2. Mida suurem on järjekorra nr, seda lühem on poolestusaeg. Seetõttu on Mendelejevi tabeli viimaseid elemente väga raske avastada, sest ta kohekohe poolestub. Neid nim ebastabiilseteks elementideks. Isotoobid. Mendelejevi tabeli kõik aatommassid ei ole täisarvud. Põhjuseks: istoopide olemasolu. Isotoobiks nim antud elemendi lisa, mis erineb antud elemendist , mis erineb antud elemendist neutronite arvu poolest. Seetõttu tulevadki aatommassid komadega arvud. Tavaliselt isotoope on väga vähe antud elemendil ja väljaarvatud kloor - 35,5 ( pool on 35ga / pool on 36ga) Vesinik - H jrk. nr. 1, am. 1, st temas 1 prooton (põhiaine) Lisaks 2 isotoopi: 1) deuteerium jrk. nr. 1, a.m. 2 , st 1 prooton ja 1 neutron - teda on u 1/4500 vesiniku aatomitest. Tema ühedit hapnikuga nim raskeks veeks. 2) triituim jrk. nr. 1, a.m. 3( 1 prooton ja 2 neutronit) - tema on beeta radioaktiivne ja poolestusaeg on u 12 aastat. Uraan - jrk. 92, a.m
5) Tunderõhk- Suur algustäht (Sina, Teie) Kirjavahemärgid Üte- näitab, kelle poole pöördutakse. Eraldatakse alati komaga. Lisand- nimisõnaline täiend, tähistab sama asja teiste sõnadega. Nimetav kääne- ees ja taga koma Omastav kääne- ees koma Osastav kääne- ees ja taga koma Olev kääne- ei ole koma Võrdlus (kui-lisand)- ei ole koma Eeslisand- ei ole koma Korduvad lauseliikmed- eraldatakse komadega. Loetelude rühmad- eraldatakse semikooloniga. Ja, ning, ega, ehk, või, nii, kui ka- ei eraldata komaga. Aga, vaid, kuid, ent- eraldatakse komaga. Kokkuvõtufraasile järgnev loetelu- loetelu ees koolon. Kokkuvõtufraasile eelnev loetelu- loetelu järel sidekriips. Samamahulised määrused- eraldatakse komadega. Erimahulised määrused- ei eraldata komadega. Verbita lauselühend- eraldatakse komadega. Nud- ja tud- lühendid- eraldatakse komadega.
Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm. 2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed. 2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. Täiend Kuulub alati nimisõna juurde! N: Rohelised, sinised, lumivalged koerad luurasid Ristosi. 2
Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT). Kiillause 1. korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega. Mart, Madis ja Vello armastasid Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega Kerstit, Piiat ja Liiat. grammatiliselt seotud. 2. koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: kokkuvõttev sõna
koma ei panda! Koondlauses (sisaldab loetelu) eraldatakse loetelu ja kokkuvõttev sõna mõttekriipsu või kooloniga. N: Ema, isa lapsed- kõik rõõmustasid. Kõik rõõmustasid: ema, isa ja lapsed. Ilma märgita: Ema, isa ja lapsed rõõmustasid. 1. Korduvad täiendid, mis iseloomustavad ühte ja sama objekti, on ilma komadeta. 2. Korduvad täiendid, mis väljendavad eri objektide tunnuseid, on komadega. 3. Kui täiendid on tähenduselt täpsustavad võrdsed, eraldatakse nad komaga. 4. Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega. N: Kell, ilus, vanaaegne ja väärikas, jäi seisma. Lisand 1. Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komadega. 2. Kui järellisand on omastavas käändes eraldatakse see komaga ainult eest poolt komaga. 3. Kui-järellisand ja olevas käändes järellisand on ilma komata.
nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed. • Erinevaid omadusi väljendavaid/erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Erinevad keerulised mitmetahulised ideed läksid luhta. • Samalaadsed täiendid eraldatakse komadega. nt Kollased, punased, sinised ja mustavalgekirjud roosid meeldisid Joosepile. • Kui täiendid on lauses pärast põhisõna, siis eraldatakse need, olenemata laadist, alati komadega. nt Klassiõhtu, meeldejääv, emotsionaalne, lõbus, meeldis kõigile. • Kui järgnev täiend täpsustab eelmist, siis pannakse nende vahele koma. nt Käesolev, 2014. aasta oli sademeterohke. 3. Korduvate määruste puhul tuleb jälgida mõiste mahtu.
· Järellisandit võib mõlemalt poolt eraldada mõttekriipsudega kui tahad lisandit eriti esile tõsta. · Vähemtähtsa lisandi, mis on lause mõtte seisukohalt teisejärguline, võib panna sulgudesse(vanus, juhendaja, sünniaasta) 2. Üte ...Lausesse kiilutud sõna, fraas, nimi, mis näitab kelle või mille poole pöördutakse. Näide: Teie, poisid, jätke see auto rahule. Üte eraldatakse alati komadega! 3. Lauselühend(LL) ..õeldiseta sõnarühm mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Näide: Mari laulu kuuldes läks publik elevile. 3.1 des-, mata- ...väljendab samaaegset tegevust · Kui des-, mata- vorm esineb LL alguses, eraldatakse see komadega, kui lõpus siis ei eraldata. Näide: Laulu kuulates mõtlesin selle esitajale. Laulu kuulates, astusin kooli poole. · Kui LL asub aluse ja õeldise vahel siis eraldatakse see komadega
Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi.
,,O....... ," s...., ,,o.... .!?" arutanud," pahandas ise , ,,poleks teil nii kehvasti läinud!" Saatelause otsekõne järel ,,Sel juhul pole mingit mõtet," ,,O....... ,(!?)" s...... . kostis naaber. 5. KAUD- KÕNE 6. LAUSE- Verbita lauselühend(ära on kadunud Koolimajas ei käida, müts peas LÜHEN olema verb) - on alati komadega ja saapad jalas, ega lasta vilet. D eraldatud. -des/-mata lauselühend - koma, kui on Seistes kõrgel kaljul, kartis ta lühendis esimene sõna alla vaadata. -nud/-tud lauselühend - määruslikud Töö lõpetatud, mindi koju. vajab koma -nud/-tud =(missugune)- koma pole Avaldatud romaan oli tal juba kolmas.
Nimetavas käändes- Liina Lai, Taebla Gümnaasiumi direktriss, on tegija. 2. Omastavas käändes- Liina, Taebla Gümnaasiumi direktrissi ema on Lea. 3. Osastavas käändes- Liina, Eesti tegijamaid naisi, on lihtsalt tegija. 4. Olevas käändes- Liina Lai Taebla Gümnaasiumi direktrissina ei tulnud kohale. 5. Võrdlus (kui-lisand)- Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kui-lisandi ette koma! Eeslisand võib olla nimetavas, omastavas, seestütlevas käändes. EESLISANDIT KOMADEGA EI ERALDATA!-> Noor tuntud tantsijatar Liina Lai sai Nobeli preemia. Komadega eraldatakse tavaliselt 1. Järellisand: Liina Lai, noor tuntud tantsijatar, käis Hispaanias. 2. Omastavas käändes lisand eestpoolt Liina Laia, Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" lugeja arvamust arvestatakse. Kui omastavas käändes lisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse lisand mõlemalt poolt komadega:
osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoimub pidulik kontsert. // Siin, Kuressaares olen kasvanud ja sündinud. 7. Kui määrused mõistemahult hõlmavad, siis ei eralda komaga. nt 24. veebruaril 2017. aastal toimus..
Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist. 5)Olevas käändes lisand koma ei vaja. Riho hea jalgpallurina on neidude seas kõrgelt hinnatud. KOONDLAUSE:
KOMA kõigi käänete küsimuste ees, kui neile järgneb öeldis. (kuna, kuni, ehkki, kuigi, nagu, kumb.) aga, et, kuid, vaid, ette käib koma, kui tegemist on koond- või rindlausega. Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL
Vastab küsimusele Kes? Mis? Näiteks (Mis?) Tool. (Kes?) Kass. 1.5 Osastavas vastab küsimusele Keda? Mida? Näiteks (Keda?) koera, (Mida?) arvutit) Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand: (Jälgi ka koma (,)) 1. Kui lisand on nimetavas käändes või osastavas1.5 käändes, siis eraldame lisandi komadega: N.1 Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. N.2 Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. N.3 Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? N.4 (Osastavas käändes) Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 2. NB (1). Kui lisand on omastavas2 käändes, siis pannakse koma ainult ette: (2 Omastav vastab küsimusele: Kelle? Mille? Näiteks (Kelle?) meistri. (Mille?) äri)
tulemust saavutamaks. 2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit): Vend läks ennast sauna pesema. Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi. Loetelus ei käi koma sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka ette. Me oleme ammu õppinud nii sambat kui ka foksi.
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata:
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist
Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toimub 25. oktoobril kell 12.15. Kohtume pühapäeval kell 7. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. oktoober. NÄDALAPÄEVA JA KUUPÄEVA MÄRKIVAD SÕNAD ei hõlma üksteist, mistõttu pannakse nende vahele lauses koma. Kolmapäeval, 23. novembril on järgmine loeng. Eile, laupäeval peeti Vaskräämas laata. LISANDIST JÄRELLISAND eraldatakse komadega, EESLISANDIT komadega ei eraldata. Odysseus, Ithaka kuningas, võitles vapralt. (J) Ithaka kuningas Odysseus võitles vapralt. (E) Juta Juurikas, juhataja, ootas alluvatelt aruannet. (J) Juhataja Juta Juurikas ootas alluvatelt aruannet. (E) ·Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. (J) ·Villu, Jaan ja Kaarel, väga kuulsad põllumehed, võtavad võistlusest osa. (J) · Mina, Riin Mällo, volitan .. · Meie, allakirjutanud, koostasime ..
Lauselühend Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3. Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.) Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.) 4
kokkuvõttev sõna (fraas): Linnalaps eristab nelja lindu: varest, tuvi, kajakat ja varblast. MÕTTEKRIIPSU kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete järel on kokkuvõttev sõna (fraas): Võitudest, kaotustest, loobumistest, leidmistest, rõõmust ja valust kõigest sellest sünningi mina. LISA Korduvad täiendid Eriliigilisi täiendeid (märgivad sama objekti eri tunnuseid) komadega ei eraldata: Külalisi tervitas must (värv) tige (iseloom) puhtatõuline (päritolu) krants. Samaliigiliste (ka täpsustavate) täiendite vahele pannakse koma: Nii pikad, lühikesed, mahukad kui ka pisitillukesed jutud võivad põnevad olla. Pikk, kahemeetrine noormees vaatas kõigile ülevalt alla. NB! Alati eraldatakse komaga järeltäiendid: Armastan siiakala, värsket, merelõhnalist. Korduvad määrused
Ainuke lauseosa mida võib mitu olla on määrus, sest neid on erinevaid vorme,siiski ei või olla samale küsimusele vastavaid määruseid. Koondlause on lihtlause, kus on mitu samale küsimusele vastavat liiget(Eelmisel aastal korjasime metsast mustikaid, vaarikaid ja murakaid. Korduvaks lauseliikmeks on sihitis.)Korduvad lauseliikmed eraldame komade või sidesõnade abil. Koondlausele on kõige iseloomulikum loetlemine (Juss on valetaja, hambassepuhuja, valevorst). Loetelu eraldame komadega, väljaarvatud juhul, kui sidesõnana on kasutatud ja, ning, ega, ehk, nii, kui ka (kuid, vaid, ent, aga, nõuavad koma). Kui kokkuvõttev sõna jääb loetelu ette , kasutame koolonit, kui kokkuvõttev sõna tuleb peale loetelu kasutame mõttekriipsu. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast koma või sidesõnaga ühendatud lausest(Mulle meeldivad õunad, aga Malle armastab kirsse.) Kui koondlauses esineb ainult ühte lauseliiget mitu, siis liitlauses on ka teisi
Kirjavahemärgid: koma kasutamine Materjal 10. klassile I. ÜTTE KIRJAVAHEMÄRGID Üte näitab, kelle või mille poole tekstis pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest alati komadega. Nt: Tüdrukud, tulge kiiresti klassi! Tulge, tüdrukud, kiiresti klassi! Tulge kiiresti klassi, tüdrukud! II. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus, täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. · kui lisand on põhisõna ees, siis seda komaga ei eraldata: Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud.
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi
ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele. Lambad, kitsed, põdrad sõid aasal rohtu. Kes sõid? Rindlauses on osalauses võrdsed. Lambad sõid rohtu, kitsed jooksid mööda karjamaad ja põdrad kaklesid omavahel. Põimlauses on kõrvalause allutatud pealusele. Lambad teadsid, et eemal leidub veel rohtu. Lauseühendid puudu. Kirjavahemärgid: Koondlauses: · Lauseliikmed eraldatakse komadega, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka. Lambaid on musti, valgeid, halle, kollaseid. · Sidesõnade ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma. Lambaid on musti, valgeid, halle kui ka kollaseid. · Koondlauses sidesõnad kuid, vaid, ent, aga ees tarvitatakse koma. Lamba kasukas on kollane, kuid kõrvad on sinised. · Kui eelneb kokkuvõttev sõna ja järgneb loetelu kasutatakse nende vahel koolonit
Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi.
· Kui kokkuvõttev sõna või fraas on enne loetelu, siis pannakse koolon. Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Teet, Erki ja Mati. · Kui kokkuvõttev sõna või fraas on pärast loetelu, siis pannakse mõttekriips. Kaamel, känguru ja metssiga - need loomad mulle meeldivad. · Ärajäetud sõna asemel kasutatakse loendis sidekriipsu. Meil on kodus nii eesti-, vene- kui ka ingliskeelseid raamatuid. · Erilaadilisi täiendeid üksteisest komadega ei eraldata Ilus suur punane plastmassist mänguasi, (ühe ja sama asja erinevad tunnused) · Samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma. Kollased, punased ja rohelised õhupallid, (eri asjade samaliigilised tunnused) · Järeltäiendid eraldatakse alati komadega. Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel. · Samamahulised määrused eraldatakse komadega. Me käisime suvel Pärnus, Viljandis ja Põlvas. Kolmapäeval, 14
Matemaatika 6.klassile 1.Arvuta. 54 310+23 690=78000 450 760+1 564 768=2015528 86,315+4,085=90,400 478,23+56,09=534,32 2.Arvuta komadega. 3,0906:3=1,0302 0,24:8=0,03 8,642:2=4,321 0,7:7=0,1 0,105:5=0,021 12,444:4=3,111 0,14:4=0,035 60,12:3=20,04 3.Kirjutan lünka sellise arvu,et tekiks tõeline võrdus. 200cm=2m 40000mm=40m 3000cm=300dm 70000dm=7km 25000cm=250m 150000cm=1500m 400dm=40m 26000m=26km 900mm=9dm 2000mm=20dm
*Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha. *Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega: Rebane,ilus,kaval ja osav, lipsas märkamatult võssa. *Üte eraldatakse komadega : Ott, mine peitu!! RINDLAUSE PÕIMLAUSE Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või siduva osalauset,mida eraldab koma või seob sõnaga algav kõrvallause rinnastav sidesõna Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,otsekui,siis,
kuulus(öt) kirurg(öt).) Alus- kes,mis?(vahel kelle,mille,keda,mida?) Sihitis- keda?mida? (vahel harva kes,mis,kelle,mille?) Määrus- kus?millal?kuidas? ja kõik muu,mis ei sobi aluseks,sihitiseks. 14.Täiendi,lisandi ja ütte kirjavahemärgid *Täiendi märgistus sõltub,kas täiend on ees v järelasendis ja kas täiendeid on üks v mitu. 1.Kui tegu on üksiku eesasendis oleva täiendiga, koma ei kasutata. Järelasendi omadussõnaline täiend eraldatakse kirjas komadega, kõnes pausidega. 2.Mitme täiendiga fraasis sõltub sellest,kuidas on täiendid omavahel seotud.(kas samaväärsed või hõlmavad) 2.1.Samaväärsed täiendid on sellised, mis täiendavad põhisõna igaüks eraldi (nende vahele saab ja panna), iseloomustades teda mingist eraldi aspektist. Eraldatakse sidekriipsuga v komaga. (nt.Kätte jõudis pikk ja pime õhtu, kätte jõudis pikk,pime õhtu.) 2.2.Hõlmavusega on tegu siis, kui iga järgnev täiend liigitab edasi eelmise täiendiga
Kaljude kallal proovivad jõudu võimsad loodusjõud: tuul, vesi ja päike. · mõttekriipsu, kui kokkuvõttev sõna on loetelu järel: Maapõue, meresügavusse ja taevalaotusesse igale poole on tunginud inimene. Korduvad täiendid · erilaadilisi täiendeid üksteisest komaga ei eraldata: Kitsas veerikas oja kihutas mere poole. · samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma: Õppisime inglise, vene ja eesti keelt. · järeltäiend eraldatakse alati komadega: Oja, kitsas ja veerikas, kihutas mere poole. Korduvad määrused (millal? kus?) · samamahulised määrused eraldatakse komadega: Homme, 24. veebruaril on Eesti Vabariigi aastapäev. · üksteist hõlmavaid määrusi komadega ei eraldata (iga järgnev on väiksem): Tammsaare sündis Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Korduvad öeldistäited (olema + mis? missugune?) · korduvad öeldistäited eraldatakse komadega
Omadussõnalised1 järeltäiendid2, kui järeltäiendeid on rohkem kui üks eraldatakse komadega (1 omadussõna (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. Vastates algvormis küsimusele missugune? Nt särav, ilus, kole. Õpi omadussõnu https://learningapps.org/2860503 (Nimisõna ja omadussõna) OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA Nägin metsas üht kummalist lindu. Vali siit ilusamad pildid ise välja. See koer on kuri. ) 1. Omadussõnalised1 järeltäiendid
ÜTE on pöördumissõna, eraldatakse (koos juurdekuuluvate täienditega) komadega, nt Kus sa, armas väikevend, oled? Lapsed, lähen tööle! OTSEKÕNE Saatelause: „Otsekõne.(!)(?)” „Otsekõne,(!)(?)” saatelause. „Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2
Suured valged lumehelbed langesid külmunud konarlikule maapinnale. Korduvad aja- ja kohamäärused võivad olla oma ulatuselt kas samamahulised või üksteist hõlmavad. Komaga eraldatakse samamahulised määrused. Koosolek toimub reedel, 27. novembril. Sel suvel käisin Pärnus, Viljandis, Kuressaares. Komaga ei eraldata hõlmavaid määrusi. Tädi Reet sündis 27. juulil 1960. aastal Jõgevamaal Pala vallas Tooma talus. Korduvad öeldistäited (kuuluvad olema-verbi juurde) eraldatakse komadega (mitte segi ajada määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järellisand. Pärnu, meie suvepealinn, võttis meid vastu ilusa ilmaga. Omastavas käändes järellisand komastatakse vaid eestpoolt. See on Mardi, minu venna uus sinine jalgratas. Osastavas jt käänetes komad mõlemal pool järellisandit Vaatan Marti, oma väikevenda, ja tunnen südames suurt hellust.
Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult , seega , niisiis , see on , see tähendab .. 2.Kõik käändeküsimused ja küsisiõnad : mis , mille , mida ,kes , kelle , keda , millal , mitu .. Komadega eraldatakse järgmised lauseosad : 1.Järellisand : Kas sina , vanamoor , oskad inglise keelt ? NB : Kui lisand on omastavas käändes (Kelle ?Mille ? ) , siis pannakse koma ainult ette : Volvo , Rootsi auto ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis Komadega eraldatakse : 2. Omadussõnalised järeltäiendid , kui neid on rohkem kui üks . 3. 30-aastane naine , kena , sale , rõõmsameelne , soovib tutvda
osalausest, nimetatakse rindlauseks. Lapsed jooksid õues + päike paistis säravalt. Lapsed jooksid õues ja päike paistis säravalt. Rindlause osalausete vahel on rinnastusseos. Kõik rindlause osalaused peavad sisaldama öeldist, vastasel juhul on tegemist koondlausega. 4 Õues paistis päike ja linnud laulsid. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komadega. Pääsukesed vidistavad, lõokesed lõõritavad. Rindlause osalaused võivad olla seotud rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne). Sidesõnade ja, ning, ega, ehk või ette rindlauses koma ei panda. Karin vaatas huviga autoaknast välja ja Kalle magas. Vastandavad sidesõnad nõuavad koma (aga, vaid, kuid). Tüdrukud tahtsid minna marjule, kuid vihma hakkas sadama. Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seletab,
mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks. Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta. Õigekirjavigu on palju. Sidesõna, ja ees käib koma, kui mõte muutub. Verbita lauselühend, järellisand ja üte eraldatakse komadega. Küsisõna ette pannakse koma, kui too asetseb lauses sees ja millele järgneb öeldis. Liitsõnad kirjutatakse kokku. Kui lauses on mõtte muutus, eraldatakse uus idee sealt alates komaga. Omaenda kirjutatakse kokku. Keelevaistu mittetundes oleks mõistlik õppida need sõnad pähe, mis on veaohtlikud. Vaesetel on vale kirjapilt, õige oleks vaestel. Välismaiseid nimesid käänatakse ülakoma kasutades, näites Goriot´d
Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!
J kirjutatakse ü ja i järele ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija , tulija, müüja, elektrijuhe KIRJAVAHEMÄRGID 1.Koondlauses on korudvad lauseliikmed , mis eraldatakse koma,sidesõna või koma ja sidesõnaga. Koma pannakse : kuid,aga,vaid,ent ette Ei panda: ja , ning,ega ,või,ehks nii.. kui ka ette Mõttekriips- siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna 2.Lisand Eeslisandile koma ei panda Lisand eraldatakse põhisõnast komadega ainult siis , kui ta asub põhisõna järel . Kui järellisand on omastavas käändes siis pannakse koma ainult lisandi ette Komaga ei eraldata: lisand on olevas käändes kui-lisandit 3.Rindlause Osalausete liitumiskohal on koma. Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette koma ei panda ( ja ,ning,ega ,või ) Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette pannakse koma ( aga, kuid, vaid, ent) Semikoolon : osalaused onomavahel tähenduslikult nõrgalt seotud.
nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt. Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt? NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakase koma ainult ette. nt. Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis. Omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks. nt. 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega. Koondlause korduvad liikmed omavahel. nt
11) Kontsertidele saab minna 3., 10. ja 14. mail. 12) Olen harjunud palju guugeldama ja skaipima. 13) Tartus on öösiti avatud Raekoja platsil raekojas asuv apteek. Põhjendused (muu hulgas võib esitada ka lingi allikale, kust otsisid abi) Lause nr 7: Show soovitatav mugandtatud kuju on eesti keeles sõu. Seaduste, määruste jm õigusaktide nimetamisel ei ole esisuurtähe kasutus õige. Lause nr 11: Järgarvude loetelu tuleb esitada, nii punktide, kui ka komadega. 5. Lühenda ja vajaduse korral kääna lühendit. Numbreid nrd Arvelduskonto ar Miljon mln niiöelda nö Niinimetatud nn kaasa arvatud k.a Registrikoodiga regnr Euroopa Liidu EL 6. Kirjuta loetelus esitatud nimed ja nimetused õigesti (kui neis on vigu) ning paiguta nad sobiva malli veergu
Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik tud - täisminevik, enneminevik, umbisikulises kõnes ( tegumood ) NB! nud- ja tud- lauselühend moodustatakse pealause kõrvallausest ( nagu vebrita lauselühend) Tegusõna on olemas lauselühendis olenevalt, kas tegevus on lõpetatud või on kestev. Nt: 1) Tulnud vastama, ulatas Tiia õpetajale päeviku
vastavad samale küsimusele, eraldatakse need komade või sidesõnadega. Mart käib trennis esmaspäeval, teisipäeval ja reedel. (MILLAL? kõik kolm vastavad samale küsimusele) 2.2 Aja- ja kohamäärusi, mis hõlmavad üksteist, ei eraldata koma ega sidesõnaga. Tädi Maali elab Lääne-Virumaal Vinni vallas Kulina külas. (KUS? Iga määrus on enese täpsustus) 2.3 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis ühtlasi märgivad üht ja sama, siis eraldatakse need komadega. ( = ) Tule minu sünnipäevale laupäeval, 5. märtsil. (LAUPÄEV = 5. MÄRTS) 2.4 Koma ei panda määruste vahele, mis vastavad erinevatele küsimustele. Koosolek toimub Tallinnaskus? 5. mailmillal?. Reisi alguses sõitsime Tallinnastkust? Pärnussekuhu? . (ERINEVAD KÜSIMUSED KOMA EI PANE) KORDUVAD TÄIENDID Täiend - lauseliige, mis laiendab nimisõna. 3.1 Samaliigiliste täiendite vahele pandakse koma. Laual olid kollased, punased ja rohelised õunad. (KÕIK TÄIENDID
tumedamalt. 1. Vihma hakkas sadama , kui jõudsime Viljandisse. 2. Kui jõudsime Viljandisse , hakkas vihma sadama. 3. Viljandis , mis on Mulgimaa pealinn , töötab teater Ugala. 4. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, kus töötab teater Ugala, mida tuntakse hästi. 5. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse ja läheme ka teatrisse. 6. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, ja küsis, kes soovib ka teatrisse minna. SEGALIITLAUSE: kõrvallause eraldatakse komadega, mõnikord võib koma sattuda ,,ja" ette. · Poiss ütles , et tal pole aega , ja läks edasi. · Direktor rääkis , et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama , ja palus siis kõigil klassiruumidesse minna. SEGALIITLAUSE · Linda rõõmustas, et kool on läbi , ja viskas koolikoti nurka. -------------------- , ----------------- , ja ------------------ Linda rõõmustas, et kool on läbi ja pole vaja vara tõusta.
..(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei ühildu põhisõnaga.(Jaagup kena poisina tegi kõik, mis ema palus)Lisand olevas käändes koma ei nõua. Tiitlit, sugulust või elukutset välendav lisand ei ühildu põhisõnaga. Teose pealkirja, tsitaadi, tähe või numbri lisand jääb algkujusse.(Romaanis ,,Sõda ja Rahu" on palju tegelasi.). !Nimi jääb nimetavasse käändesse ! Mari Lill kui hea näitleja võttis puhkust.- Kui lisandi puhul koma ei käi.
päikesekiirte mäng ja peegeldused , samuti õhu pinnad (mis paistavad sarnastena ainult värelemine annavad igale väikeselegi pinnale pealiskaudsel vaatlemisel). Samuti ei armasta lõpmatu nüansirikkuse. Ja et seda nüansirikkust impressionistid kehade tugevat modelleerimist tabada, maalisid impressionistid segamata varjudega. värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega (nn. komadega) lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine, tervikuks kokku sulamine pidi toimuma alles vaataja silmis, teataval kaugusel lõuendist. Lähtudes sellest põhimõttest, ei tarvitanud impressionistid kunagi musta. Üldse on impressionistide lõuendite iseloomulikuks jooneks (skitseeriva tehnika kõrval) äärmiselt suur heledus. IMPRESSIONISMIST Et impressioniste huvitasid niisiis õieti ainult Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt
Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!
Kord sajab teda üsna rabinadl, kord tibutab kogu päeva peent ,,seenevihma". Seente riik on üsna värvirikas punased kärbseseened, kollased kukeseened, ruuged kuuseseened, sinakasrohelised pilvikud; kuid seda värsket, rõõmsat rohelist värvust, mida on küllalt teiste taimede lehtedes, pole seenel iialgi. Talveraamatus on lumesaju lõpuga leheküljed puhtad. Kui lähed hommikul välja, näed valged leheküljed on kaetud saladuslikkude märkidega, kriipsudega, punktidega, komadega. Talveraamatusse kirjutab iga metsaelanik talle omase ,, käekirjaga" ja märkidega. Sula tulekul nõrgub vesi läbi lume oksani ja teeb selle libedaks. Lumi ei püsi enam okstel, metsas algavad lume veermed. Kevadised veed, algab uputus. Kevad toob loomakestele palju häda. Lumi sulab kiirest, jõed tõusevad kallastest välja ja ujutavad üle niidud ja luhad. Kõige rohkem kannatavad suurvee ajal jänesed, mutid, hiired ja teisedki loomakesed, keselavad
6) Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud 6) Isikulist asesõna laiendav lisand, kui tütarlaps alla vaadata. seda nõuab mõtteselgus: Mina olen 7) tuna- ja maks-lauselühendid on tema, Jaani sõber. Neile, sõpradele, harilikult komata: Pikast sõidust on juba räägitud. kurnatuna tegi autojuht avarii. 7) Üte eraldatakse alati muust lausest Otsustamaks tegeliku olukorra üle komadega: Tulge siia, poisid, ja pöördugem faktide poole. andke aru! 8) Kaassõnastunud verbivormid 8) Osa lauselühendeid: Ukse taga seisis hoolimata, vaatamata, alates ja väike poiss, seenekorv käes. Vili, lõpetades, arvates, võrreldes ei nõua osalt rõukudesse pandud, osalt koma ka lauselühendi algul: koristamata, jäi põllule vedelema. Võrreldes eelmiste aastatega on
Kõik küla inimesed töötasid hommikust õhtuni- keegi ei saanud selle eest tänugi. *** kui teine osalause eelmisest midagi järeldab. Juhataja rääkis pikalt- nii võime lõunalegi hilineda. 2.2 Põimlause- liitlause, mis koosneb pealausest (iseseisev lause) ja kõrvallause(te)st (pealausest sõltuv lause). Kõrvallause võib asuda pealause ees, taga või keskel. NB! Kõrvallause eraldatakse pealausest alati komadega! Poiss jälgis, kuidas kass hiirele ligemale hiilis. Kui olin ukse enese järel kinni tõmmanud, märkasin ema kohkunud pilku. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. 2.3 Segaliitlause- liitlause, mis sisaldab nii rind- kui põimlauseid. NB! Kui segaliitlauses satub kõrvallause rindlause keskele, siis pannakse koma ka sidesõnade ja, ning, ega, või ette, kuna kõrvallause tuleb pealausest alati eraldada.
( sarnanema millega, arvestama seda, põhineb millel jne). * Ühilda tegusõna ja käändsõna ainsus ja mitmus (perekond soovib, mitte perekond soovivad jne). * Sõnajärjestus, kõrvallause asukoht olgu paigas – täpselt vastava sõna järel, eristatud komadega. * Ebatäpne asesõna kasutamine (ta – kes, kui juttu on olnud mitmest, me – kes, kui pole eelnevalt täpsustatud) * Sõnatüvede, sõnade, väljendite kordused lause, lõigu piires. Otsi sünonüüme, asenda igal võimalusel!
annaabi.ee 
