Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine eesti keele eksamiks (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune mis liiki?
  • Mis laadi mis?
  • Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?
  • Millal raamat ilmub?
  • Kui juhilubade puhul kui juhilube on antud kergekäeliselt?

Lõik failist

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS


Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid:
  • üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi : ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu;
  • kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars -si-ma, mürts-ti;
  • (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-usava on tüvi, us on tuletusliide ;
  • kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi-us-te;
  • liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps;
  • võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-rel, port- fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide – 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal );
  • liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to- graaf ~ fo-tog- raaf , te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt -roo-pi-ka), mo-no- gramm (mitte mo-nog- ramm ).
    Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub põua-ne või põu-ane.
    Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses , järgmise rea algul korrata: kartuli-
    -lehemädanik.
    Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man- ches -ter, Rem-scheid, Pemb-roke-shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Pet-ro- grad ~ Pet-rog-rad, Neu- stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith.
    Silbid võivad olla kas lühikesed või pikad. Lühike silp on niisugune silp, mis lõpeb lühikese vokaaliga, nt ma-ga-ma. Pikk silp on niisugune silp, mis lõpeb pika vokaali, diftongi või konsonandiga, nt suu-red, kau-nis, kur-vad.
    Sisehäälikud.
  • Vasakule Paremale
    Kordamine eesti keele eksamiks #1 Kordamine eesti keele eksamiks #2 Kordamine eesti keele eksamiks #3 Kordamine eesti keele eksamiks #4 Kordamine eesti keele eksamiks #5 Kordamine eesti keele eksamiks #6 Kordamine eesti keele eksamiks #7 Kordamine eesti keele eksamiks #8 Kordamine eesti keele eksamiks #9 Kordamine eesti keele eksamiks #10 Kordamine eesti keele eksamiks #11 Kordamine eesti keele eksamiks #12 Kordamine eesti keele eksamiks #13 Kordamine eesti keele eksamiks #14 Kordamine eesti keele eksamiks #15 Kordamine eesti keele eksamiks #16 Kordamine eesti keele eksamiks #17 Kordamine eesti keele eksamiks #18 Kordamine eesti keele eksamiks #19 Kordamine eesti keele eksamiks #20 Kordamine eesti keele eksamiks #21 Kordamine eesti keele eksamiks #22 Kordamine eesti keele eksamiks #23 Kordamine eesti keele eksamiks #24 Kordamine eesti keele eksamiks #25 Kordamine eesti keele eksamiks #26 Kordamine eesti keele eksamiks #27 Kordamine eesti keele eksamiks #28 Kordamine eesti keele eksamiks #29 Kordamine eesti keele eksamiks #30 Kordamine eesti keele eksamiks #31 Kordamine eesti keele eksamiks #32 Kordamine eesti keele eksamiks #33 Kordamine eesti keele eksamiks #34 Kordamine eesti keele eksamiks #35 Kordamine eesti keele eksamiks #36 Kordamine eesti keele eksamiks #37 Kordamine eesti keele eksamiks #38 Kordamine eesti keele eksamiks #39 Kordamine eesti keele eksamiks #40 Kordamine eesti keele eksamiks #41 Kordamine eesti keele eksamiks #42 Kordamine eesti keele eksamiks #43 Kordamine eesti keele eksamiks #44 Kordamine eesti keele eksamiks #45 Kordamine eesti keele eksamiks #46 Kordamine eesti keele eksamiks #47 Kordamine eesti keele eksamiks #48 Kordamine eesti keele eksamiks #49 Kordamine eesti keele eksamiks #50 Kordamine eesti keele eksamiks #51 Kordamine eesti keele eksamiks #52 Kordamine eesti keele eksamiks #53 Kordamine eesti keele eksamiks #54 Kordamine eesti keele eksamiks #55 Kordamine eesti keele eksamiks #56 Kordamine eesti keele eksamiks #57 Kordamine eesti keele eksamiks #58 Kordamine eesti keele eksamiks #59
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 329 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Alice Edel Õppematerjali autor
    Materjalis on kasutatud eesti keele käsiraamatut.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    16
    docx

    Kokku-lahku kirjutamine

    aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus.  Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms.  Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga

    Eesti keel
    thumbnail
    6
    doc

    Kokku- ja lahkukirjutamine

    nt. Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, meie maja, omal ajal, kolm nurka, mitut seltsi mehed, teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, seda sorti külalised, sama tüüpi suvila. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid. nt. Väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud, eesti keel, peipsi siig, vene muusika, ungari kirjandus. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades. nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku. Erandid: ardenni tõugu hobune, leghorni kanad. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. nt

    Eesti keel
    thumbnail
    29
    doc

    Sõnade ortograafia

    Alati kirjutatakse väikese algustähega: Üksi konteksti jääv tüübinimetus:vallavalitsus, tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor, gümnaasium, selts, liit. Nt Selle probleemi lahendab vallavalitsus.Väikelinnas alustab tööd uus gümnaasium. Allüksuste või allühenduste nimetused:Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe kultuuri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa

    Eesti keel
    thumbnail
    2
    doc

    Kokkukirjutamine ja lahkukirjutamine

    Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. Kohanimedes 1. N

    Eesti keel
    thumbnail
    36
    docx

    Eesti keele reeglid

    Artikli pealkiri: „Tänapäeva kool“ Ürituse pealkiri: muinasõhtu „Andersen meiega“ Ajaloolised sündmused: Ümera lahing(kohanimi), jüriöö ülestõus, märtsipommitamine Püha-ja tähtpäeva nimetus: sõbrapäev, suur reede Usundi nimetus: luteri usk, paganausk, aga ka katoliku kirik Nimest tuletatud nimetus: tammsaarelik stiil, darvinism Ameti-ja aunimetus: president, professor, generalissimus Tähtkujud: Kalad, Ambur NB!!! Roheline manner, Must manner, Taani Kuninga aed, eesti raamatu aasta, Reinupi Reisid, Metsik Lääs, ploom „Hiiu sinine“, ansambel Meie Poisid, mineviku Eesti, Kolme Koopa kohvik, Tema Pühadus dalai-laama, Alzheimeri tõbi, Tema Majesteet Roosti kuningas, euro, Aasia keeled, Euroopa keeled, eesti keel Kirjavahemärgid ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra?

    Eesti keel
    thumbnail
    10
    pdf

    Kokku-lahku kirjutamine

    KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid:
 a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku

    Eesti keel
    thumbnail
    9
    docx

    Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

    Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited ­lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, thatcherism, aristotellus, philadelphlane, gogollik. Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piire. Eriti kasutatakse seda siis, kui 1) Kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad, nt bordeaux'lane, cannes'lane, poe'lik, watteau'lik 2) Ei taheta rakendada eesti konsonantühendi kirjutamise reeglit, nt faehlmann'lik, bonn'lane, mutt'lik, artur-kapp'lik Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane. Eesti sidekriipsuga kohanimedest tehtud tuletised kirjutatakse kokku: lõunaeestlane Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud: darvinism, kalvinism, marksism, sovinism, hernhuutlus, luterlus, budism

    Eesti keel
    thumbnail
    27
    doc

    Eesti keele eksamiks kordamine

    Alati kirjutatakse väikese algustähega: Üksi konteksti jääv tüübinimetus:vallavalitsus, tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor, gümnaasium, selts, liit. Nt Selle probleemi lahendab vallavalitsus.Väikelinnas alustab tööd uus gümnaasium. Allüksuste või allühenduste nimetused:Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe kultuuri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa

    Eesti keel




    Kommentaarid (2)

    Sofia159 profiilipilt
    Sofia159: Tulid meelde kõik reeglid , tänud :)
    17:31 17-02-2013
    serello profiilipilt
    Rasmus Kaver: Päris hea
    16:17 29-11-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun