Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks
Vitus Jonassen Bering Janely Tilk - üks maailma kuulsatest maadeuurijatest -1725-1730 - abielus Anna Christinaga - 37 aastat - Balti laevastikus Bering sai aastal : 1707 - porutsnikuks 1710 leitnandiks 1715 - 4. järgu kapteniks 1717 - 3. järgu kapteniks 1720 - 2. järgu kapteniks 1724 - 1. järgu kapteniks. Retk üle Vaikse ookeani põhjaosa silmapaistva koha suurele põhjaalade merele ehk selle Lõunamere põhjapoolsele jätkule. - Siberist ja Califor- niast - Põhja-Ameerikast - Beringi meri - Beringi väin - kolmandat mere- reisi Beringi saar - 1660 km². - mägine - kuni 751 meetrit. - Nikolskoje külas umbes 800 inimest. - Kamtsatkalt, Põhja Ameerikast - vallandatud Vene karusnahakaup- meeste massiline sööst - marisaarmad - üheksaks kuuks Beringi meri - liivasüvendis lebades - Mida sügavamal maa.. - viiendal hommikutunnil - pigem nälja, külma, janu.. - ,,Bering 91" suvelaagrisse ...
William Hogarth William Hogarth (10. november 1697 - 26. oktoober 1764) oli inglise maalikunstnik, graafik, kunsti kriitik,toimetaja ja karikaturist, kes on hinnatud teerajaja Lääne kunstis.Ta tegeles paljude asjadega näiteks joonistas ta realistlike portreesid,koomikseid moodsa moraali teemadel. William Hogarth sündis Bartholomewis Londoni lähedal.Tema isa Richard Hogarth,oli vaene Ladina keele õpetaja. Nooruses õppis ta graveerimist. 1720a kohtus ta Sir James Thornhill-iga ning oli rabatud tema ajaloolistest maalidest ning ta hakkas tema juures õppima. Nendest said head sõbrad ja hiljem abiellus Hogarth, Thornhilli tütrega.Hogarth hakkas 1720 aastatel tegema satiirilisi graveeringuid poliitika teemadel.1726 tegi ta satiirilise graveeringu peanimister Robert walpole-st (The Punishments of Lemuel Gulliver) Ta maalis ka maale mis edastasid moraalset lugu. Nägu näiteks The Harlots Progress (1732), The Rake's Progress (1733-35) ja Industry...
heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse
. ? , , , . , . ? , . , , , . , . : · , · , · , · , · . , , - , , . . , -, « ». 1722 « », , . . 1721 . , . 1724 , , , , , , , . , . , , , .
mis ilmus algul kord, siis kolm korda nädalas vahetpidamata 1704...1713, sarnanedes tänapäevaste ajalehtedega. 1716...1721 andis ta välja veel mitut ajalehte. Tuntumad teosed Romaanid, mis tõid talle tänini kestva tuntuse, kirjutas ta 1719...1724: "Robinson Crusoe" 1719, „Captain Singleton“ („Kapten Singleton“) 1720, „Colonel Jack“ 1722, "Moll Flanders" 1722, „Roxana:The Fortunate Mistress“ („Roxana, õnnelik emand“) 1724. Romaani „Robinson Crusoe“ loetakse üheks maailma kõigi aegade tuntuimaks raamatuks. Robinsoni prototüübiks oli šotlane William Selkirk. Esialgu aga „Robinson Crusoe“ lugejate seas väga suuri laineid ei löönud, Jonathan Swift üritas oma romaanis „Gulliveri reisid“ seda parodeerida. Just „Moll Flanders“ sai väga populaarseks ja tõi talle kuulsuse ta kaasaegsete seas. Kasutatud allikad https://et.m.wikipedia.org/wiki/Daniel_Defoe Aitäh kuulamast!!
, ) -- , - , [3] . XVIII--XX -- . -- 4 568 047 (2008 ). , ; - . - , , . - -- , , , . -. 16 (27) 1703 , I. - -- -- . -- . , 1704 . , , , , , . ( ) -- , . I . , , , -. 1712 1918 ( II, ) . 1719 - -- , 1724 . - 1825 . 1837 - -- ( ). XX : 1905--1907 , 1917 . 1 1927 . 1931 . 900- - . 12 1991 ( ) 54 % . 6 1991 -- -. - -- 59°57 . . 30°19 . . / 59.95° . . 30.316667° . . (G). - , , . : -- 1--5 , () -- 5--30 , ( -) -- 5--22 . -- (70--110 ) (176 ). -- 1,4 ²[1]. , 550 ²[5].
. 1755 . , (17111765). . 1724 . . .. . 1755 . .. 3 : , . , 2 : , , , , , . , . , . . , . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 41 400 . 40 4,5 . : , , . 56
Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper, oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ANTONIO VIVALDI Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2005 Sissejuhatus Elulugu.............................................................................................................................................4 Lapsepõlv.....................................................................................................................................4 Töö algus......................................................................................................................................4 Muusikaga välismaale..................................................................................................................4 Edasine edu.....................................................................................
Antonio Vivaldi Merili Kaarna ja Stiina Salumets GAG 10d noorus Sündis 4. märts 1678 Veneetsias 6-st lapsest vanim elu oli nädalaid ohus, ristiti alles 2 kuud hiljem 15-aastaselt preestrikooli 1703 sai preestriks, kuid vabastati ametist viiul Isa õpetas viiulit Ainuke elukutseline muusik perekonnas 1703 hakkas ise õpetajaks Ospedale della Pietà lastekodu: leidlapsed, orvud, vallaslapsed; enamasti tüdrukud Kuni 1740 töötas vaheaegadega lastekodus reisimine 1711 alustas reisimist, andes kontserte 1713 Vicenza (kuu aega)- esimene ooper 1717 Mantova (kolis 2 aastaks)- kapellmeister prints Philippi õukonnas 1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja...
KOOL NIMI Eesti naiste kõrgushüpe Referaat Juhendaja : (koht) 2012 1. Kõrgushüpe Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. 2. Eesti naiste kõrgushüpe Eesti parim nais hüppaja on Anna Iljustsenko, ta on sündinud 12. oktoobril 1985 Sillamäel. Tema parim tulemus on 9. augustil 2011 hüpatud 1.96, mis on ühtlasi Eesti rekord. Ka 3. augustil 2010 hüpatud 1.95 oli Eesti rekord. 2009. aastal on ta sisetingimuste...
Jonathan Swift 1667-1745 Sündis Dublinis Inglise-iiri proosakirjanik, valgustuslik publitsist ja ühiskonna tegelane. Inglise kirjanduse suurim satiir Muusa Stella 1697. a kirjutas allegoorilise pamfleti "Raamatute lahing". Teemaks õpetatus. Samal aastal kirjutas ka religioonivastase satiiri "Vaadilugu". Käsitleb usutunnistuste vahelist sõda. Pamflett- publitsistika zanr, milles terava-tooniliselt paljastatakse ja naeruvääristatakse ühiskonna-, poliitika- ja kirjandustegelasi või nähtusi. Satiir- isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele hinnangut andev, tauniv , väja naerev suhtumisviis. 1709. aastal ilmus esimene luulekogu "Baucus ja Pihilemon". 1713. aastal sai temast Dublini St Patricu kiriku dekaan. Pani suurt rõhku oma eraelu kaitsmisele. Kirjutas 1710- 1713. aastal Stellale 65 kirja,mis ilmusid peale Stella surma pealkirjaga "Päevik Stellale" . 1724 aastal kirjutas "Kalevikaupmehe kirjad" Kutsus iirlasi vastu seisma Ingl...
Vene laevastikus teenis ta ohvitserina 37 aastat. Ta lõpetas 1703 Amsterdamis kadetikorpuse ja astus samal aastal Venemaa teenistusse alamporutsiku auastmes. Põhjasõjas teenis ta Venemaa Balti laevastikus, välja arvatud 1712 1715, mil ta Venemaa Aasovi laevastikus ning osales sõjas Türgiga. 1707 sai ta porutsikuks, 1710 leitnandiks, 1715 4. järgu kapteniks, 1717 3. järgu kapteniks, 1720 2. järgu kapteniks ja 1724 1. järgu kapteniks. Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal. Peeter I saatis Beringi merele. Tsaar käskis Beringil leida tee Indiasse ning välja uurida, kas Aasia ja Ameerika on teineteisest väinaga lahutatud. Beringi kaaslaseks sai kogenud tüürimees Aleksei Tsirikov. Nad sooritasid kolm reisi koos. Kuulsuse tõi kolmas, Beringile viimseks jäänud reis. Kahel laeval seilates avastasid Bering ja Tsirikov Aleuudi saared ja jõudsid Põhja-
P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1755 Moskva ülikool, kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond 1758 Kaasani gümnaasium, kaks haru: aadlile; madalamas seisusest noortele Katariina II (1762- 1796) põhimõttelised uuendused hariduse vallas 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks (Suursuguste Neitside Kasvatuse Selts) 1780 asuti looma rahvakoole 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid 1796-ks aastaks asutatud umbes 316 rahvakooli
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat muusikaajaloos Antonio Vivaldi koostas: TarmoEtti Tartu 2007 Sisukord · 1 Biograafia · 2 Looming o 2.1 Kontserdid 2.1.1 Mandoliinile 2.1.2 Plokkflöödile ja flöödile o 2.2 Ooperid Biograafia Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontserdist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale st.Marksi katedraalis viiulimängijana töötamise ajal viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703. aastal pühitseti. Noore preestrina töötas ta mõnda aega orbude konservatooriu...
Vene Kirjandus Keskaja kirjandus XI XVII saj *Vene kirjandus tekkis X saj lõpul Kiievi-Vene riigis *988 võttis Venemaa vastu ristiusu *Vajati kirikuraamatuid *Kyrillos ja Methodios panid aluse kirillitsale *Kultuurisuhe Bütsantsiga *Bõliinad (rahvalaulud) Ilja Muromets *Ilmalik kirjandus leetopissid(kroonikad) *Eepos- ,,Lugu Igori sõjaretkest" (XII saj) Vene kirjandus XVII sajandil *XIII-XVI saj ajalugu: mongoli ike, sellest vabanemine, sõda saksa ristirüütlitega, Moskva esiletõus, Moskva vürstiriigi tekkimine *Venemaa oli huku äärel *Kirjandusse tuli XVII sajandil uus zanr- romaan *satiirilised jutustused Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju *Kujunes uus kultuur *Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast *Oli tähtsaimaid Venemaa moderniseerijaid, orienteerus Lääne-Euroopale Vene kirjandus XVIII sajandil *Trükiti raamatuid *Trükiti õpikuid *Trükikunst jõudis Venemaale juba XVI saj keskel *1703. ...
Venemaa vallutas pärast seda järjest uusi alasid ja saavutas väljapääsu Läänemerele. 1721. aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Nad abiellusid 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist.
Bach jäi noorelt orvuks, sest tema ema suri 1694 aastal ja isa 1695 aastal. Muusikalise tunnetuse sai ta oma vennalt ja koolihariduse omandas ta Lüneburgis. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina, koori ja orkestriga. 1717 aastal alustas Bach tööd õukonna kapellimeistrina, seal pidi ta keskenduma orkestri- ja klavessiinimuusikale, kuna oreli mängimine oli keelatud, sest õukonnas see puudus. 1724. aasta Suurel Reedel esitas Bach Johannese passiooni ning sellel perioodil lõi ta ka Matteuse passiooni, mida peetakse üheks tema peateoseks. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli. Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Bach oli barokiajastu suurkuju, ta avas uue ajastu harmoonilise muusika. Ta sai kuulsaks oreliasjatundjana ning siis sündis enamik tema suurtest oreliteostest
Puhkab Westminster Abby-s, kuhu maetud vaid väga väärikaid inglasi Händel oli maailmainimene, esimene vabakutseline helilooja muusikaloos. 25 aastaselt oli ta üks oma aja kuulsamatest heliloojatest. Kuningliku muusikaakadeemia direktor, kuningliku ooperimaja muusikadirektor, Govent Gardenis (linnaosa Londonis) Ta lõi kokku 42 itaalia opera seria tüüpi ooperit Tema ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised isiksused. "Julius Caesar" - 1724 - Caesari sõjakäik Egiptusesse ja tema armastus kuningatar Kleopatra vastu. "Xerxes" - 1738 - peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas. Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese largo (H nimetas mõtisklevaid aariaid largodeks), aariale eelneb retsitatiiv H on suur meloodiameister Nagu opera seria's, nii on ka Händeli ooperites valitsev soololaul, mis tõstab laulja isiksuse kõige kõrgemale. Vähe ansambleid ja koore, st mitmehäälset vokaalmuusikat
Prado Muuseum Endise hispaania keelse maailma impeerimu hiilgust, meenutavad mehhiko muusikud linnaväljakutel. Väljaspollt on muuseumi hoone ilus ja suursugune, kuid midagi ajaloolist seal pole, maalid on lihtsalt hästi paigaldatud, paigutatud ja valgustatud. Maailma kuulsaid kunsti teosed pole eraldi esile tõstetud, ning kuivas õhus on hästi säilinud ka originaalmaalid. Külastajad aga ei usu tihtipeale, et tegu on originaal maaliga, mitte koopiaga..Senini pole avastatud ühegi maali juures pettust ega riukast. Praado muuseum on seest väga suur, pildid on kõik seinad täis, kõigest kõnni nii palju kui jõuad ja avasta ning sa satud uude maailma. Kõik kuulsate kunstnike maalid on sinu ees ja sa saad neid uurida ja avastada. Näiteks ühes saalis lamab õnnetu, kahvatu neiu kus arstid ruttavad tema juurde. Mis seal täpsemalt juhtus, ei tea, ehk on see mingine vana maalikunst. Maorid tungisid 8 sajandi al...
Antonio Lucio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja ...
kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uueks kuningaks Hannoveru kuurvürst George I-na. 1719 rajati püsivalt tegutsev Londoni ooperiteater, Händel sai selle muus.liseks juhiks, algas tema ooperiloomingu kõrgaeg. Tema läbinisti itaaliakeelse ooperiloomingu peamiseks eeskujuks oli Napoli koolkond. "Julius Caesar" tema dramaatilise ooperistiili esimene näide, 1724. "Alcina" peategelane on mitmekülgse karaktri hea näide. "Xerxes" avanumber on parim näide uuest aariatüübist, mis on üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarena, lõi vastukaaluks staatilisele ja venitatud da capo-aariale. Peale ooperiteatri kahekordset pankrotistumist hakkas trükis avaldama orkestri- ja klavessiinimuus.t (concerto grossod) ja pöördus tagasi oratooriumite juurde. 1732 esitatud "Esther" oli tõenäoliselt esimene oratoorium, mida Londonis kuuldi
Anton Thor Helle 1683 Tallinn 13. aprill 1748 Jüri Elulugu Saksa päritoluga vaimulik, keele ja kirjamees. Helle tundis elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. Õppis esialgu Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale end täiendama. 1713. aastast Jüri koguduse õpetaja. Tänu vaimulikule kõrgharidusele Kieli ülikoolist ning oma isale ehk Tallinna kaupmehele. 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja. Esimene eestikeelse Piibli tõlkija. Isiklikku 1713. aastal abiellus Helle Jõhvi kirikuõpetaja tütre Catharine Helene'ga. Neil oli üks tütar. 1724. aastal abiellus Helle teistkordselt, Tartu bürgermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega ta sai viis poega. Helle järglastest pole siiani midagi teada, seega arvatakse, et tema suguvõsa on välja surnud....
Maxim 025 FS Fungitsiid Folicur 1l 440kr/l 440kr/ha EW250 Seeme" Ramiro" 200 kg/ha 3 600 kr/ha Ammooniumsalpeete 0,12 t/ha 2200 kr/t 264 kr/ha r 0,013 t/ha 1100 kr/t 14,3 kr/ha Superfosfaat 0,060 t/ha 600 kr/t 36 kr/ha Kaaliumkloriid Muutuvad kulud 1724 kr/ha kokku Masintööde (püsi) kulud Kr/ha Künd 200 Kultiveerimine 200 Seemne laadimine 100 Seemne vedu põllule 150 Seemnete külv 200 Äestamine 200 Kombainkoristus 200
Antonio Vivaldi (1678-1741) Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale. Ospedale della pietá oli tütarlaste kloosterkool, mis oli rajatud orbude ja väljaspool abielu sündinud laste jaoks. Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Pran...
Kanti eetika Immanuel Kant elas aastatel 1724-1804. Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Missugune on aga täpsemalt Kanti eetika? Kanti eetika ehk kohustuse eetika järgi jagunevad teod õigeteks ja vääradeks. Väärad teod on taunitavad ja õiged teod on kas valikulised või kohustuslikud. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Kanti arvates on sellisteks kohusteks: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Esmapilgul jääb mulje nagu oleks need kohustused väga lihtsad ja enesest mõistetavad. Kui aga hakata pikemalt mõtlema nende üle, kas saab olla kohustuseks pidevalt aus olemine. Tõesti, kes meist ei tahaks, et teised oleksid meie vastu aus...
EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) ,,Deon" peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja mille abil tõde tunnetada? Esimene seletus tõetunnetamiseks on ühismoraal arusaam, et inimkonnal on olemas ühismälu ja sellest tulenevad tavad ja kombed ulatuvad väga kaugele. Läbi ajaloo on alles jäänud see, mis on vajalik ja õige. Teine tunnetusvahend on südametunnistus. Piiskop Joseph Buttler: ,,Inimesed on kõik Jumala poolt varustatud erilise kõlbelise võimega, mis...
G.F Handelit peetakse klassikalise oratoorumi loojaks . Üheks tunutmaks oratooriumiks on G.F Handeli ,,MESSIAS" Teos koosneb kolmest osast ja selle tekst põhineb uue ja vana testamendi peatükkidel . Oratooriumi esimeses osas esitatakse vana testamendi ennustust kristuse tulekust . Teises osas kirjeldatakse kristuse kannatusi , surma ja ülestõusmist . Kõige tuntuim koor on ,,HALLELUUJAH" Kolmandas osas kummitatakse usku igavesse ellu ja kristuse ülestõusmisesse. Esimene etteaste toimus 1724. DUBLINIS. 6.Ambrosiuse hümn Kuna 7nda sajandini olid kiriklik keskvõim suhteliselt nõrk , kujunesid erimaades välja erinevad liturgiad. Liturgia- Ehk jumala teenisuse tüübid. Liturgiast esitatav muusika olid mõjutatud rahva muusikast. Esimese aastatuhande algul hakati kirjutama vaimuliku sisuga koorilaule ehk hümne . Esimese hümni kirjutaja oli Milano piiskop Aurelius Amborius(333-397) Ambrosius oli 4nda sajandi mõjukamaid kirikupoliitikuid.
Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas. Fahrenheit'ide pere oli kaupmeeste pere, kes olid elanud varem mitmes...
VALGUSTUS SAKSAMAAL Kestvate sõdade ja militaarse õhkkonna kiuste, levis valgustus ka Saksamaale. Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur rõhuasetus oli moraalil ja kõlblusel. Ühiskonda loodeti parandada üksikisiku k...
Immanuel Kant Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740
Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni katekismus", 1865 ) Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisel ? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga, kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille a...
V KANT JA IDEALISM 12. Immanuel Kanti (1724-1804) elu ja isik Sadulsepa poeg, kes elas kogu elu oma sünnilinnas Köningsbergis. Teda iseloomustatakse kui tagasihoidlikku inimest. Välimuselt oli ta Immanuel Kant pooleteisemeetripikune ning hästi riietatud kõhetu meesterahavs. 1 Ta oli uusaja filosoofia uuendaja, kes ühendas omavahel empirismi ja ratsionalismi. Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, kelle eluviiside tavatu korrapärasus on kultuurianektootide lõputu teema. Immanuel Kant 2 Vanapoisiks jäänud Kant pühendus täielikult oma tööle. Kant vahetas agaralt oma loengute teemasid Immanuel Kant ning võis vabalt peale filosoofia rääkida ka loodusteadustest. ...
Antonio Lucio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsias 28. juuli 1741 Viinis Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani aastani enne oma surma edas...
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimus...
Ta vangistati Novo- Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peeteri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696. aastal. Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani jaanuaris 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Peeter leinas ema, sest armastas teda väga. Kuigi Peeteri käed olid nüüd täiesti vabad, valitsesid 1695. aastani riiki tema ema lähikondlased. Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina ( I ). Nad abiellusid 1712. Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peeteri surma 1725. aastal päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. Sõjad ja lahingud: Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". 17. sajandil kuulutas sõja Rootsile. Ta asutas 1703 Rootsi kaubalinna Nyeni
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
1 ÜLEVAADE VALGUSTUSAJASTUST 17.-18. sajandit tähistatakse vaimses mõttes valgustusena. I.Kant annab meile valgustuse klassikalise definitsiooni 1783 a.: "Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen." - "Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." "Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta." "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." 1...
(2) 3.1 Händeli ooperid Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. (3) Tuntumad ooperid: 1)"Rinaldo" 1708 2)"Agrippinas" 1709 3)"Julius Caesar" 1724 4)"Alcina" 1735 5)"Xerxes" 1738 6)"Deidamia" 1741 3.2 Händeli oratooriumid Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli oratooriumid (välja arvatud 6 "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...
3.VALGUSTUS Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Kuigi valgustust on enamasti seostatud pranstlastega, on valgustusliikumise tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Koos valgustusega kujunes uus käsitus riigivõimust ja selle kujunemisest. Inglane Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Montesquieu Nimekast aadlisuguvõsast pärit Charles-Louis de Secondat Montesquieu(1689-1755) elutööks sai raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) Ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ...
ainuõigus mingile tulule) ÕS Poliitiline kunst oli tipus sõjaaegade rahulepinguis. Rahuaegadel oli suurejooneline tegevusala vürstiabielude keerulised lepingud, kus mõlema poole huvid ning pärimisjärglusõigused tuli viia kooskõlla. Enamik olulisemaid sõdu puhkes troonijärgluse, dünastiliste kojaseaduste ja abielulepingute tunnustamise või tõlgendamise pärast. Et see mitte kerge polnud, näitab Austria 1712. a. ,,Pragmaatiline sanktsioon" ja 1724. a. Suktsessioonikord".Maad ei tohtinud jagada, vaid see pidi üle minema vanimale pojale jagamatult. Kui poega polnud, pidi valdus jagamatult minema lähimale naisjärglasele (Habsburgide suguvõsast keiser Karl VI tütar Maria Theresia oleks pidanud olema trooniga kindlustatud) 2 wikipeedia 3 Preisimaa kuningas Friedrich II (1712-1786) vaidlustas ,,Pragmaatilise sanktsiooni"
Euleri ja vendade Bernoullide vahel tärkas sõprus, mis jäi püsima kogu eluks.Õpingud ülikoolis edenesid hästi. Pärast kahe aastast õppimist, 9. juunil 1722, anti 15-aastasele Eulerile aktusel bakalaureusekraad. 23. oktoobril 1723 astus Euler vastavalt isa soovile usuteaduskonda. Peale usuteaduslike ainete õppis ta veel kreeka, ladina ja heebrea keelt. Huvi klassikalise kirjanduse vastu säilis tal kõrge vanuseni. 8. juulil 1724 pidas Euler ülikooli aktusel ladina keeles kõne Descartese ja Newtoni filosoofiast ning sai magistrikraadi. Samaaegselt sai sellesama kraadi tema sõber Johann II Bernoulli, kes oli temast kolm aastat noorem. Euleri matemaatikuks saamise juures oli Johan Bernoulli'l, Paseli ülikooli matemaatikakateedri juhatajal, veel üks oluline teene. Ta aitas veenda oma andeka õpilase isa, et to lubaks pojal vaimuliku kutse asemel valida endale teadlase ameti.Lõpetanud 1726. a. ülikooli, ei
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
Jüri Gümnaasium Referaat ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Daniel Defoe 2009-04-18 Elulugu Defoe Danieli Defoe, Daniel (u. 1660 26. IV 1731),inglise valgustuslik kirjanik, ajakirjanik, pamfletist. Sünd. Londonis lihakaupmehe Foe pojana, muutis 1695. a. Oma nime Defoe'ks. Tema lapsepõlves toimus Londonis järjestikustel aastatel kolm jõhkrat sündmust: Hollandi sõjalaevastik tungis Thamesi jõele ja ründas Londonit; puhkes Londoni katk, mis tappis 70 000 inimest (Defoe on kirjutanud sellest raamatu); puhkes Londoni tulekahju, kus jäid tema linnaosas alles vaid kolm maja, üks neist Foe'de oma. Isa kasvatas teda rangelt puritaanlikus vaimus (puritaanid olid inglise kalvinistid ehk mitteanglikaani protestandid) ning hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Tema kirjutamisstiilis arvatakse olevat...
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1 ANTIIKFILOSOOFIA .......................................................................................... 4 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) ............................................................................ 4 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) ................................................................................ 4 1.3 Platon (427 – 347 eKr) .................................................................................... 4 1.4 Xenokrates (396 – 314 eKr) ............................................................................ 5 1.5 Aristoteles (384-322 eKr)................................................................................ 5 1.6 Straton (u 335-269 eKr) .......................................................
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta sõbrunes kiiresti pererahvaga ning võttis omaks aadellikud peened kombed ja harjumuse süüa lõunat seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal asus tööle Königsbergi ülikool...
Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige olulisem oli siin loodusseaduste avastamine, mis andis inimesele võime mõista ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
