1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? • Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei tohiks“ väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? · Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? · Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad ,,on" ja ,,ei ole" muutuvad sõnadeks ,,peaks" ja ,,ei tohiks". ,,Peaks" ja ,,ei tohiks" väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see
filosoofias on küsimuseks Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused ja kohustused. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 2.Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Eristage teoreetilist ja praktilist eetikat. Millega tegeleb metaeetika? Teoreetiline eetika jaguneb : normatiiveetika ja metaeetika. Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles
kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi
kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis
andmetest ja arutlusest). TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe ja milles on probleem), vabadus. Hindame tulemusi (hea, halb, neutraalne), tegusid (õige, väär, kohustuslik, valikuline) ja
näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
need on teatavad teadvusseisundid, mida võib jämedalt nimetada inimliku läbikäimise lõbudeks ning kaunite objektide nautimiseks. Moore’i eetika jaguneb mitmeteks osadeks, seletades miks just see on tema eetikas oluline. Naturalistlik eksitus Avatud küsimuste argument Hea on defineerimatu Headus kui mittenaturaalne omadus Moraaliteadmine Moore’i eetikast sai tõuke metaeetika. Tema eeriline intutsionism oli algul väga populaarne, hiljem aga illmnesid selle raskused. Moore’i eetikast on inspiratsiooni saanud eriti Alasdair Mclntyre.
(halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) - Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. 2. Metaeetika - ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis- loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e. hea käitumise kohta Milline käitumine on moraalselt õige (hea) ja milline väär (halb): Mida peab tegema?
seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale. Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla
käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea. See on nagu kontroll. See on teoreetiline eetika. Küsib ka abstraksteid küsimusi, nt mis on üleüldse hea. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline eetika on nt äri-eetika, spordieetika, ajakirjanduseetika jm, tegeleb võrdõiguslikkusega jne. Moraal peab hoidma ühiskonda koost lagunemast, leevendama inimkannatusi, soodustama
tegevus; Peab näitama, kuidas saada tubliks ja vooruslikuks; reguleerib käitumist teise inimesega, inimgruppide vahel, inimese loodud asjade ja iseendagagi; õpetab mõtlema väärtustest. Eetika jaotised Eetika kui distsipliin jaguneb järgmiselt: 1) teoreetiline eetika, 2) praktiline eetika. Teoreetiline eetika tegeleb üldiste eetikakategooriatega ning selle võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks: · Metaeetika on haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb.
poolest naudingute poole ning üritab vältida kannatusi. Moraalne on tegevus, mis põhjustab võimalikult suure huga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. Just need eetilised süsteemid on osutunud püsivaks ja on kujundavad tänapäeva eetilist nägemust. TEOREETILINE JA PRAKTILINE EETIKA Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. (joonis 1) Teoreetiline eetika jaguneb omakorda: · Metaeetika uurib eetika mõisteid. Mida tahetakse öelda, väites, et tegu on halb? Mida sisaldab endas väljend ,,õige" ja sõna ,,hea" jne. Metaeetikat võrdsustatakse ka analüülilise eetikaga. Metaeetika arendati analüütilise traditsiooni kohaselt aastail 1903-1958, kuid hiljem pole võimalik välja tuua konkreetset uurimisrühma, kelle töid nimetaks analüütiliseks. Seega pole põhjust metaeetikat ja analüütilist eetikat võrdsustada.
Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile
(harjumuspärases) toimimises. Kui inimene on aus, siis on tal kalduvus kõigis olukordades ausalt käituda. Vooruslik inimene ei ole aus mitte puhuti ja ainult siis, kui see on talle kasulik, vaid sellepärast, et tal on selline iseloom. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika: · Teoreetiline eetika o Metaeetika (uurib tooriate mõisteid ja struktuuri, mis on ,,hea" ja mis ,,halb) o Normatiivne eetika (üldiselt, kuidas tuleb elada) · Praktiline eetika o e. rakenduseetika o Kutse-eetika (erialade eetika) Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe;
5.2 Aristoteles sündis 384 eKr ja suri 322 eKr. Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane. Pani aluse paljudele uutele teadusharudele ja süstematiseeris oma aja teadmised. Eristas esimesena eetika kui filosoofia valdkonna. Aristoteles 5.3 Eetika liigid *Praktiline eetika Praktiline eetika tähendab eetika rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel. *Teoreetiline eetika Teoreetilise eetika võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks. Metaeetika uurib eetika mõisteid. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. 5.4 Eetika põhiülesanne Siduda inimese teoreetiline maailmakäsitlus üldiste praktiliste näpunäidetega, kuidas selles maailmas toimida. Suhteliselt vähe tegemist tavakäitumisega, kuid väga palju tegemist kogu poliitilise elu määramisega. 5.5 Kutse eetika Kutse-eetika on üks praktilise eetika harusid. Kui osa neist harudest käsitlevad
Valdkond Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika kui distsipliini jagunemine Eetika Õige ja väär, nagu neid Südametunnistus; määratlevad inimes(t)e kiitus/laitus; Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis südametunnistus, mõistus ühiskondlik uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning või kokkulepe heakskiit/halvakspanu mitmeid abstraktseid küsimusi:
lubatud. 21. Mis on meta-eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast? Meta-eetika on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi: Uuritakse 6. Selgitage normatiivse eetika ja metaeetika erinevust! Metaeetika uurib eetika-alaseid mõisteid. Mida me tahame öelda, kui väidame, et mingi tegu on halb? Mida peab eetika diskursus silmas eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. a) Semantilised mõisteid "õige", "hea", "õnn" jms kasutades? Samuti tegeleb metaeetika moraaliprintsiipide olemuse ning õigustamise uurimisega
"Eutanaasia on lubamatu." Võimalikud mõtlemistasandid eetikas Moraali kirjeldav tasand uurib, kuidas mingis ühiskonnas on kombeks. Normatiivne tasand uurib, kuidas peaks käituma, mis on hea, mis on halb. Metaeetiline e analüütiline tasand uurib loogilisi, epistemoloogilisi või semantilisi küsimusi nagu: Mida tähendavad mõisted hea, halb, õige? Kuidas põhjendada väärtusotsustusi? Mis eristab moraali moraalivälisest? Eetika jaguneb: Metaeetika Teoreetiline Eetika Normatiivne teooria Normatiivne eetika Praktiline e Rakenduseetika Normatiivne teooria püüab leida käitumisnorme, mille järgi inimestele hinnanguid anda. Rakenduseetika valdkondi: · Bioeetika · Meditsiinieetika · Keskkonnaeetika · Ajakirjanduseetika · Meedia eetika · Ärieetika 2
Looduslik olek oletatav süütuse (Rousseau) või jõhkra konkurentsi ja vägivalla (Hobbes) seisund, enne kui inimesed sõlmivad ühiskondliku lepingu, et moodustada kodanikuühiskond ning aktsepteerivad ka teiste inimeste õigusi ja kohustusi. Loogika filosoofia suund, mis uurib terviklikku ja sidusat mõtlemist ning selle reegleid. Loomulik õigus toetudes universaalsete inimõiguste eeldustele viitab õigusele olla koheldud õiglaselt ja võrdselt. Metaeetika eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Missioon mingi grupi või organisatsiooni ülesanne või eesmärk. Mõiste on võetud kasutusele, et õhutada äriorganisatsioone määratlema oma äritegevuse
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika
identsed oma funktsionaalselt ülesehituselt, samas ühel neist aga on kvaalid ja teisel ei ole. Kui sellised olukorrad on võimalikud, siis pole kvaalid hõlmatavad funktsionaalse definitsiooniga. 8. loeng EETIKA e MORAALIFILOSOOFIA: ÕIGE JA VÄÄR kr ethos – komme, tava, harjumus, iseloom Tänapäeval eristatakse vähemalt 2 liiki eetikat: normatiivne eetika (normid), metaeetika Metaeetika Uurib moraalikeelt, moraalimõisteid, seda kas leidub moraaliomadusi. Kas nt väide „tapmine on halb (väär)“ on tõene või väär? kas see väljendab vaid emotsiooni või ütleb midagi faktilist ka tegevuse kohta? Normatiivne eetika teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Vastab küsimusele, milline käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline halb (väär). Surmanuhtlus on halb, sest.... (erinevate normatiivsete teooriate vastused)
Eetika liigid · Analüütiline eetika teaduslik eetika, mis kirjeldab erinevad eetikasüsteeme ja mõtteviise, analüüsib ja võrdleb neid, otsides vastuseid küsimustele mis on hea? ja mis on halb? · Normatiivne eetika - moraalsed reeglid ja põhimõtted, mis kvalifitseeruvad headeks ja õigeteks inimkäitumise juhisteks teiste inimestega suheldes ja teisi inimesi koheldes. Kutse- eetika on üks normatiiveetika liik · Metaeetika kõrgemal tasemele mõtlemine Eetikateooriad · Teleoloogiline teooria - otsuse tegemisel lähtutakse teo tagajärjest, teo kasust Teo õigsuse määrab see, kas selle tagajärg on hea või halb, kas teo tulemusena avaldub kasu, heaolu või vähenes kannatus, kas saadi targemaks, saavutati midagi. Teol endal on instrumentaalne väärtus Olulisem alateooria UTILITARISM mida suurem hüve mida suuremale hulgale (ühiskonnale), seda õigem on tegu.
nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest eluviisist. Uusajal: Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused/kohustused Eetika jaguneb kaheks Teoreetiline eetika normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega,
seadused ja kohtuorganid Sobiv ja ebasobiv, nagu Ühiskondlik Etikett see on kultuuris halvakspanu/heakskiit määratletud Eetika kui distsipliini jagunemine · Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi: o kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb o kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. · Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus),
Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel üle jõu käia) Eetika kui distsipliini jagunemine Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi: ? kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb ? kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi
"Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. 3 1.1 Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks · Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. · Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames
Kaalutletud, plaanitud tegevus Juhtimisfunktsioon Sõnum Siht- ja sidusrühmad Avalik huvi Kahesuunaline kommunikatsioon EETIKA JA SUHTEKORRALDUS Mis on eetika? (Jaotatakse kaheks) Teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale Praktiline, kutse-eetika Eetika teooriad: Utilitarism; teleoloogia; deontoloogia; situatsioonieetika; vooruste eetika Olemasolev ei võrdu olemapidav Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale. Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida
käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. 128. Eetika harud Tänapäeva filosoofias eristatakse vähemalt kolme liiki või kolme tasandi eetikat: Praktiline eetika (rakenduseetika) Normatiivne eetika (normid) Metaeetika (kr meta `pärast') 129. Normatiivne eetika Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Vastab küsimusele, milline käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline moraalselt halb (väär). Mida peab tegema? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest ...(erinevate normatiivsete teooriate vastused) Normatiivse eetikakeskne küsimus Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg?
poleks kiusatust halba teha. Voorused avalduvad toimepandud tegudes. Inspiratsiooniallikas: Aristoteles: „Inimelu eesmärk on „õitseng”. Voorus on käitumise ja tundmise muster, kalduvus käituda, soovida teatud olukordades.” Kriitika: See, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. Sõnastavad ümber oma eelistatud eluviise voorusteks. Juhiseid pole. Nüüdisaegsed voorusteoorikud: E. Anscombe, A. Maclntyre, P. Foot, R. Taylor Metaeetika (kr meta – 'pärast') Uurib moraalimõisteid, moraalikeelt, seda, kas leidub moraaliomadusi... „Tapmine on halb” - Kas lause on tõene või väär? Kas see ütleb midagi faktilist ühe tegevuse kohta või üksnes väljendab ütleja emotsiooni. Praktiline eetika ehk rakenduseetika Kasutab filosoofia vahendeid praktiliste moraaliga seotud küsumuste lahendamisel, mis kerkivad üles erinevates elu- ja uurimisvaldkondades. Abort, eutanaasia,
inimese saatusest. Eetika arutleb moraali üle õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest. Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab, kuidas mõista, hinnata käitumist, valikuid ja VASTUTADA. Kuna moraal on üsna kaootiline (erinevatel inimestel, gruppidel), siis eetika aitab siin orienteeruda. EETIKA EELDUSEKS ON VABADUS. Teoreetilises eetikas on kolm osa: 1. Kirjeldav (eetika teooriad, koodeksid) 2. Normatiivne (sotsiaalselt kohustav) 3. Metaeetika (arutlus väärtuste üle) Antiigist alates räägitakse kolmest standardist: 1. Utilitaristlik 2. Teleoloogiline 3. Deontoloogiline 2 Moraal ( morales kõlbeline ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD
inimvajadusteks; (ó) hüpoteetiliste evolveeruvate normtasemeseaduste alusel seletaks samade fenomenide ilmnemist; (ì) vajaduse mõiste sobiva eksplikatsiooni kaudu õigustaks vajaduste rahuldamisele (ehk kahju vältimisele) suunatud tegevust. Vajadustemudel oleks seega printsipiaalselt lihtne, seletav ja õigustav. Rakenduseetika põhiprobleemid. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Nii näiteks tegeleb meditsiinieetika meditsiini valdkonnas kerkivate moraaliküsimustega (abordi lubatavus, patsiendi autonoomia jne), keskkonnaeetika tegeleb aga suuresti
mitte (st kumb tõeväärtus antud lausel on); seda, et objektid ja loomulikud liigid eksisteerivad sõltumatult meie võimest neid ära tunda või identifitseerida. 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? Normatiivne eetika uurib milles seisneb moraalne käitumine ehk milline käitumine on moraalselt õige ja milline on halb. Meta eetika uurib eetikatermineid endid laksumata otsustustesse, milline tegu on iseenest eetiline. Metaeetika erineb normatiiveetikast, mis konstrueerib eetikateooriaid ja esitab moraaliotsustusi mitmesuguste teoreetilisteraamistike sees. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline ehk tagajärje eetika deontoloogiline ehk kohuse eetika. Tagajärje eetika puhul teevad käitumise moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed, Kohuse eetika puhul on mõned teod vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Kui
NB! Minasõnum Kõnemaneer: kuidas (millise hääletooni, kehakeele, sõnakasutusega) tagasisidet annad. NB! See, kuidas ütled on kaalukam kui see, mida ütled. Ajastus: ASAP (as soon as possible) sealjuures arvestades olukorda ja konteksti. Kui inimesel on väga emotsioonid laes, siis tasub tagasisidega oodata. Sagedus: õigesti antud konstruktiivne tagasiside on motiveeriv. Regulaarsus. Eetika suhtlemisel www.eetika.ee Eetika kui distsipliin jaguneb kaheks – Teoreetiline eetika Metaeetika – eetika mõistete uurimine Normatiivne eetika – milline käitumine on hea/halb. – Praktiline eetika – eetika rakendamine praktiliste probleemide käsitlemisel Sh. kutse-eetika Eetika suhtlemisel • Hippokratese vanne – eetikavanne, mille annavad arstid • Põhiprintsiibid: valdkonnaülesed (Colero, 2014) Objektiivsus, avatus, hoolimine, austus, vastutus, kahju vältimine, seaduslikkus, ebaõigest keeldumine • Eesti Psühholoogide liit – EPL-i liikme eetilised nõuded.
tervikuna. Norm väljendab väärtusi seda, mida peame tähtsaks, oluliseks ja vajalikuks. · Formaalsed normid seadused ja reeglid (kui rikutakse kirjapandud norme, siis ollakse seadusrikkuja). · Implitsiitsed normid kirjutamata, kuid üldtunnustatud normid (kui rikutakse kirjutamata norme, siis "minnakse üle piiri"). Piiride sügavuse aste on erinev. Sügavaimad piirid on seotud meie identiteediga. EETIKA SUUNDI: 1 Teoreetiline eetika. Metaeetika ehk analüütiline eetika uurib eetika mõisteid (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne), eetika koodekseid, eetika süsteeme e teooriaid: · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). · Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism,
Eetika võib osutada nii inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele kui ka nende üle reflekteerimisele. Esimesel juhul samastatakse eetika moraaliga. Teisel juhul räägitakse eetikast kui moraalifilosoofiast ning siis on moraal eetika uurimisaine. Üldiselt saab sõna "moraal" peaaegu alati asendada sõnaga "eetika", ent mitte vastupidi. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. 2. Kutse-eetika Kutse-eetika mahub samuti rakenduseetika alla. Teravat piiri kutse-eetika ja rakenduseetika vahele tõmmata ei saa, kuid nagu nimigi osutab, peetakse kutse-eetika all silmas mingil kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Meditsiinieetika valdkonda mahuvad sel juhul kutse- eetikatena näiteks nii arstieetika kui ka õe-eetika. Samas võivad laiemad meditsiinieetika
annaabi.ee 
