"I have one aim - the grotesque. If I am not grotesque, I am nothing." AUBREY BEARDSLEY 21.august 1872 16.märts 1898 Elulugu · Inglise graafik, raamatuillustraator ja kirjanik · Sündis alamklassi peres Brightonis · Hea kunstianne nii tal kui ta õel · 9-aastaselt jäi tuberkoloosi, millest ta ei saanudki lahti · 1885. aastal kirjutas ta koolinäidendi, mille nad teiste õpilastega koos ette kandsid · Samal ajal hakkasid ka tema tööd ilmuma koolilehes ja kooli raamatutes, pühendus kooliametniku tööle · Õega läksid külastama suure maalikunstniku Edward
Aubrey Beardsley (1872-1898) Aubrey Beardsley oli Inglise graafik , raamatuillustraator ja kirjanik. Ta sündis alamklassi peres Brightonis. Nii tema kui ta õde olid väga hea kunsti andega. Juba 9-aastaselt algas võitlus tuberkoloosiga, mis kestis elu lõpuni. Nooruspõlves ilmusid tema tööd koolilehes ja kooli raamatutes, selles ajal tegeles Aubrey üsna vähe kunstiga, rohkem pühendus kooliametniku tööle, aga asjad muutusid kui tema ja ta õde läksid külastama suure maalikunstniku Edward Burne-Jones'i stuudiot
Gerli Lomp AKK 2011 Juugendstiil kujutavas kunstis. Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. 19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise
docstxt/125544705623790.txt
Casa Batllo Casa Batllo interjöör. Casa Mila HUNDERTWASSER Austria kunstniku looming unikaalne ristlõige. Elamud Austrias, Vienna linnas. PETER BEHRENS AEG Turbine Factory. Berliinis. Behrens’i majas olev muusika tuba. Behrens’i disainitud tööstuslik kell AEG’is. AUBREY BEARDSLEY Illustratsioon O.Wilde’i’’Salom’’le ’’Excalibur järves’’ ’’Tantsija Reward’’ GUSTAV KLIMT ’’Suudlus’’ õli lõuendil ’’Kevadine sulamine’’ Adele Blaoch-Bauer I portree
(1865-1931) rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud (1865-1943) Allmaailmas 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud Allilmast tagasipöördumine (1865-1943) 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Nikolai Triik (rahvusromantism ehk sümbolism) (1884-1940) Lennuk 1910 tempera, kriit, paber Aubrey Beardsley (1872-1898) Paoni seelik. Illustratsioon O.Wilde`i "Salomé"-le 1892 juugendstiil Aubrey Beardsley (1872-1898) Isolde litograafia 1895 juugendstiil Pannoo fajanss 1876 William Morris Musée d`Orsay juugendstiil Alphons Mucha (juugendstiil) (1860-1939) Victor Horta (juugendstiil) (1861-1947) Hotell Solvay 1900 sissepääs Ammende villa Pärnus F
· looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele · pildil keelati ruumilise illusiooni kujutamine · siluetid · värvid ebatavalised, ebatüüpilised looduses esinevatele · süntetism -> maalimisviis ilma ruumikujutuseta, puhaste värvidega kaetud pinnaosast eraldati tumeda kontuuriga -> loodi Pont-Aveni koolkonnas · paljud kunstnikud sisuliselt sümbolistid, vormilt juugendlikud · ornamentaalsus ilutsev · Aubrey Beardsley · must-valge graafika · Salome Ristija Johannese peaga · Gustav Klimt · maalid · Juudit
tegemisel avaldub loomingulisus. V Institutsionaalse kunstiteooria kriitika 1. Formaalne ja mitte-formaalne 2. nn "Wollheimi dilemma" 3. Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? 1. Formaalne ja mitte-formaalne Dickie iseloomustab kunsti nagu see oleks midagi ametlikku, formaalset. AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon! (Cohen 1973, Beardsley 1982). 2. nn "Wollheimi dilemma" Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse ,,omistamisest" sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti
J.E.Millais oli kõige andekam prerafaeliitlane. Tema parimad tööd olid eriti naturalistlikud ja kutsuvad esile eriti lüürilise ja romantilise atmosfääri. Edward Burne-Jones (1833-1898) oli iseõppinud maalikunstnik ja mõjustatud Rossettist ja nagu tema, võttis Burne-Jones inspiratsiooniallikaks Malory eepose. Tema eemalolevate ja eeterlike figuuride õrn, peenutsev erotitsism, tema delikaatsed meelelised jooned, mida imetlesid sümbolistid, muutusid hiljem määravateks Aubrey Beardsley loomingut mõjutanud teguriteks. Christopher Dresser (1834 1904) oli disainer, kes tahtis tuletada disaini geomeetrilisi ja abstraktseid väärtusi looduslikest vormidest, selles asemel, et inspiratsiooni leidmiseks pöörduda tagasi ajalooliste stiilide poole. Arthur Heygate Mackmurdo't (1851 1942) peetakse esimeseks tõelise juugend- disaini loojaks. Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc (1814 1879) on Prantsusmaal tähtsaim isik, kes ühendas gootika taassündi juugendiga
Tristan ja Isolde 12. sajand Põhineb keltide legendil, mis sai populaarseks keskajal prantsuse luule kaudu. Jutustab armastusest Cornwalli rüütli Tristani ja Iiri printsessi Isolde vahel. Põhineb tõenäoliselt romantilisel lool kuningas Arthurist, rüütel Lancelotist ja kaunist Guineverest. Võib pidada üheks romantilisemaks armastuslooks keskajal SISU Teos on olnud aluseks mitmetele muusikapaladele, filmidele ja maalidele. MUUSIKA Saksa helilooja Richard Wagner kirjutas 1859 valmis ooperi “Tristan ja Isolde” Loost on inspiratsiooni saanud ka mitmed 20.sajandi muusikud FILMID “L'Éternel Retour” 1943 “Tristana” 1970 “La Femme d'à côté” 1981 “Tristan and Isolde” 2006 KUNST Salvador Dali “Tristan and Iseult” Aubrey Beardsley “Isolde” TÄNAN KUULAMA ST
Art-Deco. Esteetiline liikumine · Inglismaal kujunes Jaapani mõjudega anglo-jaapani stiil, mis oli Art&Crafts liikumises kujunenud suund. · 1850.a. toimus Jaapani kunsti näitus Pariisis. · Jaapani kultuur avaldas kogu Euroopas suurt vaimustust ning mõjutas ka Euroopa kunsti. · Seda suunda on hakatud nimetama Aesthetic Movement · Liikumist piiritletakse aastatega 1860-1880. · Liikumise liidrid olid Aubrey Beardsley, Edward William Godwin, James McNeill Whistler, Christopher Dresser, kirjanikud Walter Pater ja Oscar Wilde · Laiem huvi Jaapani vastu kasvas pärast aastat 1854, kui Jaapan ametlikult lõpetas oma pikaajalise isolatsiooni (mis oli alanud aastast 1637). See tõi kaasa Jaapani asjade sissevoolu Prantsusmaale ja sealt teistesse Euroopa maadesse.
William Morris (18341896). William Holman Hunt (18271910). John Millais (18291896). Kuninganna Guinevere. 1857. Claudio ja Isabella. 1850. Kaunitar. Elizabeth Siddal (18291862) Edward BurneJones (18331898). Edward BurneJones (18331898). Leedi Clare. 1857 Ingel. Merlini pettus. 1874. Juugendi maalikunst Aubrey Beardsley. 1872-1898. Inglismaa. Frederick H. Evans (18531943) Aubrey Beardsley. Aubrey Beardsley. Aubrey Beardsley. 1893. Paabulinnurüü. 1894. Tantsija tasu. 1894. Aubrey Beardsley. Aubrey Beardsley. Aubrey Beardsley. Salome. 1894. Tualett. 18951896 Unelm. 18951896. Juugend Antonio Gaudi. 1852-1926
tahkudele on keegi isik või isikud, kes tegutsevad teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel, andnud hindamise kandidaadi (candidate for appreciation) staatuse" (Dickie 1974: 34). Dickie institutsionaalne kunstiteooria sai väga terava kriitika osaliseks, kusjuures isegi need, kes üldiselt jagasid tema püüdlust defineerida kunsti liigitavas tähenduses, kritiseerisid sõna "institutsioon" kasutust tema teoorias. Mitmed kriitikud (Cohen 1973; Beardsley 1976; Wieand 1981) heitsid Dickie'le ette, et "institutsiooni" tähendus on tal ebaselge või isegi kahemõtteline: kord räägib ta kunstimaailmast kui sotsiaalsest praktikast, teisal aga rõhutab, et artefaktidele kunstiteose staatuse omistamine on sarnane doktoritiitli andmisega või abielu sõlmimisega. Just see viimane asjaolu, et Dickie tõmbas paralleeli kunstimaailma ja selliste institutsioonide vahele nagu ülikool ja kirik, tekitas palju
Kompositsioon pinnad, graatsiline asümmeetria Vorm ornamentaalne värviline vari tasapindne tasapindne Ruumilisus rõhutatud, graatsiline Kontuur, siluett Claude Monet, Auguste Ashley Beardsley (g) Edvard Munch ("Karje") G. Munthe, A. Gallen- Henri Matisse, Maurice Renoir, Edgar Degas, C. Antonio Gaudi (a) Mihhail Vrubel Kallela, N. Roerich, (O. Vlaminc, Andre Derain Esindajad Pissarro, A. Sisley, Gustav Klimt (m) Redon), M. ciurlionis Auguste Rodin (sk)
Juugend:Kujundati:mööblit,tekstiili,riietust,klaasi,ajakirju jne.Arhitektuur:tähtsad esindajad Austrias ja Belgias(Victor Horta).Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli katalaan Antonio Gaudi looming Barseloonas ,kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned.Riias kaunistadi majade fassaade juugendliku ornamentikaga.Kuulsad on Hector Guimard'i loodud Pariisi metroo sissepääsud.Kasutati raudbetooni ja klaasi(tööstushoonetes,raudteejaamades,kaubamajades).Kujutav kunstis:looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele.Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega.Pilt pidi laotuma seina pinnale.Figuurid muutusid silueetideks.Värvid ebatavalised,mis on looduses nähtavad.Süntetism:loodi Prantsusmaal,Pont-Aveni koolkonnas,kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin.Aubrey Beardsley-must-valge graafika. Postimpressionism II:Püantillism ja neoimpressionism.Neoimpressionismi rajajaks oli Geo...
Juugend ja Sümbolism Juugend • Alusepanija oli William Morris • Kutsus üles loobuma eklektikast(erinevate stiilide kokkusobitamine ja gootika elutu jälgendamine • Temaga ühinenud kunstnike kutsuti prerafaeliitideks, sest nad eelistasid lihtsat stiili • Tarbekunsti uuendamisel võeti eeskuju rahvakunstist ja jaapani puulõigetest • Kasutati palju taimornamentikat William Morris(1834-1896) • Sündis 1834.a • William Morris oli silmapaistev ja loominguline kunstnik, filosoof, poeet, romantik ja kunstiteoreetik • 19.sajandi üks mõjuvõimsamaid disainereid Edward Burne-Jones(1828- 1898) • Briti kunstnik ja disainer • Tegi koostööd William Morrisega • Elustas inglismaal vitraažide tegmise Edward Burne-Jones, Nõiutud Merlin Aubrey Beardsley(1872- 1898) • Puulõikemeister „Isolde“ • Tegi puulõikeillustratsioone Gustave Eiffel • Silmapaistev insener ja arhitekt • Tuntu...
Juugendlikjoon väljendab stiili põhiolemust- see on laineline, kerge ja graatsiline. ARHITEKTUUR. Kui klassitsislikud arhitektid mõtlesid enne välja hoone väliskuju ja siis jagasid sisemuse üksikruumideks, siis juugendiajal pandi hoone kokku erikujuga ruumidest. Antonio Gaudi- elutööks kirik Sagrada Familia MAALIKUNST. Gustav Klimt- kasutas palju kuldset ornamenti. ,,Juudit", ,,Suudlus", ,,Elu ja surm" GRAAFIKA. Aubrey Wincent Beardsley (1872-1898)- tema töödel on elegantselt moonutatud figuurid kontrastis väga ornamentaalsete ja abstaktsete joontega ning puhta musta värvipindadega. Juugendiajal arenes jõudsalt ka tarbekunst. Tuntumad nime on Emile Galle, René Lalique, Louis Comfort Tiffany. SÜMBOLISM Sümbolistide lemmikteemadeks olid igavikulised teemad- elu, surm, erootika, armastus, eluringkäik. Selliseid teemasid lahendati ebatavaliste mitmetähenduslikke ja salapäraste süzeede abil
Metroo sissekäik Pariisis. 1899 – 1904. Arhitektuuriteos ÕP LK 19 19. Peter Behrens. AEG turbiinitehas, 1909. Arhitektuuriteos. ÕP LK 20 20. Antoni Gaudi. Pink Güelli pargis Barcelonas. 1900 – 1914. Arhitektuuriteos. ÕP LK 20 21. Antoni Gaudi. Sagrada Família kirik Barcelonas, arhitekuuriteos. 22. Victor Horta. Hotel Tassel Brüsselis. 1892 – 1893. Arhitektuuriteos.ÕP LK 20 23. Gustav Klimt „Juudit“, 1901, õli lõuendil, maal. ÕP LK 21 24. Aubrey Beardsley „Salome Ristija Johannese peaga“, graafika.ÕP LK 23 25. Joseph Maria Olbrich, Viini “Sezessioni” hoone, arhitektuuriteos Rahvusromantism 26. Gerhard Munthe „Allmaa hobune“, akvarell, paber, 1892, maal.ÕP LK 25 27. Akseli Gallen-Kallela „Kullervo needmine“,1899, maal.ÕP LK 26 28. Akseli Gallen-Kallela „Lemminkäise ema“, õli lõuendil, ,1897, maal.ÕP LK 26 29. Akseli Gallen-Kallela „Sampo kaitsmine“, tempera lõuendil, ,1896, maal.ÕP LK 27 Lk 4
definatsioon pigem edendab loomingulisust ja innovaatilisust. Vaevalt saab artefaktsus olla loomingut pärssivaks teguriks. Vastupidi artefakt on loomingu eelduseks, sest artefakti tegemisel avaldub loomingulisus. Dickie-world koosneb "tegelinskitest", kel on piiritu midaslikvõime teha kunstiks mida iganes. Danto-world koosneb kunstiteooriatest: "tegelinskid" on objektideja teooriavahel: mitte kõik ei saa olla kunst. 9. Selgitage Beardsley ideed, et kunst ei ole formaalne institutsioon! Dickie iseloomustab kunsti (nt" kellegi nimel ...staatuse omistamine") just nagu see oleks formaalne institutsioon! Et olla piiskop (ja omistada preestri staatust) peab inimene rahuldama formaalseid kriteeriumeid (olema katoliiklane, jms ). Presidendi kandidaat peab samuti rahuldama teatud kriteeriume (olema vähemalt 35 a, jms) AGA kunstnikuks / kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid (Beardsley1982)
Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1893 – 1895 : algperio...
JUUGEND 20.sajandi esimene veerand Eelkäijad: Juugenlikke jooni oli Toulouse-Lautec'i töödes, Morris Oli viimane peaagu kõiki kunstiliike haarav stiil Nimi 1896.a Münchenis ilmuma hakanud ajakirja järgi ,,jugend" , kus sellist kujundusstiili kasutati Iseloomulik: 1. Dekoratiivsus 2. Tasapindadel(tekstiil, raamatukunst, tapeedid jne) lainetavad, väänlevad, leegitaolised taimemotiivid; Mackmurdo, graafikas Beardsley iluustreerinud o.wilde ,,Salome" 3. Aridektuuris, mööblikujunduses orgaanilist maailma meenutavad vormid, rõhutati vertikaalsust 4. Vastandus proosalisele igapäevaelule 5. Tihti seotud sümbolismi ja/või rahvusromantismiga 6. Maalis venitatud figuurid, otsitud poosid; Voysey, Day, Mackintosh, Vekde, Hodler, Klimt(kasutas kalliskive ja kullalehe tükikesi), Mucha, Gaudi
ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale - mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus - joontega mängimine. Eriti omapäraseid näiteid võib leida raamatukujunduse ja plakati alalt. Üks põnevamaid juugendlikku joont kasutanud graafikuid oli noor inglane Aubrey Beardsley (1872--1898). Iseõppinud kunstnik jõudis oma nime kuulsaks teha vaatamata lühikesele elule. Oma esimese honorari sai 1892.a. ja kaks aastat hiljem tõid illustratsioonid Oscar Wilde ,,Salomele" talle üleöö kuulsuse ja ka kurikuulsuse. Tema elegantselt moonutatud figuurid on tänapäeval eeskujuks juugendillustratsioonidele, kuigi omal ajal peeti neid eemaletõukavaks. Tema tööd on põhiliselt must-valged. Tegi illustratsioone nimekatele perioodilistele väljaannetele. Suri tuberkuloosi
1. Art Nouveau- pr.k." uus kunst", juugend - saksa k. ,,noorus". 2. Eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine ja gootika elutu jäljendamine. 3. Juugendstiil alusepanija inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, taimornamendid ja looklevad ja painduvad jooned. 4. Prefafaeliidid- Rossetti ja Burne-Jones, eelistasid enne Raffaeli valitsenud lihtsat stiili. 5. Aubery Beardsley- geniaalne puulõikemeister. 6. Sarah Bernhardt- näidend ,,Salome", tema kostüümid ja ehted (A.Mucha), Beardsley puulõikeillustratsioonid. 7. Gustave Eiffel-Eiffeli tornil art nouveau´le omane ornamentika. 8. Hispaania linn Barcelona. 9. Antoni Gaudi uues stiilis elumajad, Sagrada Familia kirik (skulptuurid, tornid). 10. E.Saarinen-Tallinnas Pärnu maantee 10, A.Lindgren-endise Vanemuise teatrimaja, Estonia teater. 11. Juugendstiil Eestis- Eesti Draamateater, Õnnepalee, Draakoni galerii. 12. Nikolai Triik, Konrad Mägi 13. Noor-Eesti-oli kirjanduslik rühmitus Eestis, hiljem kirjastus. 14
Skandinaavia maades tunti suuremat huvi põhja (viikingi) kunsti vastu (spiraalid, kurvid). Mõnel pool kutsutigi juugendstiili seetõttu draakoni stiiliks. Kuna juugendstiil on kahemõõtmeline, oli see suurepäraselt sobiv graafikale, eriti raamatute illustreerimiseks ja litograafiaks, sest mõlemad kunstiliigid kasutasid joont ja värvide siledaid pindu. Paljud juugendkunstnikud rakendasid oma stiili ja talenti plakatite kujundamiseks. Aubrey Beardsley jagas nabiide vastumeelsust molbertil maalimise suhtes, ja tõesti teada on vaid üks tema maal lõuendil. Beardsley piirdus enamasti raamatute illustreerimise ja plakatitega. Ta arendas Walter Crane`iga sarnaseid teooriaid, mis rõhutasid piirjoonte tähtsust ja väljendas oma geniaalsust pea täienisti must-valges, keskkonnas, kus pintslitööl ja modelleerimisel pole jäljendamise protsessis erilist rolli. Oma artiklis "The Art of the
kriteeriumeid. Samuti on institutsionaalsuse ideed kritiseerinud Monroe Beardsley, kes väidab, et tegelikult ei ole kunstimaailma olemasolu kunsti tegemiseks vajalik, sest kunstnik võib maalida ka koopas sõltumata igasugustest sotsiaalsetest institutsioonidest. 1. Esteetiline kunstiteooria püüab kunsti defineerida esteetilise kogemuse kaudu. Eristatakse esteetilist aktualismi ja intentsionalismi, kuivõrd esimene rõhutab esteetilist kogemust, teine aga kavatsust seda luua. Beardsley järgi on x kunstiteos ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Loomise all mõistab Beardsley mitmesuguseid tegevusi ehk tingimuste korraldamist kunstiteose loomiseks ja esteetilise kogemuse esilekutsumiseks. Esteetiline kogemus on inimajus toimuv protsess, millele on omane, et teosesse ollakse neeldunud, eemaldutakse argimaailmast ja oma emotsioonidest ning tuntakse avastamisrõõmu. Esteetiline kavatsus ei peagi realiseeruma, sest see
iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale - mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus - joontega mängimine. Eriti omapäraseid näiteid võib leida raamatukujunduse ja plakati alalt. Üks põnevamaid juugendlikku joont kasutanud graafikuid oli noor inglane Aubrey Beardsley (1872--1898). 5 Pildid Morris. Padi Morris. Initsiaalid Rossetti. La Ghirlandata Ammende Villa Pärnus Talinna Draamateatri hoone Eliel Lindgren.Estonia teater Tallinnas 6 Gaudi. La Sagrada Gaudi. La Sagrada Gaudi. Casa Battlo Familia Familia
*Arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. *Kujutavas kunstis tähendas looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. *Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, ei tohtinud pakkuda ruumilist sügavust, vaid laotuma pinnale. *Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks. *Värvid on ebatavaliset ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. ESINDAJAD: Victor Horta, Antonio Gaudi, Gustav Klimt, Aubrey Beardsley, Arthur Macmurdo, Charles Rennie Macintosh. Fovism ja ekspressionism FOOVE ISELOOMUSTAB: *Impressionistide muljete kunsti hülgamine. *Hülgasid sümbolistlikud süzeed. *Eesmärk väljendada meeleolu värvide kudu. *Puhtad, segamata värvid. *Kasutati vastandvärve ja kontraste. *Polnud täpsed üksikasjades. *Ruumilised. *Figuurid kujutatu lihtsustatult. *Maal võib mõjuda eskiisina. FOOVIDE ESINDAJAD: Henri Matisse, Raoul Dufy, Andre Derain, Maurice de Vlaminek
http://www.norra.ee/About_Norway/culture/Suurkujud/Maaliku https://sites.google.com/site/sissike3/referaat Franz von Stucki saksa maalikunstnik "Tantsijates" (1896) http://hingetugi.onepagefree.com/?id=17830&onepagefree=fec98ae09e902180e6d190606207385a "Paabulinnukleit" Aubrey Beardsley tuntuim must-valge graafika viljeleja "Tantsija autasu" http://kunstiajalookursus.blogspot.com/2009/11/william-morris-1834-1896-artisok http://kunstiajalookursus.blogspot.com/2009/11/william-morris-1834-1896-artisoki.html Kasutatud kirjandus http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/ornament/?ORNAMENT: http://hingetugi.onepagefree.com/?id=17830&onepagefree=fec98ae
Süntetism toetus arhailisele või Euroopavälise monumentaalkunsti eeskujudele. Süntetism loodi Prantsusmaal Bretagne'is 1880.aastate lõpul tegutsenud PontAveni koolkonnas, kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin. Paljud 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, näiteks juba nimetatud Jan Toorop ja Ferdinand Hodler. Juugendlik ornamentaalss oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase AUBREY BEARDSLEY (1872 1898) mustvalges graafikas ja austerlase GUSTAV KLIMTi (18621918) maalides. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutatud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega.
inimhinge probleeme 5. Kuidas püüdsid kunstnikud dünaamikat edasi anda? - Kujutada motiivi arengut ajas - ühel pildil üritati esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid - Võimalikult tervate ja kriiskavate värvikombinatsioonide kasutamine 6. Millises riigis leidsid futuristid palju pooldajaid? Venemaal 7. Millest nimetus kubofuturism? Kubism ja futurism jõudsid samal ajal Moskvasse, ideed olid mõlemad head ja meelepärased ja need segunesid. Aubrey Beardsley "Kõhutants Henri Matisse "Tants" Juugend Fovism (ekspressionism) Juan Gris"Pablo Picasso portree" Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika" Kubism Futurism
orgaaniline loodus paiduvad taimevarred jms). Sõna juugendstiil Saksamaal ajakirja Jugend järgi, Inglismaal - Modern Style, Prantsusmaal - art nouveau. Arhitekt ANTONI GAUDI Barcelonas kasutati tööstuslikke ehitusmaterjale. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. AUBREY BEARDSLEY (must-valge graafika). 3. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega teemad asendusid rahvusromantilistega. Levis rahvusromantism Soomes ja Norras polnud iseseisvat riiki. Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune).
(lk 19-22) a) Mõjutas arhitektuuri, sisekujundust, mööbli-, ehte-, klaasikunsti, keraamikat, graafikat ja maalikunsti b) Stiili nimetus pärineb Saksamaal illmunud ajakirjast Jugend, mis uut stiili üha enam propageeris c) Juugendstiilileon iseloomulik: ümarad vormid, voolujooneline siluett, dekoratiivusus, ebatavalised värvid(enamasti must-valge), kontuurid. d) Näited: Victor Horta-Hotell Tassel Brüsselis; Pariisi metroo sissepääs; Aubrey Beardsley „ Salome Ristija Johannese peaga“ ja „Paabulinnusulgedest seelik“. 5) Kuidas mõjutas juugendstiil eesti arhitektuuri? (lk 51-53) a) Tekkisid kõverad jooned, komplektsed vormid, seinte liigendamine, naturaalsete materjalide kasutamine, spiraalsed kaunistused, uhked trepid b) Georg Hellat – Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone; Armas Lindgren ja Wivi Lönn „Estonia“ teater; Eliel Saarinen-Pauluse kirik, kreedidiühingumaja 6) Kes oli Peter Behrens
- Hector Guimard lõi Pariisi metroo sissepääsu. - Vähenes huvi ornamentika vastu - Tekkis mässuna tööstuse vastu, kuigi arhitektid hakkasid kasutama üha enam tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi. - Leiti et ilu aluseks on vormi tulenemine funkasioonist ja materjali omadustest - Juugendstiil pani aluse tööstuskunstile ja oli funksionalismi eelastmeks. 8. Iseloomustage A. Beardsley loomingut, tooge näiteid - Juugendlik ornamentaalsus, äärmiselt ilutsev - Mõnikord dekantlik - Must-valge graafika - Näit: “Salome Ristija Johannese peaga” (Must-valge, ornamentiline, müstiline, veidi karm) 9. Mis on rahvusromantism? Kuidas avaldub? Nim mõned tundumad autorid, iseloomustage nende teoseid. - Levis Põhja-Euroopas, eriti nende rahvaste seas, kellel polnud veel iseseisvat riiki. Näit: Soome ja Norra
Kunst ja vaimuhaigus Sürrealistide Trema (Giorgio Chirico) Sass, Louis A. Madness and Modernism: Insanity in the Light of Modern Art, Literature and Thought. Harvard University Press, 1994 9. Uuskriitika 1920-50.aa, Inglismaa, USA (1960-1980.aa: uuskriitikute õpilased) Uuskriitikud Inglismaa: Ivor Armstrong Richards (Practical Criticism, 1929; The Philosophy of Rhetoric, 1936); William Empson (Seven Types of Ambiguity, 1930) USA: Monroe C. Beardsley, Cleanth Brooks, John Crowe Ransom, Allen Tate, Robert Penn Warren, William K. Wimsatt, (T. S. Eliot) Uuskriitika tekkis USAs vastuseks: biograafilisele lähenemisele kirjandusteaduses USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Prioriteedid: Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus Keele ja vormi perfektsus
Maalikunst. Jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias. Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Inglismaal. Aubery Beardsley tegi palju must-valgeid graafilisi illustratsioone võttes eeskuju jaapani ja kreeka kunstist dekoratiivseid, tasapinnalisi efekte. Hollandis. Jan Toorop: dekoratiivsed stilisatsioonid. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus ilma ruumilise kujutuseta puhtad värvipinnad on ümbritsetud tumedate kontuuridega (eeskujuks arhailine või kaugete maade kunst) ja sai alguse Prantsusmaal, kus tegutses Pont-Aveni koolkond, mida esindasid mile Bernard ja Paul Gaugin, Jacob Meyer de Haan.
Kunstiajalugu 30.10.12 KT REALISM Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ...
SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas to...
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
Juugend Erinevates kultuuriareaalides erinevate nimetuste all. Saksa mõjutused-juugend, Prantsuse-art nouveau, Inglise-style modern. Tekkiski seal, ideoloogiliseks baasiks olid prerafaeliidid-19.saj. keskel liikumine, mis ühendas loomeinimesi, aluse pani Ruskin, tähendas:Rafaelist alates ilu ja kunst hukas , ülistas Rafaeli eelset kunsti (keskaeg ja vara-renessanss), rõhk individuaalsetel tunnetel. Inglismaa Morris, Beardsley, Burne-Jones- Liikumine arts and crafts movement, hindasid käsitööd ja lihtsaid ning funktsionaalseid esemeid, naturaalne materjal. Arhitektuuris oli oluline siseruum.Kõrged katused, katusekambrid, kaared, rõdud. Sees: keerdtrepid,ornamentika. Klimt- ,,Juudit",tegeles maalimisega, väljasirutatud pikad elemendid, lillemotiiv. INGLISE KUNST- oli eeskuj veel keskajal, renes algas allakäik, peamiselt tegutsesid mujalt tulnud kunstnikud. Uus tõus algas 18 saj I poolel
5. Ehk pidas Ristija Johannes ennast Messiaks? Põhjenda! 6. Kes suurtest maaligeeniustest on kujutanud oma taiestel Jeesuse ristimist? 7. Miks loobus Verrocchio maalimisest ning pühendus üksnes skulptuurile? 8. Leia internetist näiteid kunstiteostest, mis kujutavad Jeesuse ristimist. Prindi reproduktsioonid välja, kleebi töövihikusse, varusta andmetega autori ja töö enda kohta. RISTIJA JOHANNESE SURM Gustave Moreau. Ilmutus (Saloome). G. Moreau muuseum, Pariis. Aubrey Beardsley. Puulõikeillustratsioon O. Wilde'i näidendile «Salomé». Ristija Johannese hukutajaiks said kaks naist: HERODIAS ja tema tütar SALOOME. Herodias oli Herodes Suure pojatütar. Ta oli, tõenäoliselt vastu omaenda tahtmist, abiellunud oma poolonu Philippusega, kelle Herodes Suur oli pärandusest ilma jätnud ja kel polnud avalikus elus mingit mõjuvõimu. Neil oli tütar nimega Saloome. Meid huvitavate sündmuste ajal elas Philippus koos tütre Saloomega Roomas
ART NOUVEAU e. juugend Art nouveaun pärineb prantsuse keelest ja tähendab uut kunsti. Juugend aga saksakeelest ja tähendab noorust. Elektika on erinevate stiilide mehaaniline või kunstitaotuslik ühendamine. Prerafaeliidid olid W. Morris, D.G. Rossetti, E. Burnei-Jones.Sest nad eelistasid enne Raffaeli valitsenud lihtsat stiili. Juugendistiili alusepanijaks võib nimetada W. Morrist. A. Beardsley viljeles puulõikamise kunsti. G. Eiffeli projekteeritud torn oli alguses ''kole skelett'' kuid nüüd on see Pariisi sümbol. Eriliselt juugendlik on Barcelona. A. Gaudi kavandas Sagrada Familia kiriku. E. Saarinen projekteeris Tallinnas maja Pärnu mnt. 10. Ja A. Lindgren projekteeris Vanemuise teatrimaja mis hävis II maailmasõja ajal. Eestis esindavad veel juugendstiili Estoni teater, Eesti Draamateater ja Õnnepalee Pärnu mnt. N. Triik, K. Mägi, K
(ülistavad Rafaeli-eelset aega) (W.Morris; E. Burne-Jones). Arts&Crafts Movement loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Tulemuseks olid kallimad alternatiiv-esemed tehasetoodangu kõrval. Glasgow koolkond (Macmurdo ja Macintosh). Ornamentikat peeti oluliseks ühtse stiili loomisel. Kuulsad: Gaudi (Güelli park); Klimt (Juudit); Beardsley (Salome Ristija Johannese peaga); Saarinen (Helsingi rongijaam). Pont-Aveni koolkond (lõid süntetismi). Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: kujunevad rahvusriigid, rahvad otsivad oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Taheti väljendada rahva ajalugu, rahvaluulet, mütoloogiat. Kuulsad: Sonck (Sampo kaitsmine); Gallen-Kallela (Kullervo needmine); Roerich ( kuulus rühmitusse Mir iskusstva, Meretagused külalised); Munch (Elutants)
sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Juugendstiil 19.sajandi lõpp Juugendstiil püüdles välise Edvard Burne-Jones Inglismaa dekoratiivsuse poole. Kaunistuste ,,Kuldne Trepp" loomisel lähtuti taimedest; tihti on Aubrey Beardsley taimemotiivid aga niivõrd ,,Paabulinnu kleit" moonutatud, et raske on märgata John Everett Millais nende tõelist algupära. Pearõhk on ,,Ophelia" kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad
WILLIAM MORRIS (Tikitud padi, Kuninganna Guinevere) DANTE GABRIEL ROSETTI (Beata Beatrix, Kodu aasadel) EDWARD BURNE-JONES (Kuldne trepp, Ingel ) ARTHUR MACMURDO (Savoy hotell, ) CHARLES RENNIE MACINTOSH (Plakat ajakirjale, Glasgow´ kunstikool) VICTOR HORTA(Hotel Tassel, Hotel Solvay) ANTONI GAUDI (Pink Güelli pargis Barcelonas, Casa Batallo) HECTOR GUIMARD (Metroo sissekäik Pariisis, Castel Beranger) PETER BEHRENS (AEG turbiinitehas, AEG elektriteekann) AUBREY BEARDSLEY (Salomee Ristija Johannese peaga) GUSTAV KLIMT (Juudit I, Suudlus) RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujunemise ajaks. Lääne-Euroopas oli rahvusriiklus edenenud juba kaua, kuid mujal Euroopas arvestasid riigipiirid rahvustega hoopis vähem. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised impeeriumid ning Saksamaa oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt
03.10 kunstistiil; dünaamilisus, looklevad kõverjooned; ebasümmeetria, lineaarsus; perspektiivi puudumine; kunstnikud tegid oma elust kunstiteose. KITS oskamatu teostus, kõrgetasemelise tausta puudumine, odavad materjalid(plastist vaas, kunstluiged). EESTIS: Ammende villa Pärnus; Tallinna draamateater; RIIA- juugendilinn. Arhitektuuris projekteeritakse majad seestpoolt väljapoole. WILLIAM MORRIS, AUBREY BEARDSLEY, ALPHONSE MUCHA, GUSTAV KLIMT, ANTONIO GAUDI 24. Sümbolism see pole stiil, see on süzeekunst. Igavesti aktuaalsed teemad: suured, üldised ja igavesti eksistentaalsed: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm ja elu igavene ringkäik. Mida materialistlikumaks maailm muutub, seda rohkem ingleid tuleb maalida. Lemmikud: naised; Narcissos; Juudit; saatuslikud ja julmad naised; ka antiik. 25. Fovism(20.saj algus Prantsusmaa)
Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe „esteetilisega“. Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse kaudu. Kaks versiooni: 1) Esteetiline aktualism (Osborne, Schlesinger): kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2) Esteetiline intentsionalism (Beardsley): x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1. Objektile suunatus – teosesse neeldumine 2. Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline 4. Aktiivne avastusrõõm – teosesisestest seostest: „ahhaa efekt“ 5. Terviklikkus – kogemus on ühtne, sidus NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1
hakatakse rohkem ja rohkem kasutama uusi tööstuslike ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Esimesena kasutati uut materjali just tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Juugendi kujutav kunst Kui siiamaani on kunst püüelnud loodusläheduse poole, siis nüüd püütakse luua dekoratiivset tervikut. Kujud ja pildid pidid olema seotud sisekujundusega. Värvid on ebatavalised ja mitte looduslikud. Pigem arvestati rohkem ruumikujundust. Tuntumaid kunstnikke on Aubrey Beardsley. Ta oli iseõppinud kunstnik ja suutis ennast kuulsaks teha, kuigi ta elas ainult 26 aastaseks. Tema looming on elegantne aga moondatud, tasapinnaline, dekoratiivne, aga samas väga mõjukas. RAHVUSROMANTISM See hõlmab enda all ka põhjamaade sümbolismi. 19 saj teine pool toob endaga kaasa rahvusliku liikumise. Saksamaa, mis oli killustunud, sealt hakkab lähtuma see ideoloogia, kus püütakse kindlustada rahvuslikku eneseteadvus ja seda näidata läbi rahvuskultuuri.
Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: toimus sajandivahetusel Põhjamaades, eelkõige Norras ja Soomes. Norra kunstnikud tahtsid rahvuslust teenida realismi vahenditega: Erik Werenskold, Theodor Kittelsen. Soome sattus 19. sajandi lõpus venestamispoliitika alla vaimne vastupanu. Arhitektuur: Eliel saarinen, Lars Eliel Snock. Kujutav kunst: Aksel Gallen-Kallela ,,Lemminkäise ema", Hugo Simberg ,,Surma aed" .
) - Figuurid muutusid siluettideks, pisut pikaks venitatud - Vähenes kolmemõõtmelisus, perspektiiv jäeti kõrvale. - Puhtad erksad nn. sünteetilised värvipinnad (reaalse maailma värvirikkuse ignoreerimine) - Eelistati lille- või taimevorme järeleaimavaid ornamente - Väärtustati joone hoogsust, nõtke joon - Lihtsustatud toonitatud kontuurid - Tähtis on kunstiliselt kujundatud tasapind Esindajad: Inglismaa: Edward Burne-Jones (1833 18989 Aubrey Beardsley (1872- 1898) graafika Hollandi: Jan Toorop (1858 1928) Austria: Gustav Klimt (1862 1918) Norra: Edvard Munch (1863 1944) Sveits: Ferdinand Hodler (1853 1918) Prantsusmaa: Paul Gauguin, H. de Toulouse-Lautrec Eesti . Paul Burman .........................................................................paljud sisult sümbolistid, vormilt juugendlikud. 10Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 tööd, E
Art nouveau. Stiil pärineb Inglismaalt. Selle stiili alusepanijaks oli mitmekülgne inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma erinevate stiilide kokkusobimatusest ja gootika elutust jäljendamisest. Morrisega ühinesid Dante Gabriel Rossetti, Edward Burne-Jones ja teised, keda hüüti prefaeliitideks. Uue stiili kaunistused koosnevad eelkõige looklevatest ja painduvatest joontest, mis meenutavad tihti ronitaimi. Geniaalne puulõikemeister Aubrey Beardsley tegi Oskar Wilde'i näidendile ,,Salome". Peagi seadis uus stiil end sisse Euroopa suurlinnade tänavapilti.Pariisi metroojaamade sissekäigud on puhtal kujul juugendi ilming. Need kaunistavad siiamaani Pariisi. Ning isegi Gustave Eiffeli püstitatud torn võib tähendada art nouveau'le omast ornamentikat. Praegu on see Pariisi sümbol, kuid 1889.aastal nõuti lausa, et see koledus maha lammutataks. Peagi oli uus stiil täielikult vallutanud moe- ja reklaamikunsti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
