mõistuslikkusega või kasulikkusega. MORAALIPRINTSIIBID Need on põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks nii üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma tegevust korraldada ja hinnata. Moraalprintsiibid on nt. ausus, au (aumõrvad islami kultuuris isegi pereliige võib tappa teise pereliikme ja seda ei peeta ebamoraalseks), häbi (Hiina kultuur enda maine kaotamine on väga suur häbi ja on ebamoraalne). Moraaliprintsiipe iseloomustavad 5 tunnust: 1. preskriptiivsus need oma olemuselt etteütlevad või ettekirjutavad, neid väljendatakse enamasti käskudena (imperatiivsus ära tee seda või teist!) 2. universaliteeritavus kõigile sarnases situatsioonis (kui ma pean ühte tegu heaks, siis pean pidama kõiki sarnaseid tegusid heaks) 3. ülimuslikkus st. moraaliprintsiibid on ülimuslikud teiste printsiipide suhtes näiteks esteetiliste printsiipide ja seaduslike printsiipide suhtel 4
autoriteedi järgi. Seadus Seaduslik või ebaseaduslik. Seaduste kogu poolt määratud karistused. Etikett Sobiv & ebasobiv Ühiskondlik kiitus või (kultuurikontekst). halvakspanu. * Moraaliprintsitiip moraalipõhimõte (armastus, ausus). 1. Preskriptiivsus näitab praktilist iseloomu, käskudena. Ära tapa! Ettekirjutus. * Tänapäeva maailmas 2miljonit käsku & keeldu. 2. Universaliseeritavus üldistavus. Konkreetses olukorras kõikidele inimestele sama. 3. Üleskaaluvus eetika reeglid on ülimuslikud. (Õunapuu lugu). Erandlik nähtus religioon. 4. Avalikkus peab olema teada. 5. Teostatavus ei tohi olla reeglid liiga koormavad. Aja jooksul muutuv.
Moraal- ühiskonnas käibel olevad normid, mille kaudu, inimene ennast määrab. Eetika- moraalifilosoofia, arutlemine moraali üle. Tasandid: 1. Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalist ühes või teises kultuuris, ajastus. 2.Normatiivne. arutletakse kuidas tuleb käituda, mis on õige või hea, jõutakse moraaliprintsiipide ja reeglite sõnastamiseni. 3.Metaeetiline e. analüütiline. Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. 2. Moraaliprintsiipide tunnused. Preskriptiivsus- moraali juhtiv iseloom. Universaliseeritavus- moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigekohta, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Kehtib kõigi hinnanguotsuste kohta. Üleskaaluvus-moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Nad pole ainsad printsiibid, kuid nad on eesõiguslikud võrreldes muude kaalutlustega, sealhulgas esteetiliste, juriidiliste või mõistatuslikkuskaalutlustega. Avalikkus- et moraaliprintsiibid juhiksid meie käitumist, tuleb nad avalikuks teha
inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd anda hinnanguid Moraalprintsiipide tunnused: 1. Preskriptiivsus 2. Teostatav 3. Üleskaaluvus 4. Universaliseeritavus 5. Avalikkus Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline Teleoloogiline 1. Vastavuses teo iseloomuga 1.Vastavus teo tagajärgedega 2. Kuldne reegel 2.Utilitarism-(suurim hüve suurimale
Moraalne õigsus tähendab olla Jumala poolt tahetud. Kuna moraal on rajatud jumalikule tahtele, mitte sõltumatutele tegutsemialustele, pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Euthyphroni dilemma: Kas Jumal käsib hea, sest see on hea,või on hea sellepärast hea, et Jumal käsib seda. 11. Usk soosib moraalset elu, kuna mitmed usulised teesid toetavad moraaliprintsiipe. Näiteks tulevaste põlvede eest hoolitsemine. 12. Moraaliprintsiipide tunnused: preskriptiivsus,universaliseeritavus,üleskaaluvus,avalikkus,teostatavus. Universaliseeritavus tähendab seda, kas ettekirjutust saab laiendada kõigile inimestele.Ja moraaliprintsiipi peaks saama laiendada. 13. Väärtus on mingi hüve, vahel hea sünonüüm. Väärtusi on olemas kolme liiki: puhtseesmised hüved(lihtsad rõõmud);puhtinstrumentaalsed hüved(raha,meditsiin);kombineeritud hüved(teadmised, tervis). 14
Kohustuslikkust ei põhjendata autoriteedile viitamisega vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Moraaliotsus on siis, kui mängus moraalsed tunded: viha, nördimus, südametunnistusepiin, häbi Moraalifilo ülesandeks formuleerida ja kaitsta printsiipe-väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid; uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Võivad sattuda vastuollu (Pea lubadust! Aita hädasolijat!) Moraaliprintsiipe iseloomustab preskriptiivsus (väljendatakse kui käske), universaliseeritavus (kõigile ühtmoodi), üleskaaluvus (nt. Esteetiliste, õiguslike suhtes), avalikkus (et nende alusel hinnata saaks), teostatavus (ei tohi olla ülejõu käivad). · Moraal ei ütle mitte, mis on, vaid mis peaks olema. · Moraalinormid põhinevad väärtustel. · Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad või hindavad.
Usk annab meile kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. 1. Jumal käsib meil sugu jätkata 2. Jumal teab, kes on määratud sündima, ta armastab neid inimesi juba. Jumala jaoks on maailma olemasolu oma täielikus ajaulatuses hea, seeg me peame Maad hoidma neile, kes sünnivad veel ja keda Jumal juba armastab. 13. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe ? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipe iseloomustab : Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske) Universaliseeritavus (kõigile ühtmoodi) Üleskaaluvus (nt esteetiliste, õiguslike suhtes) Avalikkus (et nende alusel hinnata saaks) Teostatavus (ei tohi olla ülejõu käivad) Moraaliprintsiip on moraali keskseks elemendiks. Moraaliprintsiibid on praktilised tegevusjuhised. Preskriptiivsus tähendab moraali praktilist ehk tegutsemist juhtivat iseloomu. Moraaliprintsiibid esitatakse tavaliselt kui käsud võ imperatiivid. Preskrpitiivsus on
olema moraalsed, sest tuleb olla Jumalale meelepärane. Usklikud teavad, et Jumal näeb kõike ja ebamoraalsus ei jää karistamata. Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel! Ehkki religioosne eetika ei erine olemuslikult ilmalikust eetikast , võib usk moraalset elu edendada, lisades motiveerivaid põhjusi moraalne olemiseks. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? 1) Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske) 2) Universaliteeritavus (kõigile ühtmoodi) 3) Üleskaaluvus (nt esteetiliste, õiguslike suhtes) 4) Avalikkus ( et nende alusel hinnata saaks) 5) Teostatavus (ei tohi olla õlejõu käivad) Universaliseeritavus- moraaliprintsiipe peab rakendama kõigile kes on sarnases situatsioonis. Konsistentsuse nõue: kui ma pean mingit tegu X heaks, pean pidama heaks kõiki X-ga sarnaseid tegusid. 13
põlvede eest. Esiteks käsib Jumal jätkata sugu, teiseks armastab Jumal neid inimesi, kes saavad sündima, nagu oleksid nad juba olemas. Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses. Lisaks jääb usklikule siiski autonoomia võimalus valida, kas ta teeb Head või Halba. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipidel leitakse üldisel olevat järgmised iseloomulikud jooned: preskriptiivsus, universaliseeritavus, üleskaaluvus, avalikkus, teostatavus. Universaliseeritavus tähendab, et moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigi kohta, kes on oluliselt sarnases olukorras. See väljendab vajadust moraali järjekindluse järele. 13. Mis on väärtused? Millist liiki väärtusi on olemas? Väärtus on sünonüüm sõnale hea või väärtuslik. See võib olla mingi inimestele oluline (isiku)omadus, materiaalne ese, seisund või abstraktsem mõte nagu vabadus, õnn, armastus või õiglus
põlvede eest. Esiteks käsib Jumal jätkata sugu, teiseks armastab Jumal neid inimesi, kes saavad sündima, nagu oleksid nad juba olemas. Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses. Lisaks jääb usklikule siiski autonoomia – võimalus valida, kas ta teeb Head või Halba. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipidel leitakse üldisel olevat järgmised iseloomulikud jooned: preskriptiivsus, universaliseeritavus, üleskaaluvus, avalikkus, teostatavus. Universaliseeritavus tähendab, et moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigi kohta, kes on oluliselt sarnases olukorras. See väljendab vajadust moraali järjekindluse järele. 13. Mis on väärtused? Millist liiki väärtusi on olemas? Väärtus on sünonüüm sõnale hea või väärtuslik. See võib olla mingi inimestele oluline (isiku)omadus, materiaalne ese, seisund või abstraktsem mõte nagu vabadus, õnn, armastus või õiglus
Need on nii juhtnöörid indiviididele kui ka gruppidele, et oma tegevust hinnata või korraldada, näiteks nagu ausus või au. Au tuleb kaitsta islamis on aumõrv moraalne ehk peetakse õigeks. Aga näiteks Hiinas ja Jaapanis on enda au kaotamine automaatselt oma positsiooni kaotamine ühiskonnas. Moraaliprintsiipide abiga hindame kuidas meil ühiskonnas läheb. Moraaliprintsiipidel on 5 tingimust või tunnust, mis neid iseloomustavad. · Preskriptiivsus ehk ettekirjutis See tähendab, et moraaliprintsiipe väljendatakse käskivatena, näiteks ,,Ära tapa!" või ,,Kuula sõna!". Need pole palved. · Universaliseeritavus Moraaliprintsiipide rakendamine peab olema kõigile võimalik, kes on sarnases situatsioonis. Kui pidada enda tegu heaks, tuleks pidada ka teiste samasugust tegu heaks, kuigi kipub juhtuma, et endale lubame liberaalsust, teiste suhtes ollakse konservatiivsed. · Ülimuslikkus
tegevust korraldada ja hinnata. Nt. ausus, au. Islami kultuuris au väga oluline, olemas aumõrvad. Aumõrv islamikultuuris pereliige võib tappa pereliikme. Peetakse õigeks. Emad saadavad lapsi end õhkima auasi, kuna sureb islami eest. Hiina ja Jaapani kultuuris häbikultuur suur häbi, kui inimene kaotab enda positsiooni ühiskonnas. Moraaliprintsiipidega hindame, kuidas meie tegevusel läheb. VAHETUND! Jee .. vahetund sai läbi. Moraaliprintsiipide tunnused: PRESKRIPTIIVSUS oma olemuselt etteütlejad kirjutajad, mida tegema peab IMPERAKTIIV käsud, mida teha ja mitte. Nt. Ära tapa! Kuula sõna! UNIVERSALISEERITAVUS moraaliprintsiipe peab saama rakendada kõigile, kes on sarnases situatsioonis. Kui pean mingit tegu heaks, siis pean pidama seda heaks ka siis, kui teised seda teevad. Enda puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed. ÜLIMUSLIKKUS õiguslike printsiipide suhtes
Eeldatakse, et nad kehtivad kõigi kohta. See on midagi enamat kui isiklikud emotsionaalsed hüüatused. Preskriptivism Hare’i järgi moraaliotsustused on ettekirjutavad otsustused otsustused, mille vahel on loogilised seosed universaliseeritavad otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Moraaliotsustuste tunnused preskriptiivsus – ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. vastavad küsimusele: mida ma peaksin tegema? loogiline vorm – vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. universaliseeritavus - moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus.
KOGNITIVISM: eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad (neil on tõeväärtus). Eetikaterminid osutavad omadustele maailmas. NONKOGNITIVISM: eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi ranges mõttes väited, nendega ei kirjeldata fakte ega väljendata uskumusi, vaid tehakse midagi muud (nt väljendatakse tundeid või ettekirjutusi). Moraaliotsustuste tunnused PRESKRIPTIIVSUS: Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. (Nt. “Joosep ei peaks petma”). Moraaliotsustused vastavad küsimusele “mida ma peaksin tegema?” LOOGILINE VORM: Vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. 1. Tee alati X! (üldine imperatiiv) 2. See A on X-i juhtum (üksikväide) 3. Järeldus: Tee A! (üksik
143. Millised omadused on moraaliomadused? Eeldame, et kognitivism on tõene. Kui eetikaväited võivad olla tõesed, siis peab leiduma midagi, mille tõttu need väited on tõesed. Näiteks oletame, et väide "Vanemate inimeste aitamine on hea" on tõene. Siis peaks tegudel, mis kuuluvad vanemate inimeste aitamise klassi olema teatud eetiline omadus (või moraaliomadus) hea.Milline omadus see on? See küsimus viib meid tänapäevase metaeetika lätete juurde. Moraaliotsustuste tunnused PRESKRIPTIIVSUS: Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi,vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. (Nt. "Joosep ei peaks petma"). Moraaliotsustused vastavad küsimusele "mida ma peaksin tegema?" LOOGILINE VORM: Vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. 1. Tee alati X! (üldine imperatiiv) 2. See A on X-i juhtum (üksikväide) 3. Järeldus: Tee A! (üksik imperatiiv) UNIVERSALISEERITAVUS: moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama
annaabi.ee 
