EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Vooruseetika kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika Argo Buinevits vooruseetika (loomutäiuse eetika) A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www
Ärieetika eksamiks kordamine Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Tele...
toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust. Valetamise puhul on halb valetamise tagajärg. Kui vale teeb kasvõi natuke head, kui tõerääkimine, siis on kohustus valetada. II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigele (vaatamata tagajärgedele) moraalselt kohustuslikud. Deontoloog aga peaks näit. valetamist ennast sisemiselt vääraks. III Vooruseetika Eetikateooriad, kus keskseks on vooruse mõiste. I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika 1. Utilitarism teleoloogilise teooriana Utilitarism on tuntuim teleoloogiline teooria. • Konsekventsialistlik printsiip (tagajärje eetika): kõigepealt uurime välja erinevate tegude võimalikud tagajärjed ja siis otsustame, kas need teod on õiged e. moraalselt head. Eesmärk õigustab abinõu. Õigluse tagamine on väga oluline moraalne eesmärk.
MINU EETIKA Eetika on teadus meie käitumistest, tegudest ja olemustest. Puudutab kõike seda, mida me ütleme, teeme, kes me oleme ning mis on meie jaoks tähtis mida me väärtustame. Kõne all on teemad, mis on hea ning mis halb. Eetika keskne küsimus on: kuidas peaks elama? Eetikateooriaid on palju erinevaid, kuid põhilisi neist on kolm: tagajärje eetika, kohuse eetika ja vooruseetika. Tagajärje eetika ehk konsekventsialistliku, teoloogilise eetika tegusid hinnatakse, nagu nimigi ütleb, selle tagajärge järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Olgu see siis hea või halb. Tegu ise ei ole oluline, peamiseks on selle tulemus. Tagajärje eetika omakorda jaguneb kaheks: Eetiline egoism ja utilitarism. Nagu nimigi ütleb, on egoismieetika vägagi egoistlik. Tegusid tehakse omakasupüüdlikult. Universaalne eetiline egoim ütleb, et kõik peaksid käituma egoistlikult
· Ei pruugi olla õiged. Normatiivsed moraaliteooriad püüavad moraalse elu komplekssust arvestades anda siiski võimalikult selge ja ühese vastuse küsimusele, mida moraal meilt nõuab. Olulisemad normatiivsed eetikateooriad: · Vastavalt sellele, kas primaarse eetilise väärtuse kandjaks on tegu ise, teo tagajärg või inimese karakterijoon, jaotatakse: deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos kr. k siht, eesmärk. · Consequence ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus · Teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed
inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele.
KI III vormel-Iga mõistusega olend võib käsitleda ennast universaalse seaduse andjana 47. Moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi on see tegu, mis on oma olemuselt hea. Näiteks tõe rääkimine.Olenemata tagajärgedest. 48. Deontoloogilise eetika poolt Me teeme häid tegusid, seega oleme head inimesed. Deontoloogilise eetika vastu- Vahel on tagajärgede tõttu tarvis prima facie printsiibi olemasolu. Toomaks näiteks kasu suurele hulgale inimestele. 49. Vooruseetika põhiküsimused on: missugused iseloomujooned on vooruslikud? Missugune inimene on vooruslik? Mis sorti inimeseks ma peaksin saama? Vooruseetika huvi tekkis nüüdisaegsetel rahulolematuse tõttu reeglipõhiste eetikasüsteemide suhtes. 50. Vooruseetika ei kirjuta ette, mida teha, vaid selgitab missugune peaks inimene olema. Headus ja moraalsus peavad olema inimese loomuses, ta ei või neid teeselda.Teopõhiste deontiliste eetikasüsteemide areetiline kriitika: nendes
) Kanti moraalne ,,peab" (Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. ) Kant eitab, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. Inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima. "Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Milline peaks inimene olema? Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Aristotelese jaoks oli voorus iseloomuomadus, mis avaldus kalduvuslikus (harjumuspärases) toimimises.
muuta. Vanemad on siiski mõelnud, millise nime nad oma järeltulijale panevad ja ju nende arvates oli see talle sobiv. VÄÄRTUSEETIKA (erimeelsused lapse ja lapsevanema vahel): 1. Laps soovib nime vahetada, aga vanemad ei ole sellega nõus. 2. Laps ei taha nime vahetada, aga vanemad arvavad, et ei pannud talle piisavalt sobilikku nime. 3. Nii laps kui lapsevanemad tahavad nime vahetada, kuid seadus ei luba( mõnes riigis). ISIKSUSE- EHK VOORUSEETIKA Kui inimene tahab oma nime vahetada, siis peab ta enne korralikult ja hoolikalt arutlema ja mõtlema, mis sellega kaasneda võib. Kui inimene tunneb, et ta ei saa oma nimega elada(tunneb häbi ja esineb pidevalt valenime all), ning kui nimevahetus on vajalik tema heaoluks ja täisväärtuslikuks eluks, siis peaks see olema lubatud ning õigustatud. Gerly Kuum
Vahel võivad teo tagajärjed olla sellised, et · Laseb meil kindel olla, et me toimime moraalselt on kaheldav, kas ikka toimiti moraalselt. (tulemust kunagi ei saa teada, vaid see, mis on siin ja praegu, on tehtud õigesti) · Seda ei ole kerge mõjutada oma huvides, s.t. ei saa õigustada oma moraalselt kahtlast käitumist oletatavate heade tagajärgedega. FLFI.02.003 Eetika alused 49. Vooruseetika kesksed küsimused antiikajal ja tänapäeval. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu? Aristoteles küsib ,,Nikomachose eetikas": ,,Mis on hüve?" Ta leiab, et hüve/õnn/õitseng/hea elu on hinge toimimine kooskõlas voorusega (loomutäiusega). Sellest lähtuvad küsimused on, et kuidas elada hästi ning missugune inimene peab olema. Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma loomutäiused (voorused) hästi välja arendada ja elada neile vastavalt
Vahel võivad teo tagajärjed olla sellised, et Laseb meil kindel olla, et me toimime moraalselt on kaheldav, kas ikka toimiti moraalselt. (tulemust kunagi ei saa teada, vaid see, mis on siin ja praegu, on tehtud õigesti) Seda ei ole kerge mõjutada oma huvides, s.t. ei saa õigustada oma moraalselt kahtlast käitumist oletatavate heade tagajärgedega. FLFI.02.003 Eetika alused 49. Vooruseetika kesksed küsimused antiikajal ja tänapäeval. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu? Aristoteles küsib „Nikomachose eetikas“: „Mis on hüve?“ Ta leiab, et hüve/õnn/õitseng/hea elu on hinge toimimine kooskõlas voorusega (loomutäiusega). Sellest lähtuvad küsimused on, et kuidas elada hästi ning missugune inimene peab olema. Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma loomutäiused (voorused) hästi välja arendada ja elada neile vastavalt
toiminguga. ·Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee veel tegu moraalseks. Universaliseerida saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid maksiime. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogia järgi ? Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna.Hea tegu on see, kus austatakse teist inimest ja teo tegemisel juhindutakse kohusetundest. 48.Mis räägib deontoloogilise eetika poolt, mis vastu ? 49. Antiikse vooruseetika kesksed küsimused. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu ? ·Vooruseetika õitseng oli antiikfilosoofias. Klassik kreeka filosoof Aristoteles (384-322 e.m.a.), eetikaalane peateos "Nikomachose eetika". ·Peamine küsimus on "Missugune inimene ma pean olema?", mitte "Mida ma pean tegema?" ·Aristoteles küsib "Nikomachose eetikas", "Mis on inimese jaoks hüve?" ·Vastab: "See on hinge toimimine kooskõlas voorusega (loomutäiusega)"
professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? · Hoida ühiskonda koost lagunemast. · Leevendada inimkannatusi. · Soodustada inimõitsengut. · Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. · Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid edendada.
Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Meta- Normatiiv Rakendus- Kutse- eetika ne eetika eetika eetika 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. näiteks Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com keskkonnaeetika jpm © 2004 By Default! vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
Laseb meil kindel olla, et me toimime moraalselt (tulemust kunagi ei saa teada, vaid see, mis on siin ja praegu, on tehtud õigesti) 2. Seda ei ole kerge mõjutada oma huvides, s.t. ei saa õigustada oma moraalselt kahtlast käitumist oletatavate heade tagajärgedega. Vastu: Ei hooli üldse tulemustest. Vahel on meie moraalse käitumise tagajärg nii kurb, et ei saagi öelda, et me toimisime moraalselt (ütlesin gangsterile, et süütu inimene on minu kodus). 49. Antiikse vooruseetika kesksed küsimused. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu? Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Tänapäval on tekkinud huvi atiikse vooruseetika vastu, kuna ei olda rahul reeglipõhiste eetikateooriatega. Anscombe ründas deontoloogilisi moraaliteooriaid väitega, et nad on sisemises vastuolus, kuna on seadus, aga pole seadusandjat. 50. Iseloomustage vooruseetikat
normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline eetika on nt äri-eetika, spordieetika, ajakirjanduseetika jm, tegeleb võrdõiguslikkusega jne. Moraal peab hoidma ühiskonda koost lagunemast, leevendama inimkannatusi, soodustama inimõitsengut, lahendama konflite, jagama kiitust ja laitust. Põhilised eetika teooriad: 1) Tagajärje eetika parem tagajärg on eetilisem. 2) Kohuse-eetika vaadatakse tegu, mitte tagajärge 3) Vooruseetika tegija olemus Osa moraalireegleid seadustena, osa mitteformaalsed. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraalirelativism: Normatiivsed süsteemid: mäng, õigus, religioon, moraal, kombed ja etikett. Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige kõrgemaks, õigemaks ja paremaks
Tahaksin rutiinse elu asemel hoopis maailmas ringi rännata ja ennast avastada. Leida need aspektid, mida elus tõeliselt hindan. Leida õnn ja ehk ka armastus. Mida üldse väärtustan ning mis on minu jaoks oluline? Kindlasti tuleneb selline maailmaavastamise tung sellest, et olen veel noor ning ei tea ise ka täpselt, mida väärtustada ning millise eetikateooria järgi elada. Eetikateooriad jagunevad kolmeks: tagajärje-eetika, kohuse-eetika ja vooruseetika. Ühe jaoks on oluline teo tagajärg, teise jaoks teo väärtus ise ning kolmas hindab tegija iseloomu. Mõtlen tegutsedes tihti oma teo tagajärgedele. Seda mitte teha oleks minu arvates rumal. Käitudes vastavalt hetkeemotsioonile leian ennast tegemas rumalaid otsuseid ja vigu. Nagu ütleb üks aforism- "Don't make permanent decisions on temporary feelings" (st ära tee jäädavaid/püsivaid otsuseid hetkeemotsioonide aendil). Mõni kord kaalun isegi liiga kaua oma
Referaat EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas Filosoofia EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas! Eetika filosoofiaharu, mis uurib praktilistesse arutluskäikudesse kätketud mõisteid, nagu hüve, kohus, kohutus, ratsionaalsus, vabadus, valik, voorus, õigus. Aristoteles iseloomustas eetikat kõik inimlik tegevus ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata. Kuid see mida me heaks peame, ei kattu kaugeltki igakord ühe või teise teo või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda sest see, mida me heaks peame, peab õigupoolest haarama kogu meie tegevust kui niisugust, olema kõiki meie üksiktoiminguid ja nende eesmärke koordineerivaks üldiseks ning ühiseks eesmärgiks. Ja üks eetika põhilisemaid ülesandeid seisabki Aristotelese arvates selles, et ta peab hankima selgust tollesse meie elu tegelikkust ülimalt huvitavasse ning oluliselt puudutavasse probleemi. Seepärast koondub ka Aristo...
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud. (NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel. Eetika jaguneb normatiivseks ehk mis püüab leidaparimat lahendit ja deskriptiivseks (eetikateooriate kirjeldused), mis ei anna hinnangut (NT kui teed midagi õigesti, siis kiidetakse, kui valesti, siis laidetakse, antakse juba kodust lapsena kaasa) Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga Kuldne reegel – tee teisele ...
lahendusi. o Kutse-eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika) Eetika teooriad: · Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika hea ja halb asuvad väljaspool teooriadi. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. · Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla. Moraalireeglid: · Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld) · Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada) nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega Moraalinormide täitmist tagatakse:
reegliks kõigile) Kuldne reegel – Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse! Õiguste-kohustuste teooria: • Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile • Kohustus: olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu, austada teisi Teleoloogiline: Vastavus teo tagajärgedega Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale Egoism: avar egoism (pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt) 3. Vooruseetika. (areetiline eetika) Moraalsed voorused: Ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Meelekindlus, mõõdukus, tarkus, arukus, õiglus Mittemoraalsed: Vaprus, optimism, ratsionaalsus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, puhtus jne. 4. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) – pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses Universaalne eetiline egoism 5. Eetilise ettevõtte juhtimismudel.
Teleoloogilised – telos – siht, eesmärk. Teleoloogiline eetika e konsekventsialism ehk tagajärjeeetika. Teooriad, mille järgi käitumise moraalne väärtus asub tagajärgedes. Deontoloogilised – deon – kohustus. Deontoloogiline eetika e kohuseeetika. Käitumise moraalne väärtus asub tegudes enestes. Mõned teod on hoolimata tagajärgedest moraalselt kohustuslikud. Voorusteooria. Vooruseetika e karakter-eetika, areetiline eetika (arete – voorus). Eetikateooriad, mille keskmes on vooruse mõiste. Utilitarism - tuntuim teleoloogiline teooria - Konsekventsialistlik printsiip: Õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. - Kasulikkuse printsiip: Tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, on antud tingimustes õige tegu.
Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu). Nii utilitarism kui ka eetiline egoism on teleoloogilised teooriad. Utilitarismi järgi on mingi tegu moraalselt hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (kõigi nende kasu, keda tegu puudutab) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üleüldine kasu. Eetiline egoism ütleb, et igaüks peaks alati järgima omaenda huve. Vooruseetika ütleb, et on oluline mitte ainult teha õiget asja, vaid ka omada hea olemiseks ja õigesti toimimiseks tarvilikke kalduvusi, motivatsioone ja emotsioone. Vooruseetika on püüdluse eetika, ta kutsub meid üles püüdma olla ideaalne inimene. Metaeetika uurib eetikaterminite tähendust, eetiliste väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustatust. Siin ei tegeleta otseselt küsimusega, kuidas oleks
olukorras parim võimalik otsus Kuid ..... oskus ja võime moraalseid väärtusi põhjendada ja seletada ei taga veel moraalset käitumist praktikas (von Engelhardt, D. 1997) Millest lähtuda eetiliste valikute tegemisel tervishoius? · Tagajärje-eetika (oluline on tulemus) · Normatiivne eetika (õige tegu) · Väärtuseetika (üldised väärtused) · Isiku e vooruseetika (minu enda eetilised tõekspidamised) Eetika kui abistamismetoodika · Eetika ülesanne on selgitada nähtusi lähtuvalt enda kui professionaali teadmiste pagasist, teadmistest, mis on teaduses tõendust leidnud ning selle kaudu mõjutada teist inimest tajuma õige ja väära vahet ja tegema selle põhjal ise otsuse. · Selgituse mõte on näidata loogilise seletuse abi, mis on mingi teo tagajärg. Kuid lõpuks on igaühel õigus oma
inimene tunneb heast toimingust rahulolu seepärast, et ta on teatud tüüpi inimene isetu. Eetilised teooriad Tegevus (deontoloogiline eetika) Õige, vale, kohustuslik, valitav Tagajärg (konsekventsialism) Hea, halb, neutraalne Iseloom, karakterijoon (vooruseetika) Vooruslik, paheline Motiiv Kohusetunne/kaastunne/omahuvi Normatiivse eetika teooriad Deontoloogiline eetika, teleoloogiline e. konsekventsialism, vooruseetika, konraktualism, kaastunde eetika Teleoloogiline teooria. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet, seda parem moraalses mõttes. Näiteks: eetiline egoism, utilitarism Hüve: nauding, mõnu/kannatus, valu; ilu; õnn; tõde; õiglus; vooruslikkus; vabadus Hüve maksimeerimine: · Eetiline egoism: tegu peab maksimeerima tegija hüvet. Inimesed peaksid käituma vastavalt oma parimatele huvidele, so
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse ...
15.00, aga teel sinna kohtate eksinud last. Lähedal pole kedagi, kes teda võiks aitata ja teete seda ise, kuid seda tehes jätate kokkulepitud kohtumisele minemata. aidates last kaalub teine pritsiip esimese üles, see aga ei tähenda et see pole kehtiv printsiip. Printsiip on objektiivselt kehtiv, kuid pole alati otsustav, millised teised printsiibid on olukorrale rakenduvad. 14. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruseetika, väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele
teleoloogiline eetika) Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika vooruseetika (loomutäiuse eetika) Argo Buinevits A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
Seega pole põhjust metaeetikat ja analüütilist eetikat võrdsustada. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Noratiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Tuntuima teooriad on utilitarism e. teleoloogiline eetika (tagajärje-eetika), kohuse-etika e. deontoloogiline eetika ning vooruseetika e. iseloomu-eetika. Praktiline eetika tähendab eetika rakendamist praktilise probleemide käsitlemisel. Probleemid võivad olla: · etniliste vähemuste kohtlemine; · naiste võrdsuse küsimus; · loomade kasutamine toiduks ja teadustööks; · loodusliku keskkonna säilitamine; · rikaste kohus aidata vaeseid; · küsimused abordi ja eutanaasia teemadel Me ei pruugi nendega küll igapäevasel kokku puutuda, kuid need võivad teatud elu
Nt keegi soovib oma hea tahte kohaselt märja kassi ära kuivatada, aga teeb seda mikrolaineahjus 135. Kategooriline imperatiiv "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus."(Sel imperatiivil on ka teisi sõnastusi.) Selle imperatiivi abil saab testida konkreetseid moraalireegleid. Kas reegel "Sina pead varastama!" võiks saada üldiseks seaduseks? 136. Vooruseetika Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. Erinevalt Kantist ja utilitaristidest ei keskendu vooruseetika üksikute tegude õigsusele või väärusele, vaid indiviidi elule tervikuna. Põhiküsimus: kuidas peaksin elama? Vastus: kultiveeri (arenda) oma voorusi. Voorusi kultiveerides saad sina inimolendina "õitsema". Vooruseetika põhiidee Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid
) See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. 12. Tooge näide kohustuste konfliktist! Kui on kaks kohustust: kohustus rääkida tõtt ja kohus kaitsta oma lähedasi, ja kui keegi ajab taga kirvega minu sõpra, sõber peidab end minu majja, ja kirvemõrvar tuleb küsima, kas ta on minu majas, siis ei ole mul vastust. 13. Kritiseerige teopõhiseid eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kahel viisil)! Teopõhine eetika ei ole motiveeriv - enamik reegleid on stiilis sina ei pea mitte...! See asetab vähe rõhku moraalile, mis peaks olema juba iseenesest väärtuslik. Teopõhine eetika ei pööra tähelepanu vaimsetele omadustele: austus, tänulikkus, kaastunne. Tõeline headus tähendab teha head tänu oma tahtmisele ja iseloomule, teha seda rõõmuga, mitte puhtast ,,sina pead..." alusest. 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia?
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõist...
Maailm on aga mehhaaniliselt töötav masinavärk. Kogu inimliku tahte algne ajend on alalhoiutung ning inimene püüab säilitada oma isiklikku heaolu. Kogu moraal on vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Inimese algne sõda on kõigi sõda kõigi vastu e olelusvõitlus. Õige ja ülekohtune on üksnes kunstlik, sest autoriteedi annab neile riik. 10. PILET DEMOKRITOSE MATERIALISM FILOSOOFILISI ÕPETUSI HEADUSE OLEMUSEST (EUDAIMONISM, VOORUSEETIKA, UTILITARISM, KOHUSTUSEETIKA JNE) Kui Eelea koolkonna põhiargument oli, et mitteolevat ja tühja ruumi ei saa eksisteerida, siis Demokritos leidis, et on olemas nii ruumi täitev olev kui ka mitteolev tühi ruum, kuna absoluutne olemine ei saanud eimillestki tekkida. Ent ruumi täitev olev ei ole üks ainus alge, vaid koosneb lõputust arvust imepisikestest, meeltega haaramatutest osakestest aatomitest. Nendes osakestes ei ole tühjust ning nad täidavad ruumi täielikult
poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. 14. Kritiseerige teopõhiseid eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel viisil)! 1) On raske näha, kuidas saaks üldse olla võimalik vaielda: teil ja intuitsionistil on kas ühesugune intuitsioon valetamise suhtes või mitte ja sellega asi piirdubki 2) Tundub, et reeglid on igasuguse arutlemise, sealhulgas ka moraalse arutlemise jaoks hädavajalikud 3) Paistab, et erinevatel olukordadel on ühiseid jooni, nii et oleks vasturääkiv kirjutada ette erinevaid moraalseid tegusid. 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia?
mitte kalduvusest, ihadest ja tunnetest. Teo motiiv Kantile tähtsam kui tagajärg. „Mõistus nõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks.” Kanti kriitika: 1. Vastuolus intuitsiooniga (mõrvar küsib, kas jälitatav teie keldris peidus, Kant vastaks jah!) 2. Emotsioonide roll (ignoreerib emotsioonide nagu kaastunne, sümpaatia jne rolli moraali valdkonnas). 3) vooruseetika – vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, eneseväärikus, tõearmastus, õiglus (Aristoteles) Keskendub indiviidi elule tervikuna. Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis, et naudiks hea olemist, et poleks kiusatust halba teha. Voorused avalduvad toimepandud tegudes. Inspiratsiooniallikas: Aristoteles:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
