a Juhendaja: Asukoht, aeg Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Kettaheide........................................................................................................... 3 1.1. Kettaheite ajalugu........................................................................................ 4 1.2.Kettaheite omapärast.................................................................................... 4 2.Gerd Kanter......................................................................................................... 5 2.1.Üldandmed.................................................................................................... 5 2.2.Parimad tulemused........................
.......4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER............................................................................................................9 3.1. Helsingis toimunud MM-võistlused........................................................................9 3.1.1. Kettaheite üldjärjestus.........................................................................................10 3.2. Gerd Kanter heidab eelvõistlusel esimesena.........................................................11 3.3. Kanter haudus võidutaktikat.................................................................................12 3.4 Gerd Kanter on maailmameister!......................................................................... 13 3.4.1. Kettaheite tulemused..............
olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab
Gerd Kanter Gerd Kanter sündis 6. mail 1979.a. Tallinnas. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis ta Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Gerd Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja – alles 17-aastaselt. Ta leidis kettaheite ala tänu oma isale. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Isaga koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel alustas noor sportlane treeninguid spetsialistide käe all. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel soov korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme
Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m
Märt Israeli isiklik rekord on 66,98 m. Eha Rünne isiklik rekord on 63,18 m. Tammert on võitnud olümpiapronksi 2004. ja Kanter MM-hõbeda 2005. aastal. Maailmarekord on püstitatud sakslase Jürgen Schulti poolt Neubrandenburgis, milleks on 74.08 m Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Rahvusvahelisel tasemel meeskettaheitja keskmine pikkus on 195 cm ja keskmine kaal 115 kg. Naistel on vastavad möödud 180 cm ja 93 kg. Kettaheide on tehniliselt raske ala ning viske kaugus sõltub pisikestest nüanssidest ning seetõttu peab väga palju treenima ja tehnikaga vaeva nägema. Kasutatud kirjandus: https://et.wikipedia.org/wiki/Kettaheide http://kergejoustik.endre.pri.ee/index.php/14-alad/14-kettaheide
), kelle seisukohavõtud kujundavad avalikku arvamust Nt. Toomas Hendrik Ilves • artikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis • arvamusartikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis, mis väljendab kellegi arvamust mingil kindlal teemal • reportaaž – sündmust, mida autor ise on vahetult näinud-kogenud, jutustav-kirjeldav ja kommenteeriv ajakirjandusžanr Nt. OM kettaheite spordireportaaž • intervjuu – ajakirjandusžanr, kus saab intervjueerija andmeid inimes(t)e arvamuse, mõtlemise ja tunnete kohta kindlatele küsimustele vastates. Intervjuul on alati kindel eesmärk. • uudis – täpne, objektiivne, tasakaalustatud, neutraalne artikkel, mis annab edasi infot mingi kindla sündmuse või teema kohta. Sisaldab juhtlõiku. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks – Eesti ajalehtede liidu poolt kokku pandud ja kinnitatud
Nii palju kui mina raamatus aru sain, ei ole ta tarbinu alkoholi, ega ka teinud suitsu ja tänu sellele on ka ta tervis väga hea. Veel lugesin raamatust et trenni teeb ta alati hea tujuga ja positiivselt. Ta hoolitseb väga oma tervisest ja teeb õigeid harjutusi selleks, et vältida vigastusi. Gerd Kanteri elust: Gerd sündis Tallinnas. Ta õppis Vana-Vigala põhikoolis. Kooli ajal proovis ta palju erinevaid spordialasid, kuid lõpuks alles 17 aastaselt leidis ta kettaheite ja hakkas seda harrastama. Tema treeneriks sai Islandlane Vesteinn Hafsteinsson. 2000 aastast on ta treeninud pikkamööda ja rahulikult. 2008. Aastal Pekingis võitis Gerd Kanter olümpiakulla. Ta on ka Eesti rekordi autor. Tema eeskujud on: Aleksander Aberg, Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Alfred Oeter, Saksamaa jalgpallimeeskond, Myroni ,,Kettaheitja", Sylvester Stallone, Michel Jordan, Jaan Kanter, Ayrton Senna, Gunde Svan, Jürgen Schult, Õnnelik kana ja raamat ,,Tahtmine"
Komaga eraldatakse samalaadilised täiendid. See oli suur, viiekorruseline hoone. Professor lehitses eesti-, saksa- ja ingliskeelseid raamatuid. Komaga eraldatakse samalaadilisi omadussõnalisi järeltäiendeid. Uksel seisis koer, suur, sassiskarvaline, lontiskõrvaline. Komaga ei eraldata erilaadilisi täiendeid Suured valged lumehelbed langesid külmunud konarlikule maapinnale. Korduvad aja- ja kohamäärused võivad olla oma ulatuselt kas samamahulised või üksteist hõlmavad. Komaga eraldatakse samamahulised määrused. Koosolek toimub reedel, 27. novembril. Sel suvel käisin Pärnus, Viljandis, Kuressaares. Komaga ei eraldata hõlmavaid määrusi. Tädi Reet sündis 27. juulil 1960. aastal Jõgevamaal Pala vallas Tooma talus. Korduvad öeldistäited (kuuluvad olema-verbi juurde) eraldatakse komadega (mitte segi ajada määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järell...
Seal õppis ta põhikoolis. Keskkooli lõpetas Gerd Pärnu-Jaagupis. Gerd on lõpetanud diplomiga Tallina Tehnikaülikooli Kõrgema Majanduskooli ärijuhtimise erialal. Hetkel on tal õpingud pooleli Estonia Business Schoolis. Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja alles 17-aastaselt. Gerd jõudis kettaheiteni tänu oma isale, kellel on samuti erakordne sportlik anne, kuid kellel paraku puudusid võimalused end realiseerida. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit.
esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. M 182 7.Kaugushüppes mõõdetakse tulemused 1 cm täpsusega, kusjuures tulemus ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. M 184 8.Hüppe pikkus mõõdetakse võistleja mistahes kehaosa või hüppekingade poolt maandumiskasti tehtud, äratõukejoonele lähimast jäljest. M 185 9.N naised; NJ naisjuuniorid; T tüdrukud; M mehed; MJ meesjuuniorid; P poisid. M 187 10.Ringis toimuvad kuulitõuke ja kettaheite katsed. Odaviske katsed toimuvad hoovõturajal. M 187 11.Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. M 187 12.Oda teravik peab tervenisti maanduma sektorijoonte siseservade vahele. M 187 13.Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks;
diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit alates 9. jaanuarist 2007. Varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Gerd jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja alles 17-aastaselt. Ta jõudis kettaheiteni tänu oma isale. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Maailma TOP-3
Aleksander Klumberg ja Erki Nool.Klumberg jõudis ajalukku pronksmedaliga 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel.Tema käes oli ka maailmarekord, mille ta saavutas 1922. aastal Helsingis, kuid juba 2 aastat hiljem ületati see ameeriklase poolt. Erki Nool tegi ajalugu selle sajandi algul ta võitis 2000. aastal Austraalias toimunud olümpiamängud. Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja.Teine suur saavutus on 2001. aastal maailmameistrivõistlustel hõbemedal.See tulemus on tänaseni ka Eesti rekord kümnevõistluses. (Wikipedia 2013) Naised võistlevad seitsmevõistluses, mille aladeks on 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks, kaugushüpe, odavise ja 800m jooks.Kahjuks eestlannadel pole ette
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi
voorust. Tehnika Erinevalt teistest heitealadest on odaviske tehnika täpselt määratletud ning teistsugused visketehnikad pole lubatud. Oda tuleb hoida käepidemest ning visata pealtkäe sportlase õla või käsivarre kohalt. Keelatud on täielik selja keeramine mõõtesektori poole. Sellega hoitakse ära võimalikku oht, mille võib põhjustada sportlaste soov proovida oda visata analoogselt näiteks kettaheite tehnikale. Hoovõtusektor on teistest heitealadest erinev. Odaviskajad võivad hoogu võtta jooksurajalt mille laius on 4 meetrit ning pikkus vähemalt 30 meetrit. Jooksuraja lõpus on kõver joon millest alates viske kaugust mõõdetakse. Sarnaselt teistele heitealadele pole ka odaviskes lubatud sektorist lahkuda enne, kui heitevahend odaviske puhul oda on maandunud. Oda visatakse otse mõõtesektori suunas. Mõõtesektorit tähistavad hoovõturaja lõpust tõmmatud jooned mis on
noormehena ning pääses 2002. aastal Müncheni Euroopa meistrivõistlustel ka lõppvõistlusele.2005. aasta maailmameistrivõistlustel pälvis Kanter oma esimese medali, hõbeda. Sama autasu tuli ka 2006. aasta EM- ilt Göteborgist. Eelmisel aastal võitis Kanter tiitlivõistluste finaalis konkurenti Virgilijus Aleknat ning sai karjääri esimese säravaima tiitli.Pekingi Olümpia Mängudel viskas ta 68.82 ja tõi sellega Eestile kulla.. Valitsus otsustas premeerida kettaheite maailmameistrit Gerd Kanterit 300 000 krooniga ja tema treenerit Vésteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga.
tagapoolsemale asendile ei vasta tõelise tasakaalu hetk. Et tugev hoog teda selili ei paiskaks, alustab kettaheitja oma keha ettepoole viimist veidi enne seda, kui tema käsivars jõuab tagapoolseimasse punkti. Atleedilt, keda Myron kasutas modellina, nõuti võimatut ja tal tuli teha teatav kompromiss. Et saavutada tasakaalu ja hoida selleks oma keha raskuskeset täpselt jalgade kohal, kus see tegeliku kettaheite ajal kunagi ei asetse, painutas ta põlve- ja puusaliigeseid palju rohkem, kui kettaheitja seda teeb. Isegi sellest hoolimata oli kuju tasakaal nii ebakindel, et tuntuima, Vatikanis asuva koopia autor pidas vajalikuks toetada oma teost konventsionaalse puutüvega. Kasutatud kirjandus 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/skulptuur.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Myron 3. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakujkunstkl.htm 4. http://www.miksike
(kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sai 8543 punktiga 6. koha. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Üksikalade tulemused Esimene päev (27. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 100 m jooks 10,68 933 933 2 Kaugushüpe 7,76 1000 1933 2 Kuulitõuge 15,11 796 2729 2 Kõrgushüpe 2,00 803 3532 5 400 m jooks 46,71 973 4505 3
2103 0011 0101 0011 Kettaheide Berliini MM-il tuli kettaheite maailmameistriks sakslane Robert Harting, kes viimase katse 69.43-ga möödus kahel korral Poola rekordit parandanud Piotr Malachowskist. Gerd Kanteri seeria oli 4 tänavust hooaega arvestades kahvatu, kuid 66.88 oli siiski väärt pronksmedalit. "Asi algas suhteliselt normaalselt. 65.91 tuli suhteliselt kergelt, kuid polnud tehniliselt kõige paremad. Esimesed kaks katset olid sarnased Osaka MMi stsenaariumile ja uskusin, et kolmandas ja neljandas
Sebr 6. ala -- 110 m tõkkejooks: Madis Kallas sai tõkkesprindi kolmandas jooksus ajaks 14,72, isikliku rekordi 7972 punkti püstitamisel läbis noormees 110 meetri tõkkejooksu 14,52-ga. Kristjan Rahnu, kes oli Göteborgi EM-i avapäeva järel 4246 punktiga 5. kohal, sai tõkkesprindis ajaks 14,48. Oma tipptulemuse (8526 p) kogumisel oli Rahnu tõkkejooksu ajaks 14,04. Rahnu liikus Göteborgis 8200 punkti graafikus. 7. ala -- kettaheide: Kettaheite A-grupis sai Madis Kallas parimal katsel kirja 42.09. B-grupis võistelnud Kristjan Rahnu piirdus enda kohta väga tagasihoidliku 43.46-ga ja kaotas sellega umbes 100 punkti. Oma isiklike rekordite graafikus on Kallas heitnud ketast 43.53 ja Rahnu 50.81. 8. ala -- teivashüpe: Kristjan Rahnu sai teivashüppes kirja 4.80, kõik kolm katsel kõrgusel 4.90 ebaõnnestusid. Madis Kallas ületas 4.70. Kaheksa ala järel oli kindel liider endiselt Roman Sebrle, kes oli
koolis, hiljem jätkas õpinguid Tallinna Spordiinternaatkooli 7. klassis. 15-aastane Erki oli üsna nõrguke, pikkust 160 sentimeetri ringis. Sokule imponeeris Erki tohutu kirg, tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja Üksikalade tulemused Esimene päev (27. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 100 m jooks 10,68 933 933 2 Kaugushüpe 7,76 1000 1933 2 Kuulitõuge 15,11 796 2729 2 Kõrgushüpe 2,00 803 3532 5 400 m jooks 46,71 973 4505 3 Teine päev (28. september 2000) Ala Kokku
Katar 0 0 1 1 Mehhiko 0 0 1 1 Rumeenia 0 0 1 1 Slovakkia 0 0 1 1 Türgi 0 0 1 1 3 4. Kettaheide. Berliini MM-il tuli kettaheite maailmameistriks sakslane Robert Harting, kes viimase katse 69.43-ga möödus kahel korral Poola rekordit parandanud Piotr Malachowskist. Gerd Kanteri seeria oli tänavust hooaega arvestades kahvatu, kuid 66.88 oli siiski väärt pronksmedalit. "Asi algas suhteliselt normaalselt. 65.91 tuli suhteliselt kergelt, kuid polnud tehniliselt kõige paremad. Esimesed kaks katset olid sarnased Osaka MMi stsenaariumile ja uskusin, et kolmandas ja neljandas voorus suudan rünnata ja hea tulemuse teha
Emakeele Seltsi juhatus, Eesti Panga nõukogu, Tallinna Sadama nõukogu. · ajalehed Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees; · ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus · muud perioodikaväljaanded: Postimehe lisa Siiliga Serviti · Ajaloosündmused: XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon (toimumisaja järgi), Suur Pauk (kosmoloogias) · Autasud: Nobeli rahuauhind, Juhan Liivi luuleauhind, Eesti Vabariigi teaduspreemia, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi); Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Kuldne Palmioks · om don Quijote; os don Quijotet · Talibani liige on talib, mitmuses talibid · Soome perekonnanime Oksanen omastav kääne on Oksaneni ~ Oksase, osastav Oksaneni ~ Oksast · Nimi van Gogh, mida hääldatakse [van hoh], on omastavas käändes van Goghi. Ülakoma pole vaja. · Baltikum, Baltimaad on kokku, Balti riigid on lahku · väljapoole (kuhu?), väljaspool (kus
hõbeda. "Edmontonis 2001 tegin oma elu võistluse" rääkis ta oma raama-tus. Sydneys 2000 aastal võitis Nool kümne-võistluse olümpia ja sa 8641 punkti eest kulla. Ta oli seda ihanud teha pool sportlase elu ja lõpuks saigi hakkama. Sydneys 2000 aastal võitis Nool kümnevõistluse olümpia ja sai 8641 punkti eest kulla. Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Erki Noole Kergejõustikukool loodi olümpiavõitja Erki Noole algatusel 1997 aastal eesmärgiga pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset spordialast koolitust kergejõustiku eriala baasil. Kooli tegevust ja arengusuundi läbivaks ideeks on igale õpilasele isikliku arengu tagamine läbi eakohase õppekava. Hetkel treenib koolis üle 200 lapse ja töötab 5 treenerit.
See valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist. Korpust ümbritseb välisservast kaarjas metallääris, mille välisserva ristlõige on umbes 6 mm raadiusega kaar. Ketta keskosas võivad mõlemal pool olla ketta välispinnaga ühetasased, teineteisega paralleelsed metallplaadid. Ketta võib valmistada ka ilma nimetatud metallplaatideta, eeldusel, et ketta korpuse keskosad on tasapinnalised ja paralleelsed ning ketta mõõtmed ja kaal vastavad nõuetele. Kettaheite maandumissektorit tähistavad valged jooned, mille pikendused ristuvad heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, Katse õnnestumiseks peab ketas maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist lahkuda. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll
juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Edmontonis (Kanadas) saavutas Erki Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on ka tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid: 10.60/1.5; 7.63/2.0; 14.90; 2.03; 46.23; 14.40/0.0; 43.40; 5.40; 67.01; 4.29.58.
, 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Erki Nool Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ,. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sydney 2000: Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004: Sai 8. koha. Te is e d tiitlivõ is tlus e d:Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine
kõrgusest merepinnast tingitud õhutihedus). 15. Olulised momendid heidetes - õige lähteasend; liigutuste järgnevus äraheite-eelses liikumises, mille kulminatsiooniks on maksimaalse kiiruse ülekanne vahendile; keha täielik sirutus vahendi äraheite momendil; tehnika täiustamiseks tuleks kasutada võistlusvahendist kergemaid vahendeid; harjutuste, vahendite, liigutuste ja situatsioonide suur mitmekesisus. 16. Kettaheide 1. Kettaheite faasid - HOOLIIGUTUSED, PÖÖRE, ÄRAHEIDE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. 2. Ketta hoie - Ketas toetub sõrmede viimastele lülidele . Sõrmed asetsevad üksteisest võrdsel kaugusel. Ranne on lõdvestatud ja sirutunud. Ketas toetub kogu kämblale ja randmele . Pöial toetub kettale. 3. Eelhoogude faas - Hooliigutuste faasis luuakse liikumise algkiirus ning heitja võtab pöördesse mineku asendi. Heitja on seljaga heite suunas. Jalad on õlgade laiuselt, põlved veidi kõverdatud
Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Heite-ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõukes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2, 135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 m. Oda visatakkse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja kettaheite ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendued ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34, 92-kraadise nurga alla. Katset loetakse ebaõnnestunuks juhul kui: 1)sportlane pillab heitevahendi, 2)sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, 3)kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga, 4)odaviskes puudutab võistleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda.
See andis tunda üle kahe aasta. Mille tõttu ei saanud treenida kiirjooksu ning teivashüppes tuli üle minna äratõukele paremalt jalalt. Üheteistkümneselt võitis Valter esimest korda noorema vanusegrupi mitmevõistluse TV olümpiastartide finaalis. Kokkuvõte tehnika õppimisest Noorelt käib tehnika omandamine suhteliselt lihtsalt. Seitsme- kaheksa aastaselt õppis Valter teivast hüppama, üheksa aastaselt sai selgeks tõkkejooksu ja kõrgushüppe flopi, kümneselt kettaheite tehnika. Ainult kuul oli see ala millest lihtsalt jõud veel üle ei käinud. Kuna ei tehtud veel eritreeningut füüsiliste võimete tõstmiseks, sest see paistis tüütuna nii noorelt alustada sellega. Väiksemana meeldis Valtrile üle kõige pallimängud, tõkkejooks aga rohkem võistlusmomentidel. Igas asjas ning alal oli tohutu oma algatuslikkus, ei pidanud käskima ega sundima midagi tegema, alati tegi ise ilma sundimata
Üks paremini säilinud arhailise p. templitest on Hera tempel Paestumis (kreeklaste koloonia Lõuna-Itaalias) 550 eKr. Peajumal Zeusile rajatud Olümpia pühamu rekonstruktsioon. Olümpia pühamu plaan. Hera tempel Olümpias 7. saj. eKr., olümpiatule süütamine kaasajal. Olümpia pühamu: palestra (atleetide maadluse poksi ja hüpete harjutusväljak) . gymnasium (odaviske ja kettaheite harjutusruum koos aiaga). Olümpia pühamu. Zeusi templi varemed 5. saj. eKr. Olümpia Zeusi templis asus Pheidiase krüselefantiin-tehnikas loodud 12 m kõrgune istuva Zeusi kuju (kuulus vana-aja 7 maailmaime hulka, Zeusi kujutati tavaliselt kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga). Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks ehituskompleksiks
varustatud ligikaudu 150 mm pikkuse käepidemega, mis asub oda raskuskeskmes. 1.2.2 TEHNIKA Erinevalt teistest heitealadest on odaviske tehnika IAAF'i poolt täpselt määratletud ning teistsugused visketehnikad pole lubatud. Oda tuleb hoida käepidemest ning visata pealtkäe, sportlase õla või käsivarre kohalt. Keelatud on täielik selja keeramine mõõtesektori poole. Sellega hoitakse ära võimalikku oht, mille võib põhjustada sportlaste soov proovida oda visata analoogselt näiteks kettaheite tehnikale. Hoovõtusektor on teistest heitealadest erinev. Odaviskajad võivad hoogu võtta jooksurajalt, mille laius on 4 meetrit ning pikkus vähemalt 30 meetrit. Jooksuraja lõpus on kõver joon, millest alates viske kaugust mõõdetakse. Sarnaselt teistele heitealadele pole ka odaviskes lubatud sektorist lahkuda enne, kui heitevahend (odaviske puhul oda) on maandunud. Oda visatakse otse mõõtesektori suunas. Mõõtesektorit tähistavad hoovõturaja lõpust
Kommi ja üldse magusat sööb ta väga vähe. Korralikult tarbib ta ka vett. Ilma veeta ta trenni ei tee. Ta võitis oma esimese tiitlivõistluste medali- hõbeda 2005 aasta Helsingi MM- il. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EM- il 2006 aastal, kuld Osaka MM- il 2007 aastal ja kõige tähtsam, olümpiakuld, Pekingis 2008 aastal. Kettaheitja ei tohi olla nõrk ja väike mees. Tema esimene treener oli Ando Pelginõmm, hiljem Helgi Parts ja Aleksander Tammert seenior andsid talle kettaheite alghariduse. Ta oli järjepidev. Tee vähe korraga, aga tee.
kõrge kümnes koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 10. kolmikhüpe 36 14.13 (eelvõistlusel 14.19) MIKK PAHAPILL - olümpial debüteerinud noor sportlane püstitas suurvõistlustel isikliku rekordi ja lõpetas ränkraske võistluse 11. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 11. kümnevõistlus 40 8178 punkti ALEKSANDER TAMMERT - vanameister tõestas veelkord oma kõrget taset maailma kettaheite eliidis ning lõpetas oma neljandal olümpial 12. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 12. kettaheide 37 61.38 (eelvõistlusel 63.10) ANDRES RAJA - vigastust trotsinud olümpiadebütant püstitas isikliku rekordi ja sai kümnevõistluse lõpuprotokollis 13. koha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 13. kümnevõistlus 40 8118 punkti MÄRT ISRAEL - olümpiadebüüt lõppes kvalifikatsioonivõistlustel, kokkuvõttes tubli 14. koht
a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind (autasu välja pannud isiku järgi), Kristjan Raua kunstipreemia, Juhan Liivi luuleauhind, Kutuzovi I järgu orden (isiku järgi, kelle auks on autasu asutatud), Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Spordilehe ~ ajalehe Spordileht karikas (autasu välja pannud asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse järgi), Brüsseli maailmanäituse suur hõbemedal, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi). Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Valge Roosi orden (Soome), Silmapaistvate Teenete orden (Inglismaa), Ema Au orden (NSV Liit), II liigi 1. järgu Vabadusrist, Rahu kuldmedal, Sirbi ja Vasara medal (NSV Liit), Kuldkiiver, Kuldnaelkingad, Hõbevaas,
või Egiptuses, ent siiski peaaegu 800 aastat enne esimeste antiiksete olümpiamängude korraldamist kreeklaste poolt. 2.4. AntiikKreeka Homerose "Ilias" Homeros mainib "Iliases", et Achilleus korraldas spordivõistluse oma parima sõbra Patrocluse mälestuseks, kes hukkus Achilleuse asemel lahingus. See üritus, kui ta toimus, on vanim teadaolev korraldatud spordimäng ajaloos. See oli mõeldud Patrocluse matusetseremooniana. Peale jooksmise, kaarikuvõistluse, odaviske, kettaheite ja relvastatud võitluse olid programmis ka maadlus ja poksimine. Lugu, millest Homeros jutustab, võis juhtuda umbes 13001200 e.Kr. Antiiksed olümpiamängud Vanad kreeklased pidasid esimesed olümpiamängud aastal 776.e.Kr. Neid korraldati iga 4 aasta tagant kuni aastani 393.AD, mil peeti 293.mängud. Imeline on, et need mängud pidasid vastu 1.169 aastat, see on pikk aeg, võrreldes moodsate olümpiamängudega, mida on vaid pisut üle 100 aasta peetud. Vanas Kreekas peeti ka näiteks
Mõlemal on suur võitlejahing. Ühe ainsa eesmärgi nimel loobuti väga väga paljust. Ainult parimad tulemused rahuldasid mõlemat meest. Noolel ei olnud noorena väljapaistvaid andeid. Hoolimata sellest nägi poiss kõvasti vaeva ja teda märgati. Ka Lipu viis suurte rekorditeni ainult kõva töö ja enesepiitsutamine. Kuigi ajad on kõvasti muutunud on mõned Lipu tulemused Noolest paremad. Lipu kuulitõuke rekordile 16.98, poleks Noolel oma 15.11-ga midagi vastu panna. Ka kettaheite parim tulemus 44.47 jääb Heino Lipu 52.18-le veidi vähem kui kümne meetriga alla.(erlt.net) See-eest on Noole trumpala teivashüpe teinud tohutu arenguhüppe. Olümpiavõitja rekord 5.60 on lausa metsik kõrgus kui võrrelda seda Lipu isikliku tippmargiga 3.40. Aga nagu juba öeldud, ajad olid siis teised. Rangel okupatsiooni ajal tegutsenud sportlastest võiks võrrelda Heino Lipuga keskmaajooksjat. Mihhail Velsvebelit
16 kuni 17 Rahuldav 1,90 Hea 2,20 Väga hea 2,40 18 kuni 19 Rahuldav 2,10 Hea 2,40 Väga hea 2,60 Maailarekord 5,05 29 Lisa 12 Soovitavad kettaheite normid POISID HINNE VANUS Ketta kaal Heite pikkus 12 kuni 13 1 kg Rahuldav 12 m Hea 16 m Väga hea 20 m 14 kuni 15 1 kg Rahuldav 18 m Hea 22 m
200 m) ületada vähemalt poole sekundi võrra. Kergejõustikualad võib piltlikult jagada kolmeks: jooksud, hüpped ja heited. Paljudel aladel on väga tähtis liikumise kiirus. Lisaks kiirjooksualadele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus- ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti paistavad silma heitjad kiirete aegade poolest lühikeses sprindis. Näiteks, meie olümpiavõitja Gerd Kanter on oma kettaheite hoovõtukiiruse poolest maailma kiireim. Kiire liikumine ringis loob eelduse kettale suurema algkiiruse andmiseks. Töö võiks inspireerida kõiki spordiga tegelevaid noori, kes soovivad arendada jooksukiirust ning vajavad mõtteid mitmekülgseks harjutamiseks. Töös on kirjeldatud ja 3 ära toodud hulk kasulikke treeningvõtteid ja harjutusi ning kokkuvõte autori oma kogemustest ja eelistustest.
[1] Aleksander Tammert kandis 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis avatseremoonial Eesti lippu. Tulemusega 60,20 m sai ta 27.koha[2] ja finaali ei pääsenud. Aleksander Tammert läks 2004. aastal oma kolmandale olümpiale vastu ühe medalisoosikuna. Kevadel Arlingtonis heidetud 68.48 oli Gerd Kanteri järel hooaja neljas tulemus. Kui kaks kanget Virgilijus Alekna ja Róbert Fazekas tundusid tol hetkel küündimatus kauguses, siis pronksmedali nõudlejate ring oli lai. Algselt kettaheite olümpiavõitjaks tulnud Fazekas jäi võistlusjärgsel dopinguproovi andmisel vahele uriiniproovide vahetamisega, teatasid uudisteagentuurid France Presse ja Reuters. Selline temp tähendas seda, et 29-aastane Fazekas pidi jääma ilma kullast ja loovutama selle Aleknale ja Tammert tõusis pronksile. Tammerti kolmas olümpiavõistlus lõppes mehe kõrgeima kohaga tiitlivõistlustel, kuid medalist jäi enne ungarlase vahejuhtumit siiski 38 sentimeetrit puudu. Tammerti parimaks jäi
Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid 10,60/1,5, 7.63/2,0, 14.90, 2.03, 46,23, 14,40/0,0, 43.40, 5.40, 67.01, 4.29,58.
1957.-1961. aastani töötas Heino Ojasoo Ambla keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Amblast suundus Heino Ojasoo Kehrasse, kus olid tema õpilasteks eesti osa 7.-11. klassi neiud ja vene osa 5.-11. klassi noormehed. Heino Ojasoo juhendas Kehras kergejõustiku, võrk-, korv- ja käsipalli. Eriliselt keskendus ta käsipallile ja kergejõustikule. 1962.-1964 aastal võitsid Kehra tüdrukud kergejõustikus ära kõik alad peale kettaheite ja kuulitõuke. 1967. aastal kutsuti Heino Ojasoo Harju rajooni laste ja noorte spordikooli direktoriks. 1968. aastal avas ta spordikoolis käsipalli osakonna. Spordikooli direktorina töötas Heino 7 aastat. 1973. aastal lõpetas Heino Ojasoo Kehra koolis käsipallitreeneri töö. 18 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011. 7
Tõnu Endrekson, Jüri Jaanson võitsid meeste paarisaerulisel kahepaadil hõbemedali, 42- aastasele Jaansonile oli see juba kuuendatel olümpiamängudel teiseks olümpiahõbedaks. Märt Israeli olümpiadebüüt lõppes kvalifikatsioonivõistlustel, kokkuvõttes tubli 14. koht. Andres Raja - vigastust trotsinud olümpiadebütant püstitas isikliku rekordi ja sai kümnevõistluse lõpuprotokollis 13. koha. Aleksander Tammert - vanameister tõestas veelkord oma kõrget taset maailma kettaheite eliidis ning lõpetas oma neljandal olümpial 12. kohaga. Mikk Pahapill - olümpial debüteerinud noor sportlane püstitas suurvõistlustel isikliku rekordi ja lõpetas ränkraske võistluse 11. kohaga. Kaire Leibakul õnnestus ülitugevaks osutunud naiste kolmikhüppevõistluses saavutada kõrge kümnes koht. Eesti olümpiamedalid Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit: Alfred Neuland- tõstmine Antverpen 1920
a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind (autasu välja pannud isiku järgi), Kristjan Raua kunstipreemia, Juhan Liivi luuleauhind, Kutuzovi I järgu orden (isiku järgi, kelle auks on autasu asutatud), Eesti Vabariigi teaduspreemia, Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Spordilehe karikas (autasu välja pannud riigi, asutuse, ühenduse vm järgi), Brüsseli maailmanäituse suur hõbemedal, Barcelona olümpiamängude kettaheite kuldmedal (ürituse järgi). Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Valge Roosi orden (Soome), Silmapaistvate Teenete orden (Suurbritannia), Ema Au orden (NSV Liit), II liigi 1. järgu Vabadusrist, Rahu kuldmedal, Sirbi ja Vasara medal (NSV
annaabi.ee 
