Vepsa keel Kaisa Teder 10A Keelesugulus · uurali keeled · soomeugri keeled · soome-saami keeled · läänemeresoome keeled · vepsa keel Kõneluskohad Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas Leningradi oblasti idaosas Vologda oblasti lääneosas. Kõnelejad 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest. Vepsa keeles on kokku trükitud üle 70 raamatu. Tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. Murded Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: Põhja- ehk äänisvepsa Keskvepsa Lõunavepsa Erinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Vepsa keel Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, loodi 1932. aastal. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku. Vepsa keel on jäänud vanemasse põlvkonda kuuluvate
SOOME-UGRI VEPSA KEEL Kus kõnelejad elavad? Vepslased elavad Karjala vabariigis ning Vologda ja Leningradi oblastites, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Aastal 1994 taastati Šeltozero (Soutarvi rahvusvallas). Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased. Umbkaudne rahvaarv ja kõnelejad. ▪ Rahvaarv ▪ 1940.a – 30–40 000 inimest. ▪ 1989.a - 12 501 inimest. ▪ 2002.a – 8240 inimest. ▪ 2010.a – 5936 inimest. Kõnelejate arv ▪ 2002.a – 5753 inimest. ▪ 2010.a – 3613 inimest. Kaheksa aasta jooksul on vepslasi vähemaks jäänud 28% võrra. Vepsa keele rääkijaid oli 2010
Maidla Põhikool Vepsalased ja vepsa keel Referaat Koostas: Klass: 9.klass Maidla 2011 Sissejuhatus Vepsalased on eksisteerinud juba väga pikka aega, kuid nende rahvus hakkab tänapäeval välja surema. Vepsa keel on segunenud läbi aegade mitme eri keelega ja saanud sealt mõjutusi. Samuti on vepsalased vahetanud oma asualasid olude sunnil ja rännanud ühest kohast teise. Ajalugu Esma kordselt mainiti vepsalasi 6. sajandil, neid mainis idagooti ajaloolane Jordanis, nimetades neid Vasiks või Vasinaks. Vene kroonikates on mainitud vepsalasi
1897 208,100 42.3% 1926 100,781 248,000 38.2% 1939 108,600 253,800 23.2% 1959 85,500 167,300 71.4% 13.1% 1970 84,200 146,100 63.0% 11.8% 1979 82,140 138,400 55.6% 11.1% 1989 78,928 124,900 47.9% 10.0% Keel Karjala keel kuulub koos soome, isuri ja vepsa keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna (kontiinumina) ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelest, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk
..................................3 Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus.....4 Asuala..................................................5 Vepslaste arvukus...............................6 Keelest enesest...................................7 Tänapäeval..........................................8 Kokkuvõte...........................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus...........10 Sissejuhatus: Vepsa keel on Soome-Ugri keelkonda ja Läänemeresoome põhjarühma keeltesse kuuluv keel. Vepsa keelt kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi Oblasti idaosas ning Vologda Oblasti lääneosas. Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus: Soome-Ugri keeled jagunevad järgmiselt: · läänemeresoome · lapi · volga · permi · ugri Läänemeresoome keeled, kuhu kuuluvad järgmised keeled: · liivi · vadja · soome · isuri · jarkala · vepsa keel Need keeled on üksteisele nii lähedased,et mõnelgi juhul
Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002
keelt umbes 5000 inimest, kuid peamiselt räägitakse seda ikkagi Venemaa Karjala Vabariigis ja Tveri oblastis. Praegu on karjala keele kõnelejaid umbes 65 000, võrreldes varasema 100 000-ga aastal 1926 on neid palju vähemaks jäänud. Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Keele tunnused Karjala keel kuulub koos soome, vepsa ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala murded on üsna sarnased soome keelega, mistõttu ongi neid liigitatud soome idamurreteks. Kirjakeel on praegu loomisjärgus. Kuna karjalased on juba aastasadu elanud laialipillutatult ulatuslikul alal, on nende keel jagunenud paljudeks kümneteks murrakuteks. Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Lüüdi keel on sarnane vepsa keelega. http://www.erm.ee/
neis kõigis on tõetera sees. Metshaldjate n-ö käitumist saab jagada heaks ja halvaks. Heaks ja halvaks selles mõttes, et ühel juhul on metshaldjas kui kaitsja (lindude, loomade, metsasaaduste), kuid teisel juhul kui deemonlik eksitusolend. Vanema kihistuse kohaselt elavad metsa (st puude, muu taimkatte, metslindude ja -loomade) kaitsevaimud perekondlikult nagu inimesedki. Hoidmise ja kaitsmise, kuid ka valitsemise funktsioonile osutab vepsa metshaldjate kõige tavalisem, palvetes peaaegu ainuvalitsev nimetustepaar mecan izhandaizhed, mecan emägaizhed (`metsa peremehekesed, metsa perenaisekesed').3 Selline perekonda kuuluvus on minu arvates huvitav nähtus, mis võiks olla seotud ehk asjaoluga, et haldjad on kui metsa kaitsjad. Perekonna idee on samasugune, üksteise eest kantakse hoolt ning oma peret kaitstakse. Metsa minnes tuleb paluda metsa peremehe ning -naise õnnistust, et käik läheks hästi korda.
.................................................................................................................... 4 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................... 5 2 KARJALA KEEL Karjala keel kuulub koos soome, isuri ja vepsa keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelest, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi
Leningradi oblastis (Venemaa) Isuri 300 tõsiselt ohustatud Peterburi ümbrus (Venemaa) Läänemere tõsiselt ohustatud Vepsa 6000 Karjala Vabariik, Leningradi ja keeled Vologda oblast (Venemaa) Päriskarjala ohustatud Karjala Vabariik, 35 000 Leningradi ja Tveri oblast Livvi (Aunuse ohustatud Karjala Vabariik,
kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karjala keelt kõneleb u 167 000 in, vepsa keelt u 8300 in Venemaal. Kirjakeel on eesti ja soome keelel. 2) lapi keeled (u. 34 000 laplast Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Venemaal Koola poolsaarel). 3) volga keeled (mari ja mordva keeled) 4) permi keeled (udmurdi ja komi keeled)
Veljo Tormis (1930) Eelkõige koorihelilooja Õppis orelit,koorijuhtimist,kompositsiiooni. Koorimuusikas 2 suunda: *avangardismile omased kõlad *1970 aastail kujunes välja Tormise omalaadne Soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Sageli kasutab oma teostes eeslaulja ja Koori vaheldumist..Arendusvõtetest on esikohal Varieerumine.(Dünaamika,tonaalsuse,tempo, Tämbri muutmisega annab igale viisikordusele uue Värvingu). ,,Maarjamaa ballaad" Tsükkel ,,Eesti kalendrilaulud" Suursari ,,Unustatud rahvad" ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud" ,,Iheri eepos" , ,,Ingerimaa õhtud" ,,Vepsa sajad", ,,Karjala saatus" Kirj ka filmimuusikat ,,Kevade"
Liivi keel-Liivi kultuuriõitseng oli X-XIII saj. Liivlased elasid Lätis Kuramaal, Väina ja Koiva jõe alamjooksul. Vadja keel-Vadja k. Lähimad sug.keled on Eesti ja liivi keel,vadjalased elavad Narvast ida pool Venes. Soome keel-Soome keelt kõneldakse Läänemere Põhjakaldal Soomes.Kuigi soome keelel on eesti Keelega palju sarnast,tuleb õige soome keele Omandamiseks vaeva näha. Karjala keel-iseloomustavad suured metsad ja kärestikulised jõed. Keelt kõneleb peamiselt maal elav vanem põlvkond. Vepsa keel-vepslased elavad leningradi oblastis, Äänisjärve ümbruses.puudub astmevaheldus. Isuri keel-neid nimetatakse ingerlasteks ja Ingerisoomalsteks.kõneldatakse läänemere Lõunakaldal Ingermaal,se asub Peterburist Lääne pool.
Suurimad on: Mandariini Hispaania Araabia Hindi Portugali Vene Jaapani Saksa Pärsia 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Tüpoloogiline-liigitamine sarnasuse järgi Genealoogiline- liigitamine päritolu järgi Isolaatkeeled 7. Algkeel, keelkond Eesti keel pärineb Läänemeresoome keelkonnast , mis omakorda pärineb Uurali keelest. Eesti keele sugulaskeeled on Liivi Vadja Isuri Soome Karjala Vepsa 8. Uurali algkeel, jagunemine Uurali keel jaguneb kaheks : Soome-Ugri ja Samojeedi keelkonnaks. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma 11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) Indoeuroopa on suurim keelkond
KOONDLAUSE TÜÜBID 1. SIDESÕNATA KOONDLAUSE Õunad, prinid, ploomid on puuviljad. 2. SEMIKOOLONIGA KOONDLAUSE Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). 3. SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Keegi ei soovinud õunu ega prine. 4. VASTANDAVA, KOMA NÕUDVA SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Tüdruk on arg, aga nõudlik. KOKKUVÕTUFRAASIGA KOONDLAUSE 5.Kooloniga Klassis olid kõik kolm poissi: Rein, Jüri ja Tiit. 6. Mõttekriipsuga Autod, bussid, trammid need sõiduvahendid sõidavad linnas. 7. SIDEKRIIPSUGA KOONDLAUSE Armastan üle kõige kartuliputru ja salatit. KORDUVAD TÄIENDID: 8
Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti
1.Millal tekkis keel,millal kiri? keel u sada tuhat a,kiriu 5tuhat a 2.Millest koosneb keelemärk, mis seos on nende osade vahel? koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist,tähistatav;tähistaja, seosmeelevaldne e arbitraalne suhe ning ka kokkuleppeline e konventsionaalne suhe 3.Kuidas tekkis keel ühe müüdi või legendi järgi? Kirjelda seda. 4.Nimeta keele 5 funktsiooni.1.keel,kui info edastus vahend 2.kui suhtelmisvahend 3.kui mõtlemisvahend 4.kui kuuluvuse väljendaja 5.kui emotsioonide väljendaja 5.Mis on homonüüm, polüseem, sünonüüm, antonüüm? homon samakujulised,aga erineva tähendusega sõnad polüseemehk mitmetähenduslikkus on märkide üldine omadus, mille kohaselt tähendus on mitmene sünonon häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna antonvastandsõna 6.Millise meetodi abil uuritakse keeli? Selgita, mida siis tehakse. (võrdlev ajalooline!)kirja,helisalvestamise kaudu, teadus on suutnud kaudseid me...
Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadum...
Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi *Soome-ugri keeled: Läänemeresoome Ugri **ugri keeled: ungari, handi, mansi **Läänemeresoome keeled: Permi Volga Lapi Läänemeresoome ***Permi: komi, udumurdi ***Volga: mari, mordva (ersa+moksa) ***Lapi: lapi e saami ***Läänemeresoome: liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa Eesti keele eripära ja võrdlus teiste keeltega Kõigi keelte omadused: Kasutatakse suhtlemiseks, teadete edastamiseks. Tekstid koosnevad lausetest, need omakorda sõnadest, sõnad moodustatakse häälikutest. Kõigis on täis- ja/või kaashäälikud. Loov süsteem, milles on võimalik moodustada lõpmatu arv lauseid. Eristatakse nimisõnu ja tegusõnu. Peaaegu kõigis on sõna ainsus- ja mitmusvorm einevad.
Samas rõhutab ta aga,et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine,ka professionaalses muusikas. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja
Keeled Keelesugulus.Maailma keeled Maailmas on ligi 7000 keelt, millest 200 on kultuurkeelde. Arenenud kultuurkeel: Ilukirjandus: romaanid, novellid, luuletused Kunstid: teatrietendused, ooperid, filmid Teadus: uurimistööd Haridus: lasteaiad, koolid, ülikoolid Ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio Arvutitarkvara: programmid, mängud Riiklik asjaajamine: dokumendid Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks. Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa, Hiina, Altai, Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna. Suurem osa Euroopas kõneldavate...
7. Algkeel, keelkond Algkeel – keel, millest teine keel on alguse saanud. Keelkond – keelerühm. Keelkondadesse kuuluvad sugulaskeeled. 8. Uurali algkeel, jagunemine – Arvatakse, et Uurali algkeel on enam kui 6000a vana. See jagunes soome-ugri ning samojeedi algkeeleks ca 4000a e.m.a. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma – eest keel kuulub Soome-Ugri keelkonda ning Läänemeresoome keelte rühma. 10. Eesti keele sugulaskeeled – liivi, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa. 11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) – Suurim keelkond on indoeuroopa keelkond, sinna kuulub 462 keelt ning allkeelkondasid on 12. Inimkeele kujunemine : 1)Monogeneesi teooria järgi – teooria, mille kohaselt on kõik maalima keeled välja kasvanud ühest ürg-algkeelest. 150 000a tagasi 2)Polügeneesi teooria järgi – hüpotees, mille kohaselt tekkisid
Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Arvukus Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja soome keele idamurded. Isuri keel, karjala keele pärsikarjala murre ja soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest, mida nimetatakse muinaskarjala keeleks. 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika ja paarkümmend kooliõpikut. Esimesed isurikeelsed raamatud olid soikola murdel põhinevas keeles.
rikastas sõnavara. 8. 9. Eesti kirjakeel on arenenud Keskmurdest. 10. Eesti kirjakeelele pani aluse esimene eesti keelne piibel. 11. Eesti lähim sugulaskeel on vadja keel. 12. Soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik. 13. Soomeugrilasi on kokku umbes 25 miljonit. 14. Soome-Ugri keeled: Läänemeresoome keeled: Soome Isuri Karjala Vepsa Vadja Eesti Liivi Volga keeled: Mordva Mari Permi keeled: Komi Udmurdi Ugri keeled: Ungari Mansi Handi (ERALDI) Samojeedi keeled: Neenetsi Eenetsi Ngansaani Selkupi
Nele Roosi 10.b 1. Moodustatud keeles juba varem olemasolevatest sõnatüvedest. 2. Loodud kõneleja poolt jäljendama kuuldud helisid. 3. Sõna võib olla laenatud mõnest teisest keelest. Tuleb samojeedi keelest Samojeedi keeles tähendab loomad Komi keeles kir Läänemeresoome keeltes koiras Mansi keeles hr Handi keeles kar Ungari keeles here Selkupi keeles qor Kamassi keeles kora Tuleb ugri keeltest Handi keeles weli,wti Udmurdi keeles val Komi keeles vol Mari keeles wülä,wl Mordva keeles vedras,ved'aka,ved'reks Saltsi murdes vediks,veds Tulevad mordova keeltest Mordova keeltes l'isme,l'ismä lehm Mordova keeltes vaza,vasa vasikas Osseedi keeles ws Jagnoobi keeles wasa Saki keeles basaka Tuleb balti keeltest Läänemeresoome varasem ovinas Algbalti keeles o(v)inas, a(v)inas Leedu keeles ãvinas Läti keeles avens,àuns Vanapreisi keeles awins Tuleb balti keeltest Liivi keeles õ'uv,i'uv Vadja keeles õhva Soome...
VELJO TORMIS (07.08.1930-21.01.2017) Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1...
Permi keeled komi keel sürjakomi keel permikomi keel udmurdi bessermani murre †vanapermi keel Volga keeled mari keel niidumari keel mäemari keel †merja keel †muromi keel †meštšera keel UURALI KEELEPU U Soomeugrilaste geneetiline ja keeleline sugulus • SOOMEUGRILASTE LIPP Lipu sümboolika ühendab Soome, Eesti, Ungari ja Udmurtia lipu värve ning Vepsa, Lüüdi-Karjala, Ingeri, Seto ja Võru lipu sümboleid (kavand 2010) http:// varpho.republika.pl/uflag/ufla g.htm Vepslased Norra Saami Mordva lapsed parlamendi esimehed • TÄHTSAMAD VÕRGUAADRESSID Fenno-Ugria Hõimupäevad 2015 http://www.fennougria.ee/index.php?id=31612
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
Hindi 7. Nim 3 germaani keele läänerühma keelt, 3 põhjarühma keelt, 3 romaanikeelt, 3 slaavi keelt. Germaani lääne – inglise, saksa, hollandi Germaani põhja – taani, norra, rootsi Romaani – portugali, hispaania, itaalia Slaavi – vene, ukraina, poola 8. Isolaatkeel – keel, millel pole ühtegi sugulaskeelt. 9. Nim läänemeresoomekeeled ja 5 soome-ugri keelt. Läänemeresoomekeeled – liivi, eesti, vadja, isuri, karjala, vepsa, soome Soome-ugri keeled – mari, eesti, komi, ungari, udmurdi 10.Uurali keelte eripära – suur käänete hulk, kasutavad palju muutelõppe ja tunnuseid. 11.Iseloomusta ühte läänemeresoomekeelt pikemalt. Karjala keel – ohustatud, jaguneb 3 – päriskasjala, livviko, lüüdi. Kasutab ladina tähestikku. Räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis. Umbes 65000 kõnelejat, 5000 nendest Soomes. 12
Afroaasia keeled, Kaukaasia keeled, Hiina-Tiibeti keeled. Suurimad on: hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Tüpoloogiline-liigitamine sarnasuse järgi Genealoogiline- liigitamine päritolu järgi Isolaatkeeled- Keeled millel pole sugulasi 7. Algkeel, keelkond Eesti keel pärineb Läänemeresoome keelkonnast (algkeel) ,mis omakorda pärineb Uurali keelest(keelkond). Eesti keele sugulaskeeled on Liivi, Vadja, Isuri, Soome, Karjala, Vepsa 8. Uurali algkeel, jagunemine Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30 keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis. Uurali keel jaguneb kaheks : Soome-Ugri ja Samojeedi keelkonnaks. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma Keelesuguluse vaatevinklist kuulub eesti keel soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelerühma
Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel(Norra,Rootsi,Soome,Kola ps, Venemaal ka,~50 000). Läänemeresoome keeled: soome keel(~5miljonit, SUURIM 2), karjala keel(~70 000,ohust.), vepsa keel(~6000,ohust.), isuri keel(300,hääbumas), vadja keel(mõnikümmend,hääbumas), liivi keel(üksikud), eesti keel(~1miljon, SUURIM 3). Indoeuroopa keeled(u 60keelt, 8allkeelkonda). Ajalooliselt kõneldi neid Indias ja Euroopas. Tänapäeval üle maailma. 1)Indoiraani keeled(India,Pakistan,Iraan,Afganistan): sanskriti keel(väljasurnud,ajalooliselt oluline keel), hindi keel(200miljonit, Indias), bengali keel(150miljonit,Bangladeshi riigikeel), pärsia keel(30miljonit), veel marathi,
raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo (Joruba); Afroaasia (Araabia); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud väiksemad keelkonnad. Läänemeresoome keeled Ungari, Soome, Eesti, Mari, Karjala, Mordva, Vadja, Mansi, Eenetsi, Komi, Permikomi, Handi, Vepsa jne. Keelte elujõudu tugevdavad - tugev identiteet, noortekultuuri olemasolu, suurenenud eneseteadvus, hõimurahvaste abi, riiklik rahaline toetus vähemustele. Takistavad - Väike osakaal üldisest rahvastikust, hajutatus väljaspool oma territooriumi, tööstuse halb mõju traditsioonilisele elulaadile, linnarahvastiku väike osakaal.
Evald Aav. Looming: Kirjutanud peaaegu kõigis zanrites. Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Elust: Tubin sündis 1905 aastal Kallaste lähistel. Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli Elleri üks andekamaid õpilasi. Põgenes 1944. Aastal venelaste eest Rootsi. Käis mitmel korral Eestis ja hoidi...
soomlased ( 1,3 %), vepslased (0,5 %) ja mõned muud rahvused ( 6,6 % ). Rahvaarv, 2012 aasta seisuga on 639 700 inimest. Keel Karjala keel kuulub soome-ugri keelkonda ning läänemeresoome keelte hulka kuuluv keel. Seda kõneldakse Soomes kui ka Karjala Vabariigis ja selle keele rääkijaid on umbes 120 000 (TEA entsüklopeedia 10. trükk, 2013). Karjala keelel on kolm murderühma: kõige sarnasem keel on soome keel, lüüdi murretega sarnaseim on vepsa keel ja tverikarjala murre on kõige arhailisem. Vanim karjalakeelne kirjalik tekst on 13. sajandist pärinev kasetohule kraabitud pikseloits, mis on vanim läänemeresoome kirjaliku teksti näidis. Karjalakeelseid raamatuid hakati välja andma 19. sajandi algul. 1937. aastal loodi ladina tähestikul põhinev karjala kirjakeel. 1940. aastal sai Karjalas vene keele kõrval ametlikuks keeleks ka soome keel. karjala keel, kirillitsates. Majandus
propageerinud. · Ta on olnud paljudel üritustel eeslaluja ning kõnelenud rahvaviisist. · Tormis kutsus rahvast üles, et sulatadaregilaul kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks- ta teadis, et see jääb utoopiaks. Looming · Eelkõige on ta koorimuusikahelilooja. · Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli (liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala) kõnelevate rahvaste folkloorile. · Ta on kirjutanud ka palju koorimuusikatka ilma folkloorilise aluseta. · On loonud ka mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi, kantaant-balleti, näidendeid ja filmimuusikat. · Varases loomingus tegi traditsioonilisi zanre- kantaadid, prelüüdid, fuugad klaverile ja 2 avamängu orkestrile. Tähtsus Eestile · Tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele.
2. Foneetika kui teadusharu puutepunktid : · füüsika (akustika) · patoloogia ( hääldus- kuuldeorganite vead) · füsialoogid ( häälikute moodustus) · psühholoogia ( häälikute vastuvõtt) · laulmine · retoorika Häälikusüsteemi jagunemine : · Konsonandid : kaashäälikud tagavad sujuvuse ja rütmi · vokaalid : täishäälikud tagavad kõlavuse, lihtsaimas vokaalsüsteemis i,a,u Läänemeresoome keeled : eesti,liivi,vadja, soome, karjala, vepsa, isuri keeled. kõrged ette - ü,i kõrged taha - õ ,u Praktika: 1. Vokaalide trapetsi keskkõrged ette - ö ,e keskõrged taha - o tundmine, helitud häälikud ette - ä taha madalad - a 2
Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud....
Liivi keel Kõnelejaid on alles ainult mõnisada. Kunagi kõneleti seda kogu Lääne-Lätis. Viimati kasutati seda keelt Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Karjala keel Selle keele kõnelejaid on umbes 80 000. Enamik neist elab Karjalas. Venelaste sisseränne on vähendanud karjalasi nende elanikkonnas 11% peale. Karjala keeles on väga kuulus rahvaluule, suurem osa Soome eeposest ,,Kalevala" (kirja pannud Elias Lönnrot) on koostatud Karjalast kogutud folkloori põhjal. Vepsa keel Keeleala asub Laadoga järvest ida pool. Eelmise sajandi alguses oli neid üle 50 000, aga sõjad on suures osas selle kultuuri ja rahvuse hävitanud. Vepslasi on alles jäänud alla 8 000. Isuri keel Asusid Soome lahe lõunakaldal, Narva ja Peterburi vahel. Kõnelejaid on alla 700. Sõjad on oma töö teinud. Vadja keel Asusid Soome lahe lõunakaldal, Narva ja Peterburi vahel. Kõnelejaid on alles ainult mõnikümmend. Eesti keel Lähimad sugulaskeeled on liivi ja vadja keel.
koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosneb viiest alltsüklist "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelauliud" ning "Jaanilaulud"
inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest. Eesti keele sugulaskeeled 18. ja 19.sajandil tegid keeleteadlased kindlaks, et eesti keel kuulub Uuraali keelte hulka.. Ungari keeel on kõige suuremaarvulisem suguluskeel. Ungari keele kõnelejaid on 14,5 miljonit. Eesti keele kõige lähemad sugulased on Vadja kee Liivi keel Karjala keel Vepsa keel Isuri keel Soome keel Eesti keele omapära Eesti keele omased jooned Eesti keeles ei ole eraldi tuleviku vorme tulevikule osutamiseks kasutame ajamäärusi Eesti keeles ei ole nais-ja meessoo kohta erinevat asesõna 3väldet 14käänet Liitsõnade rohkus Tagasõnad Käänamine Eesti kirjakeele sünd 13.sajand-esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta 16.sajand-ilmusid esimesed eestikeelsed usutekstid 17
· 19561969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline Helilooming · Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). · Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti
kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. HELILOOMING Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend"
itelmeeni keel Kamtsatkal vähem kui 20 kõnelejat vanuses üle 60 a ka omavaheline suhtlemine vene keeles keeleteadlased püüavad talletada itelmeeni keelt, koostamaks grammatikaid, sõnaraamatud, et hääbunud keeli elavaka muuta Jätkusuutlikkus minevikus · eesti keel kandub põlvkondlikult hästi edasi on riigikeel Euroopa liidu ametlikke keeli · läänemeresoome keeltest on sama hästi läinud vaid soome keelel karjala, võro, vepsa on tõsiselt ohustatud vadja, liivi hääbunud Eesti keele minevik · Ajaloo jooksul mitmeid kordi ohustatud muistse vabadusvõitluse käigus olevat eestlaste arvukus langenud poole võrra (180 000-lt alla 100 000) pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120 00-ni) põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000 inimeseni) · pärast iga suuremat sõda tuli sisse naaberalade elanikke, kes sulandusid juba paari põlvkonnaga
- Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6. Kuidas uurali keelkond jaguneb? (2) Mitmeks haruks. 7000a. Tagasi tekkis 2 uut algkeelt: soome-ugri ja somajeedi. 7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) Soome, karjala, vepsa, isuri, vodja, eesti, liivi. 9. Millega arvatakse soome-ugri keeleühtsuse lagunemine seotud olevat? - Hõimude pideva ja pikaajalise läänesuunalise migratsiooniga. 10. Kuidas mordva keeled jagunevad? (2) kaheks: ersa ja moksa 11. Miks on saami (ehk lapi) keel keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud? Palju saamisid tänapäeval on? Kus nad elavad? - Sest saamida rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilistest omadustest
räägib ainult üks inimene veel emakeelena. 17. millised on suured keeled? Kas eesti keel on suur või väike? Põhjenda. Suured keeled: hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi. Eestikeel on väike sest seda kõneleb ainult miljon. 18. Loetle kõik läänemeresoome keeled. Liivi Eesti Vadja Isuri Soome Karjala Vepsa 19. Mille poolest on uurali keeled erilised? Uurali keeltel on väga palju käändeid. 20. Kuidas on keelekontaktid uurali keeli mõjutanud? Sõnavara 21. Selgita, mida tähendab uurali keelepõõsa hüpotees. Sugulaskeeli kõnelevad rahvad (n eestlased ja mansid) on kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad. Mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad (n eestlased ja lätlased) väga lähedased. Võibolla pilegi
aastal, oli tulnud järsk langus ja oli alles jäänud Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest,kes neist elas 177 Leningradi oblastis ning sellest 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 5 KEEL Keel See om üks soomeugri keel. Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte allrühma. Kõige lähemad keeled on aunusekarjala ja on ka veel igasuguseid soome keele idamurded. Isuri keel, see on karjala keele pärsikarjala murre ja paljud soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest ja selleks on tavaliselt nimetatud muinaskarjala keeleks. Sellegi poolest ei pea paljud Soome teadlased isuri keelt üldse eraldi keeleks. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks ja nendeks on soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane ...
VELJO TORMIS Veljo Tormis on sündinud 07.08.1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule ja osati hinnata uudset rahvuslikku kooriloomingut (Mart Saar). Muusikuteed alustas Tormis oreliõpingutega, see- järel õppis heliloomingut algul Tallinna hiljem Moskva Konservatooriumis. Töötas mõnda aega Tallinna Muusikakoolis õpetajana. Alates 1969 on Tormis olnud vabakutseline helilooja. Tormise loomingus on esikohal koorimuusika. Aastakümneid on ta olnud Eesti muusika selle zanri liider. Pikka aega oli tema teoste põhiesitajaks RAM (praegu Eesti Rahvus-meeskoor), edaspidi aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Viimastel aastakümnetel on Tormisest saanud üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Loomingu algusaastatel katsetas Tormis uute kompositsioonivõtetega nagu teisedki tema põlvk...
obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami) idasaami (inarisaami, akkalasaami, turjasaami, kildinisaami, koltasaami) läänemeresoome (eesti, soome, meä, kveeni, isuri, karjala, päriskarjala, aunusekarjala, lüüdi, liivi, vepsa, võru (või Võru murre), setu (või Setu murrak) ja vadja) Soome vapp Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel http://www.fennougria.ee/?id=10527 http://www.ugri.info/est/nation_co_id-279 http://www.suri.ee/r/sami/index-ee.html Pildid: http://images.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
Läänemeresoome 2000 ema Ugri keeled Eenetsi Neenetsi Nganassaani Ungari Selkupi Mansi Lõunarühm 0 ema Põhjarühm Handi Eesti Soome Liivi Vepsa Vadja Karjala Isuri -Uurali keelepõõsas pikaajalise keelekontakti järel toimunud uurali keelte muutumine sarnasemaks, enne kontakti ei oldud suguluses. Vanimad tekstiallikad: - 12.saj lõpust pärit ungarikeelne tekst ''Hauakõne''. - 13.saj läänemeresoomekeelne tekst kasetohul pikseloits. Elujõud ja tulevik: - ungari, soome ja eesti keel on arenenud ja nende elujõud ning tulevik tugev.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
