Ajaleht Postimees kutsub inimesi osa võtma Jõhvi Balletifestivalist (artikkel) Jõhvi saab uueks aastaks uue kohtumaja (artikkel) Villu Mikk 11 Jõhvis valmivad projektid Meelelahutus- ja ärikeskus Jõhvi kohtumaja Metodisti kirik Jõhvi promenaad Villu Mikk 12 Jõhvi arengukava Promenaad 1o km, mis ühendab Jõhvit ja Kohtla-Järvet (valmib 2010 novembris) Jõhvi kohtumaja (2010 detsember) Jäähall (2012 sügis) Meelelauhutuskompleks (arvatavasti 2016) Jõhvi linna arengukava 2007-2013 Villu Mikk 13 Kasutatud kirjandus www
ABRAHAM HUNNIUS, KES PEALE ÜLIKOOLI LÕPETAMIST ARSTINA TÖÖTADES UURIS HAAPSALU LAHE MUDA JA AVASTAS SELLE RAVIOMADUSED. TEMA EESTVEDAMISEL RAJATI LINNA KAKS MUDARAVILAT ESIMENE AASTAL 1825 JA TEINE AASTAL 1845. 19. SAJANDI KESKEL OLI HAAPSALU VENEMAA KÕRGETE RIIGIPEADE SEAS TUNTUD JA HINNATUD SUVITUSKOHT. LINNA SAABUSID PUHKAMA NII VENE KEISRID KUI KA MUUD TUNTUD INIMESED (VENE HELILOOJA P.TSAIKOVSKI). SUVITUSELU KESKPUNKTIKS KUJUNES SUUR PROMENAAD. KÜLASTAJATE MUGAVAKS KOHALE JÕUDMISEKS SEATI 1845. AASTAL SISSE REGULAARNE AURULAEVAÜHENDUS PETERBURIGA JA 1906. AASTAL AVATI RAUDTEELIIKLUS HAAPSALU-TALLINN-PETERBURI LIINIL. HAAPSALU OLI POPULAARNE SUVITUSLINN KA 1920-30-NDATEL, KUI SEAL PUHKASID PALJUD EESTI TUNTUD AVALIKU ELU TEGELASED, KIRJANIKUD (ERNST ENNO) JA KUNSTNIKUD (ANTS LAIKMAA). VÄLISMAALASTE SEAS DOMINEERISID SOOMLASED JA ROOTSLASED
ametlikku nimekirja juba aastal 1890. Pikad valged liivarannad, lauged kaldad ja parim päike Eestis. Pärnu on terve suve üks suurimaid turismi magneteid terves Eestis. Turiste kutsub siia meie puhas meri ja kaunis rand. Pärnu rannapromenaad sobib hästi nii jalutamiseks kui rulluisutamiseks. 2006. aastal valminud atraktiivne rannapromenaad pakub tõelist kuurordihõngu ning muudab Pärnu ranna üheks ilusamaks kohaks terves Eestis. Piki randa looklev promenaad üllatab oma funktsionaalse läbimõelduse ja vahelduvate materjalide ning erinevate purskaevude kasutamisest tuleneva mängulisusega. Valgustus toob aktiivse elu randa ka päikese loojudes ning purskkaevude värvimängud õhtupimeduses on lausa omaette vaatamisväärsus. Pärnu promenaad on üks parimaid Eestis ja selle omadused on: suveniiri poed,objekti valgustused, Puhkealad /piknikuplatsid ,Mänguväljakud ja WC-d.7 Setembri alguses ehitati promenaadile 1,5
§ Kirjutas ja avaldas monograafiaid vene kunsti ja T. Selo kohta. § 1901. aasatl määrati ta Peterburi Mariinski teatri kunstiliseks juhiks. Elukäik § 1903. aastal illustreeris A. Puskini poeemi ,,Vaskratsanik". § Aastail 19181936 töötas A. Benois kunstigalerii juhatajana. § 1926. a. emigreerus Prantsusmaale ja elas Pariisis. § 1955. aastal andis välja kaheosalise raamatu ,,Memuaarid". Keisrinna Jelizaveta I promenaad üle Peterburi aadellike tänavate (1903) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Peeter Esimene; mõtetes ehitada Peterburi Läänemere äärde. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kadrioru park on Eesti silmapaistvaim lossi- ja linnapark, mis katab u 70 hektarit. Kadrioru park asub Tallinnas mere ja Lasnamäe paekalda vahel. Park on 1935. aastast riigipark, looduskaitse all aastast 1959; Parki hakati rajama 1718. aastal Peeter I korraldusel. Kadrioru park on kujunenud 300 aasta jooksul. Kadrioru pargis näeb 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 18. sajandist on säilinud regulaarne osa ; 19. sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad ...
vaatamisväärsustega Näiteks: Vallamaja Vaivara Sinimägede muuseum. - Pargimäe torn ROHKEM INFOT SAAD: www.lahing.ee Narva promenaad SILLAMÄE NARVA Sillamäe - kunagi nii köitvalt ligipääsmatu, Narva asend kahe riigi piiril on olnud kõige iselaadi linn. Täna tervitab ta külalislahkelt ja iseloomulikumaks jooneks nii minevikus kui südamlikult kõiki oma külalisi. Tulenevalt tänapäeval. Siin, Narva jõe kallastel, mis nõukogude ajal siia rajatud salastatud kannab oma kiired vood Peipsi järvest
Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts), Elistvere loomapark, Puurmani loss, Kratiküla (Kalevipoja muuseum). Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa mõis, Reigi kirik, Kõpu ps, Kõrgessaare mõis (viinaköök, restoran, külalismaja).
Catania Catanias elab 296 303 inimest. Linn on Sitsiilia saare suuruselt 2. ja Itaalia suuruselt 10. linn. Catania vaatamisväärsused Piazza del Duomo (Katedraali väljak) Via Etnea (Etneani tänav) Piazza Università (Ülikooli väljak) Quattro Canti (Neli Quoinsi) Piazza Stesicoro (Stesichoruse väljak) Via Vittorio Emanuele II Via Giuseppe Garibaldi Via Crociferi (Crucifersi tänav) Via Caronda Viale Regina Margherita Lungomare di Ognina (Ognina's Lavici promenaad) Piazza Europa (Euroopa väljak) Catania Lipp Asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles Second level Third level
See protsess jätkub ka käesoleval aastal, mis annab tunnistust jätkuvast huvist Jõhvi valla vastu. Märkimata ei saa jätta viimase 10 aasta põnevamaid ehitisi: tänapäevane Viru vangla (2006), nurkadeta lasteaed Pillerkaar (2011), Eesti moodsaim justiitshoone Jõhvi kohtumaja (2011) ja ringikujuline Jõhvi riigigümnaasium (2015), mille ehitamisel peeti silmas avatud õpikeskkonna loomise ideed. Praegu on Jõhvi peamiseks väärtuseks kahtlemata uus promenaad linnaväljakul, kus saab näha ka linna arengusse suure panuse andnud kindrali Aleksander Tõnissoni auks püstitatud mälestusmärki. 2013. aastal rajati promenaadi lähedale ausammas režissöör Kaljo Kiisale – tuntud ja väljapaistvale kultuuritegelasele, kes andis oma 17 mängufilmiga Eesti filmikunsti suurema panuse kui keegi teine. Promenaadi ehitamisele kulus mitu aastat ja see kukkus välja nii meeliköitev, et paljud külalised
• PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● NARVA-JÕESUU RAND ● NÕUKOGUDE AJA MUUSEUM SILLAMÄEL ● ORU PARK ● SILLAMÄE KULTUURIKESKUS ● SILLAMÄE MUUSEUM ● TARIVERE MÄGI JA VAATETORN IISAKUS ● VAIVARA SINIMÄED ● VAIVARA SINIMÄGEDE MUUSEUM ● VALASTE JUGA Aidu Veespordikeskus ● Aidu põlevkivikrajaari rajatud spordi- ja vabaajakeskus ● Rahvusvahelistele nõuetele vastav
valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Oli suur kunstihuviline kirjutas kunstiteemalisi kirjutisi, joonistas, visandas maastikuetüüde, portreid ja kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid. Ta on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Morgensterni suureks teeneks TÜ taasavamisperioodil oli oma sõbra ja ehituskomitee liikme prof. Krause mõjutamine, et ülikooli hooned ehitataks Toomemäele. Samuti oli tema ideeks võtta Toomemäe haljastusprojekti aluseks Zürichi Pärnade promenaad. Ühe osa Toomemäest ostis ta isiklikult endale, et rajada sinna oma maja, kust oleks hea raamatukokku minna. Mälestussamba püstitas ülikool oma kauaaegsele professorile Toome nõlvale veel tema eluajal, 1851. aasta. Kolmeastmelisel alusel paikneval lihtsal lubjakivist obeliskil on pronksplaat tekstiga: ,,Area Morgensterniana", mis tõlkes tähendab Morgensterni ala, mis tähistab seal paiknenud Morgensterni aeda. Monument on rajatud K. Tooli poolt.
saj. ehitatud hooned, milles asuvad korterid, bürood, kauplused, spordiklubid ja söögikohad. Teeninduspunktid: kauplused ja teenindusettevõtted asuvad lähiümbruses, ühistranspordi peatused on ca 500 m raadiuses; Parkimiskohad: hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38. Keskkond: ca 500 m kaugusel algab kaunis rannamäär. Merekaldale on rajatud elanikele valgustatud promenaad, mida ääristavad täies pikkuses männid, tammed, pärnad ning ka hoopis haruldased puuliigid, mida paikkonnas leidub ohtrasti, sest siin asus kunagi Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1873-1951) aed ja puukool. 1993-st aastast on ala võetud looduskaitse alla kui väärtusliku puittaimestikuga piirkond. Kogu elamurajoon piiratakse aiaga, mille sisse jääb park koos jalutusradadega, tiik ja lastemänguväljakud. 1.2. Hoone Hoone on 6-korruseline, keldriga
kõikvõimalikke lõbustusasutusi on kuhjaga. Kõige populaarsem tundub saarel olevat sukeldumine, sest kogu rannik on sukeldumiskoole täis. Nii puhast ja selget vett kui Malta ümbruses kohtab harva. Nähtavus on kohati kuni 30 meetrit. Arvukad koopad ja grotid on koduks põnevale floorale ja faunale. Saare ümbruses olevat ka palju laevavrakke ja lennukeid, arheoloogilistest leidudest tuleb aga kohalikule riigivõimule teatada.(3) Õhtuseks jalutuskäiguks pakub suurepärast elamust Slima promenaad - ühelt poolt kostub avamerelainete kohin, teiselt poolt ümbritseb ööelu oma käraga. Arvukad restoranid, diskoteegid ja baarid on võrdselt populaarsed nii turistide kui ka kohalike elanike hulgas. Poolsaare tipus särab üle kõige täistuledes Dragonaza Palace, saare ainuke kasiino, mis veidral kombel kuulub riigile ja on seetõttu üks turvaline koht. Kuid Malta ööelu ongi tervikuna turvaline ja lõbus kuni koidikuni.(3) 5 3. ARSTIABI
suubuva Vääna jõe. Vääna-Jõesuus ning mujal jõe ümbruses leidub ka mitmeid telkimisalasid. Vääna jõgi on tunduvalt tõstnud ka Saku mõisa pargi esteetilist väärtust, kuna osaliselt tänu jõele paisutatud tiigile on valla esinduslikem roheala Saku mõisa pargi ümbruses. Vääna jõgi ja Saku mõisa park moodustavad tiigi piirkonnas tervikliku maastikulise kompleksi. Vääna jõega külgneb promenaad, mis avab jõe kalda ja loob alevikku põhja-lõuna suunalise liikumistelje. Antud rohelist avalikku ruumi on vallal ka edaspidi plaanis puhkealana kasutada. Pargi tiiki kasutatakse ka kohalike ürituste raames paadirallide korraldamiseks. 5 2. VÄÄNA JÕE HINDAMISMEETODI KIRJELDUS Reisikulu meetod
ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. Põhifiguurideks on: 1. Külgkiirendussamm (Progressive Side Step) 2. Promenaad (Closed Promenade) 3. Lahtine promenaad (Open Promenade) 4. Kiiksamm pöördega (Rock Turn) 5. Kinnise lõpuga pööre vasakule (Open Reverse Turn with Closed Finish) 6. Lahtise lõpuga pööre vasakule (Open Reverse Turn with Open Finish) 7. Külgkiirendussammuga pööre vasakule (Progressive Side Step Reverse Turn) 8. Kortee (Back Corté) 9. Kiiksamm vasaku jalaga (Rock Back on Left Foot) 10. Kiiksamm parema jalaga (Rock Back on Right Foot) 11
kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. Põhifiguurideks on: 1. Külgkiirendussamm (Progressive Side Step) 2. Promenaad (Closed Promenade) 3. Lahtine promenaad (Open Promenade) 4. Kiiksamm pöördega (Rock Turn) 5. Kinnise lõpuga pööre vasakule (Open Reverse Turn with Closed Finish) 6. Lahtise lõpuga pööre vasakule (Open Reverse Turn with Open Finish) 7. Külgkiirendussammuga pööre vasakule (Progressive Side Step Reverse Turn) 8. Kortee (Back Corté) 9. Kiiksamm vasaku jalaga (Rock Back on Left Foot) 10. Kiiksamm parema jalaga (Rock Back on Right Foot) 11
järgi olnud "põrgukäik" 32 meetrit pikk. Koopa lagi varises sisse 1908 ning suue 1974. Täna koopasse sisse enam ei pääse, kuid seda kaunist ja salapärast kohta viivad uudistama trepid kalmistu värava eest! VALGERAND Pärnu linna lähedalt leiad looduskauni liivase Valgeranna. Lõunasse avanev ja põhjatuulte eest männimetsaga kaitstud rand on päev läbi päikesele avatud. Suurest parklast viib läbi metsatuka randa valgustatud promenaad. Rannas leiad lastemänguväljaku, vahva seikluspargi, vesijalgrataste ja purjeka laenutuse. Ujumise ja päevitamise kõrvale saad osta jahutava jäätise või toekama kõhutäie. Pikal rannaribal, promenaadist eemal, leiad ka vaiksemat ja privaatsemat äraolemist. Valgeranna metsatukk ja rand on ka populaarne jalutamispaik ning ootab sind igal aastaajal! VANA- PÄRNU LINNUVAATLUSTORN Vana-Pärnu luhal, jõe ja mere piiril asub 8 m kõrgune linnuvaatlustorn. Aasta erinevatel
Inimkõnest tulev loogika, mis säilitaks kõne loomulikkuse. Mussorgski muusikalise pärandi kogusid kokku tema sõbrad, kellele oli adresseeritud ka enamus loomingust. Muusika Page 9 Pjotr Tsaikovski 4. veebruar 2010. a. 14:13 1840-1893 Stselkunstsik - pähklipureja Muusika Page 10 Kuulamine 4. veebruar 2010. a. 13:55 Ooper "Boris Godunov"; "Borisi monoloog" Klaveritsükkel "pildid näituselt"; mingi promenaad Muusika Page 11 kuulamine 27. aprill 2010. a. 14:48 kuulamine Audio recording started: 14:48 27. aprill 2010. a. 1. Hans Eklund - Kontsert tromboonile, löökpillidele ja orkestrile (avangardism) 2. Oliver Miessiaen - Orelitsükkel Ülestõusmine. Hingerõõm (avangardism) 3. Sir Edward Elgar - Pop and circumstances march 4. Anton Bruckner - aaria Ave maria 5. Anton Bruckner - sümfoonia 8. 2 osa
Kuulsaim ja vamnim, mis teiste botaanikaaedade rajamist mõjutas oli Paduas Orto Botanico 1545 a. rajatud. Tänapäeval on seal Padua botaanikaaed ja säilinud vana aia jaotus ja mõned puudki 16.st sajanddist. 5. 16 saj. lõpukümmnendi Itaalia kuulsusi oli Villa Imperiale Pesarossa Aadria mere rannal. Tugevad mõjutused Belvedere aiast. , terassid, kesktelg, madalamate terasside risttelg. Õue ümbritsesid vajulised grotid, koopad, sammaskäigud. Katusele oli ehitatud promenaad ja vaatetornid. 6. Tüüpiline Itaalia renessans aed on ka Villa d'Este Rooma lähedal Tivolis. Üks kõige roomalikum aed. Projekteeris P.Ligorio kardinal Ipplito d'Este käsul. Alustati 1550 ja aeda tehti kuni 1575 aastani. Praegu Itaalia tuntumaid turismiobjekte. Tervik jaguneb kahte ossa, terassaiaks ja maapinnaga tasa olevaks aiaosaks, nende piiriks on basseinide süsteem.Aed ja hoone ühendatud kesk ja kõrvaltelgedega. Trepid, bpurskkaevud, pergolad, aed jagatud
Birgitta festival. Varemete kõrval moodsas hoones tegutsevasse kloostrisse võib ka öömajale jääda. Einet ja merevaadet saab nautida rannaäärsetes pubides ja restoranides. Sisemaa poole jääb Eesti kõrgeima vaateplatvormiga Tallinna teletorn. Soojemal ajal on mõnus ühendada torni külastus päris torni külje all asuva Tallinna botaanikaaia külastusega. Kogu Pirita kant on kena koht, et jalutada või sporti teha: selleks sobib hästi rand, promenaad, seikluspark, ametlik terviserada, aga ka muud metsa all looklevad rajakesed. Vaid 15 minuti kaugusel kesklinnast leiad hoopis teistsuguse maailma, kontrastide poolsaare - Viimsi. Siin on koht, kust kuiva jalaga enam edasi ei saa. Siin on väikesed romantilised saared, kuhu paistavad pealinna säravad tuled. Siin on vanad rannakülad ja kaluritalud vaatamas merele kõrvuti 21. sajandi moodsate kodudega. Siin on eriline võlupaik, kus päike tõuseb merest ja loojub merre. 3
1999. aastal külvati platsile muru ja ehitati purskkaev (autor Arnold Matteus, seadistamine ringvoolule 1999, projekt AS Kobras 1998). Platsi teed said kivikatte aastal 2000 (projekt AS Kommunaalprojekt). Barclay platsi ääres Ülikooli tänaval asub Barclay hotell. Peamiselt lehtpuudega haljasala Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänavate vahel. Siin asub feldmarssal Barclay de Tolly monument. Barclay platsi purskkaev. Barclay de Tolly monument.1820. a. asus kaubahoovi vastas väike promenaad, mis ulatus Vallikraavi tänavani, kus asus avalik kaev. 11. novembril 1849. a. avati monument feldmarssal Barclay de Tollyle ( V.J. Demut- Malinovski ). Ligi paarkümmend aastat oli monumendi ümber munakivisillutis, kus seisid voorimehed ( vt. G.Fr. Schlateri lito 1852. a. ). 1868. a. hakati platsile haljastust rajama. Hiljem piirati monument aiaga ja selle siseserva istutati madalad puud, keskele suuremad puud. Osa platsist jäi tühjaks. 1879. a.
õit. Koidula luules on sagedased mull' ja sull'. Kaksisülakomasid kasutatakse keeleteaduslikus tekstis tähendusmärkidena. Nende märkide vahel võib seletada nii oma- kui ka võõrkeelsete sõnade tähendusi. On kaks võimalikku kuju: `tuba' või 'tuba'. Enamkasutatavaid võõrliiteid -a ld algselt grammatilise naissoo tunnus: summa, villa, fauna, floora, firma -aad pr a) tegevus, üritus: kanonaad, maskeraad, paraad, blokaad, olümpiaad; b) koht: promenaad, estraad, esplanaad; c) toit: limonaad, sokolaad, karbonaad, marmelaad, marinaad, rafinaad -aan, -an ld pr isik: intrigaan, dekaan, puritaan, kurtisaan, veteran, sarlatan, partisan 56 -aarium, -eerium, -oorium ld asutus, kogu, koht: akvaarium, herbaarium, ministeerium, sanatoorium, observatoorium, auditoorium
2010. a asendist, üksikpuude ja haljasmasside paigutusest, teedest, grottidest, varemetest, monumentidest ning motiivide järgnemisest; samuti pargi vaimsusest - ilust, sentimentaalsusest, õpetlikkusest, legendidest ja maalilistest kontrastidest. Tema andis mõistele `aed' uue tähenduse ja võimalused seoses muutustega: rahvaaed, kalmistu, haiglaaed, promenaad jne, ta nägi ette tulevikku avalike aedade suunas. Aia käsitluses tõi ta sisse alajaotused päevaaegade (hommiku-, keskpäeva-, õhtu-aed), aga ka aastaaegade kaupa (kevad-, suve-, sügis-, talveaed) ning asukoha järgi (mägi-, oru-, metsaaed). Ka liigitas ta aedu omaniku positsiooni ja jõukuse alusel, lihtsa maainimese aed pole sarnane jõuka linnakodaniku omaga. Hirschfeld innustas ka teisi ülikuid, mille tulemusena hakati 1774. a rajama Hohenheimi parki.
annaabi.ee 
