vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. PIKLIKAJU - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. VÄIKEAJU - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. KESKAJU - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. VAHEAJUS asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. TINGIMATUD ehk tahtmatud reflektsid- on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, need on on seotud selja-ja piklikajuga TINGITUD ehk tahtlikud refleksid- kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad.
reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Sellised refleksid on automaatsed, tahtmatud ehk tingimatud refleksid. Tingimatud refleksid on kaasa sündinud ja vajalikud selleks, et sensoorsele infole koheselt reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja
Kui palju õnnetusi protsentides juhtub inimese vea tõttu ? Inimese vea tõttu juhtub 90% 100 % õnnetustest. Mis on apsud ? Apsud on tahtmatud tegevused, mida teadvus ei fikseeri. Mis on ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired ? Ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired tähendavad seda, et inimene unustab ajutiselt, mida või milleks ta teeb . Kas apsud ja ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired võivad juhtuda kõikidel inimestel ? Jah, apsud ja ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired võivad juhtuda kõikidel inimestel. Mis on tahtlikult vale käitumine ?
matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng- inimese süstemaatilised muutused alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine- inimese füüsiline areng. Genotüüp ja fenotüüp: V: Genotüüp- vanematelt saadud pärilike tegurite kogum.
. Esineb tikke ( sh Tourette'i sündroom ) ~1% inimpopulatsioonist Eristatakse: - Lühiajalised tikid - Kroonilised tikid - Tourette'i sündroom Minevik! Kirjutised raamatust ,,Malleus Maleficarum" (,,Nõia haamer" ) 1489 aasta Prantsusmaalt Tourette'i sündroomi mõiste 19ndast sajandist, Gilles de la Tourette nimeliselt Prantsuse neuroloogilt. Kliiniline määratlus (1) Tikid on kiired, sageli korduvad, tahtmatud ühe lihasgrupi kramplikud tõmbed või vokaalne avaldus. Vastutahtelised, korduvad ja puudub rütm Kliiniline määratlus (2) Motoorsete tikkide Vokaalsete tikkide nähud: nähud: Grimassitamine Ohkamine Kulmude kergitamine Haigutamine Pealiigutused Köhatamine
Teatud piirini tunneb iga inimene hirmu . Ta peab selle ületama või õppima koos sellega elama. Enamus lapseea hirme on normaalsed ja nende ületamine aitab lastel kasvada, identiteeti saavutada ja elus toime tulla. Kui hirm on tugev, last pidevalt muserdav, siis võib see põhjustada tervisehäire.Tüdrkukud on üldiselt kartlikumad kui poisid,see võib tuleneda sellest, et vanemad laidavad poiste hirme maha . Mõnedel lastel on välja arenenud foobiad -irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegevust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest.Hirm on ühiskonnapoolt mõjutatud nähtus. Laste püsivad hirmuseisundid võivad avalduda mitmesugustes sümptomites ja häiretes, millega arstid sageli kokku puutuvad. Lastel võib esineda närvilisust, agressiivsust,
Tingitud ja tingimatud refleksid 1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. 2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3
sõltlased vaid 9%. Alkoholi tarvitamise probleemid Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid alkoholitarvitajale on tavaliselt seotud * pikaajalise regulaarse tarbimisega: alkoholi kuritarvitamine pikema aja vältel põhjustab psüühikahäireid (sõltuvus, psühhoos) ja organite patoloogiat (maksahaigused, südamehaigused, maohaavandid, kasvajad jne). * joobeseisundiga (kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused, mürgistused jne): vigastused võivad olla nii tahtmatud (õnnetused) kui ka tahtlikud (tapmised, enesetapud). * alkoholisõltuvusega (ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine) SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED Südame-veresoonkonna haigused on kõige olulisemad alkoholi liigtarbimise põhjustatud haigustest. Alkoholi mõju südamele on väga kompleksne. Purjus noorte ohud Kõik purjus peaga tehtud või tegemata jäetud otsused võivad noore inimese tulevikku väga tõsiselt mõjutada.
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Perso...
5.Küsitlus. 6.Hinnangute leht. 7.Testi meetod. Testi tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide põhjal.=kliendi rahulolu=. Närvisüsteemi ülesandeks on *inimese elundite talituse reguleerimine, koordineerimine, *inimese sees toimuvate protsesside integreerimine(seostamine), *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ns, ehk kehans, autonoomne ns ehk vegetatiivne ns. Refleksid-annavad ärritustele vastuse : *tingmatud( kaasasündinud tahtmatud refleksid, nt toitumis-ja kaitserefleksid, täieneb elu jooksul)*tingitud(kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal; teadmised, oskused, harjumused, kombed; muutlikud,võivad kustuda)
Alkohol ja noored Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 1213 ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. Üle poolte ehk 53,6% Eestis elavatest 1013aastastest noortest on vähemalt korra alkoholi joonud 1415aastastest on vähemalt korra purjus olnud peaaegu kuus inimest kümnest ehk 58%. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Miks juuakse? Arvatakse, et alkohol aitab lõõgastuda, teeb õnnelikuks ja leevendab muresid Tähtpäevade puhul on kombeks Tarbimine seltskonna mõttes Alkohoolsed joogid maitsevad Alkoholi tarbimist harjumuse tõttu või kaaslaste survel mainisid keskmisest rohkem kõige madalama sissetulekuga inimesed Kõige sagedamini tarbivad Eesti elanikud lahjasid alkohoolseid jooke, kõige tihedamini juuakse veini ja õlut. Täname tähelepanu eest!
asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2. ohtlikke keskkonnatingimusi 3. tugeva seadusandluse ja selle elluviimise puudusi. Tervisepsühholooge huvitavad kõik need kolm valdkonda erinevates inimese arengustaadiumites. Tahtmatud vigastused. Kuigi kõik vanusegrupid võivad tahtmatuid vigastusi saada, varieerub surma ja vigastuste tase erinevates arengustaadiumites (vaata Diagramm 1). Lapsepõlv. Tahtmatud vigastused lapsepõlves on tihtipeale tekitatud täiskasvanute ohtliku tegevuse või keskkonnaga, mis on täiskasvanute poolt mitteturvaliseks muudetud. Kõige sagedamini tekivad fataalsed vigastused autoavariide tõttu, mis on samal ajal ka peamiseks tahtmatute vigastuste põhjuseks igas vanuses.
kohta näiteid. aktiivsus pidurdab selle neuroniga kontaktis olevate kõrval asuvate neuronite aktiivsust. Näiteks: Nimetage ja kirjeldage Tahtlikud: ühtlane jälgimine, tahtlik vergents L3 silmaliigutuste liike. (objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine, sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine Mida tähendab tajuline See on taju omadus luua objektist stabiilne L4 püsivus? tervik, olenemata proksimaalse stiimuli
Kõige harvemini esineb ataktilist, ehk lihaste koostöö häirega vormi, umbes 10%-l 3 juhtumitest. Sellele vormile on iseloomulikuks nõrkus, tasakaalu- ja koordinatsioonihäire, millest tulenevad raskused täpsete liigutuste sooritamisel. Samuti on probleem kätevärisemisega, mis süveneb sooviga sooritada võimalikult täpseid liigutusi. Niivõrd laialt pole levinud pole ka atetootiline vorm, millele on iseloomulik tahtmatud liigutused ehk düslektiline vorm, mis esineb 20% juhtumitest. Liigutused võivad esineda jalgades või kätes, aga samas mõnikord ka kehatüves. Stressirohked olukorrad võivad liigutusi sagendada, millega võimendub ka puudega kaasnev düsartria. Tahtmatud liigutused kaovad une ajal sootuks. Spastiline vorm esineb 70%-l PCI diagnoosiga inimestest. Haigusest võivad olla mõjutatud käed, jalad või mõlema jäsemed, mille funktsioneerimine võib olenevalt tahates muutuda.
6. Kas ergonoomilised töötingimused vähendavad inimese vea tõenäosust ? 7. Kas ergonoomilised masinad ja seadmed vähendavad inimeste vigu ? 8. Kas ohtlikumad on töötaja vead või juhi, inseneri ja disaineri vead ? 9. Mis on Human Reliability Assessment ? 10. Kas Human Reliability Assessment metoodika vajab ka Eestis rakendamist ? Vastused: 1.) On kindlaks tehtud, et 90% kuni 100% õnnetuste põhjuseks on inimene(nii inimfaktor kui inimlik viga) 2.) Apsud - tahtmatud tegevused, mida teadvus ei fikseeri (nt. vale aine võtmine,vale nupu vajutamine jne) 3.) Inimene unustab ajutiselt mida või milleks ta teeb. Selle tagajärjel võib põhjustada õnnetuse. Selliseid häireid põhjustab töö katkestamine ja segamine. 4.) Apsud ning ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired võivad eriti sageli tekkida autojuhtidel ja operaatoritöös. Et neid vältida, aitb ergonoomiliste soovituste rakendamine. 5
Essee Orgaanilise keemia areng 19. sajandil Kuidas 19. sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaanilise keemia alged ulatuvad inimkonna algusaegadesse, kus sellega puututi kokku läbi toiduvalmistamise, värvainete tootmise ja näiteks loomanaha töötlemise. 18. sajandil hakati taime- ja loomariiki põhjalikumalt uurima ning läbi tõsise teadustöö tekkis vajadus taimsete ja loomsete ainete keemiat eraldi harudena käsitleda. Rootsi keemiku Jönz Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808. aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Nimetus tuletati tõsiasjast, et tegemist on organismidest pärit ainetega. Kaua pidurdas orgaanilise keemia arengut elujõu ehk vitalismi teooria. Arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei ole võimalik, need saavad moodustuda vaid salapärase elujõu...
Protsess, kus sensorilt signaali edasikandumist mõjutatakse kõrvaloleva sensori stimulatsiooniga. Nt: valu tundmine nõelaga torkamisel, kui survestada sama pinda kõrvalt, siis on valu vähem tunda. 17. Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike. Tahtlikud: ühtlane jälgimine (liikuva objekti ,,jälitamine"), tahtlik vergents (silmaliigutused objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine (tasakaalumeelega seotud), sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine. 18. Mida tähendab tajuline püsivus? Taju omadus luua objektist stabiilne pilt, isegi kui stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. Kui objekt kaugeneb, siis tema suurus justkui muutub, aga inimene teab, et tegelikult ei muutu.
Neutriit - ehk akson ehk närvikiud on närviraku suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsikaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriit -Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Insuliin - valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Adrenaliin - eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust Tingitud refleks kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Tingimatu refleks kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ( imemise-, neelamise-, aevastanuse-, jne ) Refleks - Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Refleksikaar sealt kaudu liiguvad erutused jne Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine Diabeet - ehk suhkurtõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega
erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5) reageerivast organist. PÕLVEREFLEKS Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutusega ilma peaajust edastatud korralduseta. TINGIMATUD REFLEKSID: On kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga). TINGITUD REFLEKSID: Kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esile kutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud
meelemürke tarvitama. Toetudes sellele põhjusele näeme, et viga on terves ühiskonnas, kus loetakse oluliseks, kas käitutakse nagu teised ja, kas minnakse teiste meelete ja soovidega kaasa. Koolielus on väga selgelt näha, et need õpilased, kes ei allu klassi liidritele ja sealsetele tavanormidele, jäävad tihti tõrjutuks ja kiusajate ohvriteks. Seega minnakse lihtsamat teedpidi, üks ees, teised järel. Liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised- need on kolm enimlevinumat põhjust, mis põhjustavad alkoholi tarbimisel noorte suremist. Järjest suureneb noorukite hulk, kes joovad sageli ja just suurtes kogustes, mõtlemata, mis see endaga kaasa toob. Kahjuks on uuringud meile tõestanud, et erinevalt teistest Põhjamaadest, on eestlastele risk surra vigastussurm 2-3 korda suurem. Ühkes oluliseks põhjuseks, miks just Eesti noored tarbivad nii palju alkoholi- ja tubakatooteid on see, et neid kerge endale hankida
ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks. 3 analüüsi keelt: 1) verbaalne sellel on tahtmatud ja vahel tahtlikud vead sees. Mitte eriti teaduslik. N: kui kauba hind ceteris paribus langeb, siis seda ostetakse rohkem. 2) matemaatiline valemitega arvutamine. Läheb ruttu keeruliseks. Pannakse seos kirja kas üldistatud teoreetilisel kujul või konkreetse võrrandina. 3) graafiline - Majanduses pole midagi konstantset. Oleneb, mis antud olukorras pakub huvi. Marginaal. Majandus on piiratud ressursidest võimalikult suure kasulikkuse loomise protsess. Ressursid on piiratud
Narkootikume on ka väga palju, tuntuimad neist on ecstasy, amfetamiin, metamfetamiin, lsd, kanep, heroiin ja crack. Märgid uimastite tarvitamisest on järgmised: tahtele allumatud naeruhood ülijutukus ja elav käitumine aja, ruumi väärhindamine vähenenud enesekriitika keskendumisraskused mäluhäired, meenutamiseraskused unehäired, raskused uinumisel agressiivsus kergesti erutuv süvenemisraskused, raskusi päheõppimisega kiirelt vahetuvad sõbrad aeglased tahtmatud refleksid koordinatsioonihäired punetavad silmad rippuvad silmalaud enesetapumõtted õpiraskused Kasutatud kirjandus: narko.ee www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.htm www.tmk.edu.ee/~margek/narko.htm eusk.tai.ee www.hot.ee/wp4u/drugs.htm
2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline? Seda suurem on ajukoore pindala, seda rohkem mahub neuroneid, võimaldatud keerukam käitumine, suurem õppimisvõime. 4. Millises ajuosas kujuneb mälu? Suuraju 5. Mille poolest erineb vegetatiivne närvisüsteem somaatilisest närvisüsteemist? Tunnus Vegetatiivne närvisüsteem Somaatiline ehk kehaline närvisüsteem
Iiveldus, oksendamine Ülitundlikkus Sundasend Kuklalihaste rigiidsus Positiivne Kernigi sümptom 2. Neuroloogilise patsiendi seisundi hindamise erinevad osad Teadvus Glasgow kooma skaala, rühmitamine, teadvusel, segasusseisund, somnolentne, soporoosne, stuupor, kooma. Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents. Motoorse funktsiooni hindamine lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak. Ajukelme ärritusnähud peavalu, oksendamine, valguskartus, kuulmise- ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom. Tundlikkus vatitiku, terava tiku või sõrmede abil. 3. Seisundi iseärasused erinevate teadvusehäirete korral Teadvusel patsient ärkvel, äratatav, erk. Orienteeritud ajas, kohas ja iseenda isikus. Suudab end nii suuliselt kui kirjalikult väljendada.
Valim on juhumeetod, suvaliselt valitud objektid(telefoniintervjuu grupid), tunnused peavad olema varem fikseeritud, tuleb vahendada lisamuutujaid(ei arvestada eriti nõrku ja väga tugevaid). Kvalitatiivsete meetodite ja statistika omavaheline seos või seosetus Mis on sotsiogramm ja kuidas seda vormistada? 2.rühm Argisotsioloogia on analüüsioskus. Paarivõrdlusmeetod on... Eksperimendi võimalikud vead on: · Õige hüpotees, halb töö · Tahtlikud ja tahtmatud vead · Juhuslikud ja süstematilised · Vea mõju oleneb objektide hulgast Mis on reiting ja kuidas seda uurida/vormistada? Ankeet võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvantitatiivne meetod. Fookusgrupi intervjuu trumbid ja puudused võrreldes süvaintervjuuga · Kerge analüüsida · Raske juhtida · Vastastikku mõjutavad · Raske leida ühist aega · Ebaõnnestumise oht Kuidas teha etnograafilist uurimust?
taastades varusid ja tasakaalu PET positronemissioonitomograafia, uuritakse ajutegevust PNS piirdenärvisüsteem, jaguneb sensoorseks ja motoorseks Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse Sünesteesia seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, imemine, neelamine, hingamine Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt. käitumisrefleksid ja liigutusvilumused (käimine, jooksmine, ujumine) Tunnetusprotsess n psüühilised protsessid, millega inimene õpib tundma iseennast ja meid ümbritsevat maailma Virgatsaine tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis 2. Väited Virgatsained ehk mediaatorid ehk transmitterid pidurdavad närviimpulsse. Võivad ka erutada Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid
11. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab seda, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded. Vasak ajupoolkera tegeleb sõnalise info töötlemise, lugemise, arvutamise, loogika jms. aladega. Parem ajupoolkera tegeleb ruumilise infoga - kujunditega opereerimisega, musikaalsusega, kunstimeelega, kujutlusvõimega, emotsioonidega jms. 12. Tingitud refleksid on elu jooksul õpitud refleksid (teadmised, oskused, kombed jms). Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (nt. neelamine, hingamine, aevastamine) Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess, mis tekib neuronites väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvate ärrituste tõttu. Pidurdus on reaktsiooni peatav närviprotsess, selle ajal on neuronid nn puhkeseisundis ja nende juhitud lihased ei tööta. 13. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi. Kõige olulisemad
aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel. Postsünaps asuvad retseptorid, millega virgatsaine seostub. harkluuüdis, identifitseerivad juba nakatunud rakke, purustavad selle membraani ja Refleksid jagunevad kaheks: tingimatud kaassündinud tahtmatud reaktsioonid ühendavad antikehad viiruste antigeenidega, abistajarakud identifitseerivad (aevastamine, neelamine, liiguvad läbi seljaaju ja/või piklikaju) ja tingitud refliksid nakatanud raku ja toodavad tsütoniine signaalaineid. B-rakud arenevad punases kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (oskused ja kombed, võivad luuüdis lõpuni, ja moodustavad antikehi antigeenide põhjal. Vaktsineerimine on ka kaduda, seotud kõrgema närvitalitlusega)
Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Lõpetuseks Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist. Alkohol ergutab GABA (gamma-aminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust. Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust. Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist. Alkoholi toime võib inimeseti erineda
saadavad teateid ja võtavad teisi teateid vastu samaaegselt 3.Inimestevahelise suhtlemise parim definitsioon rõhutab suhtlemise kvaliteeti, mitte osalevate inimeste arvu ega olusid, milles suheldakse. 4.Isiklikud suhted on unikaalsed, asendamatud, omavahel seotud, hinnalised ja seesmiselt hüvitavad. Ka kõige isiklikum suhe pole täielikult isiklik, vaid alati eksisteerib sellega koos umbisikuline komponent. 5.Teated suhtluses võivad olla tahtlikud või tahtmatud, neil on alati sisuline ja suhtumuslik aspekt. Kord edastatud teadet "tagasi võtta" pole võimalik ja suhtlemist korrata ei saa. 6.Suhtlemise paremaks korraldamiseks tuleb teada ja vältida mitmeid väärarusaamu. Suhtluse kvaliteeti ei määra suhtluse kvantiteet; suhtlemine ei suuda lahendada kõiki probleeme. Suhtlemisoskus pole kaasasündinud võime. Kuigi mõnel onsuhtlemisvõimekus suurem kui teistel, saab igaüks õppimise ja harjutamise kaudu
tõlgendamine võib tuua suure kahju. Kindlasti on palju pettusskeeme mis on suunatud ettevõtetele. Esmapilgul kasumlik tehing võib soorituda kahjumlikuks koormuseks. Osapoolte vahel kokkulepitu peab olema selgelt ja üheti arusaadavalt tõlgendatav ka kõrvalistele isikutele. Väike-ettevõtjal ning juhatuse liikmel laskub kohustus mõista nende poolt sooritatud tehingute majandusliku tõlgendust, kuna on seaduse ees vastutavad. Maksutest kõrvalehiilimiseks võidakse lugeda ka tahtmatud teguviisi, mis on tingitud teadmatusest. Samuti on juhatuse liige vastutav omanike või investorite ees. Talle on usaldatud nende varaga tehinguid sooritama. Ka investori või omanikuna on oluline mõista tehingute majandusliku tõlgendust, et kindlad olla kasumlikus tegevuses ning seaduspärasuses. Juhatuse liikmed võivad nende vara ebasüntsalt kasutada ning pettuskeemide läbi ise rikastuda nende arvelt. Paljud Soome ettvõtjad on pidanud kogema suurt rahalist kaotust Eesti äriseadust
eest. (Kristjan Pelt) Kasutajaõiguste abil saab firma määrata, kui suure või millise ligipääsu nad oma klientidele annavad. (Thekla Talts) Neid on vaja, et ei oleks antud kellelegi liigseid privileege. Näiteks on töötajal vaja ajutist püsivat juurdepääsu teatud andmetele, aga hiljem ei võeta temalt kasutaja õigusi ära. Tekib tarbetu kasutajate juurdepääsuõigus. (Anti Kuusk) Kasutajaõiguste juurdepääsu väärkasutus ja töötajate poolt tekitatud tahtmatud vead võivad tekitada turvaohte. Kui töötajal on juurdepääs tähtsamatele andmetele, millele tal tegelikult rollist sõltuvalt voli ei peaks olema, võib ta tekitada olulist kahju, nt. kustutades ära mõne olulise faili. (Tiina Tali) Teadmine, kellele(just firmasiseselt) millised õigused antud on, säästab aega ja energiat, sest see teeb töövoogude määratlemise lihtsamaks. (Sarah-Lisee Laipaik)
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7
kuulamine, piltide vaatamine). EEG – elektroentsefalogramm. Aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale asetatud elektroodidega. Une ja ärkveloleku, haiguste uurimine, aju aktiivsuse uurimine. CAT – kompuutertomograafia. Rajaneb röntgenkiirtel. Uurimine kolmemõõtmeline, kihiti. 6. Kuidas ja mille alusel jagunevad refleksid? a) Tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (neelamine, hingamine, aevastamine jne). b) Tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (teadmised, oskused, harjumused, kombed jne). 7. Nimeta (Hyppokratese ja Galenose järgi) temperamenditüübid! Missugused omadused on nende temperamentide omajatel? Koleerik (kr. k chol‘ - sapp kergesti ärrituv) temperamendiga inimene on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele
orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. On seotud kõrgema närvitalitlusega, teadvus ja mõtlemine. 3. Refleksid. • Tingimatud refleksid-on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid(neelamine, hingamine, aevastamine jne). • Tingitud refleksid-kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul(teadmised, oskused, harjumused, kombed jne). 4. Sünnieelne areng • Eostusperioodil(kuni teise nädalani)-Tekib 100 - rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks on sügoot limaskesta külge kinnitunud. • Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad. • Looteperiood(9nädal-sünd)-On olemas kõik kehaosad ja organid, ta meenutab
üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad
pehme kõne, akatiisia, düstoonia, ärevus, stress, paranoia ja bradifreenia) o Manustamisel jälgida kõrvalnähtusid: Akuutne düstoonia e. erinevate lihasgruppide tõmblused kehas; ilmneb tundide või päevade jooksul peale manustamist Akatiisia e. rahutus ja treemorid; ilmub kuude jooksul Tardiivne düskineesia e korea ja tahtmatud liigutused ennekõike näo lihastes; ümberpööramatu. o Võib esineda pahaloomuline neuroleptiline sündroom e. hüpertermia, lihaste kangestumine, teemor, hüper(/hüpo)tensioon (kõrge(/madal) vererõhk), tahhükardia, delliirium; labori andmed näitavad kõrgenenud CPK (keratiin fosfokinaas) ja rohkenenud valgete vereliblede näit. Selle puhul
Mis on lateraalne pidurdus? Tooge selle kohta näiteid Kui nägemise korral nägemisrakud omavahel mõjutavad teineteist nii, et üks aktiivne närvirakk takistab teise närviraku aktiivsust.Näiteks kui paberil on ühe värvi erineva tonaalsusega jooned siis tundub tumedama juoone pool olev serv heledam kui heledama pool see ainult tundub, sest närvirakud ei lase neid teisiti näha. Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike. Silmaliigutusi on tahtlikke ja tahtmatudi. Tahtmatud kujutise automaatne nägemine, tahtmatud silmaliigutused objekti vaatamise, silma väikesed hüpped. Tahtlikud on siis kui jälgime midagi , tahtlikult vaatame teravamalt või tahtlikult hüppame ühelt esemelt teisele. Mida tähendab tajuline püsivus? Kui me teame midagi millestki, siis me mäletame seda näiteks kui me teame et puu on meist kõrgem, siis puust kaugenedes ja nähes teda väiksena teame, et ta on meist kõrgem.
kokkutõmbel teine lihas lõtvub. *Südame- ja silelihaste talitus ei allu inimese tahtele. Südamelihased talitlevad automaatselt. *SILELIHASED, mis koosnevad silelihasrakkudest , vooderdavad siseelundite seinu. *Lihased vajavad töötamiseks energiat, see tagatakse glükoosi lagundamisel *Mida kiirem on töörütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad- väsimust tekitab ka pidev sundasend. *Lihaste kokkutõmbumine ja lõtvumine tagab tahtlikud ja tahtmatud liigutused. *Lihaste töövõime sõltub lihaste varustamisest toitainete hapnikuga. *Lihast töövõimett ja jõudlust saab suurendada järelpidevate kehaliste harjutustega.
mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused.
Tõbe kandev geen on dominantne st, et geeni kandjal kujuneb mingil hetkel välja kindlasti haigus. Haigete inimeste lastel on haigestumise tõenäosus 50:50. Sümptomid: Suurim närvirakkude kahjustus on kahes kindlas närvirakkude grupis, sügaval ajukoes sabatuumas ja läätstuumas. Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada. Liigutushäired tahtmatud tantsisklevad liigutused (korea) esinevad umbes 90% patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis
Tõbe kandev geen on dominantne st, et geeni kandjal kujuneb mingil hetkel välja kindlasti haigus. Haigete inimeste lastel on haigestumise tõenäosus 50:50. Sümptomid: Suurim närvirakkude kahjustus on kahes kindlas närvirakkude grupis, sügaval ajukoes sabatuumas ja läätstuumas. Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada. Liigutushäired tahtmatud tantsisklevad liigutused (korea) esinevad umbes 90% patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis
Õnnetuste toimumises ei ole juhuslikke protsesse. Tegemist on alati põhjus-tagajärg seostega. Alkoholi tarvitamisega seotud vigastusi võib tekkida mitmetes erinevates olukordades, näiteks auto- või jalgrattaga sõites, autoteedel jala käies, kukkudes, sporti tehes, veega seotud tegevusi harrastades, vägivalla ohvriks langedes või kedagi teist rünnates. WHO andmetel on peaaegu pooled alkoholi tarvitamisest põhjustatud surmad seotud vigastuste ja traumadega – 32% neist moodustavad tahtmatud vigastused ning 13,7% tahtlikud vigastused. Seega on pea pooled alkoholiga seotud surmad seotud vigastustega. Alkoholi tarvitamine suurendab õnnetustesse sattumise riski, vähendades inimese reageerimiskiirust, loogilist mõtlemist, halvendades koordinatsiooni ja otsustusvõimet. Alkoholi tarvitamine suurendab vägivaldsesse olukorda sattumise riski, suurendades impulsiivsust ja vähendades inimese enesekontrolli ning võimet konflikte rahumeelselt lahendada
kõvastumise ehk erektsiooni EREKTSIOON EHK SUGUTI JÄIGASTUMINE · Erektsiooni ajal suguti jäigastub, muutub pikemaks ja suuremaks ning tõuseb kehast eemale, ülespoole · Eesnahk erektsiooni tekkides pingutub ja libiseb üle suguti pea · Kusiti avast võib erituda limast vedeliku, see on normaalne · Jäigastunud suguti mõõtmed ei erine meestel oluliselt · Erketsiooni kutsub esile psühhogeensed, sageli tahtmatud mõjutused ja suguti vahetu erutamine · Erektsioon esineb juba väikestel poistel, see võib tekkida tahtest sõltumata igas olukorras · Suguti rahuolekus on tasakaalus korgas ja käsnkehasse arterite kaudu siseneva ja veenide kaudu väljuva verehulk · Erektsiooni kutsub esile korgaskeha arterite laienemine, suureneb verevool korgaskeha kambrikestesse, suguti mõõtmed suurenevad · Täitunud korgaskehad suruvad kinni peenist
Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemisek...
kontrollida või nende eest kaitset luua. Alkohol on õnnetuse tekkimisel tihti suur asjaosaline. Alkoholi tarvitamisega seotud vigastusi võib tekkida mitmetes erinevates olukordades, näiteks auto- või jalgrattaga sõites, autoteedel jala käies, kukkudes, sporti tehes, veega seotud tegevusi harrastades, vägivalla ohvriks langedes või kedagi teist rünnates. WHO andmetel on peaaegu pooled alkoholi tarvitamisest põhjustatud surmad seotud vigastuste ja traumadega 32% neist moodustavad tahtmatud vigastused ning 13,7% tahtlikud vigastused. Seega on pea pooled alkoholiga seotud surmad seotud vigastustega. Kasutatud kirjandus http://www.alkoinfo.ee/kogused/mis-on-alkohol http://www.alkomeeter.com/kuidasmojub.htm http://www.werro.ee/meedia/failid/maakond/tervis/yritused/Info_alkokampaania _2010.pdf http://www.akliinik.ee/ained.html
· Sõnumist moodustab Verbaalne osa 7% Hääletoon 38% Visuaalne osa 55% · Suhtlemises teistega omab mõju/efeki: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30% Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Suhtlemise kägisu saadakse üle 50% ingos miimikast (näo ilmest) ja zestidest. Oluline ei ole ainult mida me räägime, vaid ka see kuidas. Topeltsõnum -V ja MV ei kattu · Võivad olla tahtlikud või tahtmatud · lapsed aastates 6-12 usuvad suhtlemisel eelkõge sõnu · Täiskasvanud usuvad eelkõigekeha keelt ehk mitteverbaalset väljendust Verbaalne väljendus · Loomulik keel hääldus, kõne kiirus, rütm, pausid ja nende asukoht · Loogilisus arusaadavus, lihtsus. Tihedus, emotsionaalsus · Paralingavistika häälitsused, intonatsioon, parasiitsõnad (nagu, kuid, eee, äää....) · Hääletoon väsinud, energiline, sõbralik, üleolev Hääl on...
1. JA 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahel on eetika ja etiketil? , . , .. . , , , , . 2.Milliseid isiksuse moraal arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? , , . -- , . , ( ), , . , ( ), , , . --, , . . ( ). --, , . , , . : , , . 3.Millised on ulitarismi põhilised eelised? : * « »; ** , , ; ** ; ** ; **- ; ** . 4. Millised on ulitarismi põhilised puudused? : ** ;** « »; ** , ; ** ; **« » 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi teooriat täiustada J.S.Mill? : () . , , . , , () () . 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne ...
purjus olnud 41% (HBSC). · Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. · Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. · Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. 2. PRAKTILINE OSA 2.1Valim ja meetod Eesmärgi saavutamiseks viidi 25. jaanuaril läbi küsitlus. Välja jagati 20 ankeeti, tagasi saadi samuti 20. Küsitleti 8.b klassi õpilasi, nendest vastas 10 poissi ja 10 tüdrukut. Edasi analüüsitakse küsimuste vastuseid ja tehakse järeldused. 2.2 Tulemuste analüüs 1 . Oled poiss või tüdruk? Vastanutest olid 10 poissi ja 10 tüdrukut. 2 . Kas olete kunagi alkoholi proovinud?
olenematut haiglaravi, kuigi üldjuhul pole skisofreenik ohtlik ega vägivaldne. Põhiliseks raviks on nii ravimid kui ka psühhoteraapia. Oluline on ravijate, arstide, psühholoogide koostöö haigestunu ja tema perekonnaga. Kasutatakse ravimeid, mida nimetatakse antipsühootikumideks(nt haloperidool). Tüüpilised antipsühhootikumid toimivad eelkõige positiivsetele sümptomitele. kahjuks on neil palju kõrvalmõjusid: lihaste kramplik kokkutõmme, tahtmatud liigutused või hoopis tardumus, tuleb ette ka suukuivust ja tugevat unisust. Atüüpilised antipsühhootikumid on teine grupp ravimeid, mis aitavad leevendada mõtlemis- ning tajumis-häireid (positiivsed sümptomid), aga parandavad ka meeleolu ja tõstavad haige aktiivsust ehk leevendavad ka negatiivseid sümptomeid. Kõrvaltoimed on ka atüüpilistel ravimitel, põhiliselt söögiisu ning kehakaalu tõus. Kõik need ravimid on väga kallid, aga Eestis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
