Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine eesti keele eksamiks (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune mis liiki?
  • Mis laadi mis?
  • Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?
  • Millal raamat ilmub?
  • Kui juhilubade puhul kui juhilube on antud kergekäeliselt?
Vasakule Paremale
Kordamine eesti keele eksamiks #1 Kordamine eesti keele eksamiks #2 Kordamine eesti keele eksamiks #3 Kordamine eesti keele eksamiks #4 Kordamine eesti keele eksamiks #5 Kordamine eesti keele eksamiks #6 Kordamine eesti keele eksamiks #7 Kordamine eesti keele eksamiks #8 Kordamine eesti keele eksamiks #9 Kordamine eesti keele eksamiks #10 Kordamine eesti keele eksamiks #11 Kordamine eesti keele eksamiks #12 Kordamine eesti keele eksamiks #13 Kordamine eesti keele eksamiks #14 Kordamine eesti keele eksamiks #15 Kordamine eesti keele eksamiks #16 Kordamine eesti keele eksamiks #17 Kordamine eesti keele eksamiks #18 Kordamine eesti keele eksamiks #19 Kordamine eesti keele eksamiks #20 Kordamine eesti keele eksamiks #21 Kordamine eesti keele eksamiks #22 Kordamine eesti keele eksamiks #23 Kordamine eesti keele eksamiks #24 Kordamine eesti keele eksamiks #25 Kordamine eesti keele eksamiks #26 Kordamine eesti keele eksamiks #27 Kordamine eesti keele eksamiks #28 Kordamine eesti keele eksamiks #29 Kordamine eesti keele eksamiks #30 Kordamine eesti keele eksamiks #31 Kordamine eesti keele eksamiks #32 Kordamine eesti keele eksamiks #33 Kordamine eesti keele eksamiks #34 Kordamine eesti keele eksamiks #35 Kordamine eesti keele eksamiks #36 Kordamine eesti keele eksamiks #37 Kordamine eesti keele eksamiks #38 Kordamine eesti keele eksamiks #39 Kordamine eesti keele eksamiks #40 Kordamine eesti keele eksamiks #41 Kordamine eesti keele eksamiks #42 Kordamine eesti keele eksamiks #43 Kordamine eesti keele eksamiks #44 Kordamine eesti keele eksamiks #45 Kordamine eesti keele eksamiks #46 Kordamine eesti keele eksamiks #47 Kordamine eesti keele eksamiks #48 Kordamine eesti keele eksamiks #49 Kordamine eesti keele eksamiks #50 Kordamine eesti keele eksamiks #51 Kordamine eesti keele eksamiks #52 Kordamine eesti keele eksamiks #53 Kordamine eesti keele eksamiks #54 Kordamine eesti keele eksamiks #55 Kordamine eesti keele eksamiks #56 Kordamine eesti keele eksamiks #57 Kordamine eesti keele eksamiks #58 Kordamine eesti keele eksamiks #59
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 329 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alice Edel Õppematerjali autor
Materjalis on kasutatud eesti keele käsiraamatut.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel;

Eesti keele väljendusõpetus
thumbnail
29
doc

Sõnade ortograafia

Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi

Eesti keel
thumbnail
16
docx

Kokku-lahku kirjutamine

esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele minek; 5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnade kirjutamine; 6. pikkuspõhimõte – kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine (vrd sünnipäevapidu), keskkonnakaitse teemaline (vrd loodushoiuteemaline), murdmaateatejooksu võistlused (vrd odaviskevõistlused), teraviljakasvatusühistu võib kasutada teraviljakasvatuse ühistu. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.  Nt vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, betoontala; kuningriik, naisarst, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus. Selle reegli alla kuuluvad muu hulgas kõik s-liitumisega sõnad.

Eesti keel
thumbnail
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3

Eesti keel
thumbnail
27
doc

Eesti keele eksamiks kordamine

Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi

Eesti keel
thumbnail
3
pdf

Suur ja väike algustäht

Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan)

Eesti keel
thumbnail
9
docx

Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited ­lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, thatcherism, aristotellus, philadelphlane, gogollik. Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piire. Eriti kasutatakse seda siis, kui 1) Kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad, nt bordeaux'lane, cannes'lane, poe'lik, watteau'lik 2) Ei taheta rakendada eesti konsonantühendi kirjutamise reeglit, nt faehlmann'lik, bonn'lane, mutt'lik, artur-kapp'lik Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane. Eesti sidekriipsuga kohanimedest tehtud tuletised kirjutatakse kokku: lõunaeestlane

Eesti keel
thumbnail
35
docx

Suur-väike algustäht

ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega.

Eesti keel




Kommentaarid (2)

Sofia159 profiilipilt
Sofia159: Tulid meelde kõik reeglid , tänud :)
17:31 17-02-2013
serello profiilipilt
Rasmus Kaver: Päris hea
16:17 29-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun