muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus. b) Wilhelm von Humboldt (1767-1835) - Üldkeeleteadus, keeletüpoloogia. 1888 Göttingeni ülikooli filosoofiat õppima, töötas diplomaadina, Preisi haridusministrina Asutas nt Berliini ülikooli (kannab seni Humboldti nime: Humboldt-Univesität) Alles 1819 asub täie jõuga keeleteadusega tegelema 1820 Berliini Akadeemias programmiline loeng "Keelte võrdlevast uurimisest keele erinevatest arenguetappidest lähtuvalt" 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat
need laigud konkreetse sisuga täita, avastada nende kohal asuvad tundmatud maad ja mered, ühtlasi võimaldas Ptolemaiose saavutus ka registreerida ja korrastada igasugust geograafilist teavet, nii seda, mis lisandus juba tuntud maade kohta, kui seda, mida hankisid maadeavastajad tundmatute maade kohta. See tuli vaid kaardile kanda, sobivasse koordinaatvõrgu kohta sobivate tingmärkidega. Regionaalparadigma Alexander von Humboldt (1769-1859) sai kuulsaks maadeuurijana. 1799-1804 sooritas ta uurimisreisi Lõuna-Ameerikasse ja tõi sealt kaasa niivõrd küllusliku materjali, et selle esitamiseks kulus 30 köidet "Reise Uue Maailma võrdpäevsusaladele" Selle teose kirjutamiseks kulus Humboldtil peaaegu 30 aastat (1805-1834). Vahepeal, 1829. jõudis ta teha veeI lühikese reisi Uurali ja Altaisse, mille tulemuseks oli samuti suur hulk raamatuks kirjutatud teavet. Niisiis tunnetas Humboldt omal nahal raskusi,
Berlin Geschichte 1936-XI. Olympische Sommerspiele in Berlin. 1939-Beginn des Zweiten Weltkrieges 8. Mai 1945- Unterzeichnung der Kapitulation der deutschen Wehrmacht in Berlin-Karlshorst. 13. August 1961-Beginn des Mauerbaus. Die Mauer ist 155 km lang, 43,1 km ziehen sich quer durch Berlin. 9. November 1989-Maueröffnung. 1999-Umzug von Bundesregierung und Parlament von Bonn nach Berlin. Berlin Sehenswürdigkeiten Berühmte Berliner Marlene Dietrich Alexander von Humboldt Franziska van Almsick Hardy Krüger Hugo Egon Balder Mario Barth Nelly Sachs Reinhard Mey Roland Kaiser Festivals in Berlin MaerzMusik – Festival für aktuelle Musik (jährlich im März) Theatertreffen Berlin (jährlich im Mai) Musikfest Berlin (jährlich Anfang September) Internationales Literaturfestival Berlin (jährlich im September) Jazzfest Berlin (jährlich Anfang November)
1963): Das schönste Mädchen (1999) Michael Lentz (geb. 1964): Muttersterben (2001) Daniel Kehlmann (geb. 1957): Die Vermessung der Welt (2005): Der Roman beginnt 1828 mit einer Reise Gauß', des ,,Fürsten der Mathematik", von Göttingen nach Berlin zur historisch verbürgten 17. Tagung der Gesellschaft Deutscher Naturforscher und Ärzte, wohin ihn Humboldt eingeladen hat. Von dieser Reise an stehen die beiden Wissenschaftler in Korrespondenz miteinander und tauschen sich über ihre Projekte aus. In diese Rahmenhandlung eingebunden sind die kapitelweise abwechselnd chronologisch erzählten Lebensläufe von Gauß und Humboldt, beginnend mit ihrer Kindheit, sich ausbreitend über ihre vielfältigen Entdeckungen und endend mit ihrem reifen, durch die Einsicht in ihre schwindenden Kräfte getrübten Alter. Beide waren zeitweilig
Küsüli s. Hawail. Bellinghausen, Lazarev Eestlased, jõudsid aastatel 1819-1821 Antarktise lõunarannikule. R. Amundsen jõudis 1911. aasta detsembris esimesena lõunapoolusele. R. Scott jõudis 1912. aasta jaanuaris teisena lõunapoolusele. R. Peary jõudis a. 1909 esimesena põhjapoolusele. D. Livingstone, R. Burton uurisid Aafrikat. Tjan-sanski, Prezelvalski, G. Everest, Toll, Middendoff (viimased 2 olid Balti-Sakslased) uurisid Aasiat. Darwin, Humboldt uurisid Lõuna-Ameerikat. J. Davis, Mackenzie uurisid Põhja-Ameerikat. Eyre, Dickens, Burke uurisid Austraaliat. J. Casteau elas 20. Saj., leiutas akvalangi, uuris ookeanit. A. Piccard elas 20. Saj., leiutas batiskaafi, uuris ookeanit.
Weimar Classic V. A. Veimaris Johann Wolfgang v. Draama, novella, Mudel on klassikaline / 1786-1805 / Prantsuse revolutsioon Goethe Bildungsroman antiikmööbel 1832 Friedrich Schiller Luule (ballaad) Kunsti autonoomia Wilhelm von Vormi ja sisu ühtsus, Humboldt suletud vormid Karl Philipp Moritz Ballaad aasta 1797 Ideaalne ja ilu kirjutades Joachim Winckelmann Ajalised tõed ja põhilised
professionaalne keeleteadus üldse. 19. sajandi esimesel poolel uuriti keelte võrdlemise kaudu nende ajalugu ning sugulust. Keeli uuriti valdavalt nende vormist häälikulisest ning grammatilisest ehitusest. Huvide keskmes olid põhimõttelised keele olemuse probleemid. Siin sündis keeletüpoloogia keeleteaduse haru, mis tegeleb keele rühmitamise mitte nende suguluse, vaid ehituse iseärasuste järgi. (Õim 2000: 10-11) Üldkeeleteaduse rajajaks peetav Wilhelm von Humboldt, kelle põhitööd kuuluvad 1820.1830. aastatesse, esitas mitmed ideed, millega tänapäeva teadlased taas tegelevad: et keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos, et iga keele välise vormi all on oma sügavam ,,sisevorm", mille kaudu avalduvad inimvaimu ja -keele universaalsed seaduspärasused, ning et seetõttu võib väita, et keeled ei ole lihtsalt mõtete väljendamise vahendid, vaid iga keel vajutab pitseri ka vastava rahva mõtlemisele, maailmapildile ja kogu kultuurile
American emblems, and appointed Cigrand its editor-in-chief. Cigrand's articles in this magazine helped direct public attention to the Flag and the date of its birth. In the years that followed, Cigrand authored hundreds of other magazine and newspaper articles advocating recognition of the June 14th adoption of the Stars and Stripes. In the third Saturday in June, 1894, , the first general public school children's celebration of Flag Day in Chicago was held in Douglas, Garfield, Humboldt, Lincoln, and Washington Parks, with more than 300,000 children participating. These observances were held in the five parks again the next year, also on the third Saturday of June. In the years that followed, 36 Governors, scores of mayors and five Presidents of the United States sent delegates and credentials agreeing that Flag Day should be observed in all states of the Union on the actual June 14 anniversary of the adoption of the flag .By 1916
In 1894, the governor of New York directed that on June 14 the Flag be displayed on all public buildings. With BJ Cigrand and Leroy Van Horn as the moving spirits, the Illinois organization, known as the American Flag Day Association, was organized for the purpose of promoting the holding of Flag Day exercises. On June 14th, 1894, under the auspices of this association, the first general public school children's celebration of Flag Day in Chicago was held in Douglas, Garfield, Humboldt, Lincoln, and Washington Parks, with more than 300,000 children participating. Adults, too, participated in patriotic programs. Franklin K. Lane, Secretary of the Interior, delivered a 1914 Flag Day address in which he repeated words he said the flag had spoken to him that morning: "I am what you make me; nothing more. I swing before your eyes as a bright gleam of color, a symbol of yourself." Inspired by these three decades of state and local celebrations, Flag Day - the anniversary
1. Loodusteaduste teke(antiikaeg) Aristoteles-kujundas teadusliku mõtteviisi, füs, mat, kogu loodusteaduste aluse rajaja Eratosthemes- geograafi,a maa on kera kujuline, plaankaardid Ptolemaios- 1. kaasaegne geog kaart 2. Meetodite revolutsioon Galilei- mõõteriistad Newton- seadused 3. Loodustaduste kiire arengu etapp 18-19 saj Mendelejev- keemiliste lementide süsteem Darwin- elusloodus on arenev(evolutsioneeruv), eluta keskkond mõjutab A. von Humboldt biogeograafia Karl Linne- eluslooduse süteemi rajaja Mendel- geneetika,pärislikkuse seaduspärasused 4. Loodusteaduste murrangulised avastused 20. saj Wegener- laamtektoonika Geoökoloogia kui teaduse väljakujunemine, Vernadski- looduskooslused on muutumises, määrab eluta keskkond 1953- geneetiline kood, dina struktuur, teadus->faktid->teooriad ja hüpoteesid-> soovitused nende teadmiste ja reeglite kasutamiseks Geog uurimiste meetodid 1
väljapakutud definitsioone ja arvamusi geograafiast: · Geograafia eesmärgiks on kaardistamise kaudu pakkuda teavet kogu maailma kohta. Ptolemaios, 150 · Geograafia on kokkuvõttev teadus, mis ruumimõistet kasutades sünteesib teiste teaduste tulemusi. Immanuel Kant, 1780 · Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. Alexander von Humboldt, 1845 · Geograafia ülesandeks on pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja ratsionaalne kirjeldus ja tõlgendus. Richard Hartshorne, 1959 · Geograafia on ühtaegu nii teadus kui ka kunst. Henry Clifford Darby, 1962 · Geograafia on õpetus Maast kui inimese kodust. Yi-Fu Tuan, 1991 Inim- ja loodusgeograafia sarnasused ja erinevused Inim- ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19.
tähed sõnad mõisted referendid Kuidas seotud? nomo physei Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne. Keskaja skolastikute universalism b) keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) Erinevate keelte kirjeldused (14.-16. saj) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o Grimmi(de) seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h Wilhelm von Humboldt 1767-1835
See juhtis lämbumiseni (hingamisteede lihased jahiloomal olid võimetud kokku tõmbuma).Sõna kuraare tuleneb Kariibi keelsest sõnast wurari. 1596. aastal mainis Sir Walter Raleigh seda, et noolemürk tema raamatus ,,Discovery of the Large, Rich, and Beautiful Empire of Guyana", ei olnudki kuraare mida ta kirjeldas, kuigi see oli võimalik. Aastal 1780 avastas Abbe Felix Fontana selle, et kuraare mõjub pigem skeleti lihastele kui närvidele ja südamele. 1800. aastal Alexander von Humboldt andis esimesena seletuse, kuidas Orinoco jõe põlisrahvad valmistasid taimedest toksiine. Aastatel 1811-1812 Sir Benjamin Collins Brody eksperimenteeris kuraarega. Ta oli esimene, kes näitas, et kuraare ei tapa loomi ja paranemine on täielik, kui loomale tehakse kunstlikku hingamist. 1825. aastal Charles Waterton kirjeldas klassikalist eksperimenti, kus ta hoidis emast eeslit elus, kellele oli manustatud kuraaret läbi kunstliku hingamise. Watertoni on tuntud samuti selle poolest,
-KUULSAIM UUSAJA MAADEUURIJA OLI JAMES COOK (ENG). PURJETAS 1768-1778 a. läbi mitmete vaikse ookeani saarestike ja uurides austraalia rannikut. 19. sajandi teisel poolel õpiti tundma aafrikat, aasiat, austraaliat ja L-Ameerika siseosi. -AAFRIKA SISEOSAD RICHARD BURTON, DAVID LIVINGSTONE, HENRY STANLEY. -AASIA- PJOTR SEMJONOV TJAN-SANSKI, NIKOLAI PRzEVALSKI. -SIBERI & SISE-AASIA ALEKSANDER VON MIDDENDORF, EDUARD VON TOLL (EST baltisakslased) -L-AMEERIKA ALEXANDER VON HUMBOLDT. KIRDEVÄIL KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER EURAASIA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE ROOTSLANE NORDENSKJÖLD. LOODEVÄIL KULGEB MÖÖDA ATLANDI OOKEANIT ÜMBER P-AMEERIKA VAIKSESSE OOKEANI. ESIMESENA LÄBIS SELLE NORRALANE AMUNDSEN. 4) 18-19. sajand arvati, et L-poolkeral asub hiigelmanner TERRA AUSTRALIS, kuigi keegi polnud kunagi seda näinud. Esimesena purjetas sealkandis hollandlane Abel Tasman, kelle järgi tasmaania nimetati. Siiski 1770
7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku erinevad sfäärid, nt litosfäär, biosfäär jne. Maakoore ülaosast kuni tropopausini(atmosfääris). ,,Loodus on ühtne ja terviklik" - Dokutsajev ja Humboldt Humbolt maadeavastaja, geograafia rajaja Richhofen - geograafia rajaja Ritter inim ja antropogeograafia, geograafia rajaja Ratzel - inim ja antropogeograafia, geograafia rajaja Passarge maastikuteaduse rajaja EV eelne: Scmidt uuringud Eesti aluspõhja Klinge soodeuurija Grewingk koostas baltimaade geoloogilise kaardi EV aegne: Gräno Eesti geograafia ja maastikuteaduse rajaja, jaotas maastikuvormid nelja gruppi. Tammekann uurimus ,,Eesti maastikud", aerofotod
Ptolemaios ja Strabo. Ptolemaioselt tuli kordinaatteljestiku idee ehk kaart. Geograafi roll oli olla maadeavastaja. Strabo lõi geograafiliste teadmiste kogumikud ja statistika regioonide kaupa. Geograaf pidi avastama, kandma kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju. Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid). Ratzel keskkonnadeterminism. Inimtegevus on määratud elupaiga loodusoludega. Rajas poliitgeograafia (loodusmõju riigipiiridele)
Ptolemaios ja Strabo. Ptolemaioselt tuli kordinaatteljestiku idee ehk kaart. Geograafi roll oli olla maadeavastaja. Strabo lõi geograafiliste teadmiste kogumikud ja statistika regioonide kaupa. Geograaf pidi avastama, kandma kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju. Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid). Ratzel keskkonnadeterminism. Inimtegevus on määratud elupaiga loodusoludega. Rajas poliitgeograafia (loodusmõju riigipiiridele)
Samas sain ma sõpru, kelle pool võin ööbimiskohta alati leida Euroopas reisides. Raske on kirjeldada, kui kurb oli neid inimesi maha jätta ning usukumatu, et ainult mõnede päevadega olime nii lähedaseks saanud. Sealt lahkudes ma tundsin, et olen inimesena kasvanud. Ei tasu ka ära unustada, et noortevahetustel on alati eelduseks inglise keele oskus, ilma selleta oleksin ma ilma jäänud mulle terveks eluks meelde jäänud kogemusest. Tuntud saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt, kes pani aluse füüsilisele geograafiale, on öelnud, et keelte tõeline erinevus ei seisne mitte häälikute või märkide erinevuses, vaid maailmanägemuste erinevustes. Mõistes keelt, mõistame me ka maailma laiemalt. Tänu keele omandamisele oleme harjunud tegema tööd mingisuguse eesmärgi nimel. Seega keeled on meie rikkus nii otses kui ka kaudses mõttes.
- korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure) Keeleteaduse alged: India Panini (umbes 400 eKr): sanskriti keele värssgrammatika (eelkõige fonoloogia ja morfoloogia) Kreeka nn “filosoofiline periood” Kas keel on olemas nomo või physei? Keele käsitlemine: A) Antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon, Aristoteles):
” à keskaja skolastikute universalism 2) Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv) b keskaja Euroopas; Keskaeg • Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) • Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Renessanss (14.-16. saj) Erinevate keelte kirjeldused b) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine • Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) • Franz Bopp 1816 (sanskrit, kreeka, ladina, pärsia, saksa) • Grimmi(de) seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k
Die Deutschland Deutschland ist ein Staat in Mitteleuropa. Die Bundesrepublik Deutschland ist ein föderalistischer Staat. Deutschland ist demokratisch-parlamentarischer Bundesstaat. Der Deutsche Bundestag ist die Volksvertretung der Bundesrepublik Deutschland. Das Staatsoberhaupt ist der Bundespräsident und der Regierungschef ist der Bundeskanzler. Der Bundespräsident jetzt ist Christian Wulff und die Bundeskanzlerin ist Angela Merkel. Als Bundesstaat wird die Bundesrepublik Deutschland aus den 16 deutschen Ländern gebildet und stellt die jüngste Ausprägung des deutschen Nationalstaates dar. Die Bundesrepublik ist 357 000 (dreihundert siebenundfünfzig tausend) Quadratkilometer gro. Sie ist umgeben von neun Nachbarstaaten: Dänemark, die Niederlande, Belgien, Luxemburg, Frankreich, die Schweiz, Österreich, die Tschechische Republik und Polen. Damit ist Deutschland das Land mit den meisten europäischen Nachbarstaaten. Die...
Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajend. Nõrgad küljed: kõiges tuleb kahelda. Fakte pole- kui teadus ei toetu faktidele, ei pruugi teadus olla tõene. 13. Iseloomusta keele mõju mõtlemisele. * Keel on pakend mõtetele. Erinevates keeltes kõnelevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. Tajuvuse põhjuseks on keeleline erinevus. - Erinevad keeled võivad sisaldada väga erinevaid ettekujutusi reaalsuse struktuurist (W. Humboldt arvas, et iga rahva keeles peitub oma maailmavaade) - Whorfi arusaam keele ja mõtlemise seosest on väljendatav kahe teesina: * Erinevates keeltes kõnelevad inimgrupid tajuvad maailma erinevalt. (Seda nim ka keelelise relatiivsuse hüpoteesiks.) * Tajumisviiside erinevuse põhjuseks antud juhul on just keeleline erinevus. (Seda väidet nim keelelise determinismi hüpoteesiks.) - Kas eelnimetatud arusaamad ka paika peavad ei ole veel ühese vastuseni jõutud. 14. Mis on K
paratamatult jõudnud keeleliselt väljendatud kujul. Seetõttu on ka iga järgnev mõistmine keeleline. Kui miski jääb väljapoole keele väljendusvõimalusi, siis ei tähenda see seda, et keele enda võimalused ei võiks avarduda. Gadamer toetub Wilhelm von Humboldti nägemusele keelest kui mõtlemise peeglist. Kui iga uut võõrkeelt õppides laiendame oma arusaama senisest maailmast, siis on see Gadameri jaoks täpne kirjeldus viisist, kuidas hermeneutiline protsess toimib. Humboldt pööras tähelepanu keele vormile, hermeneutiline kogemus ei saa aga sisu ja vormi eristada, sest sisu jõuab meieni vormi kaudu. Võõraga suheldes on alati kohal ka enese maailmamõistmine ja keelekogemus. Inimese maailmas olemisel on keeleline iseloom ning keele tõeline olemus on selles, et temas väljendub maailm. Erinevalt teistest elusolenditest inimesed omavad maailma, sellal kui muu elav on Eingelassen, maailma heidetud või lastud. Muud olendid sõltuvad Umwelt'ist. Inimene
saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. - keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. - XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Struktuuri alusel eristatud keeled: * Isoleeriv – ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel.
Johann Gottfried von Herder saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof; sõnastas võrdleva filoloogia alused; huvitus rahvalauludest ja humanismist Sir William Jones kõmri filoloog, muistse India uurija, indoeuropistika looja; Indo- Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse 11. Noorgrammatikud
kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Praktiline soltsiolingvistiga tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika , keelepoliitika küsimustega.(küsitlused) Makrolingvistika=mikrolingvistika 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini); b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Keeleteaduse alged India – Panini (umbes 400 eKr): Hiina sanskriti keele – konfutsianism (8.-5. saj eKr):keel on värssgrammatika (eelkõige korra looja fonoloogia ja morfoloogia) – taoism (alates 4. saj. eKr):keel
registreeritav. Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. · Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist.
prantslasel Vidal de la Blache'il. Ühtne geograafia, sest nii loodus-kui inimgeograafiline komponent olid koondatud ühise peateema ümber: erinevate loodusnähtuste ning inimtegevuste vastastikune mõju nende ruumilise läheduse alusel (kõik need nähtused paiknesid ja tegevused toimusid lähestikku, ühes ruumiosas, regioonis). See oli filtriks teemade valikul. Tekkis geog kirjelduse tüüpkava. A. von Humboldt (1769-1859). Oli maadeuurija. Loodusgeaograaf - arvas, et kuigi geograafiad on ühtsed, inimgeograafia ainult täiendab ja lõpetab loodusgeograafiat. Oma reisdelt tõi tagasi ualatuslikult materjali, mille põhjal kirjutas 30-käitelise "Reise Uue Maailma võrdpäevsusaladele" jpm. Koges ise raskusi süstematiseerimisel. Oskas raskused peaaegu ületada. Kogemuste põhjal kirjutas 5-köitelise peateose "Kosmos".
Ta on raamatusse kirjutanud armumise esimesest silmapilgust, petmise ja reetmise jne. Negatiivne mõjuvõim - L. Tolstoi teosest, kus nimitegelase igati keeruline elu leiab traagilise lõpu tema enda käe läbi. A.Tsehhov, J. Rooste. Kirjanik aastakümneid tagasi, tänapäeva kirjanik. Mõlema teosed räägivad inimestest, kellel on elus madalad eesmärgid, raskused ehk inimkonna mured ja rõõmud on läbi aegade samad. Wilhelm von Humboldt (1767-1835) oli saksa filosoof, kunstiteoreetik ja keeleteadlane "Ilma võitluse ja kannatusteta pole ühtki inimelu. " Mark Twain (Samuel Langhorne Clemens), 1835-1910 ,,Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena."
Peale NSVL' i kollabeerumist 1990. a. alguses järgnes koos maailma üldise poliitilise olukorra leebumisega ka leebe aeg biorelvade jaoks. Demi Link 5 Kaitsevahendid Gaasimaskid Esimesteks kaitsevahenditeks mürkide eest olid uriini ning veega niisutatud rätikud, mis kaitsesid nina ja suud. Esimese gaasitorbiku leiutas aga sakslane Alexander von Humboldt 1799. aastal. Algselt oli see mõeldud aga kaevuritele, mitte sõduritele. 1915 aastal valmisid tänapäevase gaasimaski eelkäijad. Tol ajal toodeti gaasimaske ka hobustele. Maski silmaavad olid väikesed, mistõttu oli sõduritel vaateväli piiratud. Peale selle oli gaasimaskiga ka raske kõneleda. Kaitseriided Esimesed keemiakaitseriided kaitsesid nahka nahamürkide eest ning takistasid mürkide imbumist läbi naha
Üheks põhjuseks, miks ei saanud neid ennem avastada, oli ohtlikkus. Euraasia mägede ja kõrbete avastamine kestis tuhandeid aastaid. Marco Polo avastas Tiibeti juba 13. sajandil, kuid teadmine Tiibeti asukoha kohta jäi teadmatuks kauaks ajaks. 19. sajandil kaardistas sealseid mägesid George Everest. Sven Hedin uuris Sise-Aasiat. Aastatel 1894-1897 läbis ta 19 000 km ja tegi 552 lehekülge kaarte. Lõuna-Ameerikat uuris teadlane Alexander von Humboldt. Ta kogus rikkaliku materjali Orinoco jõgikonnast, avastas mandri läänerannikul külma Peruu hoovuse. Charles Darwin uuris Lõuna-Ameerika looduse bioloogilist mitmekesisust, pani siin aluse oma liikide tekke teooriale. Aafrika sisemaal uuriti Niiluse jõe lätet, beduiinide kõrbelinna Timbuktu ja Nigeri jõeorgu. Timbuktusse jõudis esimesena René Caillié. David Livingstone uuris Aafrika lõunaosa. Üksikud väiksemad piirkonnad võisid veel püsida tundmatuna, ent 20
saj eKr) on esimese säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika Keskaja Euroopas Ülikoolides eristusid trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsee arutlustena.. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) Grimmid lõid 1822 omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Germaani keeled. Humboldt (18-19 saj) oli filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte struktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1
itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus. b) Wilhelm von Humboldt (1767-1835) - Üldkeeleteadus, keeletüpoloogia. 1888 Göttingeni ülikooli filosoofiat õppima, töötas diplomaadina, Preisi haridusministrina Asutas nt Berliini ülikooli (kannab seni Humboldti nime: Humboldt-Univesität) Alles 1819 asub täie jõuga keeleteadusega tegelema 1820 Berliini Akadeemias programmiline loeng "Keelte võrdlevast uurimisest keele erinevatest arenguetappidest lähtuvalt" 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma
tegevused toimusid lähestikku, ühes ruumiosas, regioonis. See peateema oli ühtlasi filter, mis toimetas geograafilise teabe valikut -mida sellega siduda ei õnnestunud, see jäi väljapoole geograafiat. Ja samuti oli see peateema ka teabekorrastuspõhimõte, geograafilise teose kava. Tema abiga valitud teave tuli korrastada nii, et mainitud vastastikmõju võimalikuit selgesti ja taielikult avada, lugejani viia. REGIOONIPARADIGMA LOOJAD XIX SAJANDIL Alexander von Humboldt sai kuulsaks maadeavastajana. Humboldt seadis geograafilise kirjelduse aluseks tiheskoos paiknevate loodusnahtuste vastastikmõju põhimõtte. See põhimõte toimis nii "filtrina", eraldades geograafilise mittegeograafilisest, kui kirjelduse esialgse kavana. Geograafilises toos tuleb kirjeldada vaid neid nähtusi, mis ühes ja samas kohas või vahemalt üksteise läheduses paiknedes avaldavad üksteisele tugevat mõju. Kui
Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus. Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub ka olukorrast. Sotsi...
küsitlused. Andmete töötlemine: kvalitatiivsed meetodid - vaadeldakse üksikult igat juhtumist; kvantitatiivsed meetodid - loendatakse mitu korda toimus mingit juhtumit 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure) ANTIIKMAAILMAS VANA-INDIA: Panini (3. saj eKr). Maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. KREEKA: Kreekast sai alguse keeleteadus. filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj
Pragmatism ja Wittgenstein · John Dewey, Human Nature and Conduct, 1922 · sõna tähendus on tegevusharjumuste komplekt · ("Laua idee ei ole midagi muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda.") · Ludwig Wittgenstein, Philosophische Untersuchungen, 1953 · sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus keelerelatiivsuse hüpotees · Wilhelm von Humboldt, 1820 · keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. · Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf, 1939: "me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimoodi organiseerima.
• 1799 Gyarmathi raamatus tõestatakse esimeses peatükis ungari ja soome/lapi ning teises ungari ja eesti sugulus. Lisaks veel 7 muu soome-ugri keele käsitlus. See on tegelikult võrdlev-ajaloolise meetodi sünd (Itkonen). • Võrdlev-ajaloolise meetodi loojad (traditsioonilise käsitluse järgi) olid: – taanlane Rasmus Rask vanapõhja (old norse) ja vanainglise keelte grammatikas – sakslased Jakob Grimm (saksa keele grammatika), Franz Bopp ja Wilhelm von Humboldt Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati. Grimmi seadusega hakkab täpne meetod. • Grimm kirjeldas ka ablaut’i, mis on oluline keeleline nähtus indoeuropeistikas. • Ablaut – vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt – sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich
Pärast Castlereagh naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga saja päeva ajal, Clancarty krahv. Kuigi Venemaa ametlikku delegatsiooni juhtis välisminister krahv Karl Robert Nesselrode, oli tsaar Aleksander I ka Viinis ja pidas ennast oma ainsaks täievoliliseks esindajaks. Preisimaad esindasid kantsler vürst Karl August von Hardenberg ning diplomaat ja õpetlane Wilhelm von Humboldt. Kuningas Friedrich Wilhelm III oli ka Viinis, mängides oma rolli kulisside taga. Prantsusmaad, "viiendat" suurriiki, esindas välisminister CharlesMaurice de TalleyrandPérigord, samuti täievoliline minister Dalbergi hertsog. Elulood: Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, MetternichWinneburgBeilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773Koblenz 11. juuni 1859 Viin) oli Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler (1821 1848).
· Andmete töötlemine: 1. kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid, ei vaadelda sagedusi: 2. kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn. statistiline lingvistika, nt. sama tähenduse v. vormi eri variantide võrdlemine; · Katsed: psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused; 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (sh Vana- India: Panini); b) keskaja Euroopas; c)XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) d)XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism Chomsky). a) Antiikmaailmas · India o Panini (umbes 400 eKr) sanskriti k. grammatika (eelk. fonoloogia ja morfoloogia): abisümbolid (täielik kadu, 0-morfeem), reeglid on elliptilised e. kokkusurutud, eraldi järjestamata ja järjestatud reeglid · Hiina o konfutsianism (8.-5
Scaliger väitis, et ladina keel pärineb kreeka keelest ja kõik keeled heebrea keelest. Siis nimetas 4 gruppi keeli, millel ei ole sugulust - romaani, kreeka, germaani, slaavi. Leibniz postuleeris ungari ja soome keele sugulise, leidis, et kõigi keelte eellast pole enam olemas ja paigutas heebrea keele araabia keelte hulka. Jagas maailma keeled kaheks. Võrdlev-ajaloolise meetodi loojad olid Rasmus Rask, Jakob Grimm, Franz Bopp ja Wilhelm vom Humboldt. Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ka ise, et seda häälikumuutust alati ei järgita. 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. Keele ja rahvusliku eripära seos oli 19.sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Wilhel von Humboldti sõnul on keel loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt. Igal keelel on sisemine vorm, mis määrab keele foneetilise ja grammatilise ja leksikaalse vormi
Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest → Grimmi seadus. Näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. • indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. Wilhelm von Humboldt – diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse Keeleteaduslik kontseptsioon - keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon
- katsed: luuakse kunstlik keelekasutusolukord Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid arutlemine - kvantitatiivsed meetodid loetakse midagi kokku, tehakse statistikat. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure) a)Platon: Kas keel vastab maailmale (physei) või keel on kokkulepete tulemus (nomo). Platon (u 400 eKr) arutles oma kuulsas dialoogis Kratylos mõnede keeleteaduslike probleemide üle, käsitledes näiteks keelelise sümboli teket, konventsionaalsust ja tähendusi. Platon pani alguse sõnaliikide teooriale.
tingimustes. Samal ajal tuleb elada nii valgetel kui mustadel ühes riigis, peab paratamatult aktsepteerima, et üks rass on ülem ja teine alam, ning nii nagu kõik teisedki, pooldan ka mina seisukohta, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. (Gould, 2001). 5 Kuigi jääb mulje, et inimesed püüdsid leida ainult põhjuseid, miks mustad on alamklass, protesteeris Alexander von Humboldt, maailmarändur, riigimees ja 19. sajandi suurim teadstepopulariseeija, jõulisemalt ja aktiivsemalt kui ükski teine tolle aja loodusteadlane intellektist või esteetilistest kaalutlustest lähtuva järjestamise vastu. Tema kutsus lõpetama orjust ja ikestamist, mis oli Humboldti sõnul takistuseks kõigi inimeste loomulikule püüdlusele arendada oma vaimseid võimeid. Ta kirjutas järgmiselt: „Väites, et inimene kui
Locke: Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume: Sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Pragmatism John Dewey- sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Ludwig Wittgenstein- sõna tähendus seisneb tema kasutuses, rollis, mida sõna mängib keelemängus. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Wilhelm von Humboldt (1820)- keel ei ole staatiline vahekord, vaid protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf (1939)- ,,Me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides
iris - vikerkaar), millest tuligi iriidiumi nimetus. Teise avastatud metalli sooladel on iseloomilik terav lõhn ( kreeka k. osme - lõhn), mistõttu metall sai nimeks osmium. Venemaa plaatinametallide epopöa algas 1813.a, mil Uraalis leiti plaatnamineraale, sealhulgas ka üldse kõige raskem senituntud looduslik mineraal - iriidiumplatiniid Ir4Pt (tihedus 22 800 kg/m³). 1825.a teatati ametlikult plaatinamaardla avastamisest ja 1829.a külastas seda saksa looduseuurija Alexander Humboldt. Uut metalli püüdis töödelda Aleksandr Arhipov, kes valmistas plaatinast sõrmuse ja teelusika, mis saadeti kingituseks tsaar Aleksander I-le. Katsetamisel täheldas Arhipov, et plaatina soolad liituvad kergesti klaasi ja portselaniga, võimaldades neile teha ilustusi. Arhipov töötas välja meeldiva roosaka värvusega uraalimetalli (75 %Pt, 25 %Cu), mis on ilusam puhtast plaatinast. See sulam on hästi poleeritav ning leidis kasutamist galanteriiesemete valmistamisel
Nõmm kuiv liiva ala Loo paepealne Karge kuiv kõrgem moreeni või rannasetetega ala Lais rannajärv jne. V. Dokutsajev. Kompleksse uurimise idee üks autor ja kompleks ekspeditsioonide juht 1876. a. uuris ta ekspeditsiooni korras ka Narva ja 1881. a. Haapsalu ümbruse muldasid, vaadeldes nende kujunemist seoses jõeorgude, mere, jääaegade ja lähtekivimitega Maastikuteaduse eelkäijad 19. sajand Alexander von Humboldt (17691853) maadeavastaja Vassili Vassiljevits Dokutsajev (18461903) Kompleksse uurimise idee üks autor maastikuteadus Tugineb A. von Humboldti ja V.Dokutsajevi vaateil loodus on ühtne ja terviklik Maastik seotud tihedalt ka sotsiaalteadustega. Looduskeskkonnal on oluline osa elustiili ja tavade kujundamisel. Maastikule annavad sisu inimesed, nende sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtepunkt. Maastikuteaduse ettevalmistav periood seotud Eesti kooligeograafiaga.
See võib esile kutsuda Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja virmalisi. Päike ja Maa magnetväli Päikesetuul Magnetosfäär Magnettormid Maa öisel poolel küünib magnetosfääri saba kuni 1000 Maa raadiuse kaugusele ja on keeruka sisemise struktuuriga. Selles sabas saavadki alguse magnettormid, mis maapinna tasemel avalduvad Maa magnetvälja suuna ja tugevuse kiirete muutustena. Magnettormideks ristis Maa magnetvälja häired Alexander von Humboldt 1808. a. Magnettormid on globaalse ulatusega ja seda tugevamad mida tihedam ja kiirem on päikesetuul. Eriti tugeva ja kiire päikesetuule tekitavad Päikesel toimunud tugevad pursked, mille väljapaisatud plasma juhtub suunduma Maa poole. Tuntavalt mõjuvad magnetvälja häired kosmilisele ja maapealsele sidele, samuti kosmoses töötavale aparatuurile. Atmosfääri temperatuuriprofiil Temperatuurijaotus ülemises atmosfääris
Rahvuse ajalugu heroiseerimine, eriti antiik- ja keskaegne pärand (rahvused õilsamad, tugevamad, moraalsemad kui praegu). Johann G. Fichte Herderi õpilane, seob rahva geograafia ja looduslike tingimustega (a la külmemas kliimas elavad rahvad on eetilisemad). Õpetus majanduslikust omajõulisusest e autarkiast iga rahvas peab end ära majandama vaid enda ressurssidest, teistest rahvastest majanduslikult sõltuda ei tohi. Wilhelm von Humboldt etniline natsionalism. Keele tähtsuse rõhutamine, keel determineerib rahvuse vaimu, sama keelt kõnelevad inimesed loovad rahvusriigi. 22.09.14 SAKSA POLIITIKA 19.-20. SAJANDIL Euroopa poliitika sõlmprobleemiks muutumine algas 16.saj seoses protestantliku kristluse esilekerkimisega. Majandusliku olulisuse tõus juba eelnevalt, transport, Euroopa keskus jne. Saksa poliitikat algselt lõhestav tegur vahe kahe suure usulahu vahel (vt 30-a sõja lõpp, 1648
mida me saame igapäevase toiduga. Kui 10-aastane 30 kg kaaluv laps tarbib päevas 1 - 2 purki ehk kokku 500 ml energiajooki, mille glükoronolaktooni sisaldus on 2000 - 2400 mg/l, saab ta 1200 mg glükoronolaktooni ehk 40 mg glükoronolaktooni ühe kilogrammi kehamassi kohta. Igapäevase toiduga saadakse glükoronolaktooni kokku ainult 1,2 kuni 2,3 mg päevas. (1) 5 1.4 Guaraana Guraana, Lõuna-Ameerika vihmametsades kasvava ronitaime, tegi 1840. aastal Euroopas tuntuks Alexander von Humboldt. Misjonärid kirjeldasid aga guaraanat juba 17. sajandil kui ravimtaime. Guaraana seemnetes leidub kolm korda enam kofeiini kui kohviubades ja kaheksa korda enam kui mate tees. Üks taim annab ühe kilogrammi seemneid, millest tehtud pulbrit on pärismaalased alates kasutanud turgutava vahendina (päevaannuseks 1,5 teelusikatäit). Guaraanal on kohvist pikem toime, see kustutab janu- ja näljatunde. Kuid nagu kohvigi puhul, võib esineda mõnedel isikutel paradoksaalne toime unetuse asemel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
