Tööarvestus jaanuar 2005 Tunnitasu 50 kroonitunnis Tulumaksuvaba miinimum 1400 krooni Tulumaksu protsent 26% Sotsiaalmaksu % 33% Töötaja Tunnid Palk Tulumaks Kätte Kalle Kusta 46 2300 234 2066 Margarita Mesi 56 2800 364 2436 Vambola Samba 34 1700 78 1622 Silvi Siiber 12 600 0 600 Siim Susi 89 4450 793 3657 Kokku 237 11850 1469 10381 Sotsiaalmaks 759 924 561 198 1469 3911 ...
111111 Jan Lahesoo 5 2 5 2 3.888889 Joonas Mehilane 5 4 5 2 3.666667 KARL Haljasmägi 3 5 4 4 3.222222 Reiko Kallion 2 3 5 4 3.555556 Rivo Mehilane 4 4 2 2 3.666667 Silvi Jakan 2 5 4 5 3.666667 Sirle Puusepp 3 3 3 5 3.777778 Vahur Leenurm 4 4 4 4 3.555556 2 4 3 4 3.777778 5 5 4 2 3.555556 4 5 3 4 4.222222
B · Paul Burman E · Sirje Eelma · Eduard Einmann J · Andrus Johani K · Paul Kamm · Andrus Kasemaa · Tõnis Kenkmaa · Concordia Klar · Inge Kudisiim L · Arkadio Laigo · Ilmi Laur-Paist · Silvi Liiva · Paul Luhtein · Karin Luts M · Natalie Mei · Hando Mugasto · Berta Mäger O · Evald Okas P · Tiiu Pirsko R · Lembe Ruben T · Vive Tolli · Tarvo Kaspar Toome U · Peeter Ulas · Aleksander Uurits V · Ado Vabbe · Mati Veermets W · Eduard Wiiralt
Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henry Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J
Nimi, perekonnanimi Aadress postiindeks linn/alev Tel. 55 55 55 55 e-post Beatrice Modellikooli juhatajale 15.01.2013 AVALDUS Soovin kandideerida Teie poolt korraldatud fotokonkursi kaanetüdrukuks. Alates 2008. Aastast käin modellikoolis ja usun, et minu kogemused kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks. Lugupidamisega ............................. Ees-ja perekonnanimi Silvi Mets Kallavere Keskkool Direktor 15.01.2013 SELETUS 13.detsembril kella ühe paiku istusin Kallavere Keskkooli uue hoone teisel korrusel, kui märkasin,...
EESTI KUNST JA KUNSTNIKUD Maal: Ernst Hallop ‘’Lõuna – Eesti maastik’’ Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’ Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’ Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik
nt 10kg - 0,1 ml lapsed kasutavad Epipeni. ● Kirjuta üles I adrenaliini manustamise aeg! ● Efekti puudumisel korrata 5 minuti pärast. Toetav ravi: ● võimalusel eemalda põhjuslik faktor, 112; ● asend; ● hapnik; ● vedelikravi; ● inhalatsioonid salbutamooliga 0,1mg/kg/dosi bronhokonstriktsiooniga. Kasutatud kirjandus Esmaabi käsiraamat. (2015). Kirjastus Varrak. Tallinn. First aid management of Anaphylaxis. (2016). ANZCOR Guideline 9.2.7. Plado, Silvi. Anafülaksia ja selle ravi. (2016). ANAFÜLAKTILINE ŠOKK Kristel Kõiv
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" ...
toimus 20 aastat tagasi ja peeti Eesti iseseisvumise taastamise auks. Ma arvan, et see oli aeg, kus eestlased hakkasid endist kui eestlastest märku andma kogu maailmale ja tahtma, et meid tunnustataks kui vabat riiki. Sõna võttis eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Kontserdil tulid esitlusele kõik Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Neid esitasid lauljad, kes ka 20 aastat tagasi neid laule laulsid Ivo Linna, Reet Linna, Tõnis Mägi, Silvi Vrait, Karl Madis, Riho Sibul ja teised. Veel esinesid selle kontserdil ans. Metsatöll , ans. Justament, Tõnu Trubetski. Koore ja ansambleid juhatasid Eri Klas, Aarne Saluveer. Kontsert oli võimas, sest sellist rahvamassi koos on harva näha. Enim meeldis mulle Vennaskonna solisti laul ´´Insener Garini hüperboloid´´. See laul esitati koos koori ja orkestriga. Tõnu Trubetski oli Punk-liikumise eestvedajaid 1980ndatel. Ta on sündinud 24.04.1963 Tallinnas ja on nii muusik kui ka kirjanik
frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest ,,homne päev" natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Vanemuises on muusikali lavale seadnud Roman Hovenbitzer Saksamaalt, Tanja Mihhailova ja Gerli Padari kõrval astuvad teiste hulgas lavale Robert Annus või Juss Haasma, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Eva Püssa või Silvi Vrait, Markus Luik või Simo Breede. ,,Uusi nähtusi muidugi oli, kas või ülevõimendatud hõbeläikeline eesriide, kostüümide ja lavakujunduse sära või haakristi sümboolika eriline rõhutamine. Eriliseks pean ka pöördlava efektset kasutust: kiire tegevuspaikade vahetus tekitab häid kontraste, samas istutakse rongis ja kohe järgneb kabareestseen või on seinal videoekraan. Nagu filmis! " (Alo Põldmäe. Sirp nr 42, 09.11.2012)
kõige suuremad rahalised toetajad Kõige edukam, võttes arvesse kõikide osalemisaastatel saavutatud kohti ja punkte, on Suurbritannia, Eesti on üsna keskel, 23. Kohal. Kõige rohkem võite (7) on Iirimaal, viimati võitis 1996. aastal Kõrgeima skoori üldse on saanud 2009. Aasta võidulaul Fairytale (Norra, Alexander Rybak) Eesti on osa võtnud 21 korda, esimest korda Dublinis 1994 aastal, esindas Silvi Vrait lauluga nagu merelaine. Võtinud 1 kord, 2001. Aastal. Kui eurovisioon toimus tallinnas, sai osaleda vaid 24 riiki. Kuna Portugal osa ei võtnud, sai osa võta Läti kes ka võitis. See oli ka aasta, kui eurovisiooni kohapeal vaatamas oli rekordarv inimesi peaaegu 38 000 Sellel aastal toimub eurovisioon 60. Korda See aasta toimub eurovisiooni finaal 23. Mail, poolfinaalid 19 ja 23 mai. Eurovisioon toimub Viinis. http://60th.eurovision.tv/
Kolmandas peatükis räägime Ita Everi saatuslikust reisist, kus sai ta tuttavaks Karliga, kes oli tema suur armastus ja kes lihtsalt ühest päevast kadus. Neljandas peatükis on juttu Ita Everi pojast Romanist ning Ita Everist endast, kui raske oli tal poja kõrvalt kõigega tegeleda ning kui haige ta poeg oli sünnist saati, Romani suutis terveks saada lapsehoidja Magda. Viienda peatüki eesmärgiks on meenutada Ita Everi kooliaegu koos pinginaabriga, räägib sellest Silvi Kaugema. Kuuendasse peatükki kirjutasin Ita Everi uuemad etendused ja filmid. 3 1. Ita Everi elulugu Ita Ever sündis 01.04.1931 Paides. Lapsepõlves kolis ta vanemate tõttu Tallinna, seejärel samal põhjusel Võrru. Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna, sest Ita omandas ,,kohaliku keelt" liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee
alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule. Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Snad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. Leelo Tungal on laste sber, muhe ja lahke lastekirjanik. Ta on aastate jooksul kirjutanud tiesti tsiseltvetavat tiskasvanuluulet. Leelo Tungal kasutab rtmilis-riimist lahendust. "Tegu on harukordse poeetilise keeletajuga, mida viks nimetada kirjutuseks. " "Tungla snamngud ei s sisu, vaid vastupidi - toovad sisu paremini nhtavale. " Leelo Tungal on ks vilunuimatest vormitunnetajatest, kellel on vere asemel
andnud. Laul on tõsisema sisuga, kui seda oli eelmine. http://www.youtube.com/watch? v=HzYqYh6xu7M 3. Eestlane olen ja Eestlasek Jään- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja: Ivo Linna, Viis: Jüri Leesment. Selle laulu panin siia sisse sest see on laul mida lauldi, siis kui oli laulev revolutsioon. See on eestlastele väga südamelähedane laul. http://www.youtube.com/watch?v=_W6i8iFcnkY 4. Ei ole üksi ükski maa- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja(d): Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula ja Agu Tammeorg, Viis: Jüri Leesment. Loodud mais 1987. Lugu on siia pandud kuna see on selline hea laul, mis teeb meie maa ühtseks. Lugu on vägagi isamaaline ja lõbusa sisuga. http://www.youtube.com/watch?v=_W6i8iFcnkY 5. Mis maa see on- Sõnad: Peeter Volkonski, Esitaja: Siiri Sisask ja Ühendkoorid, Viis: Siiri Sisask
lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. Looming Alo loo ming on mitme kesine. Ta on kirjutanud laule, filmi muusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvor me, telefil mide ja telelavastuste muusikat. Laulud Kõige rohke m on ta kirjutanud laule: kokku 86. M õned tuntui mad neist on " Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" · "Ei ole üksi ükski maa" mai 1987. Muusika Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment. Solistid Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CDplaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. · Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J
ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile. Tartus ilmusid vihikud, süntaksist ilmus 1974. aastal ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I". 1970ndail koostati uus projekt, kaheosaline ,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi. Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks, leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla. Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut,
5 Looming Alo looming on väga mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Kõige rohkem on ta kirjutanud laule - kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg ansamblist "Karavan". Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988. a. ja CD-plaadil "Lähedased laulud" 1993. a. sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J.Leesment) 2
Veel räägib Märt Avandi tudengifilmis osalemisest · Intervjuu Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktori Kristjan Portiga: Mis asi on kasvuhormoon, mis Andrus Veerpalu dopinguproovi positiivseks muutis? · Video perest, kus keskmisel pojal diagnoosisid arstid pärast sündi downi-sündroomi · Intervjuu näitleja Märt Avandiga, kes lööb kaasa tudengifilmis ,,Theodori lugu" Saate lõpetab intervjuu Silvi Vraidiga, kes õhutab kõiki trenni tegema- raskusi tõstma. Tegu on otsesaatega, mida filmitakse Solarise keskuses ETV Ringvaate stuudios. Stuudioseinad on klaasist, mistõttu paistab kõik nii sisse- kui ka väljapoole. Kohatiselt katavad klaasseina valged rippkaunistused, millele on peale suunatud sinine valgus. Sisustuse poole pealt on jäädud minimalistlikesse piiridesse: 2 diivanit ja laud. Lisaks on kasutatud audiovisuaalseid lisandeid iga uue uudislõigu vahel.
1970. aastad Sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika. Eesti rahvusliku rock´i lipulaevaks peetakse ansamblit "Ruja" (tuli kokku Rein Rannapi eestvedamisel), kes mängis omaloomingut ja kasutas sõnadena eesti autorite luulet. Erinevatel aegadel on seal mänginud palju eesti tippmuusikuid. Ruja hingeks läbi aegade oli aga laulja Urmas Alender (1953-1994). Popgruppidest olid tollal populaarsemad Apelsin, Vitamiin ja Fix (laulja Silvi Vrait). Iseloomulik joon 1970. aastate popmuusikas oli kantriansamblite esiletõus. Tuntumad olid Kukerpillid, Palderjan ja Justament.
2008 Ulmeromaan lastele ,,Horlok ja Ürgvärava võti" 2008 - Lasteluulekogu "Kellakägu" 2008 - Jutukogu "Une-Mati udujutud" Luuletusi-jutte-aforisme on avaldatud ka: · perioodikas (Täheke, Hea Laps, Noorus, Vikerkaar, Pikker) · Leelo Tungla koostatud raamatutes ,,Isa, palun loe mulle", ,,Taadu, palun loe mulle" · luuleraamatus ,,Jõulutunne on see" · Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" · Ene Jundase, Riina Kippaku, Krista Kumbergi ja Silvi Põdra õpikus ,,Ilus emakeel. 2. klassi eesti keele õpik, 1. osa" · Kirjanduse õpikus 7. klassile ,,Labürint" · Luuleraamatus ,,Seitse paid" · Luuleraamatus ,,Kõik, kõik on uus septembrikuus" · "Tuulepesad" - 5. klassi kirjanduse õpik · "Kivikillud" 6. klassi kirjanduse õpik jm · Kogumikus "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul." (TEA) · Jõuluraamatus "Päkapikk, kus peidad end?" (TEA) · Eesti keele õpik 2. klassile II osa (AVITA 2007)
Richard Rodgers sündis New York City's muusikalembeses perekonnas. Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa või Maria Kallaste või Siiri Koodres, Karmen Puis või Silvi vrait, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Maarja Mitt või Liisa Pulk. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin,
Tõenäoliselt teavad seda lugu peast enamik Tartlastest. Ei tasu kahelda Rahvusakadeemilise meeskoori esimese kvarteti lauluoskuses. Väga hea esitus. Kuigi on oma esitaja tõttu ka akadeemilisema kõlaga kui teised Valgre töötlused. Tiiu, Tiiu Jaak Johanson, Tõnu Raadik Väga mõnus lugu. Kui see kõlaks mõnes teises keeles ja keegi ütleks, et see pole eestlase kirjutatud laul, siis ma usuks teda. I Hear a Little Story in the Music (Muinaslugu muusikas) Silvi Vrait Mulle meeldis, et selles interpretatsioonis ei ole ära kaotatud kõrtsi või salongi hõngu. Just selline klassikaline 30-ndate tunnetus on säilitatud. Hääd ööd Karavan Järjekordne meeldiv Raimond Valgre töötlus ansamblilt Karavan. Meeldiv vokaal- ja ka instrumentaalosa. Vaid sina, Niina Lindpriid Lindpriid (eelkõige Jaan Sööt, sest tema laulab) kannab suurepäraselt ette loo mõtte. Kindlasti on see selline laul, mis sobib rohkem meeslauljatele.
Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2...
Krista Leesi ,,Kleidiriie" Nahk. Mida on nahast tehtud? V: Nahast on tehtud kaarditasku ja peenrahakott, köited(,,Eesti arhitektuuri ajalugu"- Ivi Laas), päevikud, albumid(Aino Lehis), külalisraamatud ,,Kündja" (Naima Suude), Karbid ,,Ülespoole" ja ,,Kolm triipu", käsitöökarp jne. Eduard Taska - Köide Fr.R. Kreutzwald "Kalevipoeg", Köide L'illustration Noël. Adele Reindorff- Album, 1959.aasta Adamson-Eric- Album. 1950-ndad,samuti kaarditasku ja peenrahakott Silvi Kalda- Köide E.Saito "Die Frau im alten Japan", 1993 Urve Varik- päevik ,,Perekond", külalisraamat ,,Kündja" Mis on esindatud klaasikogus? V: Klaasikogus on esindatud lauanõude komplekte, joogiklaase, vaase, taldrikud jne. Ingi Vager lauanõude komplekt ja joogiklaasid ,,Rita", Pilvi Ojamaa-joogiklaaside komplekt ,,Leelo", Elve Tauts- vaasid ,,La", Helga Kõrge- kausike sinise nupuga, Ingi Vaher-kann. Milline klaasivabrik tegutses Eestis 1934-1940
Pärnumaa muuseumid Nasa Talumuuseum Aadress: Pulli küla Sauga vald 85005 Pärnumaa Kontaktisik: Helju Tults 5251273 E-mail: [email protected] Asub Pärnumaal, Pärnust 14 km Vändra poole Pulli külas, Pärnu jõe paremal kaldal. Muuseumikogud pärinevad sajandivanustest Pulli küla taludest. Korraldame tähtpeadega seotud tegevusi. Ööbimisvõimalus. Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a. omaalgatuse korras ning tegutseb mittetulundusühinguna. Muuseumi asutajateks ja eestvedajateks on perekond Kask. Muuseum asub Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ning Varbla valla ajalugu. Eraldi väljapanek on Uue-Varbla mõisa ajaloost 205 aasta jooksul. Muuseumis asub ka käsitöötuba. Mitmesuguste tööriiistade väljapanek asub mõisa aidas. Traditsioon...
"Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit. Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga. Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski. Groteski ja absurdi piiril balansseerib ka ooper "Süda", mis esietendus "Estonias" 1999. aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro). Palju lopsakat huumorit oli ka 1998. aastal ettekandele tulnud töötluses Karl August Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu"
Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann.
Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann.
kirjanik. Ta küsis: "Kuidas saab pioneerielu muuta huvitavamaks?" Ning vastas ise: "Igaüks peab igavuse vastu välja astuma." Kui järgmisel õhtul määrati mind ja Kiilikest laagri öövalvesse, tuli Kiilikesel see meelde. Ja kui kõik olid juba kõvasti magama jäänud, ütles ta: "Igavus tahab ära tappa. Nüüd on meie kohus selle vastu välja astuda." Ja tegi ettepaneku rühmanõukogu esimehe Silvi Kullerkupu telki kärnkonn viia. Nagu igaüks teab, on laagri öövalvurite ülesandeks valvata laagri territooriumi korra järele. Sellepärast ei jäänud ma niisuguse plaaniga nõusse. Pealegi ei olnud konna kusagilt võtta. Aga Kiilike ütles: "Siis teeme midagi muud," ning tahtis kuulda mis ma arvan väiksest häirest. Nagu kõik teavad, korraldatakse häireid igas pioneerilaagris
O Heavy rock– O 1970. aastate ansambel popmuusika- kantriansamblite Ornament jõuline tõus-toetus O Jazz-rock ja rahvaliku laulu fusion- ansambel traditsioonile kui Psycho Ameerika kantrile- O Tuntumad ansamblid O Popgrupid- olid Kukerpillid, Apelsin ja Palderjan, Vitamiin ning Justament Tartu ansambel- Fix ( laulja Silvi Vrait) 70ndast kaks tuntumad ansamblit ansambel ansambel Apelsin Kukerpillid Aasta oli siis 1980 O Iga-aastased Tartu O Erinevaid muusikapäevad muusikažanre ja – O Esile kerkisid uue vorme sünteesisid Rein põlvkonna heliloojad Rannap, Erkki-Sven (enamasti klassikud) Tüür, Igor Garšnek ja O Popmuusikas kerkisid esile Alo Mattiisen,
Ernst Öpik Referaat Juhendaja: Silvi Mets Autor: Kristo Norvaiš Klass: 9 Maardu 2012 Ernst Julius Öpik sündis 22. Oktoober 1893 Kundas ja suri 10. September 1985 Põhja-Iirimaal, Bangoris. Ta oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik oli geoloogia- ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend
Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio” AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK Ain Agan on sündinud 27. oktoobril 1959, ta on eesti kitarrimängija ja helilooja, Tartu Ülikooli Vlijandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud, Viljandi Kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht. Ta on välja andnud kolm sooloplaati: “Ramp” (1995), “Ain Agan ja Tallinna
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt ingla...
Üldse kippus osa teksti, eriti lauludes, kaduma minema. Võib ju loomulikult lugeda ekraanidelt, aga kogu laulu sõnade lugemine on ikka liig. Sellisel taustal eristusid väga positiivselt need näitlejad, kes suutsid ennast lavalt selgelt ja arusaadavalt väljendada. Robert Annus Clifford Bradshaw'na oli tugevam Tatjana Mihhailovast parem. Aga lihtsalt võrratud nii vokaalselt kui ka näitlejameisterlikkuselt olid kaks näitlejat: Hannes Kaljujärv konferansjeena ja Silvi Vrait preili Schneiderina. Tugevad, selged, väljendusrikkad, moduleeritud hääled lust ja rõõm kuulata. Vrait laulis Mihhailovast lihtsalt üle - mitte üheaegselt laval olles, vaid üldmuljena. Schneideri osa ma filmist üldse ei mäletanud ning seetõttu vaatasin filmi üle. Filmis pole härra Schultzi ja preili Schneideri osa pole nii mahukas ja romantika puudub üldse seetõttu tema liin ka meelde ei jäänud. Etenduses on tal hästi kandev osa.
vastupidiselt otsekohe kriipsu peale tõmbavad. Kümme personaliga tegelevat isikut on intervjuudes värvikalt kirjeldanud, millist kandidaati nad sotsiaalmeedia põhjal tööle palkaksid. 13. Kirsiks tordil on piparmündikomm, mida iga endast lugu pidav söögikoht siin lahkujaile hingeõhu värskenduseks pakub. Siin pakub iga endast lugupidav söögikoht lahkujaile hingeõhu värskenduseks piparmündikommi. 14. Pühapäeval mängisid ja laulsid muusikud Tartu laululaval Silvi Vraidi mälestuseks. Üle poole lauluväljakust täitnud inimesed kuulasid, kuidas kiiresti vahetuvad esinejad üksteise järel lavale astusid. Pühapäeval toimus Tartu laululaval Silvi Vraiti mälestuskontsert, kus esines palju muusikuid. Kuulama tulnud inimesed täitsid üle poole lauluväljakust. 15. 1936. aastal, kui vastloodud inseneriharidust õpetama loodud tehnikaülikool asus tegutsema endise Vene-Balti laevatehase peamajja
Vokaaltehnika erilisemad võtted ei olnud samuti tema jaoks probleem, olgu siis tegu falsetiga, joodeldamisega või mõne muu omanäolise efektiga. Ei jätnud ta unarusse ka pillimängu- tihti saatis ta end kitarri või bandzoga, klaveri või viiuliga. Proovis ta ka laululooja ametit ning 1986ndal aastal pälvis tema enda sõnade ja viisiga laul ,,Selgeks jääb taevakaar" Ajalaulu preemia A. Oidi nimelisel lauluvõistlusel. (ibid: 79) 3.1.6. Silvi Vrait Sündinud 1951. aastal. Lauljateed alustas Tartus. Esimene ansambel, kus ta inglise filoloogia tudengina laulis oli Viker-5. Ülikooli päevil laulis ta tihti kursuseõhtutel, hiljem püsivamalt ülikooli kohviku muusikutega ja ansamblitega ,,Suusk" ja ,,Intarsia". Esialgse tütarlapseliku maneeri vahetas ta peatselt täishääle vastu. Repertuaari otsis neiu Vrait mitte lööklaulude vaid keerukamate ja huvitavamate lugude seast. Peale ülikooli läks ta Retla 8-klassilisse kooli inglise
omadusi. indeksiline suhe-märki interpreteeritakse sellisena seetõttu, et tema esinemine korreleerub mingil viisil tema objekti esinemisega.(kui kaks asja sinevad koos, nii, et üks viitab teisele. NT: kus suitsu, seal tuld.) Sümboliline suhe-idee ja sõna vormi vaheline suhe, nende vahel on seos. Näiteks kukk-kukeleegu, mitte pärismärgid vaid sümbolilised. Semioos on märgiprotsess, v märgiloomeprotsess SEMINAR! ( SILVI SALUPERE) Semiootika teadusena: Vana –Kreekas meditsiin, filosoofia -Augustinus-keskaja lõpu periood -John Locke 17.sajand-UUSAEG- Moodne teadus-Revolutsioon UURIMINE-teaduste institutsionaliseerimine. 60ndad-80ndad -Peirce -Saussure -Cassirer -Lotman -Eco -Sebeok( lingvist, tegeles loomade kommunikatsiooniga.)(Zoo-semiootika rajaja.) -Foucault -Kristeva -Greimas -Deleuze -Barthes 80ndad-90ndad -Deeley -M.Lotman TEADUS:
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal.Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CD-plaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J
Agronoomia 2010/2011 LUTSERNI SEGUKÜLVI BOTAANILISE KOOSSEISU MÕJU ROHUSÖÖDA KVALITEEDILE Uno Tamm, Paul Lättemäe, Silvi Tamm Eesti Maaviljeluse Instituut Abstract. Tamm, U., Lättemäe, P., Tamm, S. The effect of botanical composition of lucerne- grass mixture on nutritive value of forage. Agronomy 2010/2011, 133138. Complementary species are used in legume-grass mixtures in order to use environmental resources efficiently and reduce N emission. The aim of this investigation was to study the
Vanadusele. Austusega või austuseta? Esimese asjana tahan ma selgitada, et ma olen praegu täis püha viha ja julgen oma nooruselolluse ning jultumuse juures veel väita, et õigusega. Õigem oleks isegi öelda, et ma olen pettunud, mitte vihane. Pettunud "soliidses eas" inimestes. Alustagem kohe päris algusest ja rääkigem pisut austusest selle kõige igapäevasemas ning sotsiaalsemas vormis. Mis on au? Seda teemat on kindlasti viimasel aastal seoses filmiga "Klass" palju puudutatud ning mina selle üle enam arutlema ei hakka. Küll aga austuse üle. Mis on austus ja milline on selle seos vanema generatsiooniga? Keda siis lõppkokkuvõttes peaks austama? Üks laialdaselt levinud arusaam ja eakate inimeste hulgas tihti kasutatav väljend saavutamaks teatud privileege, on "vanemaid peab austama." Ma leian, et see on üks kõige rumalamaid lauseid üldse. Muidugi ma austan oma ema - tema on mind kasvatanud, minu nimel palju ohverdanud jne, kuid see ei täh...
olulisemat punkti 37-mest. Iga idee (kaart) on pandud järjekorda prioriteetide summana. Kõige tähtsam punkt sai hindajalt 20 prioriteetsuspunkti, järgimine 19 ... kuni 1-ni. Viimased said kõik 1 punkti, et need üldse välja toodi, või esitati. 3 Xxxx xxxx Andmete tabel prioriteetsus järjekorras: Andre Silvi Summ Prior Jr. Nr Ideed Sarn. s a a % 4 Ei ole ühtset süsteemi 20 20 40 100% 13 Info ei jõua kõigile, infokanalid ebapiisavad 17 18 35 97% 25 Infovahetus on tehtud ebamugavaks 18 14 32 95% 2 kõik ei tea milliseid infokanaleid enamus kasutasid 13 16 29 92%
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 STATISTILINE UURING Õppeaines: Statistika Juhendaja: Silvi Malv Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Töötan Raekoja platsis asuvas restoranis Liisu juures ning otsustasin oma statistilise uurimuse teha oma töö põhjal. Nimelt uurisin lähemalt 36 laua arveid. Eraldi tõin välja kulu söögile ja joogile. Oma uurimustöö eesmärgiks seadsin välja selgitada meie klientide keskmised kulu- tused ( laua põhiselt ). Kuna paljud kliendid tellivad toite mitme peale ei saanud ma täpselt välja tuua kulutusi ühe kliendi kohta
Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. 18. Eesti leksikoloogia ja leksikograafia kujunemine. 19. Sõnavara ja semantika uurimine 20.-21. sajandil (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd).
EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" sõnamoodustus -20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. olulisemad uurijad ja tööd 15. Semantika ja sõnavara uurimine: Põhimõisted-leksikograafia-sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika. Leksikoloogia-sõnavara ja selle arenemist uuriv teadusharu
kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu kohta ületab (ümardatult) temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaat. Ringkonnamandaadiga osutuvad valituks nimekirjas järjekorranumbrite järgi eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kandidaadi nr Kandidaadi nimi Erakond Häälte arv nr 101 Silvi Kuusk Okaspuude erakond 2865 nr 102 Aksel Mänd Okaspuude erakond 4531 nr 103 Silver Seeder Okaspuude erakond 187 nr 201 Karl Kask Lehtpuude erakond 5927 nr 202 Peep Lepp Lehtpuude erakond 1435 nr 203 Anna Haav Lehtpuude erakond 543
22. september 2008.a. Majandusmatemaatika ja Statistika Õppejõud: Silvi Malv Ainepunkte: 4,0 Maht tundides: 160 Hindamisviis: eksam, + teha kõik kontrolltööd tundides (2 matemaatikas ja 1 statistikas) + 1 kodune uurimus Statistika valdkonnas (nt. Omad kulud). MAATRIKSID Maatriks - ristküliku kujuline arvude tabel, kus m-arvud on pandud m-ridasse ja n-arvud on pandud n-veergu. Maatriksis olevaid arvu nim. elementideks, neid pannakse sulgudesse () või [] või ||.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Elektripliidid Uurimustöö Juhendaja: Silvi Pihlakas Võru Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 .............................................................................................................................................3 Metos.......................................
ülesanded infoasutustes nõuavad raamatukogu- ja infotöötajatelt uusi pädevusi ja esitavad kõrgendatud nõudmisi koolitajatele. 16. Infotöötajate olulised pädevused: Vastus: Susan Hill tõi välja 7 oskuste rühma 1.Juhtimisoskused 2.Infooskused 3.Infotehnoloogiaoskused 4.Raamatukogu ja infotöö oskused 5.Suhtlemisoskused 6.Äritegevuse oskused 7.Üldoskused 17.Infoteaduse alase koolituse areng Eestis. Vastus: SISSEJUHATUD RAAMATUKOGUNDUSE VALDKONDA – Silvi Metsar 1.Raamatukogu tegevuse eesmärk ja funktsioonid Vastus: Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, mille ÜLESANDEKS on trükiste jm infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine. Peamine eesmärk – Raamatukoguteenuse peamine eesmärk on teavikud ja informatsioon lugejale kättesaadavaks teha. 2. Traditsiooniline/klassikaline raamatukogu: omadused ja funktsioonid
Eestisse judis viimane popmuusika moergatus- sntesaator. Elektroonilise rocki alustalaks sai ansambel Mess (Sven Grnberg). Ruja - kuna ansambli klahvpilli mngijate (Rein Rannap, Margus Kappel) sulest ilmus enamik originaal loomingut, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati mrgatavad stiilimuutused. Ansambli hingeks oli laulja Urmas Alender. Heavy- rocki tuntumatest esindajatest Magnetic Band ja GGG. Tartu popgruppe esindas Fix, seal osalesid teatud aegadel lauljad Silvi Vrait, Novella Hanson, Priit ja Tarmo Pihlap, Vello Toomemets. Jazzrocki ja fusioni harrastajatest ansambel Psycho. Nemad said kuulsaks mngides instrumentaalmuusikat. Sellest ansamblist kasvas vlja ansambel Radar. 1974 aastal asutatud ansambel Apelsin saavutas kiiresti populaarsuse- lisaks muusikalisele professionaalsusele ka efektne lavashow. (Tnu Aare, Ants Nuut, Ivo Linna, Mati Nuude, Jaan Arder, Gunnar Griik.) 1978-Vitamiin-Raul Sepper, Mait Maltis, Joel Steinfeldt, Anne Veski, Marju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
