Kuressaare Ametikool Tarbekunsti ja käsitöö osakond Rõivaõmblemine Meelika Mürk Claude Debussy Referaat Juhendaja õpetaja Anita Kangur Kuressaare 2006 Sisukord 1. Elust.............................................................................................................3 2. Impressionism.............................................................................................4-5 3. Abiellumine............................................................................
Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint- Germain-en-Laye 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Uue suund- impressionismi kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude
22 1862 , . , , . , . , , . . , , . , . , . , , . , , . [] (Claude Debussy, 18621918) -- , , , . (1884), . . (), . (). . . , 1881 1882 . ( 1913 ) , ( 1901). -- . : (. , . . ), (. , . ). (. . , . . ), . , . « ,, "» ( . ; 1894), , , , , . -- « » ( . ; 1902), . , . , , . . , . , . , . . , . . . 3 «» (1905) -- . , . , . -- « »
docstxt/132673846299303.txt
Impressionismi heliloojate „lemmikinstrumentideks“ olid orkester ja klaver. Orkestris olid flöödid ja klarnetid kasutatud nende tumedamates, madalamates registrites. Viiulid mängisid kõrgeid partiisid, trompetid ja sarved olid vaigistatud. Kasutati palju harfi, trianglit, kellamängu ja ka celestat. Tähtsaimad impressionismi heliloojad olid C.Debussy, O.Respighi, E.Satie, P.Dukas, F.Delius ja ka K. Szymanowski. „Impressioon, tõusev päike“ (1872) C.Monet Claude Debussy (1862-1918) C.Debussy oli prantsuse helilooja ning kuulub ühtede tuntuimate heliloojate hulka. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Ta oli ka varajase 20.sajandi üks mõjukamaid heliloojaid, kelle esmakordne mittetraditsiooniliste heliredelite ja kromatismi kasutamine ka temale järgnevaid heliloojaid mõjutas. Debussy oli pere viiest lapsest vanim. Tema isa oli poeomanik ning ema õmbeja
Claude Debussy Brigita Mass 8.klass Claude Debussy Claude Debussy (1862-1918) Ta oli Prantsuse helilooja Pani aluse impressionismile Üks esimesi modernistlikke heliloojaid. Üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Claude Debussy looming Kirjutas peamiselt programmilist muusikat. Püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Elu jooksul kirjutas : ooperi, kammerteoseid, hulgaliselt klaverimuusikat ning orkestriteoseid. Debussy uuendused harmoonias Hakkas kasutama täistoon laadi ( kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Kasutas pentatoonilist helirida ( viieastmeline diatoonika). Debussyd ei huvitanud akordi funktsioon (
Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks"
Tallinna Laagna Gümnaasium Claude Debussy Tallinn 2014 Sisukord 1 1. Elulugu.....................................................................................................3 2. Looming....................................................................................................4 3. Debussy ja impressionism.............................................................................5-6 4. Teosed......................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................7 2 1. Elulugu Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint-Germain-en- Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis
Debussy Ravel Erinevate Rohkete dissonantside (=teravad helide kooskõlad), heliteoste Tema muusika oli Debussy omast jõulisem. tämbritega muutumine keerukamaks, Debussy eelistas kindlale meloodiale rohkem värviküllaseid mängimine, ergas Juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist (dominant kõlade järgnevusi. koloriiditaju toonikat). Pooletooniline liikumine, mis varem väljendas pinget, Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna").
Hilisemal perioodil vaated muutusid, ta seadis ideaaliks endale Mozarti muusika. 20. sajandi muusika Lagunes ära klassikalise harmoonia süsteem. Põhjuseks oli see, et heliloojad olid piire laiendanud koguaeg ja lõpuks tuli lihtsalt loobuda sellest süsteemist. Heakõlaline muusika asendus dissoneeruva muusikaga. Polnud enam üht kindlat stiili vaid palju erinevaid stiilide paljusus. Suunad ja põhilised esindajad: Hilisromantism Sibelius, Rahmaninov. Impressionism Debussy, Ravel. Ekspressionism Schönberg, Berg , Webern. Neoklassitsism Honegger, Sostakovits, Hindemith. Minimalism Reich, Adams. Neoromantism Gorecki, Kantseli. Neoimpressionism Takemitsu. Folklorism Bartok, Tormis. Peale II ms võeti kasutusele elektroonika. Happening kohapeal sündiv muusikaline etenduse laadne asi. (John Cage) IMPRESSIONISM Claude Debussy (1862-1918) Sel ajal, kui ta tegutsema hakkas oli Prantsusmaa Wagneri mõju all. Impressionismi esikteoseks
,,Meri". Tema tuntud lavateos on ,,Pelleas ja Melisande". Tuntud oin ballett ,,Märg", muusika W.Shakespeare tragöödiale ,,Kuningas Leare", kantaat ,, Kadunud poeg" jne. Hulgaliselt on kirjutanud kammermuusikat.Teine hinnatud loomuingu tahk on klaverimuusika. See koosneb tsüklitest ja üksikutest paladest. ,,Laste nurk" , ,,Kujundid" , ,,Bergamon"jne. Igas tüklis on tuntud klaveripala. ,,jalutuskäik" ,,Aiad vihmas" ,,Peegeldused vees". Maurice Ravel 1875-1937 Ravelli peetakse Debussy traditsioonide jätkajaks. Sündis ta Prantsuse väikelinnas. Et ema oli baski rahvusest oli selge miksa ta oli kiindunud Hispaania muusikasse. Ravelli noorusaeg meenutab Debussy oma. 12-a. Asub õppima Pariisi konsevatoorimuisse. Sealsed õpiaastad olid igavad ja ebahuvitavad. Sellest hoolimatta sidus ennast üha rohkemgi muusikaga, eelkõige heliloominguga. Vanemaks saades leiab siiski muusikas oma tegelikku kutsumuse. Sarnaselt Debussyga taotleb temagi Rooma preemiat.ta annab
ELUST sündis 22. augustil 1862 Pariisis Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest Lapsena saadeti Claude tihti tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. Kümneaastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi, kus ärritas õpetajaid harmooniaeksperimentidega klaviatuuril. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks
1. Impressionism? Mõiste pärineb 19 saj. lõpu maailmakunstist. 1874 a toimus Pariisis näitus. Seal ansid Monet ühele maalile nimeks ,,Impressionism. Tõusev päike". Sealt tuletasidki uudse kunstivoolu kritiseerijad algul iroonilise varjundiga stiilinimetuse, mis muutus peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni. Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Impressionistlikule kuntsnikule on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus. 2. Claude Debussy (1862-1918)? Oli impressionistlikest heliloojatest kõige mõjukam. Lõpetas Pariisi konservatooriumi, täiendas end kolm aastat itaalias (see võimalus kaasnes Rooma preeriaga) ning tegutses hiljem Pariisis nii helilooja, pianisti kui ka dirigendina. Kodumaale tagasi minnes sukeldus Debussy kunsti- ja kirjanduselu keerisesse. Eriti köitis sümbolistide luule, mis leidis muusikalise väljenduse vokaalminiatuurides ,,Viis poeemi" Charles Boudelaire sõnadele ning kolmes Paul
Sündis pillimehe perekonnas LOOMING Võrreldud Mozartiga. Looming jaguneb lavamuusika ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks. Viimase silmapaistvamad esindajad on programmilised sümfoonilised poeemid Teemad võetud peamiselt kirjandusest. Mõjutas oma ooperiloominguga terve 20 sajandi ooperimuusika arengut. IMPRESSIONISM - Tekkis 19-20 saj vahetusel Prantsusmaal. Mõiste pärineb Prantsuse maalikunstist. Claude Monet' maal '' Impressioon''. Tõusev päike. Claude Debussy ( 1862-1918) Lõpetas Pariisi konservatooriumi,tegutses hiljem Pariisis helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Täiendas end 3 aastat itaalias. ( Rooma preemiaga kaasnev võimalus) Kõige mõjukam impressionistlik helilooja .Tegutses Pariisis nii helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Tihedad sidemed oma aja väljapaistvamate kunstnike ja luuletajatega LOOMING Sümfoonilised teosed kirjutatud suurele koosseisule, kõlapilt oli pastelne.
Elust Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint- Germain-en-Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse.
Klaverimuusikas tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel- figuratsioonid ja pedaliseerimine. Sümfoonilised teosed suurele koosseisule, maalilisus, nüanssiderohkus. Ainsas ooperis käsitles tegelasi abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng. Varajasel perioodil teosed võrreldavad Debussy omadega. Stravinski ütles, et Debussy on maalija, Ravel graafik, täpne nagu Sveitsi kellasepp. Orkestriteosed on seotud balleti ja klaverimuusikaga. Köitis vene muusika. Igor Stravinski-vene. Aadlikust solisti poeg, sai seisusekohase hariduse. Käis isaga teatris-kiindumus lavamuusikasse. Lõpetas peterburi ülikooli õigusteaduskonna, õppis eraviisiliselt Rimski-Korsakovi juures. Pärast I MS viibis Sveitsis, Prantsusmaal ja Ameerikas. Vene
IMPRESSIONISM · Stiilide paljusus · Üldjuhul mõeldakse Lääne-Euroopa muusikat ja Ameerika muusikat · ,,Impressioon" mulje! · Mõiste võeti kasutusele 19.saj maalikunstis · 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal ,,Impressioon. Tõusev Päike" · ,,Impressioon" mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi mujleid. · Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest · Heledad puhtad värvid. CLAUDE DEBUSSY(1862-1918) · Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja · Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimäng) · Rooma preemia õpingud Itaalias · Pretest Pariisis õpetatu vastu · LOOMING: o Põhiosa moodustavad lühiteosed o Sümfoonilised palad o ,,Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide o ,,Nokturnid", ,,"Meri" o Klaverimuusikat kirjutas terve oma loometöö vältel. o ,,Prelüüd" ( kokku 2...
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna".
..........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy.................................................................................15 Edward Benjamin Britten......................................................................17 Kokkuvõte........................................................................................20 Kasutatud kirjandus.............................................................................21 2 Sissejuhatus
Türi Gümnaasium IMPRESSIONISM Referaat Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Muusikale iseloomulikud jooned.................................................................................... 4 2. Claude Debussy (1862-1918)..........................................................................................5 3. Maurice Ravel (1875-1937)............................................................................................ 7 Kokkuvõte...........................................................................................................................9 Kasutatud materjalid ........................................................................................................ 10
Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy Debussy oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis. 1884-87 Rooma preemiaga seoses käks Rooma elama. 1887. alates elas Pariisis. Varajastest töödest on tuntuim Bergamasque süit. Keskmine periood (1890-1912), tekib impressionistlik helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna".
20. Sajandi Muusika Table of Contents Sissejuhatus.............................................................................3 Hilisromantism.......................................................................... 4 Gustav Mahler (1860 - 1911)............................................................4 Richard Strauss (1864 - 1949)..........................................................5 Impressionism..........................................................................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951).......................................................7 Neoklassitsism.......................................................................... 8 Igor Stravinski (1882 - 1971)............................................................8 Muusika USA-s 20. sajandi esimesel poolel.......................
J.Sibelius(1865-1957)-Elulugu-Soomest, isa oli linnaarst, kodukeeleks rootsi keel, 5.a alustas klaveriõpinguid, 1885 lõp kooli kodulinnas ja läks Helsingisse õigusteaduskonda õppima. Õppis vormiõpetust(ülikoolis), harmooniat, viiulit (pärast ei pööranud sellele väga tähelepanu), polüfooniat. 1889 I välisreis Saksamaal, eesmärgiks õppida tuntud õppejõududelt ja õppida tundma kohalikku muusikat. Käis veel Austrias, Ungaris. Abiellus soome neiu Ainoga. 1899 läks tööle Soome Muusikaühingusse (organiseeris kontserte, muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisak...
XX sajandi muusika Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3
maailmas · Looming: · Hakkas kirjutama alles kõrges eas · Peazanriks sümfoonia ja orkestriga laulutsüklid · 2.,3.,4.,8. Sümfoonia enamasti programmilised, käsitlevad eetilisi ja filosoofilisi probleeme (NT ,,laulud surnud lastest") STRAUSS · Edukas dirigent · Sümfoonilised poeemid · Ooperid Impressionism · Monett ,,impressioon tõusev päike" · ,,impressioon"-mulje · Pastelsed värvid, hägusad piirjooned · Täistoonlaad, pentatoonika · Debussy, Ravel DEBUSSY · Sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna" < I impressionistlik teos · 3 sümfoonilist eskiisi · Kogumik ,,Prelüüdid" · Ooper ,,Pelleas ja Melisandi" RAVEL · Huvitus Hispaania kunstist · Ballett ,,Daphne ja Chole" · Klaverikontsert D-duuris vasakule käele · ,,Bolero"- orkestirpala/ballettmuusika, 18 sümfoonilist variatsiooni ühele teemale Ekspressionism · Ekspressionism-väljendus
Loomingus olnud süzeeline pingestatus viitas eelseisvale ekspressionismile c. Sümfoonilised poeemid ,,Nii kõneles Zarathustra", ,,Don Juan" d. 14 ooperit ,,Salome", ,,Elektra" 16. Impressionism. a. Peatähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel. Kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega, vormiosade piirid hägustusid. Huviorbiiti tõusis pentatooniline laad ja täistoonlaad. 17. Claude Debussy a. Kõige mõjukam impressionist, Rooma preemia b. I impressionistlik teos Sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna" c. Klaverimuusikas ,,Prelüüdid", ,,Kujundid" d. Ooper ,,Pelleas ja Melisandi" 18. Maurice Ravel a. Prantsuse-Baski, Hispaania kultuuri armastus b. Kasutas erksaid ja aktiivseid rütme c. Tuntuim "Boolero" d. Orkestrimuusika "Hispaania rapsoodia", "Hane-ema" e. 2 klaverikontserti (D-duur ainult vasakule käele) 19. Neoklassitsism
Referaat Impressionism SISUKORD ................................................................................................................................................ 1 1.Üldiseloomustus impressionismist........................................................................................ 3 2.Claude Debussy................................................................................................................... 4 3.Claude Debussy looming..................................................................................................... 5 2 1. Üldiseloomustus impressionismist Impressionism sai alguse 19.sajandil maalikunsti vooluna. Selle tekkimise alguseks võib pidada 1874. aastat, mil Pariisis toimus näitus, kus noor kunstnik Monet pani ühele oma maalile nime ,,Impressioon. Tõusev päike". Peagi oli kasutusele võetud stiilinimetus
Ta astus "Salomega" kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: "Salome" sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. "Elektra" orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 5.Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega, kuid need pole seotud mingite kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised, vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee. 6.Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid.
Tanel Joametsa klaverikontsert Jõhvi Kontserdimajas toimus 23. jaanuaril väga kaasahaarav Tanel Joametsa klaverikontsert. Esitatikolme erineva helilooja teoseid, mille meeleolu oli kord moll, kord duur ehk lainetav. Tanel Joamets on lõpetanud klaveri erialal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning täiendanud ennast ka improvisatsiooniõpingutega. Soolokontserte on ta andnud peaaegu üle maailma. Kontserdil mämgis ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Sergei Rahmaninovi teoseid. Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud kõlakasutusest, samuti omanäolisest ja kirglikust esitusviisist. Helilooja Pierre Boulez on kirjutanud:“Muusikamaastik polnud enam kunagi endine, kui pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik
Ta kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. 13. Kellena ja kus nad töötasid (Mahler ja Strauss) ? Nad töötasid dirigentidena teatris. Strauss- Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis. Oli dirigent ja helilooja Mahler Tuntud kahel alal: 1)hea dirigent (despootlik, võrreldav Lylly’ga).Teater, kuhu ta läks, seal hakkas kohe see teater väga hästi mängima. Eelkõige oli ta ooperi dirigent; 2)hea sümfoonik 15. Nimeta Debussy ja Raveli oopereid. Debussy ooper: Pelléas et Mélisande (1892-1902) Raveli ooper: Hispaania tund (1907) 16. Too välja Debussy ja Raveli helikeele peamised erinevused. Raveli ja Debussy võrdlus: Debussy eelistas värviküllaseid kõlasid, Ravelil oli väga konkreetne ja selge meloodia. 17. Mis on atonaalne muusika? Atonaalne muusika - on muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse. puudumist. 18. Mis on dodekafoonia?
kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki komponeerija oma teostes kirjanduslugu lihtlabaselt ümber, vaid lisas neile isikliku muusikalise loogika, mis moodustas tervikpildi. 2. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT. Impressionism sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi.Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". Impressionistlik muusika kujunes välja 19. sajandi Prantsusmaal. Impressionism
Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks
Monet „Parlamendihoone“ Monet „Vesiroosid“ Impressionismi tunnused muusikas * Esiplaanile tõusis kõla ilu * Impressionistlik muusika on värske, värviküllane * Helilooja maalib helidega * Avardusid muusika tämbrilised võimalused * Harmoonia väljus klassikalistest piiridest * Iseloomulik muusika pidev voolavus * Impressionistlikus muusikas puuduvad tugevad elamused, võitluspinged Väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel, kelle muusikas pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu. Kuula: Debussy “Fauni pärastlõuna”: http://www.youtube.com/watch?v=EvnRC7tSX50 Debussy “Kuuvalgus”: http://www.youtube.com/watch?v=-LXl4y6D-QI Debussy „Linalakk tütarlaps”: http://www.youtube.com/watch?v=Yu4KObwynSc TUNTUD PR. HELILOOJAD Georges Bizet (oop “Carmen”), Jacques Offenbach (operetid), Gabriel Fauré, Charles
Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses luuletajad: Baudelaire, Verlaire, Mallarme. Maalikunstis: Monet, Manet, Degas, Pissarro, Renoir. Claude Debussy (1862-1918) Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga ,,Kadunud poeg" Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma auhinna taotlus ja 4-ndal korral oleks ta selle saanud, aga loobus, ses tema õppejõud oli züriis. Peamised zanrid: orkestri- ja kalveriteosed.
Kuna prantslaste käes olid järgmised alad: Alžeeria, pool Araabiast, Laos, Kambodža, Vietnam. Nende maade eksootiline kõla oli inspiratsiooniks ja andis hoogu impressionismi levikule ja tekkele. Inspireeris ka bluusilaad ning kasutati helikobaraid ehk klastreid. 3. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusika teos. Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon? Kunstiteos: Monet - “Päikesetõus”, muusikaline teos: Debussy - “Fauni pärastlõuna”. Ühisjoon: Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavale värvikasutusele, 4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. tämbridramaturgia, uued huvitavad kõlad ja pillikooslused , vastandab erinevaid helisid. Kasutas kvart- kvinti nt: “Uppunud Katedraal” 5
90-ndail aastail Esiplaanile tõusis kõla ilu Impressionistlik muusika on värske, värviküllane Helilooja maalib helidega Avardusid muusika tämbrilised võimalused Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus Impressionistlikus muusikas puuduvad tugevad elamused, võitluspinged Impressionistlikud võtted muusikas Heterofoonia häälte paralleelne liikumine (mitmekordistatud ühehäälsus) Erinevate laadide sissetoomine Täistooniline gamma, Debussy "Prelüüd nr.2" Pentatoonika ( Debussy "Linalakk tütarlaps") Plütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu Impressionism polnud traditsioonilises mõttes "uus muusika", kuid ei mahtunud hästi ka romantismi raamidesse
Kadrioru Saksa Gümnaasium Erso: Rahmaninovi kolmas Retsensioon Autor: Karolina Perv 11.2 Tallinn 2019 Mina külastasin 11. jaanuaril, Estonia kontserdisaali, kus käisin kuulamas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ehk ERSO poolt korraldatud kontserti, sarjast „Klaverikontsert” II kontsert. Esitusele tulid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, Claude Debussy Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (“La Mer”) ja Maurice Raveli „Valss” ("La Valse”). Kontserdi pianist oli Mihkel Poll, ning dirigendiks oli Mihhail Gerts. Valisin just selle kontserdi, kuna parasjagu õppisime muusikatundides impressionismi ja hilis-romantismi, ning just see kontsert sisaldas nende ajastute heliloojate teoseid. Kontserdi esimeses pooles kõlas Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, kus pianistina mängis suurepäraselt Mihkel Poll
Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti jaava muusika mõju, mis sai Euroopas laialt tuntuks Pariisi maailmanäituses 1889. a. Muusikas interpreteeritakse heliefekte, mis millelegi vihjavad, otsivad varjundeid ega pea niivõrd oluliseks kindla vormi leidmist. Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid heli enda pärast (nagu maalikunstnikud huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistikust ja kasutas kogu heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline
20. sajandi muusika Kuni 19. sajandini valitses Euroopa muusikas üks kõikehõlmav stiil korraga. 20. sajandi muusikat iseloomustas aga stiilide rohkus ja mitmekesisusrohkete - teravate helide kooskõla, heliteoste muutumine keerukamaks ja. 20. sajandi algul hakkas levima impressionism. Impressionismiga muusikas seostatakse eelkõige prantsuse heliloojat Debussy`d. Claude Debussy elas aastatel 1862-1918. Debussy`le ei meeldinud tegelikult, et tema muusikat seostati impressionismiga. Samas oli tema muusikal impressionistide kunstiga nii mõndagi ühist. Debussy`d ei huvitanud mitte akordi funktsioon, vaid akordi "värv". Ta kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. See uudne muusikastiil kaotas erinevuse konsonantsi ja dissonantsi vahel ehk teisiti öeldes "heade ja halbade" kooskõlade vahel - juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist. 20
1. Impressionism Millal ja kus: 1870.(maalikunstis) 1890.(jõudis muusikasse) aastatel Prantsusmaal Aluspanija muusikas: Claude Debussy (1862 1918) ja kunstis: Claude Monet, maaliga ,,Impressioon. Tõusev päike" Tähtsamad teosed: · ,,Kuuvalgus" George Gershwin · ,,Palero" Maurice Ravel Kellele on Polero pühendatud? Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism ). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega.
punava läike. kuu kahvatul kumal, Üle ääreta, lumise välja, eha punal, nii tühja ja palja, kaugele... viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud Impressionism muusikas loodusetemaatika: meri, pilved, aiad vihmas jne. eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. tähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel detailirohkus, peened nüansid sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna" Claude Debussy https://www.youtube.com/watch?v=9_7loz-HWUM Claude Debussy 1862-1918 Prantsuse helilooja impressionismile alusepanija TÄNAN KUULAMAST!
Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism 2. Hilisromantism -iseloomusta muusikat Harmoonias rohkem kromantismid Suured koosseisud Vaskpuhkpillide ja löökpuhkpillide tähtsus -nimeta 2 peamist heliloojat Gustav Mahler Richard Strauss 3. Impressionism -iseloomusta muusikat (helikeel, seosed maalikunstiga) Kõlavärvid, Äärmuslikud meeleolud Sillerdav koloriit Vabad harmoonilised järgnevused -nimeta 2 heliloojat Claude debussy Maurice Ravel 4. Neoklassitsism -iseloomusta muusikat (seosed varasema muusikaga, helikeel) Kasutab eelmiste sajandite muusikavorme Harmoonia muutub lihtsamaks, Muusika peab olema selge -nimeta mõni helilooja Arthur Honegger Louis Durey 5. Ekspressionism -iseloomusta muusikat (mida püüab edasi anda) Helilooja enda tunnete ja mõtete völjendamine Äärmuslikud emotsioonid
70. ndail Pr maalikunstis tekkinud vool, mis asetas rõhu põgusate muljete, hetkemeeleolude jäädvustamisele. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Muusikat iseloomustab nüansilikkus, peenekoelisus, detailideni tunnetatud, hajumine, udusus, polütonaalsus. Lemmikpillid harf, flööt. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Kõige mõjukam oli impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Ei programmilisusele. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Polütonaalsus.
jõetus. Konkreetne muusika (minimalis m). Helil Gustav Mahler Claude Debussy Igor Stravinski Arnold - oojad · sümfooniad (prantsuse · balletid Schönberg / · laulutsüklid helilooja) "Kevadpühitsu (kasutas uut teose · " Rändselli laulud" Ooper "Pelleas ja s ja "Tulilind" tehnikat- d Melisande" · ooper- kõnelaulu ehk
lauludest, Sümfooniad, kantaat sümf. 4. Kuidas on sündinud impressionismi mõiste? Impressionism on pr. keeles MULJE. Mõiste sündis maali kunstis. 5. Nimeta impressionismi ühiseid tunnuseid maalikunstis ja muusikas. Kujutasid alati ilusaid muljeid, hetke meeleolu edasi andmine, ei ole suuri kontraste ega kirge. Kõlapilt on udune. 6. Kuidas väljendub impressionism Claude Debussy teoste pealkirjades? Inspireerib loodus oma ilu ja salapäraga. Selele viitavad tema teoste pealkirjad. NT. klaveripalad „kuuvalgus“, „Aiad vihmas“, „Öö aroomid“, helilooja annab edasi meeleolu ja hetkelisi tundeid, mida tekitavad kaunid looduspildid. 7. Kirjelda Maurice Raveli teost „Bolero“ (kuulatud muusika põhjal). Solo pillid orkestri saatel tekitavad häid emotsioone ja soovi liikuda. Ühte ja sama rütmi mängiv trumm algusest lõpuni
19.saj maalikunstist C.Monet- ‘’Impressioon. Tõusev päike’’ ‘’impression’’- mulje tugevad, intensiivsed värvid helged toonid IMPRESSIONISTLIK MUUSIKA eriline tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidel süvenes tähelepanu peenetele nüansidele- iseloomulik nn ‘’sillerdav koloriit’’ hakati kasutama täistoonlaadi ja pentatoonikat Mõjukaim helilooja- C. Debussy( Debüssii) Claude Debussy helilooja, pianist, dirigent Pärit Pariisi äärelinnast Üldhariduskoolis ei käinud, lõpetas Pariisi konservatooriumi LOOMING orkestrimuusika ja klaverimuusika Orkestrimuusika- kirjutas esimese Euroopa impressionistliku teose sümfooniline prelüüd ‘’Fauni pärastlõuna’’ (Faun- inimesi hirmutav ja narriv metsavaim; sümfooniline triptühhon ‘’Nokturnind’’ (koosneb 3 nokturnist)
Impressionism · Tekkis Prantsusmaal · Tähtis meeleolu loomine · C. Debussy on impressionismi aluse panija muusikas · Puuduvad teravad viisi käigud ja soe pehme harmoonia · C. Debussy, M. Ravel; · Maurice Ravel ,,Boolero" · Neoklassitsism · Orkestratsiooni lihtsustumine · Lühikesed meloodiad · Aluse panija I. Stravinski · ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. · Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism
Fifth level kirjandus teemad armastus ja loodus vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil Impressionistlik kirjandus jõudis Eestisse 20.saj algul rühmituste "NoorEesti" ja "Siuru" kaudu. N:G.Suits Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu Impressionism polnud traditsioonilises mõttes "uus muusika", kuid ei mahtunud hästi ka romantismi raamidesse See stiil mõjutas paljusid, kuid pärast I Maailmasõda ta edasi ei arenenud Muusika Muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. muusika on värske, värviküllane Harmoonia väljus klassikalistest piiridest
maailma eri piirkondade vastastikune mõju 2. Hilisromantismi tunnused, esindajad: G. Mahler, R. Strauss, nende tähtsamad teosed. Pikad teemaarendused, ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, programmilisus. Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid (,,Rändselli laulud") Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, looduselamuste kujutamine (,,Kuuvalgus", ,,Prelüüdid"), sümfooniline muusika (,,Fauni pärastlõuna")
12. Impressionistlikule kunstile on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus ja äärmuslikud meeleolud. Tugevatele, intensiivsetele värvidele eelistati peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. 13. Impressionistlikule muusikale iseloomulik on erilise tähelepanu pööramine instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Omased on ka süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirikkusele ja sillerdavale koloriidile. 14. C. Debussy ooper erines varasematest ooperitest selle poolest, et publik ja kriitikud leidsid selles liiga vähe tegevust ja ,,liiga palju muusikat" olevat. Arusaamatuse tegelikuks põhjuseks oli aga Debussy lahtiütlemine nii traditsioonilisest numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest, millega Euroopa teatriüldsus oli juba harjuda jõudnud. 15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
