Väga suurt rolli mängib ka söök. Viimastel aegadel on saanud tavaks koolitustel või bankettidel pakkuda süüa ja juua. See on kaval nipp, kuna söök, tekitab meis nii heaolu- kui ka poolehoiutunnet. Tekib vastastikkuse reegel. Näide Tupperware pidudest. Vastastikkus- alustuseks mängitakse peost osavõtjate vahel auhinnamänge, igaüks, kes auhinnast ilma jääb, võidab midagi pimeloosiga, nii et igaüks on enne ostmise algust saanud mingi kingi. Kohustumine- osavõtjaid innustatakse avalikult kirjeldama nende Tupperware´i toodete, mis neil juba olemas on, kasutusvõimalusi ja häid külgi. Sotsiaalne tõendus- kui ostmine on alanud, tugevdab iga ost muljet, et teised sarnased inimesed soovivad neid tooteid: järelikult peavad need head olema. Kõik need mõjustamisvahendid aitavad kaasa, kuid Tupperware´i peo peamine mõjujõud tuleb korraldusest, mis kasutab ära meeldivuse reeglit. Vaatamata Tupperwar´i esitleja osavusele
saavutamise eest vastutuse tundmine) pakub inimesele rohkem rahulolu ning seetõttu on inimene ka tulevikus sarnaste lepetega nõustuma. 6 Kaitse vastastikkuse reegli vastu Kõigepealt tuleb selgeks teha, kas kingi andja teeb seda heast südamest või tahab sind ära kasutada. Kui oled aru saanud, et keegi kasutab su peal vastastikkuse reeglit, tuleb olukord enda jaoks ümber mõelda-õigustatud on teenega tasumine teene, mmitte müügistrateegia eest. III PEATÜKK. Kohustumine ja järjekindlus Kohustumine ja järjekindlus on tingimata üks hea inimeste omadus, sest see tähendab, et inimene on kohusetundlik ja viib enamus oma töid lõpuni. Kuid samas seob selline järjekindlus inimest algatatud asjaga ja tekitab inimeses kohustustunde mingi asi ka lõpuni viia. Järjekindlust saab ära kasutada järjest suuremate palvete esitamisega inimesele, alustades väikesest seemnest. Ja kuna inimene on mingi asjaga juba alustanud
palve võrreldes eelnevaga, mis talt palutakse ja on arvatavasti nõus ka minu tahtmise järgi tegutsema. Selline nähtus toimib ka suuresti tänu kontrastprinsiibile, mille tagajärjel tundub teine palve esimesest palvest tohutult palju väiksemana ja ebatähstamana kui see tegelikult on. Näiteks raha küsimine sõbralt, kus algul küsin 50 krooni ja seejärel 25 krooni, kuigi minu esialgne kavatsus oligi 25 krooni saamine. Kohustumine ja järjekindlus Kohustumine ja järjekindlus on tingimata üks hea inimeste omadus, sest see tähendab, et inimene on kohusetundlik ja viib enamus oma töid lõpuni. Kuid samas seob selline järjekindlus inimest algatatud asjaga ja tekitab inimeses kohustustunde mingi asi ka lõpuni viia. Järjekindlust saab ära kasutada järjest suuremate palvete esitamisega inimesele, alustades väikesest seemnest. Ja kuna inimene on mingi asjaga juba alustanud peab ta selle
tunneb, et see on väga väike palve võrreldes eelnevaga, mis talt palutakse ja on arvatavasti nõus ka minu tahtmise järgi tegutsema. Selline nähtus toimib ka suuresti tänu kontrastprinsiibile, mille tagajärjel tundub teine palve esimesest palvest tohutult palju väiksemana ja ebatähstamana kui see tegelikult on. Näiteks raha küsimine sõbralt, kus algul küsin 50 krooni ja seejärel 25 krooni, kuigi minu esialgne kavatsus oligi 25 krooni saamine. Kohustumine ja järjekindlus Kohustumine ja järjekindlus on tingimata üks hea inimeste omadus, sest see tähendab, et inimene on kohusetundlik ja viib enamus oma töid lõpuni. Kuid samas seob selline järjekindlus inimest algatatud asjaga ja tekitab inimeses kohustustunde mingi asi ka lõpuni viia. Järjekindlust saab ära kasutada järjest suuremate palvete esitamisega inimesele, alustades väikesest seemnest. Ja kuna inimene on mingi asjaga juba alustanud peab ta selle ka oma kohusetundest,
........................................ 2 1.Eessõna..............................................................................................................................................3 2. Mõjutamise põhitõed........................................................................................................................4 2.1 Vastastikkus................................................................................................................................4 2.2 Kohustumine ja järjekindlus.......................................................................................................5 2.3 Sotsiaalse tõenduse printsiip.......................................................................................................6 2.4 Meeldivus................................................................................................................................... 6 2.5 Autoriteetsus..................................................................
Robert B. Cialdini Süstemaatilised mõjutamisekspertid: 1) Müügiinimesed. 2) Annetusekogujad. 3) Reklaamitootajad. 4) Teised. - Osalusvaatus - uurimismeetod, mille puhul uurijast saab midagi spioonitaolist. Kuigi elukutselised mõjustajad kasutavad nõustumise saavutamiseks tuhandeid erinevaid taktikaid, võib enamiku neist paigutada peamisse kategooriasse: 1) Vastastikkus. 2) Kohustumine ja järekindlus (järelpidevus). 3) Sotsiaalne tõendus. 4) Meeldivus. 5) Autoriteetsus. 6) Nappus. 1 Mõjustamisrelvad - Kinnistunud käitumismustriteks - reeglipärased, pimedalt mehaanilised käitumismustrid paljude erinevate liikide puhul. Kinnistunud käitumismustride peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras.
b. (2) Peab olema küll, sest kui ühele isikule on ,,uksega näkku" löödud, mingisuguse palve peale, siis peaks just seesama isik esitama uue palve, kuid tagasihoidlikuma ning vastutulelikuse printsiibi kohalt tullakse talle vastu, kuna ta on samuti vastutulelik olnud. 4. Millised on R. Cialdini arvates mõjustamise relvad? 5tk a. Vatastikkus b. Meeldivus c. Nappus, vähesus d. Autoriteet/mõjuvõim e. Kohustumine ja järjepidavus f. Sotsiaalne tõestus, kinnitus 5. Mis on inimesel ja kalkuniemal Cialdini meelest ühist ja mille poolest nad erinevad? a. Klõps-vurr. Kalkuniemal tunneb oma pojad ära selle järgi, et nad siutsuvad. Kui ka peaks juhtuma, et mõni ta poeg ei siutsu, siis põlgab ema ta ära või läheb sootuks kallale. Kui aga pojad siutsuvad siis ta võtab nad oma kaitsva
vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) Tsentraalne ja perifeerne tee • Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu – Individuaalsed erinevuse – mõtlemisharjumus – Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks • Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt. “ma ei tohiks teile seda öelda, aga …” – “aus” klienditeenindaja) Meelitamine, kiitmine, väärtuslikuna näitamine (nt saavutustele,
kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton) Agressiivne käitumine Buss, Perry: agressiivsuse neli dimensiooni: füüsiline, verbaalne, viha (afektiivne aspekt), vaenulikkus (kognitiivne aspekt) Otsene ja varjatud, passiivne agressiivne käitumine Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt Bolton) Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus
Kui me oleme selle enda jaoks kindlaks teinud, siis saame öelda, et teenele tasutakse teenega, aga mitte trikkidele. Me peaksime mõtlema, nendele konkreetsetele pakutavatele asjadele, mida meile üritatakse müüa. Kas meil on neid vaja, mis ma sellest kasu saan? Näiteks kui autosalongis müüja on isiksusetüübilt meie jaoks meeldiv inimene, siis meil on raskem tema pakutavast auto ostust keelduda, aga samas peaksime mõtlema, et me sõidame koju selle kokreetse auto, mitte müüjaga. KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS Niipea, kui oleme teinud valiku või võtnud seisukoha, tunneme nii iseenda kui ka teiste poolt survet käituda järjekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Selle surve tõttu reageerime viisil, mis õigustab meie eelnevat otsust. Me lihtsalt veename ennast, et tegime õige valiku ning kahtlemata oleme tänu sellele oma otsusega rohkem rahul. (Cialdini 2005:64). Mõned mänguasjatootjad on leidnud nipi, kuidas peale jõule kliente enda poodi tagasi
..............................................................................................................6 Duditsu....................................................................................................................6 2. VASTASTIKKUS......................................................................................................8 Kaitse........................................................................................................................10 3. KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS................................................................. 11 Low-ball- madala pallilöögi taktika......................................................................... 13 Kaitse........................................................................................................................13 4. SOTSIAALNE TÕENDUS......................................................................................15 Sotsiaalse tõenduse printsiip.....................
Triplett · Sotsiaalpsühholoogia : teadus sellest, kuidas inimesed teisi mõjutavad ja kuidas teiste tegevus meid mõjutab. · Robert Cialdini ( Mõjustamisepsühholoogia · Inimesed on mõjutatavad, sest sageli käituvad mehhaaniliselt, automaatselt teatud olukordades. Mõjustamistehnikad. R.Cialdini järgi 6 peamist tehnikat. · Vastastikkus ,,Mina sulle, sina mulle." · Kohustumine ja järjekindlus · Sotsiaalne tõendus · Meeldivus · Autoriteet · Nappus, vähesus Stress ja toimetulek. Eustress hea stress Distress halb stress Stressiga võib kaasneda füsioloogiline protsess. Kognitiivne tunnetuslik Hea enesehinnanguga inimene saab stressiga paremini hakkama. Tradistioonidest erinev ajastus tekitab stressi. Maohaavad on stressi põhilisi tagajärgi. Astma, kõrge vererõhk.
peab olema >0 sooritus-tagajärje ootus peab olema >0 Kõikide potentsiaalsete valentside summa peab olema indiviidi jaoks >0 EESMÄRGI PÜSTITAMINE (E.A. Locke & G.P. Latham) Eesmärkide püstitamise motivatsioonilise teooria järgi on käitumine teadlike eesmärkide ja kavatsuste tulemus (käitumine on mõjutatud eesmärkidest) Käitumise tulemust (sooritust) mõjutavad eesmärgi neli olulist omadust: eesmärgi raskus eesmärgi spetsiifilisus eesmärgi aktsepteerimine eesmärgile kohustumine Sooritus on määratud pingutuse, organisatsioonipoolse toetuse ja individuaalse suutlikkuse (võimete) ning isiksuseomaduste poolt Eesmärgile suunatud pingutus Sooritus RAHULOLU Sisemised tasud Välised tasud Eesmärgi raskus Eesmärgi aktsepteerimine Organisatsiooni toetus Isiku võimed oskused, omadused Eesmärgile kohustumine/ pühendumine Eesmärgi spetsiifilisus Eesmärgi püstitamine Protsessiteooriate integreeritud mudel TÖÖ OMADUSTE MUDEL (R
uut sobitumist prantsuse kunstitraditsioonidega. Chagalli palett säilitab tõepoolest sama maalähedase tumeduse nagu tema Venemaa maalid, aga paks värvikiht ja värviliste pintslitõmmete kulunud kiuline kõrvuti seadmine peegeldavad kaasaaegseid värviteooriaid. Chagalli süzee on stuudiostseen, seega tema enda töö meditatsioon, kuid modell hoiab ka ise pintslit ja maalib ka ise pilti, mis loob metafooriliselt atmosfääri levinud loovusest, kunstiline kohustumine, mis ulatub igasse igapäevaelu aspekti. ,,Alustades turuga, kus ma sain osta vaid tüki kurki kuna mul ei olnud raha; kuid tööline oma sinistes tunkedes kuni kõige innukama kubismi jüngrini, kinnitas kõik selget tunnet mõõdukusest ja selgusest, täpne aisting vormist," kirjutas Chagall, kirjeldades oma loomupärast annet. See oli anne, mida ta soovis ka oma töödele kohandada. Kunstnik tegi kõik, et reklaamida legendi oma vaesusest. Mitte ainult kurk, millest ta võis
Alalhoidlik: on organisatsioonis, sest nende lahkumisega kaasnevad kulud võivad olla suuremad, kui lahkumisest kaasnevad tulud. Ei ole kindlad , kas neil mujal läheks hästi. Võib sõltuda sellest, mil määral näeb alternatiive. In on investeerinud millessegi, mida saab kasut ainult selles organisatsioonis. (spetsiifilised teadmised) Organisatsiooni toetuse tunnetamine Sotsiaalse vahetuse teeooria: niipalju kui organisatsioon mulle annab, niipalju annan mina talle. Vastastikune toetus, kohustumine. Töötajatel kuj välja , kuidas organisatsioon neisse suhtub. 1.töötaja tahab , et teda tunnustatakse (et temast hoolitakse, et teda vajatakse); 2. tavapärasest erinevat tööd tunnustatakse (kiidetakse, ekstratasu) Vahetu juhi kaudu tõlgitakse organisatsiooni toetust töötajale. Vabatahtlikkus tegevused, mis on organisatsiooni vabadest otsustest tehtud. Õiglus · Jaotav (jaotamise) õiglus: kas jaotatakse hüvesid ja kohustusi õiglaselt. (palk, tööülesaned)
Tehtut hinnatakse selle järgi, mil määral see vastab nõuetele. Suhtumuslik kohustus tähendab samade asjade tegemist võimalikult hästi, täpselt, õigesti ja kiirelt. Suhtumuslik kohustus tähendab töös millegi enama ülesnäitamist kui lihtsalt selle töö ärategemine ( lisapingutust, uuenduslikku lähenemist jms). See on enam kui kohusetunne päev-päevalt oma tööde ja toimetused korralikult ära teha. Kõrge suhtumuslik kohustumine ehk kohusetunne on otsitud ja hinnatud omadus. 13. Õigused ( ametlikud, mitteametlikud) võim. Võim on varjatud mõjutusvahend, mis tegelikuks avaldumiseks vajab väljendusvormi. Seda täidavad õigused, mis esindavad võimu ametlikustatud ja seadustatud kujul. Õigused kujutavad võimu otsuste langetamiseks, korralduste andmiskes ja sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. Õigused on
Juhtimise kontroll- audit Kontrolli käigus ilmnevad kahte tüüpi hälbed: Probleemid kõrvalekalded, kus tegelik on väiksem või halvem kui planeeritud. Võimalused positiivsed tulemused saadud tulemused olid paremad. Bürokraatlik kontroll Mitteformaalne kontroll Kontrolli eesmärk Töötajate abistamine Töötajate vabatahtlik kohustumine Formaalsuse määr Ranged reeglid Rühmakontroll Oodatavad tulemused Minimaalsed Suuremad kui minimaalsed Tasustamine Individuaalsed tulemused Sõltub rühma tulemustest Töötajate osavõtt Kitsendatud ja formaalne Lainedatud ja informaalne Kontrollimise etapid 1. Eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2. Töötulemuste mõõtmine 3. Tulemuste võrdlemine standardiga 4
täielikku, kõigi liikmete kohustumist. • Kui arutelu on koondunud suhteliselt vähetähtsatele teemadele. Halvad küljed: • Võõrandunud vähemus (opositsioon) jääb sageli kõrvale, mis võib põhjustada vähest grupi efektiivsust tulevikus. • Opositsiooni jääv vähemus võib hakata ka saboteerima otsuse elluviimist. • Paljude grupi liikmete asjakohased teadmised võivad minna kaotsi. • Kohustumine otsust ellu viia on suhteliselt väike, kuigi grupi liikmed võivad näida ühtsena. 5) Otsus üksmeelsel arvamusel Eelised: • Tulemuseks on uuenduslik, loov ja kõrge kvaliteediga otsus. • Kõigi liikmete teadmisi ja ressursse kasutatakse. • Suurendatakse grupi otsustamist tulevikus. • Kasulik tegemaks tähtsaid ja komplitseeritud otsuseid, kus on hädavajalik, et kõik grupi liikmed oleks otsusega seotud. Halvad küljed: • Nõuab palju aega ja energiat.
inimestest. Neil on vajalikud tehnilised oskused, võimed soovitud eesmärkide saavutamiseks ja isiklikud karakteristikud teistega koos töötamiseks. Vastastikune usaldus. Efektiivsetes meeskondades on liikmete hulgas vastastikune usaldus. See tähendab, liikmed usuvad üksteise aususesse, iseloomukindlusse ja võimetesse. Usalduse loomine võtab kaua aega ja on kergesti hävitatav ning on tugevalt mõjutatud organisatsioonikultuurist ja juhtimistegevustest. Ühendatud kohustumine. Efektiivsetes meeskondades on liikmed meeskondadele lojaalsed ja pühendunud. Nad soovivad teha kõike meeskonna edu nimel. Nad samastavad ennast meeskonnaga. Hea kommunikatsioon. Liikmed on võimelised saatma üksteisele teateid loetavas ja kergesti arusaadavas vormis. See sisaldab nii sõnalisi kui mittesõnalisi teateid. Head kommunikatsiooni iseloomustab ka tagasiside, mis aitab liikmeid juhinduda ja parandada arusaamatusi. Läbirääkimisoskused
tuua kasumit. ● Kauplemise printsiip: algselt hind suurem, ütlen ei. Hinda alandatakse tunduvalt. Kuna hinda alandati nii palju siis tekib nö kohustus asi osta, sest ollakse kauplemisfaasis/tehing tundub mõistlikum ja tehtavam. ● Järeleandmine ei toimi kui vastupalve on liiga suur või ebarealistlik, nt ka uskumuste või väärtuste kokkupõrke tõttu. Kohustumine ja järjekindlus. ● Inimestel on soov olla ja näida järjekindlad enda käitumistes, hoiakutes jne – see kinnitab usaldusväärsust. ● Järjekindlus on adaptiivne käitumine – on kasulik ja annab mõtlemiseks nö kiirteid. Igapäeva elus on lihtsam teha valikuid ja otsuseid kui lähtuda samadest printsiipidest. Sotsiaalne suhtlus on lihtsam,saab teiste käitumisi ette ennustada. ● Thomas Moriarty eksperiment. Rannas lavastatud vargus
lend", et aidates õigetel inimestel saada õiget infot, teevad nad õigeid asju. Mõjuvõimu rakendamine annab erinevaid tulemusi. Inimeste mõjutamise tulemuseks võib olla: nõustumine, samastumine ja internaliseerimine. Nõustumine tähendab juhi korralduse täitmist isikliku kasu saamiseks või negatiivse tagajärje vältimiseks. Samastutakse autoriteetse, meeldiva, karismaatilise juhiga. Inimesed lasevad juhtidel end mõjutada, kuna nad samastavad end juhiga. Internaliseerumine ehk kohustumine tähendab oma mõtete ja tahte vabatahtlikku samastamist juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. Juhi mõjuvõimu allikate üheks enam käsitletud liigituseks on Frenchi-Raveni mõjuvõimu tüübid Yukli järgi: ametlik võim, sunnivõim, kompenseeriv mõjuvõim, kompetentsuse mõjuvõim ja meeldivuse mõjuvõim. 1) Ametlik võim põhineb positsioonil, mis kaasneb ametikohaga
eesmärkide ja kavatsuste tulemus (käitumine on mõjutatud eesmärkidest) Käitumise tulemust (sooritust) mõjutavad eesmärgi neli olulist omadust: 1. eesmärgi raskus- kui see ei ole jõuakohane, siis seda ei hakkata ettevõtma. 2. eesmärgi spetsiifilisus- kui selgelt on eesmärk määratletud, et mul on selge, millal on eesmärk täidetud. · eesmärgi aktsepteerimine · eesmärgile kohustumine- ma võin otsustada, et ma ei kohustu. Sooritus on määratud pingutuse, organisatsioonipoolse toetuse ja individuaalse suutlikkuse (võimete) ning isiksuseomaduste poolt Integreeritud mudel RAHULOLU MÕÕTMINE Tahkude Skaalad · JSS (Job Satisfaction Survey) Tööga rahulolu küsimustik- alaskaalaga küsimustik, töötasu, edutamine, juhiga rahulolu töötingimustega rahulolu, kommunikatsiooniga jne. · JDI (Job Descriptive Index) Töökirjeldus indeks
saavuta tõenäoliselt Eesmärgi spetsiifilisus- kui selge on eesmärk, kui täpselt on see sõnastatud. Mille järgi eesmärgi saavutatakse- mis ajaks peab olema see saavutatud. Tuleb täpselt määratletud väljundid, mis ajaks, kui palju, kuidas mõõdetakse, milline kvaliteet-kvantiteet peab olema saavutatud Eesmärgi aktsepteerimine- kas on mõtet saavutada või ei. Ei ole mõistlik, ei näe vajadust. Ei hakka selle nimel ka pingutama. Mõistab, aga ei pinguta Eesmärgile kohustumine- võtab eesmärgi enda asjaks. Hakkab ise selle nimel pingutama Lisaks sellele on vaja: Sooritus on määratud pingutuse, organisatsioonipoolse toetuse ja individiaalse suutlikkuse (võimete) ning isiksuseomaduste poolt. On vaja org.poolseid tingimusi. Peavad olema oskused, teadmised, isikuomadused. Töö omaduste mudel: (R.Karasek) Töö nõudmiste ja kontrolli mudel. Räägib ka töö tervislikkusest. Kuidas tingimused on seotud in enesetundega. Ütleb, et peaks vaatama kahte
tõstmine ja rõhutamine Enese seire (self-monitoring) – enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil. JOHARI aken • Avatud ala (iseendale ja teistele teada) • Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud) • Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte) • Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) MÕJUSTAMINE Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus TRANSAKTSIOONIDE ANALÜÜS Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus
Tehtut hinnatakse selle järgi, mil määral see vastab nõuetele. Suhtumuslik kohustus tähendab samade asjade tegemist võimalikult hästi, täpselt, õigesti, kiirelt. Suhtumuslik kohustus tähendab töös millegi enama ülesnäitamist kui lihtsalt selle töö ärategemine (lisapingutust, uuenduslikku lähenemist jms). See on enam kui kohusetunne päev-päevalt oma tööd ja toimetused korralikult ära teha. Kõrge suhtumuslik kohustumine ehk kohusetunne on otsitud ja hinnatud omadus. 17. Õigused (ametlikud ja mitteametlikud õigused) Õigused kujutavad võimu otsuste langetamiseks, korralduste andmiseks ja sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. Õigused on ametikohale omistatud ja seal võetud võimutäius, mis lubab ettevõtte või asutuse või mõne selle osa nimel tegutseda( võtta inimesi tööle, sõlmida lepinguid, hankida midagi)
· võimalused õppuritele katsetamaks riskantsete projektidega, · kõigi osaliste (lisaks konsultantidele) orienteerimine, · (üli)õpilaste ettevõtlusprogrammid ja (üli)õpilasfirmade laenud, · võrgustikud (mis mõnedes maades on saanud e-poliitika · märkimisväärsed eelarveeraldised (kõigeks eelnevaks) ja eriliseks ja oluliseks komponendiks). · mõlema ministeeriumi (majandus- ja haridus-) kohustumine. Eestis on selleks olemas (maailma ulatuses) eesrindlik alusdokument Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 43 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 44 Eesti (väike)ettevõtluspoliitika ja tugisüsteemi areng (1) Eesti (väike)ettevõtluspoliitika ja tugisüsteemi areng (2) Eesti väikeettevõtluse tugisüsteemi arenguperioodid II perioodi (1996-2000) märksõnad:
minapildiga. Enamik inimesi tunneb vajadust olla ja näida järjekindlad oma sõnades, veendumustes, hoiakutes ja tegudes. Kalduvusel olla järjekindel on kolm allikat: 1. Järjekindlus isiksuseomadusena on ühiskonnas kõrgelt hinnatud. 2. Järjekindel tegutsemine igapäevases elus kasulik käitumisviis. 3. Järjekindlusele suunatus pakub väärtusliku otsetee läbi tänapäevase elu keerukuste. Kõige efektiivsemalt toimib kohustumine juhul, kui see on aktiivne, avalik, nõuab pingutust ja inimene peab seda sisemise motivatsiooni tulemuseks (ning mitte valise sunniga saavutatuks). Et meie mõjutamiseks kasutatavat kahjulikku järjekindluse survet ära tunda ja sellele vastu panna, tuleks meil märgata signaale, mis tulenevad kahest erinevast kohast meie sees: a) kõhust. Kõhutunne annab märku, kui meid sunnitakse kohustumise ja järjekindluse surve
P. LATHAM) Käitumine on mõjutatu eesmärkidest. Eesmärkide püstitamise motivatsioonilise teooria järgi on käitumine teadlike eesmärkide ja kavatsuste tulemus (käitumine on mõjutatud eesmärkidest). Käitumise tulemust (sooritust) mõjutavad eesmärgi neli olulist omadust: eesmärgi raskus eesmärgi spetsiifilisus – kas on määratud läbimüügi tõus v ei . a la läbimüük peab suurenema 3%. eesmärgi aktsepteerimine eesmärgile kohustumine Sooritus on määratud pingutuse, organisatsioonipoolse toetuse ja individuaalse suutlikkuse (võimete) ning isiksuseomaduste poolt 28 29 30 Mudeli piirangud on see et inimesed on individuaalselt erinevad kasvõi nõudmiste näited, osade jaoks on mingid nõudmised kõrged teise jaoks on samad nõudmised suhteliselt madalad.
Tõesuse nõue – teadmise mõiste on faktiivne, s.t. ainult tõde on võimalik teada. Vääraid asju ei saa teada, küll aga uskuda. Teadmine peab olema faktiivne, sest meil on vaja mõistet, mis on tugevam õigustatud uskumusest. Maxwelli vastuväide tõesuse nõudele: Newtoni füüsika kuulub teadusliku teadmise hulka, kuid on väär, seega saab teada ka vääraid asju. Põhimõisteid: Uskumus (belief) – mingi väite tõeseks pidamine või kohustumine väite tõesusele. Seda peab eristama religioossest usust (faith) ja ebakindlusest väite tõesuse suhtes. Tõene uskumus pole veel teadmiseks piisav, uskumus peab olema ka õigustatud. Õigustus (justification) - uskumused peavad olema põhjendatud või neile peab leiduma õigustus. See on tähtis, sest me eelistame tõeseid uskumusi ja uskumuste õigustatus võib olla märk sellest, et nad on tõesed, kuigi see ei taga tõesust.
Millised on meie teadmiste piirid? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. Tõesuse nõue – teadmise mõiste on faktiivne – st ainult tõde on võimalik teada. Uskumus – mingi väite tõeseks pidamine või kohustumine selle väite tõesusele. Õigustus – uskumused peavad olema põhjendatud või neile peab leiduma õigustus. Rene Descartesi järgi peavad tõendid uskumust õogustama vääramatult (õigustus on vääramatu, kui pole võimalik, et p on väär ning p-d õigustav väide on tõene). „Teadmise ulatusest“: Kui palju me teame? Kus on teadmise piir? a) Skeptitsism b) Ratsionalism. Skeptikud ütlevad, et me teame väga vähe
Kui vaatleme olukordi, kus isikul on õigustatud uskumus, mis ei ole tõene,siis me ei kaldu talle teadmist omistama. Vastuväide (Nicholas Maxwell) Newtoni füüsika kuulub teadusliku teadmise hulka, kuid ta on väär. Seega saab teada midagi, mis on väär. Tegelikult see, mida me teame on, et Newtoni füüsika järgi kehtivad need ja need seadused. Ning see on tõene. 69. Põhimõisteid: uskumus Uskumus (belief) - mingi väite tõeseks pidamine või kohustumine selle väite tõesusele. Seda tuleb eristada religioossest usust (faith), samuti ebakindlusest väite tõesuse suhtes. Kuid tõene uskumus pole veel piisav teadmiseks. Leidub olukordi, kus uskumus on tõene tänu soodsale juhusele.Nt keegi teatab, et ta teab, et hobune, kellele ta onpanustanud, võidab järgmistel võiduajamistel. Isegi kui see hobune võidab, ei oleks me nõus seda pidama teadmiseks.S peab uskuma, et p õigel alusel
kontrolli orgaanilise struktuuriga organisatsioonides. Tabelis 4.13 on võrreldud eelnimetatud kontrolliliike. Tabel 4.13 Struktuurne kontroll Bürokraatlik kontroll Mitteformaalne kontroll Kontrolli eesmärk Töötajate nõustumine, järele- Töötajate kohustumine andmine Formaalsuse määr Ranged reeglid, formaalne Rühmanormid, kultuur, enese- kontroll, jäik hierarhia kontroll Oodatavad tulemused Suunatud minimaalsetele tu- Suunatud minimaalsetest tun- lemustele duvalt suuremate tulemusteni
annaabi.ee 
