Kordamine eesti keele eksamiks (2)

• osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik , seaduslik, soojuslik , teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus -nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus , vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult);
  
• osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus-nimisõnad ( andekus , võimekus);
  
• osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus);
  
• osa lane -nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane);
  
• osa stik -nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik).
  

b, d, g, p, t, k

h

i ja j

Võõrsõnade kirjutamine

Võõrsõnade kirjutamine

Võõrnimede kirjutamine

• territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa , Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald;
  
• linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro , Velikije Luki , Punase Lageda , Väike‑Maarja, Kilingi ‑Nõmme, Õngu küla;
  
• väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg , Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu;
  
• maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri ehk Põhja‑Jäämeri, Kura kurk , Krimmi poolsaar ehk Krimm , Prints Edwardi saar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg;
  
• maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa (Ida‑Eesti osa), Siber, Ees‑Aasia, Lähis‑Ida, Ida‑Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde‑Aafrika maade koondnimi),
  
• Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, Fääri saarte ja Gröönimaa koondnimi);
  
• maailmajaod ja mandrid : Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Antarktis;
  
• taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion , Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha , Väike Lõvi, Siirius , Põhjanael, Linnutee , Maa, Päike, Kuu (kui viimased kolm ei ole tekstis universumi kohanimedena, siis maa, päike, kuu);
  
• ehitised: Pikk Hermann , Kolm Õde, Jumalaema Uinumise klooster , Pühavaimu kirik , Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Ranna­värav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild , Patkuli trepp , Vabadussammas, Sõpruse naftajuhe (vrd nimetused raekoda, lennujaam, kaubahall, linnahall );
  
• ruumid: Tuhande Samba saal , Tiigrisaal, Merevaigutuba , Hiidude tuba, Põrgulava (vrd nimetused koosolekusaal, kammersaal, sammassaal, kaminasaal, nurgatuba, valge saal, talveaed).
  

Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused

Riigid, osariigid

Isikud, olendid

• isikud: Juhan, Tiit‑ Rein Kivi, Charles Darwin , Friedrich Reinhold Kreutzwald , Vladimir Sidorov, Madelaine Renaud, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I, paavst Johannes Paulus II; ka varju‑ ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja‑ Prits , Kaval‑Ants, Punahabe, Tiiger , Kibe Käsi;
  
• loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu;
  
• müütilised olendid: Vanapagan , Vanemuine , Mars, Venus , Herakles, Perun ;
  
• personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane ; Jumal ( kristlaste ainujumalana), Püha Vaim, Allah.
  

Perioodikaväljaanded

• ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress , Õpetajate Leht, Pärnu Postimees ;
  
• ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika . Kino, Eesti Arst, Elu Pilt;
  
• muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Postimehe lisa Siiliga Serviti , õpilasalmanahh Oma Sulega .
  

Teosed, dokumendid, sarjad , rubriigid

• ilu‑ ja tarbekirjandusteosed: luuletus „Ma lillesideme võtaks”, Marie Underi luulekogu „Sonetid”, Madis Kõivu näidend „Tagasitulek isa juurde”, „Tõe ja õiguse” V osa, „ Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi”, Veljesto VII koguteos „Vanad ja noored”, „Eesti entsüklopeedia”, „Inglise‑eesti majandusterminite seletussõnastik”, „Kalastaja käsiraamat”, artikkel „Eesti raamatuajaloo probleeme”, sõnum „ Kristjan Raua preemiad 1999”;
  

• filmid: „Viimne reliikvia ”, „Suurlinna tuled”, „Tavaline rästik”, Soome film „Mees ilma minevikuta”;
  
• muusika‑ ja koreograafiateosed: ballett „Luikede järv”, ooper „Reigi õpetaja”, rahvatants „Targa rehealune”, Beethoveni „Heroiline sümfoonia”, Liszti „Obermanni org” tsüklist „Rännuaastad”, „ Marseljees ”, „ Tiliseb , tiliseb aisakell”, Schuberti „ Duett viiulile ja klaverile A‑ duur ”, Debussy „ Sonaat ” (vt ka viimane lõik);
  
• kujutava ja tarbekunsti teosed: skulptuur „Äreval ootel”, maal „Tütarlaps allikal”, Peeter Ulase „Suur kammeljas ”, vaip „Valged lilled”, seinaplaat „Ülased õitsevad”, pannoo „Vana Tallinn”, külalisraamat „Tüdruk lilledega”, monument „Sõduri ema”;
  
• fotod: „Ohutusse kohta”, „Vanad külad”, „Sügisel pargis” II;
  
• saated (ringhäälingus, televisioonis): „Meil on kümme kärmet sõrme”, Ita Everi show „ Igihaljas vaatemäng”, „Kas Eestis rikutakse inimõigusi?”;
  
• sarjad, rubriigid: fotosari „Eesti tüübid”, kontserdisari „XIX sajandi heli­ loojad ”, raamatusarjad „Väike luuleraamat ”, „Eesti mõttelugu” ja „Maailm ja mõnda”, saatesarjad „Entel‑tentel” ja „Miljon miksi ”, rubriigid „ Aktuaalne kaa­mera”, „Seitsmesed uudised”, „Maailm täna”;
  
• mängud: „Pall püüdjale”, „Jänes põõsas”, „Kull ja kanad”.
  

Ajaloosündmused

Autasud

Üritused

Taimesordid

Kaubad

Sõidukid

Kokkuvõte

Nimisõna + nimisõna

Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna

Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine

Käänd- või määrsõna + omadussõna

Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine

• käändsõnast lahku: metsa pool, vasakul pool, minu pool, igal pool, lõpu poole, lõuna poole, sügise poole, teisele poole, kummale poole, kummalegi poole, seina poolt, mõnelt poolt, omalt poolt, enda poolt
  
• määrsõnaga kokku (määrsõna käändub seejuures kolmes kohakäändes): sealpool , sinnapoole, sealtpoolt, seespool, sissepoole, seestpoolt, väljaspool, väljapoole, väljastpoolt, kuspool, kuhupoole, kustpoolt, tagapool, tahapoole, tagantpoolt, eespool, ettepoole , eestpoolt, allpool, allapoole, altpoolt, ülalpool, ülespoole, ülaltpoolt
  

• käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel
  
• eritähenduslikud väljendid kokku: imekombel, õnnekombel
  

• käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi
  
• käändsõna osastava puhul on kokku‑ või lahkukirjutamine vaba: vanamoodi ja vana moodi, uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodi ja ühte moodi, samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja endist viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi
  
• eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi ‘tublisti’ (vrd poiss on juba mehe moodi), omamoodi
  
• määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi
  
• vorm nõuab kokkukirjutamist: mismoodi, misviisi
  

• käändsõnast harilikult lahku: teed pidi (= teed mööda), mereteed pidi, nurki pidi (= nurki mööda), rööpaid pidi (= rööpaid mööda); hõlma pidi, sanga pidi
  
• kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi, viisi’: kaht(e)pidi ja kahte pidi, mitutpidi ja mitut pidi, kumbagipidi ja kumbagi pidi
  
• eritähenduslikud väljendid kokku: (veab) ninapidi, (tunneb) nägupidi, (teretab) kättpidi, kaelapidi ‘kaelakuti’, aegapidi ‘aeglaselt’
  
• vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi
  

• käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel
  

• käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul
  

• käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel, aluspesu väel, vrd imeväel, nõiaväel (mille taga on sõnad imevägi, nõiavägi)
  

• käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel
  

• käändsõnast lahku: tarbe korral, surma puhul
  
• vorm nõuab kokkukirjutamist: mispuhul, seepuhul (vrd mille puhul, selle puhul)
  
• eritähenduslikud väljendid kokku: otsakorral ‘lõppemas’
  

• ainsuse omastava puhul on kokku‑ ja lahkukirjutamine vaba: nädalakaupa ja nädala kaupa, kaheksakaupa ja kaheksa kaupa, tükiviisi ja tüki viisi, tosinaviisi ja tosina viisi
  
• mitmuse omastavast kirjutatakse alati lahku: nädalate kaupa, kuude viisi
  

• käändsõnast harilikult lahku: käigu pealt, päeva pealt (lahti), päeva peale (paistab), viguri pärast, moe pärast, nalja pärast
  
• eritähenduslikud väljendid kokku: kõigepealt ‘esiteks’, korrapealt ‘otse­kohe’, (abi oli) käepärast, (annab leiba) jaopärast, priipärast
  
• vorm nõuab kokkukirjutamist: mispärast, seepärast (vrd mille pärast, selle pärast), mispeale, seepeale (vrd mille peale, selle peale)
  

• käändsõnast harilikult lahku: teed mööda, serva mööda
  
• eritähenduslikud väljendid kokku: aegamööda ‘aeglaselt’, kordamööda, pikkamööda ‘pikkamisi’
  
• kaheti võib kirjutada: meelt mööda ja meeltmööda, jõudu mööda ja jõudu­mööda, konti mööda ja kontimööda
  

Põhi- ja järgarvude kirjutamine

Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine

Punkt

Koma

Koolon

Semikoolon

Sidekriips

Mõttekriips

Küsimärk

Hüüumärk

Jutumärgid

Ülakoma

Enamkasutatavaid võõrliiteid