Mulle on luuletaja mõte tähtsam kui tema keel. Ma ei ole ka keelefanaatik ses mõttes, et üksikute sõnade kallal nokitsemine või metafooride imetlemine mulle väga suurt huvi pakuks - võin ka julgelt öelda, et huvitav luulekeel on minu jaoks midagi muud kui lihtsalt hästitõlgitud luuletus. Eeldatakse ju ka, et luuletaja suhe keelde on kuidagi erilisem kui tavainimesel, ning et luule keel on ikkagi midagi muud, koguni midagi võõrast või teistsugust kui tavakeel. Ehk võib see nii ollagi. Kui alustasin n-ö teadlikku luuletamist, millega oli ühtlasi seotud teatav soov keelt rohkem ja paremini valitseda, siis tundus ka mulle luuletamine olevat midagi paremat või õilsamat kui tavakeeles väljendumine... Kindlasti ei ole luuletamine tavaline, kapitalistlik töö ja kasu sellest tööst on veidi teistsugune, kuid kahtlemata on see töö iseendaga, maailmade ja mõttega, ning inimene, kes kirjutab, mõtleb
organisatsioon, kirik) 7. materiaalne ( religioosne kunst, hooned, pühapaigad) Mircea Eliade, 1987: Religioonile iseloomulike sruktuuride kategooriaid on kaheksa: 1. traditsionalism igas religioonis on seal olemasolevad arusaama,dkombed, eetika,moraal, õpetus tagasiviidavad väga kaugetele allikatele. Religooni algusaeg, elu, 2. müüt ja sümbol ( müüdid seletused. Teaduseeelne maailmaseletus. Müüdil on seletusefunktsioon aga ka sümbolifunktsioon. Tavakeel ei võimalda küsimusele anda selgesõnalisi vastuseid, eriti ku räägitakse müstilisest kogemusest) sümbol säilib. Teatud tegevus või rituaal 3. lunastus või pääste soterioloogia, budistlikus terminoloogias lüsioloogia( kõikidel religoonidel on vahendid inimese päästmiseks mingil moel millest ja mille jaoks päästmine ? Kolm suurt rühma : 1) primitiivne tasand inimene päästetakse lunastatakse füüsilistest ohtudest, füüsilisteks hüvedeks. Ebasoovitavat olekut
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
kasutusmudelid · emakeele algvormid, milledele toetudes inimene hakkab keelt kasutama · eneseküllased ja lõpetatud Ma hakkan nimetama kompleksi, mis koosneb keelest ja temaga põimunud tegevusest, keelemänguks. Võrdlus malemänguga. Kasutamine -- käik. Seeria käike, mida võimaldab mingi väljend, tema kasutuste kogum väljendi tähendus. Sotsiaalse tegevuse süsteem. Käitumismängud -- tähtsaim on keel. Tavakeel -- mitmete keelmängude kogum. Keelt tuleb kasutada täpselt. Filos. ?? ei ole kasutud, vaid asendamatu meetod selgitamiseks. Nende mõju võib võrrelda psühhoanalüüsi ?? kliinilise mõjuga. Luua ettekujutus keelest tähendab luua ettekujutus eluvormist. LFT -- ka keelemäng, faktide kirjeldamine. Tradits. abstraktsiooni teooriale vastandab "perekondliku sarnasuse" teooria. Bühler 4 aksioomi: Kõikide keelte põhimõtteliselt ühtse struktuuri teooria -- 4 aksioomi Joon 1 A
Äärmisel juhul jõuab asi nii kaugele, et mida rohkem on eksperdil autoriteeti, seda vähemaks jääb tal pädevust, kuni tema varud ammenduvad ehk teisisõnu, mingi loomingulise tõuke andmiseks vajalik energia lõplikult otsa saab. Kuna ekspert ei saa toetuda sellele, mida ta teab, kõneleb ta hoopis koha nimel, mille ta tänu oma erialale on ära teeninud. Ehkki teadus tegi nende diskursuse usaldusväärseks, ei olnud see midagi enamt kui tavakeel, mida kasutatakse majanduslike jõudude ja sümboolsete autoriteetide vahelistes taktikalistes mängudes. Lotmani "Inimesed ja märgid" 1969 Semiootika teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult, vaid ka loomad ja masinad) suhtlusprotsessis kasutavad Mõistmise probleem, informatsiooni edastamine Strukturaallingvistika, informatsiooniteooria, küberneetika ja loogika ristumiskoht Ferdinand de Saussure 1857-1913
grammatiliselt korrektsed, aga on eksitud loogilise süntaksti vastu ja tähenduselt on need mõtetud. Tähendusrikkus on mõttetus. Keel ise välistab metafüüsika. Filosoofia ülesanne: luua selline keel, kus metafüüsika tekkimine on võimatu. Filosoofia identiteedi koht siin. Metafüüsilised pseudolaused (alates 1865): Mille poolest antimetafüüsika vorm erineb varasemast. Kogu metafüüsika mõttetus (1866): Eksistentsimärk – saab rakendada ainult predikaatidele. Tavakeel on ebatäiuslik – seal kus me ütleme „on“, seal ei tule välja, kas tegemist on eksistentsilausega või omistamine predikaadile. Loogiliselt täiuslik keel suudab eristada seda, mida tavakeel ei suuda – kas on predikaadi omistamine või eksistentsilause. Descartesi näide (1867). Ma mõtlen tähendab, et eksisteerib miski, mis mõtleb. Traditsiooniline kuulus filosoofia lause – kui rakendada loogika vahendeid ja teha eristusi, siis asi muutub selgemaks.
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
Keeleline esitus suhtub sellesse kui 1-mõõtmeline esitus suhtub objekti 5- mõõtmelises ruumis. Õpime rääkima enda siseseisunditest selle keeruka teooria termineis. 2. Luuakse uus keel, mis kirjeldab paremini ajus toimuvat ja millel on täiesti uus süntaks ja semantika. 3. Uurime välja, kuidas kaks ajupoolkera teineteisega suhtlevad. Loome elektroonsed sidevahendid, mis võimaldavad erinevatel ajudel samamoodi suhelda. Tavakeel kaob. Debatt rahvapsühholoogia üle. Rahvapsühholoogiaga seonduvad kaks suuremat küsimusteringi: Vormi küsimus: Mis asi on rahvapsühholoogia? Kas ta on teooria, praktika, võime jne? Laiemas plaanis kuulub siia arutlus selle üle, kuidas me tegelikult mõistame teisi inimesi ning osalt on see empiiriline küsimus. Staatuse küsimus: Mis rahvapsühholoogiast saab ning millises suhtes on ta teiste lähenemisviisidega inimvaimule. Kas ta on korrektne või ekslik? Kas rahvapsühholoogia vajab
- A: Mida tegema? (st taotlused, sihid) 163. VABADUSE SUBJEKT Kelle/mille vabadus? Reeglina üksikisik, ent mõnikord räägitakse isikute rühmadest/klassidest (nt Cohen 1979): Kuigi kapitalismi tingimustes on iga tööline vaba lahkuma proletariaadi klassist, ei ole nad seda kollektiivselt (klassina). Analoogselt, ... iga ühiskongi vang on vaba (uuristatud august) lahkuma, ent kõigil koos seda võimalust ei ole. Auguke on väikseke ja/või väljumise aeg piiratud 164. Tavakeel võib eksitada: "kui öeldakse et tee on vaba, ei peeta silmas mitte tee vabadust, vaid nende oma, kes sel takistamatult kõnnivad. Ja kui me ütleme, et annetus on vaba, ei mõelda sellega mitte annetuse vabadust vaid annetaja oma, kes annetamisel pole seotud ühegi seaduse ega lepinguga. Nii et kui me kõneleme vabalt, ei ole tegu mitte hääle või hääldamise vabadusega, vaid inimese omaga, keda ükski seadus ei kohusta kõnelema teisiti, kui ta seda teeb"Thomas Hobbes 1651(2011)
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
