Facebook Like
Küsitlus


Sissejuhatus vaimufilosoofiasse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekib teadvus mitteteadvuslikest osadest ?
  • Midagi selle asja loomuse kohta ?
  • Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus ?
  • Miks ei ole vaim jagatav ?
  • Kuidas nad saavad interakteeruda ?
  • Miks peaks vaimne substants olema kohastumuslik ?
  • Mille suhtes ollakse dualistid ?
  • Kust tähendus pärineb ?
  • Kui mittejäik tähistaja ?
  • Miks pooldada funktsionalismi ?
  • Kuidas kirjeldada vaimu materialistlikult, ent ajust sõltumatult ?
  • Mis on mingi vaimuseisund M rahvateooria funktsionalismi järgi ?
  • Kuid kas implitsiitse teooria eksplitseerimine on üldse võimalik ?
  • Midagi, mis kitsendaks intentsionaalsete süsteemide klassi ?
  • Miks ta töötab ?
  • Miks intentsionaalne strateegia töötab ?
  • Mis muudab ennustused edukaks ?
  • Kui väär teooria. Miks võiks rahvapsühholoogia olla väär teooria ?
  • Mis asi on rahvapsühholoogia ?
  • Mis võiks seda pakkuda ?
  • Kui isik ei ole oma puudest teadlik, kas siis on ta kvaalid normaalsed ja viga on kvaalile reageerimises ?
  • Kui viletsaks ta kvaalid on jäänud ?
  • Kui on teadlik puudest, aga läbib testid ?
  • Miks meile tundub, et kvaalidel on sellised omadused ?
  • Mis tunne on olla nahkhiir ?
  • Kuidas saab neid kätte organismi objektiivsest füsioloogiast, mis ei ole seotud konkreetse vaatevinkliga ?
  • Midagi, siis miks üldse eeldada, et nad olemas on ?
  • Kui ta kogeb esimest korda punast ?
  • Kuid kas oskus või võime on piisav eristamaks Mary’t enne ja pärast ruumist lahkumist ?
  • MIS LAADI TEADMISE MARY OMANDAB ?
  • Kuidas töötleb aju keskkonnast pärinevat infot ?
  • Kuidas toimub info integratsioon ajus ?
  • Millised mehhanismid on aluseks siseseisunditest raporteerimisele ?
  • Kuidas me pääseme ligi informatsioonile ning kuidas kasutame seda käitumise juhtimiseks ?
  • Kuidas saab keha olla elus ?
  • Mida ei saa taandada millelegi füüsilisele ?
  • Paljunemine, jne) Kas teadvuse puhul ei ole me samas olukorras ?
  • Kuidas on need fundamentaalsed omadused seotud fundamentaalsete füüsikaliste omadustega ?
 
Säutsu twitteris
  • Sissejuhatus.
    Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega , ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga.
    Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused( aistingud , teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus.
    Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne.
    Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne.
    Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne.
    Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv (vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv( toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse teadmine). Kaks raamistikku: Teaduslik maailmapilt (inimene kui füüsikalis-bioloogiline süsteem, mis allub loodusseadustele, seletab); Igapäevane, tervemõistuslik raamistik (inimene kui mõistusega olend , kelle käitumisel on alused. Kasutab nn rahvapsühholoogilist sõnavara, põhjendab ).
    Vaimufilosoofilised probleemid. Probleemid on, sest kaks raamistikku esitavad üksteisega konkureerivaid seletusi ning kaks perspektiivi näitavad vaimu eri külgedest.
    Emergentsi probleem: kuidas tekib teadvus mitteteadvuslikest osadest?
    Seletusliku lünga probleem: teadvuse füsikalistlikud seletused paistavad tekitavat lünga
    Vaimse põhjuslikkuse probleem: kuidas tagada vaimule põhjuslik roll maailmas ilma, et see ei satuks vastuollu füüsikalise põhjuslikkusega?
    Teiste olendite vaimu probleem: kui inimese vaim on talle privaatne , kuidas ma saan teada, mis vaimuseisundid teistel on?
    Vaimufilosoofia teemad. Keha-vaimu probleem – vaimunähtuste loomus üldiselt ja nende seos naturaalse maailmaga (naturaliseerimise projekt-näidata, kuidas on võimalik kõike seletada, toetumata üleloomulikele nähtustele või seletustele). Erinevate vaimuseisundite nagu uskumused, soovid, tajuseisundid jne omadused ning eriteooriad nende kohta. Intentsionaalsus – vaimuseisund on millegi kohta, st tal on objekt ning tänu sellele, et seisundil on sisu, saab ta olla millegi koht. Teadvus ja meelelised kvaliteedid – on mingi tunne midagi näha või mõelda või on kuidagi olla mingis vaimuseisundis. Vaimse põhjuslikkuse probleem – kuidas saab vaim avaldada mõju füüsilisele maailmale, kui füüsiliste maailma protsesse saavad mõjutada ainult vastavad protsessid. Enesekohane teadmine – meie teadmised oma vaimuseisundite kohta on samuti vaimufilosoofia keskmes, kuna intuitiivne arusaam nendest teadmistest kipub rääkima vastu mitmetele filosoofilistele teooriatele. Isikusamasuse probleem – mis teeb minust sama isiku, kes ma olin x aastat tagasi? Tahtevabaduse küsimus – kui füüsikalised ajuprotsessid on determineeritud teiste füüsiliste protsesside poolt, kuidas saab inimese teod ja tahtmised olla vabad. Ratsionaalsus – kui ratsionaalne on inimene? Mõnest vaimukäsitusest järgneb aprioorselt, et oleme ratsionaalsed . Samas on argumente inimese ratsionaalsuse vastu. Tehisintellekt – kas on võimalik konstrueerida mõtlevat arvutit? Loomade ja laste vaimu puudutavad küsimused. Kas loomad mõtlevad? Tegevusteooria ning praktiline otsustamine – on seotud vaimufilosoofiaga, kuivõrd küsimus sellest, mida kujutab endast tegevus, on osalt vaimufilosoofiline küsimus kavatsuste loomusest. Emotsioonide teooria – kas emotsioon erineb uskumusest ning soovist ning kas tal on sisu jm. Värvused ning nende nägemine – kas värvus asub maailmas või inimeste peas-silmas? Nativism – millega sünnitakse ja palju omandatakse elu jookusul.
    Keha-vaimu käsitusi. Füsikalism – maailmas on üksnes füüsikalised entiteedid. Naturalism – maailma seletamiseks pole tarvis toetuda üleloomulikele asjaoludele. Reduktsionism – mõne valdkonna väidete tõesuseks pealtnäha vajalikud faktid või entiteedid on asendatavad teistliiki faktide või entiteetidega.
  • Dualism ( Descartes , Meditatsioonid esimesest filosoofiast)
    Dualism. Seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsdualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants : miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas mittefüüsilised vaimsed omadused. Ratsionalism - paratamatuid tõdesid, asjade olemust haaratakse mõistusega aprioorsel teel, mitte meelte või kujutlusvõime abil.
    Rene Descartes: Teos „Meditatsioonid“.Kaks eesmärki: näidata vaimu ja keha erinevust; näidata, et Jumalat saab tunnetada lihtsamalt ja kindlamalt kui asju maailmas.
    Epistemoloogiline taust. Kui vaim on midagi materiaalsest maailmast eraldiolevat, siis pole ta maailmaga vahetus ühenduses. Uskumused maailma kohta põhinevad meelte vahendusel tekkinud ideedel, mis asuvad vaimus . Cogito – Descartesi metoodiline kahtlus. See, mis jääb väljapoole kahtlust, saab olla teadmiste aluseks. Võib eksida kõige suhtes, va et ta ise on olemas – on olemas see, kes eksib. Cogito, ergo sum. Mõtlemine laias tähenduses: kõik, millest oleme vahetult teadlikud, st. arusaamine, tahtmine jne. Tsitaat(mõtlev asi) – olen mõtlev asi(vaimne substants), mitte ulatuvusega asi (materiaalne substants).
    Mõtlemine ja tegelikkus. Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis kui A ja B on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B ei ole, siis A ja B on erinevad.
    Ma saan kahelda oma keha olemasolus(kaheldavuse omadus); ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) ja seega olen ma midagi erinevat kui mu keha.
    Identsete eristamatus. Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis. Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma õigesti edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust.
    Selge ja distinktne . Ehk aitab mõtlemise ja tegelikkuse vahelist lõhet ületada toetumine ideede selgusele ja distinktsusele? Selged ja distinktsed ideed: selge(idee ei jää märkamatuks) ja distinktne (haaratakse ideed täielikult nii, et see eristub täielikult teistest). Kui idee on selge ja distinktne, siis tegemist on tõega.
    Kartesiaanlik ring. Kui mingi propositsioon tundub mulle selge ja distinktsena, siis on see propositsioon tõene(CDp –Tp). Descartes on kahe vahel: ma saan teada, et vaid siis kui ma eelnevalt tean, et Jumal on olemas; ma tean, et jumal on olemas vaid siis, kui ma eelnevalt tean, et (CDp –Tp).
    Täiuslikkuse idee. On täiuslikkuse idee; sel peab olema omakorda täiuslik põhjus; täiuslik põhjus saab olla vaid Jumal; järelikult on Jumal olemas; kuna Jumal on täiuslik ning täiuslik olend ei peta , siis Jumal ei peta. Descartesi järgi oli iga tema argumendi samm selge ja distinktne.
    1.Selgete ja distinktsete ideede argument. Mul on selge ja distinktne idee endast kui mõtlevast, mitte ulatuvusega asjast; mul on selge ja distinktne idee oma kehast kui ulatuvusega asjast; seega saan ma selgelt ja distinktselt mõista end kui mõtlevat asja ning oma keha kui ulatuvusega asja; kõik mida ma mõistan selgelt ja distinktselt võib olla sellisena Jumala poolt tehtud; seega võib Jumal teha nii, et mina kui mõtlev asi saan eksisteerida eraldi oma kehast kui ulatuvusega asjast; seega olen ma tõepoolest oma kehast erinev asi ning võin eksisteerida ilma kehata; järelikult ei ole kehalised tunnused mulle olemuslikud; järelikult on mulle olemuslik vaid see, et ma olen mõtlev asi.
    Analüüs. Probleemid: kahest ideest on võimalik mõelda eraldi vs kaks ideed on teineteisest sõltumatud; toetub selgete ja distinktsete ideede kontseptsioonile; toetub Jumalale kui selgete ja distinktsete ideede garantiile. Toetub kujuteldavusele. Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest. Kui on võimalik, et vaim esineb ilma kehata, siis ei ole materiaalsus vaimule olemuslik.
    Kujuteldavuse argument. Moodne kujuteldavuse argument: zombid on kujuteldavad; kui kõik, mis on kujuteldav, on loogiliselt võimalik, siis on zombid loogiliselt võimalikud; kui on zombid loogiliselt võimalikud, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega; järelikult, teadvus pole identne mõne füüsilise nähtusega. Järeldus: vastuväide , et see pole füüsikaliselt võimalik, ei mõjuta loogilist võimalikkust.
    Võimalikkus . Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus? Tegu on loogilise võimalikkusega. Vaim ilma kehata ei ole vastuoluline idee. Kuid see näitab vaid mõistete lahknevust, mitte ontoloogilist erinevust.
    2.Jagatavuse argument. Argument ilma „mõeldavuse“aspektita. Keha on jaotatav osadeks ; vaim ei ole jaotatav osadeks; asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad; seega on vaim olemuslikult kehast erinev.
    Miks ei ole vaim jagatav ? Saab eristada vaimuseisundeid; mõne juhtumi korral on osa vaimust blokeeritud või lõhenenud. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks jagamatu mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid , näiteks Hume , kes pooldab nn mina kimbuteooriat – lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole.
    Keha ja vaimu interaktsioon . Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks – keha ja vaimu vahel toimub interaktsioon.
    Keha kui mehhanism . Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad peened osakesed, mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks. Soonte avanemise eri moodustele vastavad erinevad aistingud.
    Käbinääre. Ehkki vaim on seotud kogu kehaga, on käbinääre see koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju kehale, vallandades animaalsed vaimud, mis viivad teateid keha eri osadesse. Käbinääre on ainus aju organ, millel pole paarilist – seal ühendatakse signaalid , mis tulevad kahest silmast, kõrvast jne.
    Interaktsionistlik dualism. Interaktsionistlik dualism kujutatuna skemaatiliselt: F1 → V1→ V2 → F2
    V – vaimuseisund, F – füüsiline seisund. Näiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2).
    Keha-vaimu probleem. Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on
    omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants. Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria (“õrn tuul”), on tegu ikkagi mateeriaga.
    Vastuväited. Pierre Gassendi:1. keha-vaimu interaktsioon eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi; 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, siis ei saa interaktsioon toimuda.
    Vastuväiteid kartesiaanlikule dualismile (ja vastuseid).
    1. Interaktsiooniprobleem - Ehk on vaja murrangut füüsikas.
    2. Oletatav interaktsioon on vastuolus füüsikaseadustega - Ehk on vaja murrangut füüsikas.
    3. Kartesiaanlik mina on ontoloogiliselt veider ning nende postuleerimine ei seleta midagi - Vaim polegi seletuslik postulaat , vaid midagi, mida tunnetab igaüks ise.
    4. Ei ole kooskõlas evolutsiooniteooriaga – miks peaks vaimne substants olema kohastumuslik ? - Kui vaim on interaktsioonis füüsikalisega, siis võib ta olla kohastumuslik. Samas kõik, mis on evolutsioonis tekkinud, ei peagi olema kohastumuslik.
    5. Vaimunähtused sõltuvad ajust ning selle seisukorrast - Aju funktsiooniks on olla vahendaja keha ja vaimu vahel.
    Parallelism . Veel dualistlikke vaateid keha-vaimu vahekorra /vaimse põhjuslikkuse kohta.
    Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt (ettemääratud harmoonia ). Põhjusliku interaktsiooni nende vahel ei ole, ehkki näib olevat. Mis tagab sündmuste seesuguse paralleelse kulgemise ? Jumal on seadnud vaimsed ning kehalised sündmused jooksma teineteisega sünkroonselt.
    Okasionalism. Tuntuim esindaja Nicolas Malebranche. Okasionalismi järgi ei saa ükski füüsiline või vaimne sündmus midagi põhjustada. Kogu põhjuslik toime kuulub Jumalale. Jumal loob igal hetkel uued sündmused nii, et vaimusündmused ning füüsilised sündmused on omavahel kooskõlas. Kui parallelismis oli Jumal maailma käima lükanud ning sellega piirduski, siis okasionalismis sekkub ta igal hetkel maailmakorda.
    Epifenomenalism. Vaimusündmused on epifenomenid, nad ei põhjusta teisi sündmusi, vaid on üksnes ise põhjustatud füüsiliste sündmuste poolt. Skemaatiliselt: M1 ← F1→ F2 →M2.
    Kui tavaarusaama kohaselt põhjustas hambavalu soovi valuvaigistit võtta, on epifenomenalismi järgi mõlemad vaimuseisundid põhjustatud vastavate ajuseisundite poolt, mis on omavahel põhjuslikult seotud.
    Liikuva auto poolt heidetud vari. Vari ei avalda mingisugust toimet auto liikumisele, samuti pole erinevad varjud omavahel põhjuslikult seotud. Auto vari antud ajahetkel on põhjustatud auto poolt samal ajahetkel, mitte sellele eelneva varju poolt. Regulaarsus varjude vaheldumises ei anna tunnistust veel nendevahelisest põhjuslikust seosest. Vaimusündmused on pelgalt nõrgad varjud ajus toimuvate tegelike põhjuslike protsessidega võrreldes. Epifenomenalism on paljudele vastuvõtmatu, sest ta muudab vaimse täiesti tarbetuks: see ei tee midagi, ei muuda midagi, ja nii tekib kahtlus, kas teda üldse on. Rohkem leidub epifenomenalismi teadlaste hulgas, kes uurivad pigem aju ning kohtlevad vaimu ajus toimuva järellainetusena. Emergentismmateeria teatud keerukuse astmel tekivad vaimsed omadused. Emergentism on vaade vaimse tekkimise kohta. Need omadused võivad olla epifenomenilised, ent ei pruugi.
    Dualismid. Dualistlike positsioonide erinevad jaotused: Dualism – Substantsdualism ja omadusdualism. Dualism – Interaktsionism, Parallelism(- Okasionalism), Epifenomenalism. Dualism ontoloogias – mis on see, mille suhtes ollakse dualistid?. Dualism ja vaimne põhjuslikkus – milline on keha(sündmuste) ja vaimu(sündmuste) vahekord ?
  • Dualism kriitika( Ryle , Descartes’i müüt)
    Kartesiaanlik doktriin. Dualism – inimesel on nii keha kui ka vaim. Privaatsus – vaimusündmused on isikule endale privaatsed. Teadmised teiste vaimust on järelduslikud – teadmised enda vaimuseisunditest on vahetud ning teiste inimeste vaimuseisundid on järelduslikud. Teiste vaimuseisundeid pole võimalik kontrollida ega vaadelda. Mentaalsed mõisted saavad oma tähenduse privaatselt vaimusündmustelt.
    Wittgensteini näide. Põrnikas karbis. Wittgensteini sõnul taandub karbis olev asi välja ja sel pole mingit rolli inimestevahelises suhtluses . Mentaalse sõnavara tähenduseks on teatud avalikult ligipääsetavad ning intersubjektiivsed verifitseeritavad asjaolud . Sõnade tähendus seisneb faktides vaadeldava käitumie kohta.
    Kategooriaviga . Rylekartesiaanlik doktriin ehk „dogma kummitusest masinas“ põhineb kategooriaveal.
    Kategooriaviga - ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid teise loogilisse kategooriasse.
    Kategoorivea allikas. Dualism surus vaimunähtused samasse kategooriate süsteemi, millest lähtuvalt mõisteti ka füüsilisi nähtusi. Neid kategooriaid vaimule üle kandes eeldati, et vaimusfääris on olemas põhjused ja tagajärjed, asjad, seisundid jne. Selle tulemusel hakati vaimunähtusi käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. See kategooriaviga tekitas „teiste vaimu probleemi“ – ei saa teada, kas minu ümber liikuvates mehhanismides, on kummitus ehk kas ka teistel inimestel on vaim.
    Vaim kui keha kõverpeegeldus. Keha – asub ruumis, allub mehaanikaseadustele, avalikult vaadeldav, väline. Vaim – ei asu ruumis, allub mittemehaanikaseadustele, privaatne, sisemine. Ryle ütles, et Descartes mõistis vaimu samas loogilises raamistikus nagu keha, ent ei samastanud.
    Reduktsioon pole mõttekas. Vaimu taandamine kehale ja keha taandamine vaimule on mõttekas vaid siis, kui nad kuuluvad samasse loogilisse tüüpi.
    Ryle’i positiivne programm. Ta ei tegele vaimu kohta käivate väidete tõlkimisega väideteks käitumise kohta. Iga väide vaimunähtuste kohta ütleb midagi keha ning käitumise kohta. Vaimule osutavad väited saavad oma tõeväärtuse selle põhjal, mis toimub avalikult. Emotsioonide kohta käivatest väljenditest järeldub see, et teatud soodsates tingimustes saab meeleolust ja tujudest palju rohkem teada, kui ise. Kuulen ja saan aru, mis sa räägid ja saan aru näoväljendustest. Väline intelligentne tegevus pole märk varjatud vaimsest tegevusest, vaid ongi ise tegevus. Ryle analüüsib vaimuseisundeid käitumusliku dispositsiooni või kalduvuse kaudu – S’l on dispositsioon x’ida = S võib x’ida või kaldub x’ima teatud sobivatel tingimustel. Nii saab tegeliku käitumise kõrval rääkida ka võimalikust käitumisest. Kui teatud tingimused on täidetud, siis isik teeb x. See rakendub eelkõige emotsioonidele jm, kuid mitte aistingutele.
  • Biheiviorism ( Hempel , Psühholoogia loogiline analüüs ja Ryle, Aju ja käitumine)
    Biheiviorism. Samastab vaimsed protsessid ja seisundid käitumise või kalduvustega.
    Metodoloogiline biheiviorism. Psühholoogia peaks tegelema ainult vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslik, kuivõrd pole objektiivselt testitav . Uus meetod psühholoogiale, ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. Psühholoogiline biheiviorism tegeles käitumise kujundamise tehnikatega(Pavlovlik klassikaline tingimus, Skinneri operantne tingimus). Metodoloogilise biheiviorismi kriitika – väita, et psüühika uurimine on sama, mis käitumise uurimine, on võrreldav näitega, et füüsika uurib mõõtevahendite näitusid. Käitumine on tõendiks vaimunähtuste kohta.
    Analüütiline biheiviorism. Seisukoht näiliselt vaimuseisunditele osutavate väljendite tähenduse ning ka vaimuseisundite kohta. Kaks lähenemisviisi: hariliku keele filosoofia: analüüsis keele tavakasutust(Ryle, Wittgenstein ). Loogiline positivism : suund keele parandamisele, ideaalkeelele( Carnap , Hempel).
    Ryle biheiviorist?. Ryle soovis näidata nii dualistlike kui reduktsionistlike arvamuste ekslikkust: inimesel on kaks paralleelselt jookvat elulugu(vaimne, füüsiline); tahtlikule käitumisele eelneb alati varjatud tahteakt ning tahtmatule käitumisele see ei eelne . Käitumine on intentsionaalne käitumine, tähenduslik käitumine, mitte kehaliigutuste mehaanika .
    Biheiviorism ja positivism. Hempel ja tema „Psühholoogia loogiline analüüs“. Loogilistele positivistidele oli omane usk teaduste ühtsusse. Hempel tahtis näidata, et psühholoogia on füüsika eriharu.
    Verifikatsionistlik keelekäsitlus – mitteanalüütiliste lausete tähendus seisneb nendes avalikes olukordades , millega saab lauset kinnitada(verifitseerimistingimus). Mitteanalüütilised laused , mida ei saa intersubjektiivselt kinnitada, on tähenduseta.
    Argument biheiviorismi poolt. Verifikatsionistlik arusaam tähendusest toetab biheiviorismi või füsikalismi. Hempeli põhjal võib luua järgmise argumendi(Kim) – iga väite tähendus seisneb tema verifikatsioonitingimuses ehk tähendus ei seisne milleski muus kui nendes tingimustes, mille esinemine on väite tõesuse korral kindlaks tehtav; väite tähendus ehk verifitseerimistingimus peab olema avalikult vaadeldav, sest muidu ei saaks väitel olla avalikku tähendust, mida saaks omavahel jagada; avalikult on vaadeldavad üksnes käitumuslikud ja füüsikalised nähtused; seega peab iga tähendusliku psühholoogilise väite tähendus seisnema avalikult vaadeldavates verifikatsioonitingimustes, mis kirjeldavad käitumuslikke ja füüsikalisi nähtusi.
    Protokoll -laused. Kõige elementaarsemad laused empiiriliste faktide kohta. Keerukamad laused on empiirilise kontrolli käigus viidavad tagasi protokoll- lausetele , mis on kinnitamise viimaseks instantsiks(epistemoloogiline fundatsionistlik ettekujutus ). Hempel ja kontroll-laused.
    Ühendteadus. Eriteaduste laused taanduvad fundamentaalteaduse lausetele. Teaduse jagunemine eriteadusteks tuleb teadlaste huvide erinevustest. Neurath – eriteaduste väited tuleks esitada kõigile teadustele ühtses keeles. Hempelfüüsika väide: väide, mis on sõnastatud füüsika terminiloogias; füsikalistlik väide: väide, mis on tõlgitav füüsika terminiloogiasse ilma, et tähendus muutuks; eesmärgiks näidata, et psühholoogilised väited on füsikalistlikud ja seega on psühholoogia osa ühendteadustest.
    Hempeli näide. Psühholoogia väitel on füüsikaline sisu. Hambavalu väited on füüsikalise sisuga, viitavad füüsikalistele testidele. Hempeli väide „ Paulil on hambavalu“, on tegelikult selle väite füüsikaliste protokoll-lausete lühendiks.
    Keha-vaimu (pseudo)probleem. Hempeli näidet saab tõlkida lauseks, mis ei sisalda mõistet „valu“. See näitab, et psühholoogilistel väidetel on sama sisu kui füüsikalisel väitel. Sellest järeldatakse, et keha-vaimu probleem on pseudoprobleem, mis tuleneb mõistete loogika mittemõistmisest. Ei saa vastata küsimusele, kas vaim on olemas jne, sest need küsimused on mõttetud. Psühholoogilisi mõisteid tohib kasutada kui füüsikaliste väidete lühendeid. Väljaspool kasutamine on mõttetu.
    Sümptom ja protsess(Hempel). Tavaarusaam: protokoll-laused kirjeldavad väliseid sümptomeid, mis annavad märku vaimsetest protsessidest ja vaimsete protsesside toimumist saab järeldada sümptomitest.
    Neurathi analoogia : „kell käib valesti“ võtab kokku pikema keerulise jutu osutite liikumise kohta. Oleks absurdne öelda, et osutite liikumine on kella käimise sümptom, mis annab sellest ainult märku.
    Sama absurdne on öelda, et esitatud füüsikalised tingimused on üksnes valu sümptomiks, sest „Paulil on hambavalu“ võtab samamoodi kokku pikema keerulise füüsikalise jutu. Seega ei saa esitada vastuväidet, kus isikul on „sümptomid“, aga mitte protsess. Sümptomite esinemine ilma protsessita on vasturääkiv. Kui on kaks isikut, kel samad sümptomid, siis ei saa öelda, et üks on haige ja teine mitte.
    Biheiviorismi eri vormid. Hempeli seiskohtade pehmenemine: Varem: psühholoogia väited on tõlgitavad füüsika keelde või psühholoogia väited on defineeritavad füsikalistlikult. Hiljem: psühholoogia väited on taandatavad füüsika keelele verifitseerimistingimuste esitamise mõttes, kuid need ei ammenda väidete sisu.
    Veel hiljem: psühholoogiliste mõistete kasutamine ja rakendamine on loogiliselt ja metodoloogiliselt analoogne füüsikalise teooria mõistet kasutamise ja rakendamisega.
    Loogilise biheiviorismi kriitika. Psühholoogilisi väiteid ei saa tõlkida väideteks käitumise ja füüsikaliste protsesside kohta. Tsirkulaarsuse probleem: antud vaimuseisundit saab parimal juhul taandada käitumisele vaid teisi vaimuseisundeid vaikimisi eeldades. Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus. On juhtumeid, kus isikul on valus , aga ei väljendata seda käitumises(pole piisav) või inimene käitub nagu oleks valus, aga tegelikult ei ole(pole piisav). Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Peab lükkama tagasi arusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist.
    Käitumusliku analüüsi kitsikus. Biheiviorismi järgi on seos vaimuseisundi ning käitumise vahel paratamatu või analüütiline. Probleem: on võimatu seada vaimuseisundeid rangesse vastavusse käitumisega. Olukorras, kus on alust isikut kirjeldada vaimsete mõistetega, ei pea isik alati käituma ühtemoodi ning antud käitumine ei määra üheselt seda, kuidas tuleks isikut kirjeldada vaimses sõnavaras. Probleem dispositsioonilise analüüsi jaoks: mingi uskumus võib hõlmata kalduvust väga mitmesuguseks käitumiseks. Sõltub sellest, millised on isiku teised uskumused ja soovid. Dispositsiooniline analüüs toimib siis kui käsitleda vaimunähtusi atomaarsetena, vaimunähtused aga esinevad holistlikult koos ning mõjutavad üksteist.
    Biheiviorism ja verifikatsionism. Loogilisest positivimist võrsunud biheiviorismi saab väärata ka verifikatsionistliku tähendusteooria kriitikaga. Verifikatsiooniprintsiibi puhul tekib raskusi ka füüsika üldiste seadustega, mis ei ole vahetule kogemusele või vaatlusele taandatavad. Kui verifikatsionistlik keelekäsitlus on ekslik , siis ei saa olla tõene ka sellele tuginev biheiviorism. Tekib küsimus, kuidas omandada mentaalne sõnavara. Kui vaimusesundite sõnavara ei päri oma tähendust privaatsetest mentaalsetest episoodidest ega ole antud ka kitumuslikult vaaldeldavaga, siis kust tähendus pärineb?
    Putnami kriitika: „Aju ja käitumine“ – artikli eesmärk on loogiline biheiviorism maha matta, mitte ülistada. On aega tunnistada, et loogiline biheiviorism on viga ja selle mahendatud variandid on väärad.
    Biheiviorismi määratlus . Biheiviorismi nõrgem vorm, mida Putnam kritiseerib – vaimsete väidete ja käitumuslike väidete vahel on analüütilised järeldusseosed, mis tulevad vaimu tähistavate sõnade tähendusest. Need seosed ei pruugi tõlkida vaimseid väiteid käitumuslikeks, kuid see tuleneb vaimse kõnepruugi ähmasusest ning käitumusliku kõnepruugi suuremast täpsusest.
    Sümptom ja protsess(Putnam). Vaimsed mõiste on kobarmõisted – neid rakendatatakse erinevate sünteetiliste kriteeriumite alusel. Ükski kriteerium ei ole analüütiline. Ka haiguste nimetused on kobarmõisted. Sümptomi esinemisel ei pruugi veel vastava haiguse mõistet(diagnoosi) rakendada. Tuleb eristada haiguse põhjust ja sümptomi. Sümptom on haiguse põhjuse tagajärg. Seega ei saa tõlkida väiteid haiguste kohta väideteks sümptomite kohta. Protsess on sümptomi põhjus.
    Superspartalased. Põhjuse ja tagajärje vaheline seos pole paratamatu. On võimalikud olukorrad, kus üks esineb ilma teiseta. Putnami ulmestsenaariumid:
  • Puudub normaalne valu tagajärg(valukäitumine) – superspartalased, kes tunnevad valu aga suruvad alla valukäitumise. Esineb tingimatuid valureflekse. Võivad valust rääkida. Superspartalaste lastel puudvad ka tingimatud valurefleksid. Ometi ütleme, et nad tunnevad valu.
  • Valul endal on ebatavaline põhjus ja tagajärg – olendid, kes tunnevad valu vaid siis kui esineb teatud magnetväli. Nende närvisüsteemis pole magnetvälja mõju tuvastatav. Kui nad lisaks valu ei väljenda, siis esineb valu ilma, et oleks tavapärane põhjus ja tagajärg.
  • Valu ilma valust rääkimiseta – superspartalased x’maailmas nagu superspartalased, kuid ei räägi oma valust. Näitab, et käitumise ja valu vahel pole analüütilisi järeldusseiseid(väitest ei järeldu käitumuslikku väidet).
    Biheivioristi vastused:
  • Valu omistamine x’lastel pole testitav. Välise käitumise põhjal ei saa testida hüpotessi, et x’lasel on valud, kuid võime otsida nende ajust vastavaid seisundeid. Kui ajusakid on valu märgiks normaalsele inimesele ning x’ lased pole normaalsed inimesed, siis oletame, et nad kiirgavad V’laineid, mis avalikustavad nende siseseisundeid.
  • Valu omistamine x’lastele kujutab endast. Põhimõte, millest pole mõistlik loobuda „ kui kellegi aju on samas seisundis, mis valu kannatava inimese aju, siis ta tunneb valu“, kui see printsiip muutub tautoloogiaks, siis muudab see „valu“ tähenduse. „valu“ tähendab nüüd ajuseisundit, mis on sama mis valu kannatava inimese seisund. Siis saab öelda, et x’lane tunneb valu, kuid see pole enam valu algses mõttes. Putnam toob näite ja ei pea seda tautoloogiaks. Tõene on hoopis printsiip, et kui organism on igas suhtes samas seisundis, mis inimene, kellel on valus, siis on ka sellel organismil valus.
  • Samasusteooria ( Place , Kas teadvus on ajuprotsess? Ja Smart , Aistingud ja ajuprotsessid)
    Materialism on valdav. Samasusteooria sai valdavaks lähenemiseks biheivorismi asemel. Väideti, et dualismi eksimus polnud mitte loogiline, vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria esitati empiirilise teesina: vaimuseisundis on identsed ajuseisunditega. Näiteks valu on c-kiudude ergastus . Smart oli seisukohal, et osalt on see empiiriline tees, aga mängivad rolli ka üldised lihtsuse kaalutlused.
    Erinevused teesi sõnastamisel. Place eristas: predikatsiooni „on“(tema müts on punane); definitsiooni „on“, paratamatu, tõene(punane on värvus); koostise „on“, juhtumisi tõene(tema laud on vana pakkekast)
    Place mõistad samasust koostise kaudu: vaimsed protsessid koosnevad ajuprotsessidest nagu vesi koosneb H2O’st. Kunagi oli see lause juhtumisi tõene, kui samasus võeti üldiselt omaks, siis muutus see lause paratamatuks. Feigli eristus : neurofüsioloogiliste ja fenomeniliste
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


    Konto olemas? Logi sisse

    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #1 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #2 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #3 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #4 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #5 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #6 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #7 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #8 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #9 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #10 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #11 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #12 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #13 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #14 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #15 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #16 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #17 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #18 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #19 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #20 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #21 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #22 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #23 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #24 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #25 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #26 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #27 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #28 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #29 Sissejuhatus vaimufilosoofiasse #30
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kmiller Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sissejuhatus vaimufilosoofiasse eksami konspekt.

    Märksõnad


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    34
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    51
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
    37
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    15
    odt
    Sissejuhatus filosoofiasse
    27
    docx
    Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
    13
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    18
    pdf
    SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis
    59
    pdf
    Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse





    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Konto olemas? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun