·Deontoloogiline eetika ei põhine enda ega teiste huvide arvestamisel. ·Käsud ja keelud, vähem positiivsed kohustused.
mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? · Hoida ühiskonda koost lagunemast. · Leevendada inimkannatusi. · Soodustada inimõitsengut. · Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. · Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd.
teooriate vastused) Normatiivse eetikakeskne küsimus Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: - Teleoloogilised: (kr telos - `siht', `eesmärk') ehk konsekventsialism (ld consequentia - `järgnemine') ehk tagajärjeeetika: Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise (teo) moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed - deontoloogilised: (kr deon `kohustus') ehk kohuse-eetika: Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigile (st hoolimata tagajärgedest) moraalselt kohustuslikud. - voorusteooria: Alternatiivseid nimetusi: karakter-eetika, areetiline eetika (kr arete - `voorus'). Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. 130. Metaeetika Metaeetika uurib moraalimõisteid, moraalikeelt, seda, kas leidub moraaliomadusi...
N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle. Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord. Kas me tahame siis öelda, et kuna nii on juba ammu olnud, peaksid orjad ka praegu olema igal pool?
... (erinevate normatiivsete teooriate vastused) *Normatiivse eetika keskne küsimus: Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, teo enese väärtus või tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: Teleoloogilised – telos – siht, eesmärk. Teleoloogiline eetika e konsekventsialism ehk tagajärjeeetika. Teooriad, mille järgi käitumise moraalne väärtus asub tagajärgedes. Deontoloogilised – deon – kohustus. Deontoloogiline eetika e kohuseeetika. Käitumise moraalne väärtus asub tegudes enestes. Mõned teod on hoolimata tagajärgedest moraalselt kohustuslikud. Voorusteooria. Vooruseetika e karakter-eetika, areetiline eetika (arete – voorus). Eetikateooriad, mille keskmes on vooruse mõiste. Utilitarism - tuntuim teleoloogiline teooria
psühholoogilist sõnavara. "meeldivus", "nauding", "rahuldus", "maitse-elamus". 8. Iseloomustage meeldimisega seotud temporaalseid ja deontilisi küsimusi! Temporaalsed eeldused: Küsimus "kas hea kunst peab meeldima?" jätab määratlemata meeldimise aset leidmise aja. Kas meeldimine leiab aset kunstiteose kogemise/hindamise ... i.eel (aprioorne meeldimine), ii.kestel (sünkroonne meeldimine), iii.järgselt (aposterioorne meeldimine). Deontilised eeldused: kr deon (gen.: ) `kohustus', Probleemid kohustust, lubatavust jms väljendavate mõistetega: "võib", "tohib", "on lubatud", "on soovitatav", "on kohustuslik", "on nõutav". 9. Milles seisneb traditsiooniline arusaam hea kunsti ja meeldimise vahekorrast? Traditsiooniline vastus: ... küsimusele kas hea kunst peab meeldima on eitav (Carroll, Knight, Williams). "ei ole tõsi ... et meile alati meeldib see, mida me hindame heaks, ja et meile ei meeldi see, mida me hindame halvaks
kui järgib reeglit, mis kuulub säärasesse reeglite süsteemi, mille järgimine toob kaasa palju õnne kogu ühiskonnale. Utilitarismi tugevused: annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. Ei ole üldsõnaline. Kriitika: Õnne on raske mõõta ja võrrelda. Kes suudaks näha ühe teo kõiki võimalikke tagajärgi? Õigustab ebamoraalseid tegusid. Nt ühe inimese kiusamine pakub tervele kambale naudingut. 2) deontoloogia ehk kohuse-eetika kr deon - 'kohustus' Inimesel on teatud kindlad kohustused, mida ta tegema peaks/ei peaks. Immanuel Kanti eetikateooria: Moraalselt õige tegu on selline, mis lähtub kohustusest ja mitte kalduvusest, ihadest ja tunnetest. Teo motiiv Kantile tähtsam kui tagajärg. „Mõistus nõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks.” Kanti kriitika: 1
annaabi.ee 
