Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 2.Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Eristage teoreetilist ja praktilist eetikat. Millega tegeleb metaeetika ? Teoreetiline eetika jaguneb : normatiiveetika ja metaeetika. Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles...
02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? · Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? · Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad ,,on" ja ,,ei ole" muutuvad sõnadeks ,,peaks" ja ,,ei tohiks". ,,Peaks" ja ,,ei tohiks" väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see...
TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe ja milles on probleem), vabadus. Hindame tulemusi (hea, halb, neutraalne), tegusid (õige, väär, kohustuslik, valikuline) ja...
Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika , mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale. Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla...
Loomulik õigus toetudes universaalsete inimõiguste eeldustele viitab õigusele olla koheldud õiglaselt ja võrdselt. Metaeetika eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Missioon mingi grupi või organisatsiooni ülesanne või eesmärk. Mõiste on võetud kasutusele, et õhutada äriorganisatsioone määratlema oma äritegevuse olemust, täpsustama, kes on nende põhikliendid ja millised eesmärgid peaksid suunama nende strateegilist ja tegevusplaneerimist (vrd: ladina keeles missio = saatma). Moraal/moraalsus viitab üldiselt heale või halvale inimese iseloomus, hoiakutes või tema käitumises...
Moraalne on tegevus, mis põhjustab võimalikult suure huga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. Just need eetilised süsteemid on osutunud püsivaks ja on kujundavad tänapäeva eetilist nägemust. TEOREETILINE JA PRAKTILINE EETIKA Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. (joonis 1) Teoreetiline eetika jaguneb omakorda: · Metaeetika uurib eetika mõisteid. Mida tahetakse öelda, väites, et tegu on halb? Mida sisaldab endas väljend ,,õige" ja sõna ,,hea" jne. Metaeetikat võrdsustatakse ka analüülilise eetikaga. Metaeetika arendati analüütilise traditsiooni kohaselt aastail 1903-1958, kuid hiljem pole võimalik välja tuua konkreetset uurimisrühma, kelle töid nimetaks analüütiliseks. Seega pole põhjust metaeetikat ja analüütilist eetikat võrdsustada....
Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika , mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis...
inimvajadusteks; (ó) hüpoteetiliste evolveeruvate normtasemeseaduste alusel seletaks samade fenomenide ilmnemist; (ì) vajaduse mõiste sobiva eksplikatsiooni kaudu õigustaks vajaduste rahuldamisele (ehk kahju vältimisele) suunatud tegevust. Vajadustemudel oleks seega printsipiaalselt lihtne, seletav ja õigustav. Rakenduseetika põhiprobleemid. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika . Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Nii näiteks tegeleb meditsiinieetika meditsiini valdkonnas kerkivate moraaliküsimustega (abordi lubatavus, patsiendi autonoomia jne), keskkonnaeetika tegeleb aga suuresti...
2 Aristoteles sündis 384 eKr ja suri 322 eKr. Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane. Pani aluse paljudele uutele teadusharudele ja süstematiseeris oma aja teadmised. Eristas esimesena eetika kui filosoofia valdkonna. Aristoteles 5.3 Eetika liigid *Praktiline eetika Praktiline eetika tähendab eetika rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel. *Teoreetiline eetika Teoreetilise eetika võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks. Metaeetika uurib eetika mõisteid. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. 5.4 Eetika põhiülesanne Siduda inimese teoreetiline maailmakäsitlus üldiste praktiliste näpunäidetega, kuidas selles maailmas toimida. Suhteliselt vähe tegemist tavakäitumisega, kuid väga palju tegemist kogu poliitilise elu määramisega. 5.5 Kutse eetika Kutse-eetika on üks praktilise eetika harusid. Kui osa neist harudest käsitlevad...
Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest eluviisist. Uusajal: Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused/kohustused Eetika jaguneb kaheks Teoreetiline eetika normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega,...
Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika , mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib...
"Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. 3 1.1 Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks · Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika , mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. · Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames...
" Võimalikud mõtlemistasandid eetikas Moraali kirjeldav tasand uurib, kuidas mingis ühiskonnas on kombeks. Normatiivne tasand uurib, kuidas peaks käituma, mis on hea, mis on halb. Metaeetiline e analüütiline tasand uurib loogilisi, epistemoloogilisi või semantilisi küsimusi nagu: Mida tähendavad mõisted hea, halb, õige? Kuidas põhjendada väärtusotsustusi? Mis eristab moraali moraalivälisest? Eetika jaguneb: Metaeetika Teoreetiline Eetika Normatiivne teooria Normatiivne eetika Praktiline e Rakenduseetika Normatiivne teooria püüab leida käitumisnorme, mille järgi inimestele hinnanguid anda. Rakenduseetika valdkondi: · Bioeetika · Meditsiinieetika · Keskkonnaeetika · Ajakirjanduseetika · Meedia eetika · Ärieetika 2...
Eetika arutleb moraali üle õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest. Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab, kuidas mõista, hinnata käitumist, valikuid ja VASTUTADA. Kuna moraal on üsna kaootiline (erinevatel inimestel, gruppidel), siis eetika aitab siin orienteeruda. EETIKA EELDUSEKS ON VABADUS. Teoreetilises eetikas on kolm osa: 1. Kirjeldav (eetika teooriad, koodeksid) 2. Normatiivne (sotsiaalselt kohustav) 3. Metaeetika (arutlus väärtuste üle) Antiigist alates räägitakse kolmest standardist: 1. Utilitaristlik 2. Teleoloogiline 3. Deontoloogiline 2 Moraal ( morales kõlbeline ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD...
Eetika liigid · Analüütiline eetika teaduslik eetika, mis kirjeldab erinevad eetikasüsteeme ja mõtteviise, analüüsib ja võrdleb neid, otsides vastuseid küsimustele mis on hea? ja mis on halb? · Normatiivne eetika - moraalsed reeglid ja põhimõtted, mis kvalifitseeruvad headeks ja õigeteks inimkäitumise juhisteks teiste inimestega suheldes ja teisi inimesi koheldes. Kutse- eetika on üks normatiiveetika liik · Metaeetika kõrgemal tasemele mõtlemine Eetikateooriad · Teleoloogiline teooria - otsuse tegemisel lähtutakse teo tagajärjest, teo kasust Teo õigsuse määrab see, kas selle tagajärg on hea või halb, kas teo tulemusena avaldub kasu, heaolu või vähenes kannatus, kas saadi targemaks, saavutati midagi. Teol endal on instrumentaalne väärtus Olulisem alateooria UTILITARISM mida suurem hüve mida suuremale hulgale (ühiskonnale), seda õigem on tegu....
Kontraktualistliku eetika peajooned : Moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel. . Moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides. Moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. ÜRO INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON!! 1948! METAEETIKA: Kui eetika on moraali filosoofiline uurimine, siis metaeetika on filosofeerimine eetika üle eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine. Eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning epistemoloogilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Eetiline naturalism moraali hinnatakse maiste vääärtustega...
Valdkond Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika kui distsipliini jagunemine Eetika Õige ja väär, nagu neid Südametunnistus; määratlevad inimes(t)e kiitus/laitus; Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika , mis südametunnistus, mõistus ühiskondlik uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning või kokkulepe heakskiit/halvakspanu mitmeid abstraktseid küsimusi:...
Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel üle jõu käia) Eetika kui distsipliini jagunemine Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika , mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi: ? kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb ? kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi...
tegevus; Peab näitama, kuidas saada tubliks ja vooruslikuks; reguleerib käitumist teise inimesega, inimgruppide vahel, inimese loodud asjade ja iseendagagi; õpetab mõtlema väärtustest. Eetika jaotised Eetika kui distsipliin jaguneb järgmiselt: 1) teoreetiline eetika, 2) praktiline eetika. Teoreetiline eetika tegeleb üldiste eetikakategooriatega ning selle võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks: · Metaeetika on haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb....