Mängides rääkis Robert väga palju oma emale, mida ta teeb. Ta näitas emmele, milline auto on ema oma ja milline isa oma. Tema jutt oli ladus, sorav ja ta hääldas ka kõiki häälikuid nii nagu peab, mis on 4- aastasele kohane. (Soopõld&Talvik, 2009) 4-aastasel lapsel peaks olema kujunenud monoloogi alged, st. laps räägib meelsasti oma tegevusest ning mänguasjadest, jutustamisel kasutab peamiselt lausungite ahelat ehk ühendab lauseid üht tüüpi sidesõnaga (ja/ ja siisvms). (Hallap&Padrik, 2008) Robert käitus nii, nagu nelja aastane käituma peaks. Ta tahtis väga oma emale näidata, kuidas ta mängib ja hüüdis emale: ,,Emme, vaata mis trikki mu päästepaat teeb!'' Sellele järgnes häälitsus: ,,Õnnnnnn- prõhh!'' Ja siis hakkas Robert selgitama oma mängutegevust: ,,Ma olen vee rallil, kus on vesi. Käisin ära, nüüd lähen koju toon käru ja võtan paadi kaasa, tahan sõita ju seal. Nii pargin auto sinna, jätan paadi siia ja sõidan ise ära, tufff-tufff
.............................................................................. 6 2.2 Õpetaja rollid multikultuurses klassis................................................................................. 7 Kokkuvõte.................................................................................................................................. 10 Kasutatud kirjandus ja allikad.................................................................................................... 11 Hallap, M. (2006). Kakskeelse lapse kõne eripära. Eripedagoogika nr. 26. Trükk: OÜ Tartumaa Trükikoda................................................................................................................................... 11 Hallap, M. (2005). Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8............................ 11 Hint, M. (2002). Keel on tõde on õige ja vale. Tartu: Ilmamaa. ................................................. 11 Kirch, M. (1988)
perekondlikud ning keskkonnast tulenevad iseärasused. (Lukanenok, 2008, 16) Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid Eelkommunikatiivne ehk logograafiline etapp : lapse kirjakatsetused pole loetavad, laps mängib (jäljendab) lugemist ja kirjutamist. Laps tajub sõnu visuaalsete tervikutena, mismõttu tunneb ära sõnu ümbritsevast keskkonnast (oma nimi, McDondals, Ford), õpib üksikuid tähekujusid ja nimetusi. (Hallap, Padrik, 2008, 296) Osaliselt alfabeetiline etapp: poolfoneetiline kirjutamine, situatiivne lugemine. Laps hakkab mõistma kirja alfabeetilist põhimõtet, st tähendust annavas edasi tähejärjed. Laps ei tunne veel kõiki tähti ega suuda määrata sõnade häälikkoostist. Ta kirjutab sõnaskelette, mis koosnevad näiteks algus- ja lõputähtedest ja/või veel üksikutest tähtedest, nt TRT(tort), LEP(leib). (Hallap, Padrik, 2008, 296)
ANNA JÜRGEN "SININE LIND" (TÕLKIJAD ADA AMBUS, ÜLO KURVITS) 1959 HECTOR MALOT "PEREKONNATA" (TÕLKIJA IMMANUEL PAU) VASSILI JAN "TSINGIS-KHAAN" (TÕLKIJA LEO METSAR) VASSILI JAN "BATU-KHAAN" (TÕLKIJA LEO METSAR) THOMAS MAYNE REID "PEATA RATSANIK" (TÕLKIJA ESTER HEINASTE) WERNER LEGERE "MA OLIN TIMBUKTUS" (TÕLKIJA V. PERLI) VENJANIITS KAVERIN "KAKS KAPTENIT" (TÕLKIJA MARTA SILLAOTS) ALEXANDRE DUMAS "KÜMME AASTAT HILJEM" (1. KÖIDE) (TÕLKIJA TATJANA HALLAP) 1960 ALEKSANDR BELJAJEV "AMFIIBINIMENE. MAAILMAVALITSEJA" (TÕLKIJA ADAM RANDALU) HENRY RIDER HAGGARD "KUNINGAS SALOMONI KAEVANDUSED. SEEBA KUNINGANNA SÕRMUS" (TÕLKIJA LIA RAJANDI) ALEXANDRE DUMAS "VIKONT DE BRAGELONNE EHK KÜMME AASTAT HILJEM" (2. KÖIDE) (TÕLKIJAD TATJANA HALLAP, HENNO RAJANDI) JULES VERNE "KAPTEN HATTERASE SEIKLUSED" (TÕLKIJA SILVIA TUI) VJATSESLAV PALMAN "ERSOTI KRAATER" (TÕLKIJA JÜRI PIIK) 6
" Sartre'i Nobeli-aastal jäänud paarike Eestis kultuuriintelligentsile silma sellega, et vahetpidamata sebiv Beauvoir ei lasknud väliselt veel noorel ja elujõus mehel suudki lahti teha ega iseseisvalt sammugi astuda. Pikk Beauvoir pidas väikest kasvu ja mitte just kõige nägusama välimusega Sartre'it teatud mõttes oma lapseks. Vabaabielupaari peresuhetest annab tunnistust ka see, et järglasi neil endil polnud, kuid see-eest adopteerisid mõlemad täisealisi lapsi. Tõlkija Tatjana Hallap meenutab Sartre Eesti reisist: "Sartre ja de Beauvoir armastasid väikeseid Eesti külapoode, kust nad ostsid veini, mis meenutas maitselt prantsuse omi. Veine aitas valida Lennart Meri, kes prantsuse keele hea oskuse tõttu neid kantseldas." Uno Laht: "Kirjanikepaar toodi Kuku klubisse, kus toimus pidulik ja rikkalik lõunasöök, millest Sartre tublisti osa võttis. Veini ja õlut maitses vähe. Külaline jättis võrdlemisi kuiva mulje." 1964
August Neo- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine, Berliin 1936 Kristjan Palusalu 1936 Berliinis kuld kreeka-rooma maadluses ja vabamaadluses 1937 EM kreeka- rooma maadluses kuld “Hurra,hurra, Palusalu murra!” Maailmameistrivõistlused Kreeka-rooma maadlus- 1 hõbe Tõstmine- 3 kulda, 3hõbedat, 6 pronksi Laskmine- 21 kulda, 13 hõbedat, 15 pronksi Alfred Neuland-1922 MM kuld Saul Hallap- 1922 MM kuld Harald Tammer- 1922 MM kuld Euroopameistrivõistlused Jääpurjetamine(monotüüp XV klassis ja vabaklassis)- 10 kulda, 4 hõbedat, 3 pronksi Purjetamine- 1 pronks Poks- 1 kuld, 2 hõbedat Kreeka-rooma maadlus- 4 kulda, 10 hõbedat, 10 pronksi Vabamaadlus- 1 pronks Kergejõustik- 2 kulda, 1 pronks Erik Holst Monotüüp-XV paadiklassi rajaja 1932 Jääpurjetamise suurkuju EMi võitja 1931,1936,1937
Tõlkinud Karl Kirp. Olion / G. Naelapea, Tartu 1931 (ilmunud ka raamatus "Kuus juttu: välisautoreid", Tartu 1931) · "Carmen" (novell). Tõlkinud Jolanda Kull, kommenteerinud Ott Ojamaa. Sari Klassikalised lood, ER, Tallinn 1974 · "Colomba. Carmen". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Jolanda Kull, eessõna: Ott Ojamaa. Europeia-sari, Perioodika, Tallinn 1990; kordustrükk Ott Ojamaa ja Lauri Leesi saatesõnadega: AVITA, Tallinn 1996 · "Pärtliöö" (romaan). Tõlkinud Tatjana Hallap. Europeia-sari, Tallinn 1997 · "Lokis; Ille'i Venus" (novellid). Tõlkinud Laine Hone. Järelsõna "Ühteaegu romantik ja realist": Rein Põder. Sari Klassikalised lood. ER 2001 · "Etruski vaas" (lühijutud). Tõlkinud Sirje Keevallik. Varrak, Tallinn 2003 · "Sinine tuba" (novell). Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust." Tallinn, Ilo 2009. Inglise ja prantsuse keelest tõlkinud Triin Sinissaar, koostanud, toimetanud ja järelsõna Kalle Kurg.
aastal. Tugevaim amatöörtõstja oli kahekordne Venemaa meister ja maailmarekordite püstitaja Alfred Neuland. Eesti iseseisvumisel arenes tõstmine eriti kiiresti 1920. 4 aastate algul. Esimesed meistrivõistlused peeti 1921. aastal. 1922. aastal Tallinnas toimunud maailmameistrivõistlustel võitsid eestlased 3 kuld-, 3 hõbe- ja 5 pronksmedalit. Kuldmedali võitsid Alfred Neuland (kergekaal), Saul Hallap (keskkaal), Harald Tammer (raskekaal). Hilisematel aastatel jõudis maailmaklassi Arnold Luhaäär (1933 Euroopa meistrivõistluste hõbe, 1938 maailmameistrivõistluste pronks). 1966. aastal tõstis Olav Kool esimese eestlasena 3 tõstega 500 kg, järgmisel aastal ületas Jaan Talts selle tulemuse esimesena maailmas poolraskekaalus. Jaan Talts on kõigi aegade edukaim Eesti tõstja: ta on püstitanud 40 maailmarekordit ning võitnud olümpiamängudel kuldmedali (1972
arenguks (Strebeleva 2010:11). Koolieelses eas on tihedas vastastikuses seoses kolm põhilist mõtlemise vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Need vormid moodustavad reaalse maailma tunnetamise ühtse protsessi, mille käigus eri tingimustes domineerib kord üks, kord teine mõtlemise vorm, mille tõttu on tunnetusprotsessil tervikuna spetsiifiline iseloom (Strebeleva 2010:12). 2. Vahendid Vahend 1. Pildikaardid. Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S. Jutustades jutustama. 4-10 aastaste laste jutustamisoskuse arendamine. 2016. Kirjastus Studium Refereeritud pildiseeria metoodilisest juhendist. Pildikaardid sobivad vanusele 4-10 aastat, aga oleneb, mis eesmärgil ja kuidas neid kasutada. Õpetaja ülesandeks on pildikaartide puhul suunata oma küsimuste ja vestluse käigus last mõtlema ja märkama, mis pildil/ piltidel toimub.
pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. · "Fanatism" raamatus "Valik prantsuse esseid", koostanud ja tõlkinud Aleksander Aspel, EKS, Tartu 1938, lk 137150 · "Filosoofilised jutustused" ("Zadig", "Mikromegas", "Candide"). Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Järelsõna "Groteski ja filosoofia maailmas": Juri Lotman (tõlkinud Pärt Lias). "Eesti Raamat", Tallinn 1979 · "Filosoofiline sõnaraamat". Eessõna: Victor Hugo. Tõlge ja järelsõna: Herbert Stillverk. "Eesti Raamat", Tallinn 1986 · "Zadig; Candide". Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Eessõna: Lauri Leesi. "Europeia, nr. 23, "Perioodika", Tallinn 1994
lause grammatiline ja süntaktiline struktuur on hästi arenenud. Eeldused kirjalikuks kõneks on olemas. Laps suudab eristada häälikuid nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt ( st häälikute järjekorda ja nende pikkusi. Laps on kooliks valmis. Ta on piisavalt hästi arenenud nii kehaliselt kui vaimselt. Kõige tähtsam ei ole aga see, mida teie laps teab või oskab, vaid see, kuidas ta oma oskusi kasutab. Hallap'&Padrik' sõnul suhtleb 6-aastane laps meelsasti nii täiskasvanute kui eakaaslastega. Ta mõistab kaudseid ütlusi ja hakkab ka ise kaudseid palveid, ettepanekuid, teateid 10 väljendama (nt Mulle meeldob väga sinu nukk, nii tore on vist temaga mängida.) Laps arendab teemat vastavalt oma teadmistele (kommenteerib, lisab infot). Nii eakaaslaste kui täiskasvanutega suhtlemisel vahetatakse infot inimestevaheliste suhete kohta. Täiskasvanu
Mis teeb Su essee kaunimaks? Selge struktuur, piisavalt alapeatükke (koduse pikema essee puhul). Põnevad originaalsed asjakohased näited, isegi naljad. Helge ja sõbralik stiil (sageli armastavad filosoofid oma töödes vastaste üle vihaselt ilkuda). Särav ja korrektne keelekasutus. Tiiu Hallap (2006) essee "kaunistamisest": Teksti muud komponendid. Kui vaadata heade filosoofide artikleid – selliseid, mida on mõnus lugeda –, siis sageli sisaldavad nad lisaks peamisele argumentatiivsele liinile ka muid asju, sealhulgas: kõrvalepõikeid (naljad, meenutused, lihtsalt ajutised mõtterännakud teistesse teemadesse), märkusi probleemi ajaloo kohta, märkusi ja kriitikat teiste filosoofide sama teemat
keeles kaheks morfoloogia ja süntaktika põhjal. Prepositsioone kasutatakse shilha keeles oluliselt rohkem ning on jaotatud kolmeks. Viited https://www.ethnologue.com/language/shi https://www.britannica.com/topic/Amazigh-languages https://encyclopedieberbere.revues.org/2514 Ross, Jaan; Lehiste, Ilse (2001) Lewis, M. Paul et al., eds. (2015) Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina, Eesti keele käsiraamat (2007) Hallap, Valmen, Sõnaliikide piirimailt. Keel ja Kirjandus 1984, 1, 3040.
Juvenalise moto - "Paluda tuleks, et terves kehas oleks terve vaim!" Suurim amfiteater colosseum, gladiaatorid 13. millised põhimõtted on muutunud olümpialiikumise ajaloos pärast Coubertin'i 14. keda võib pidada "esimeseks eesti sportlaseks" 15. 4 keh. kunsti 1803. a. TÜ-s 1) vehklemine 2) ujumine 3) tants 4) ratsutamine 16. eesti esimesed profiatleedid (maailmameistrid) 20 saj alguses Georg Baumann kr-rooma maadlus, Alfred Neuland - tõstmine, Saul Hallap - tõstmine, Harald Tammer kuul, tõstmine 17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l OM-il maadlus, MM-il laskmine 18. Raubach - kes oli 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40 - 50 osalejaga võimlemisrühmad 19. mis toimus aastatel 1920, 1923, 1989, 1990 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. ESL-i esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht"
Maadlejad: Anton Koolmann (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Osvald Käpp (vaba- ja kreeka- rooma maadlus), Alfred Praks (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus), Albert Kusnets (kreeka-rooma maadlus), Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus), Roman Steinberg (kreeka-rooma maadlus), Rudolf Loo (kreeka-rooma maadlus) Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann (osutus sulgkaalus lubatust raskemaks) Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli, Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest. 1928. Amsterdam 1928
Kasutatud kirjandus: 1. Kant, I. Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada ja valest. Tõlkinud Eduard Parhomenko. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk. 2682 – 2695. 2. Mahon, J. E. The Definition of Lying and Deception. Stanford Encyclopedia of Philosophy, 21 February 2008. [http://plato.stanford.edu/entries/lying- definition/#DefLyi ] 20.12.2014 3. Pojman, L. P. Eetika – õiget ja väärt avastamas. Tõlkinud Tiiu Hallap. Tallinn: Eesti keele sihtasutus, 2005, 423 lk 4. Primoratz, I. Lying and the “Methods of Ethics. - International Studies in Philosophy, 1984, Vol. 16, No. 3, pp. 35-57 5. University of Notre Dame. Knute Rockne's "Win One for the Gipper" Speech. University of Notre Dame’s Archives, 1996. [ http://archives.nd.edu/research/ texts/rocknespeech.htm ] 20.12.2014
Esimesed alates 1836. aastast kirjutatud jutustused olid tugevasti mõjustatud imetlusest Goethe ja Hugo loomingu vastu. 1838. aastal alustas ta romaani ,,Ühe hullu memuaarid", sellele järgnesid ,,November" ja ,,Tundekasvatus". (2) 4.1 Väärib lugemist: ,,Madame Bovary". Provintsikombed. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn 1985 ,,Tundekasvatus". Ühe noormehe lugu.Tõlkinud Paul Viires. Tallinn 1972 ,,Kolm juttu" Püha Antoniuse kiusamine. Tõlkinud Tatjana Hallap, Tiiu Kaldna, Anu Lõun (2) 4.2 Väärib vaatamist: Madame Bovary ; Madame Bovary ja tema armukesed (2) 4.3 Väärib külastamist: Musee Flaubert, Flauberti sünnimaja ja meditsiiniajalooline muuseum Rouenis, Bovary galerii Roueni lähedal. (2) 6 5. Madam Bovary loomine ,,Kui sa meid ei kuula, häbistad sa end ja debüteerid segase teosega, isegi selle stiil ei suuda tagada vajalikku tähelepanu
http://jmadisson.wordpress.com/2009/06/17/lugemine-ja-lugema-oppimise-meetodid/ Kuusmann, M. (2006) Mänge lugema ja kirjutama õpetamisel. Külastatud 20. novembril 2010, aadressil: http://www.lasteaed.net/2006/12/29/mange-lugema-ja-kirjutama-opetamisel/ Laamann, A. Lugema õppimine läbi mängulise tegevuse. Külastatud 21. novembril 2010, aadressil: http://www.lugemisyhing.ee/pesa/ideed/ideedepesa_lugema6ppimine.htm Doman, C. (1992) Kuidas väikelast lugema õpetada. Katherine. Hallap, M., Padrik, M. (2008) Lapse kõne arendamine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Müürsepp, M. (1998) Laps on hakanud lugema. Tallinn: REKK. Ots, L. (2008) Juba kooli! Kuidas last kooliks ette valmistada. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
Koostöö suudab vähemusrahvusest lapsel muuta elu täisväärtuslikuks, sotsiaalselt aktiivseks ning ühiskonda kaasatuks. Kasutatud kirjandus: Colin Baher (2005) Kakskeelne laps. Tartumaa: Soinaste. Toivo Niiberg, Hille Karu, Margit Malva, Reet Rajamäe, Ene Vaher (2007) Kakskeelsuse karid elus ja mängus. Tartumaa: Atlex. Mati Hint (1988) Ausalt ja avameelselt kahe-või kakskeelsusest, keeledemokraatiast, keeleoskusest. Tallinn: Ühiselu. Merit Hallap Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8/2005
tekstiloomeoskuse taseme uurimiseks vahendamata ja vahendatud jutustust pildiseeria toel (vt lisa 1). Jutustamisaineseks olid mõlemas testis viiest pildist koosnevad pildiseeriad „Lumememme lugu“, „Vanatädi lugu“ (vahendatud jutustused) ning „Palliligu“ ja Tuvi lugu“ (vahendamata jutustused) (vt lisa 2). Narratiivide koostajad on TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud PhD Marika Padrik, mag Merit Hallap, PhD Piret Soodla, mag Kati Mäesaar, pildid joonistas Jolana Laidma. Analüüsiti ja võrreldi eeltesti ja järeltesti narratiive nii makro- ja mikrostruktuuri osas (vt plaadilt lisa 8). Jutustuste hindamisvahendina kasutati hindamisskaalat (NHS), mille väljatöötajateks olid Kati Mäesaar, Merit Hallap ja Marika Padrik (vt lisa 5). Transkribeeriti ja hinnati nii eeltestis, järeltestis, kui arendavates tegevustes lapse poolt esitatud jutustused. NHS alusel
joome." Külaskäik Eestisse 1964 käisid Sartre ja Beauvoir Eestis. Vahetpidamata sebiv Beauvoir polevat lasknud väliselt veel noorel ja elujõus mehel suudki lahti teha ega iseseisvalt sammugi astuda. Pikk Beauvoir pidas väikest kasvu ja mitte just kõige nägusama välimusega Sartre'it teatud mõttes oma lapseks. Vabaabielupaari peresuhetest annab tunnistust ka see, et järglasi neil endil polnud, kuid see-eest adopteerisid mõlemad täisealisi lapsi. Tõlkija Tatjana Hallap meenutab Sartre'i Eestis-käiku: "Sartre ja de Beauvoir armastasid väikeseid Eesti külapoode, kust nad ostsid veini, mis meenutas maitselt prantsuse omi. Veine aitas valida Lennart Meri, kes prantsuse keele hea oskuse tõttu neid kantseldas." Uno Laht: "Kirjanikepaar toodi Kuku klubisse, kus toimus pidulik ja rikkalik lõunasöök, millest Sartre tublisti osa võttis. Veini ja õlut maitses vähe. Külaline jättis võrdlemisi kuiva mulje." Nobeli auhind 1964
Esimene rahvusvaheline spordivõistlus, mille Eesti ise korraldas, olid 1922. aasta tõstmise MM-võitslused. 1922. aasta aprillikuu viimasel päeval selgitati „Estonia" kontserdisaali laval maailmameistrid viies kehakaalus. Osales 4 riiki, sealhulgas sellised tugevad tõstmismaad nagu Prantsusmaa ja Šveits. Eestlaste rõõmuks jäi 15 medalist koju tervenisti 11, sealhulgas kolm kuldset. Esimesteks eestlastest maailmameisriteks tulid Alfred Neuland (kergekaalus), Saul Hallap (keskkaalus) ja Harald Tammer (raskekaalus). Eestlased said ka kolm teist ja viis kolmandat kohta ja hiilgasid just kergekaalus. 8 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924 3. maist kuni 27. juunini 1924. aastal kestsid Pariisis VIII suveolümpiamängud. Osales 3092 sportlast 44 riigist.
pelota, savate ehk prantsuse poks. Eestlastes osalesid kergejõustiklased: Aleksander Antson, Aleksander Klumberg, Elmar Rähn, Jüri Lossman, Reinhold Kesküll, Johannes Villemson, Valter Ever, Eugen Neumann, Elmar Reiman, Harald Tammer ja Gustav Kalkun. Maadlejad: Anton Koolmann, Osvald Käpp, Eduard Pütsep, Albert Kusnets, Voldemar Väli, Roman Steinberg ja Rudolf Loo. Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann. Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber. Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest. Amsterdam 17. mai - 12. august 1928 Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal.
Asemele määrati Voldemar Leegen, kes oma viimaselt õlletehase direktori kohalt vabastati. Ise oli ta veendunud, et kui sai hakkama õlletehases, saab ka raamatukogus. Lugejatest ta eriti ei hoolinud. 1952.a saabunud kontrollid tuvastasid hulga puudusi raamatukogu erifondi osakonna töös ja nii Leegeni karjäär raamatukogus läbi saigi jäädes sama lühikeseks kui mujalgi. Asemele määrati 1952. a. kevadel ajutiseks kohusetäitjaks Tatjana Sari- Hallap, kes aga juba järgmise aasta augustis kolis Tallinna. Tema järglaseks toodi seitsmeaastase tsensoristaaziga Renate Jannus, kes juhtis osakonda 1957 aastani. Temaga lõpebki erifondi osakonna ,,hiilgeaeg" Osakonna looja aga, Sõstsikov, vallandati 1962. aastal tööluusi tõttu. Eriosakonna sisetööst Ideoloogilist kontrolli teostati koguaeg, sest rahvavaenlasi tuli ju järjest juurde. Igale eraldatud raamatule tuli koostada annotatsioon ja selles märkida kõrvaldamise põhjus.
1939 ,,Hiiu murrete häälikud". 1946 ,,Eesti foneetika", mis hõlmab nii artikulatoorset foneetikat kui fonoloogiat. Raamatus on ülevaade ka inimese hääldusorganitest, kuulmissüsteemi ehitusest, häälikutüüpidest, prosoodiast jpm. Kirjeldab foneeme ja allofoone. 1990 Kalev Wiigi ,,Foneetika alused", mis on tõlgitud soome keelest. Fonoloogia-kesksed probleemid seotud prosoodiaga ehk kvantiteedi, rõhu ja palatalisatsiooniga. Valmen Hallap hakkas 60ndatel esimesene avaldama artikleid fonoloogia tähtsaimatest küsimustest ja eesti häälikusüsteemist. Mati Hindi fonoloogiakäsitlused lähtuvad konkreetsest morfoloogilisest tegelikkusest. Tema oli esmene, kes väitis, et väldse on silbi mitte hääliku omadus. Rõhk ja välde on kaks erinevat nähtust, mis ainult satuvad esinema samas fololoogilises ümbruses. Tema süsteemis võivad silbid olla rõhulised või rõhuta.
Vahel oli kogunemiskohaks tuntud kirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa kodu. Lk 6 Sillaots oli õpilastele omamoodi vaimne ema, kes paar aastat hiljem sattus viieks aastaks Sverdlovski oblasti vanglasse. Peale Lennarti külastasid kirjanikku ka teised tulevased Eesti silmapaistvad inimesed. Need olid helilooja Eino Tamberg, akadeemikud Erast Parmasto ja Hans Trass, arhitekt Boris Mirov (1929-1996), rahvaluuleuurija Ruth Mirov, fennougrist Valmen Hallap (1928-1987) ja prantsuse kirjanduse asjatundja Leili-Maria Kask (1928-1996). Nad kõik olid sama keskkooli õpilased, enamik neist lausa klassikaaslased. Ringi kogunemistel arutleti eelkõige kirjanduse üle. Mingil põhjusel sattus erilise lahkamise objektiks Baudelaire'i luule, eriti "Kurja lilled", mida käsitleti mitmekülgselt ja süviti. Ruth Mirov on veel tagantjärele imestanud selle üle, et vestlusteemad olid väga argised, otsekui "kurja lilled" ei olekski õitsenud kõikjal
arutluse ja hääletuse käigus). Kuid Feyerabend leiab, et teaduse sotsiaalne autoriteet on kaasajal niivõrd suur, et harmoonilise arengu taastamiseks on hädavajalik poliitiline sekkumine. , Foucault episteme mõiste. Chalmers, Alan 1998 Mis see on, mida nimetatakse teaduseks? Väljataga, Märt 1997 Postmodernistlikust teadusfantastikast. Vikerkaar 10 11 / 96 105 Hallap, Tiiu 1998 Paul Feyerabendi epistemoloogiline anarhism Vikerkaar 12 21. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. §Chalmers, Alan 1998 Mis see on, mida nimetatakse teaduseks? (ei ole kasutanud k. konspektis). § Väljataga, Märt 1997 Postmodernistlikust teadusfantastikast. Vikerkaar 10 11 / 96 105 (kasutatud käesolevas konspektis). § Hallap, Tiiu 1998 Paul Feyerabendi epistemoloogiline anarhism Vikerkaar 12 (kasutatud käesolevas konspektis)
Eeltööna järgmise etapi eel lapsele teadvustatakse lastele jutustuse põhistruktuuri (algus, keskpaik, lõpp). Mitmete autorite (Swanson jt 2005; Fey jt, 1997; Traumann, 2009; Karlep, 2003) töödest võetakse eeskuju töölõigus, kus keskenduti jutustuse struktuurile ja komponentidele. Lapsele sel- gitatakse, millistest osadest koosneb sidus jutuke, ning millest tuleb igas osas rääkida . Lähtutakse Narratiivi Hindamisskaalast NHS (K. Mäesaar, M. Hallap, M. Padrik). Metoodika koostamisel arvestatakse teadlikkuse põhimõttega, st lapsele teadvustatakse tekstiloomeks vajalikke oskusi, et ta saaks neid teadlikult oma jutustustes kasutada. Oluline on, et laps teadvustaks endale, et jutustuse alguses tuleb tutvustada tegelasi, tegevuspaika ning aega; jutus- tuse keskpaigas kõneldakse, milline sündmus algatab järgneva sündmuse, millised on tegelaste mo-
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD
annaabi.ee 
