Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link

"jahukaste" - 86 õppematerjali

jahukaste – (lk43) lehe peal valkjas kirme.
Jahukaste

Kasutaja: Jahukaste

Faile: 0
5
docx

Taimehaigused

Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil ­ tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: ke...

Taimekahjustajad ja nende... - Eesti Maaülikool
92 allalaadimist
2
docx

Praktikum menüü

Selgitada välja organismi energiakulu ööpäeva jooksul ja kontrollida, kas toiduga saadud energia hulk katab tehtud kulutused. 2. Selgitada, kas toidus sisaldunud valkude kogus on piisav 3. Selgitada, kas toitainete omavaheline suhe menüüs on õige. Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Kirjuta protokolli kõikide oma tegevuste ajaline kestvus ühe ööpäeva jooksul 2. Arvuta ülesmärgitud tegevusteks kulunud energiakulu kasutades Kulutatud energiakoguse kalkulaatorit aadressil: http://www.toitumine.ee/energia/ 3. Kirjuta üles toidu kogused, mida antud päeva jooksul sõid. 4. Ava toitumisprogramm aadressil http://tap.nutridata.ee/ ja arvuta toiduga saadud energia hulk ning valkude, rasvade ja süsivesikute kogused toidus 5. Kontrolli, kas saadud energia hulk vastab kulutatud energia hulgale 6. Kontrolli, kas toiduga saadud valgu kog...

Füsioloogia - Tartu Ülikool
37 allalaadimist
4
doc

Seened, mükoriisa, samblikus

Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ­ ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia ­ teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik ­ harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; ­ headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha ­ tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum ­ sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed ­ koosneb kübarast ja jalast ­ eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikesed lipii...

Bioloogia - Keskkool
50 allalaadimist
15
doc

Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks toota an...

Taimekasvatus - Eesti Maaülikool
95 allalaadimist
1
docx

Seened

SEENED Hüüf ­ pikk silinderjas seeneniit Mütseel ­ hüüfide kogumik ­ seeneniidistik Viljakeha ­ paljunemisorgan ­ hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne ­ hüüfi jagunemine, pungumine eoseline ­ peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid ­ toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid ­ toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid ­ elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustavad...

Bioloogia - Keskkool
54 allalaadimist
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetsevad...

Dendroloogia - Eesti Maaülikool
254 allalaadimist
25
doc

Toataimed

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Toalilled Uurimistöö G1L juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 2. Inglitrompet ..........................................................................................lk 4 3. Ogaõun ............................................................................................. lk 5 4. Dendroobium .......................................................................................lk 6 5. Agaav ............................................................................................. lk 7 6. Adiantum ........................................................................................... lk 8 7. Allamanda...

Bioloogia - Keskkool
34 allalaadimist
4
doc

Taimerakk ja seened

enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi...

Bioloogia - Keskkool
23 allalaadimist
9
doc

Keemia

3 Saamine.........................................................................................................4 Kasutusalad...................................................................................................5 Füüsikalised omadused.................................................................................6 Keemilised omadused...................................................................................7 Ohutus...........................................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud allikad.........................................................................................10 Sissejuhatus Naatriu...

Keemia - Põhikool
38 allalaadimist
19
doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus ­ kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks ­ parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad ­tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku turgor...

Põllumajandus taimed - Eesti Maaülikool
304 allalaadimist
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväär...

Botaanika - Tallinna Ülikool
172 allalaadimist
1
doc

Seened, taimed (spikker)

enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi....

Bioloogia - Keskkool
22 allalaadimist
6
doc

Rakuteooria

Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear ­ munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ­ ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Membraan Ülesanded: · Kaiseb rakku · Piirab rakku · Ainevahetus · Transport Passiivne aktiivne (ei vaja lisa- (vajab lisaenergiat) energiat)...

Bioloogia - Keskkool
40 allalaadimist
6
doc

Kirjavahemärgid

nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt. Kas sina, verinoor inimene, oskad ing...

Eesti keel - Põhikool
69 allalaadimist
8
doc

Referaat Sibulköögiviljad

Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10C Kert Allikvee Sibulköögiviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 Sisukord: 1)Sibul 2)Murulauk 3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas k...

Kokandus - Kutsekool
34 allalaadimist
15
doc

Taimekaitse plaan

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...............................................................................................................5 4.Bioloogilised võtted.................................................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid...

Taimekahjustajad ja nende... - Eesti Maaülikool
172 allalaadimist
11
doc

Münt

TALLINNA TEENINDUSKOOL Münt Juhendaja: Tallinn Sisukord: Münt tutvustus......................lk 3 Mündi liigid..........................lk 4-5 Mündi kasvatamine...............lk 6 Münt tervisele.......................lk 7 Münt Köögis.........................lk 8 Retseptid.............................. lk 9 Kokkuvõte ...........................lk 10 Kasutatud kirjandus...............lk 11 2 Münt Mentha Tutvustus Mündid on väärtuslike maitse- ja ravimtaimede perekond, kelle erinevad liigid kasvavad jõudsalt nii aedades kui looduses. Paljude rahvaste toidukultuuris on eeskätt meeldivalt vürtsika maitse ja värskendava lõhnaga piparmünt populaarne maits...

Õpioskus - Kutsekool
16 allalaadimist
6
docx

Maitsetaimede kasvatus

Kooli nimi Nimi Klass MAITSETAIMEDE KASVATUS Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Koht 2010 Maitsetaimede kasvatus Sissejuhatus: Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane...

Geograafia - Keskkool
22 allalaadimist
16
ppt

Kihnu

· Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab Kihnu valla. · 1994. aasta seisuga on praegu saarel 4 küla 570 elanikuga. Rahvariided · Naised kandsid Kihnus käiseid. · Seelik (kört) oli XIX sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. · Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Toit · Toitumisharjumused on Kihnus ka tänapäeval jäänud samaks, nagu olid 100 aastat tagasi. · Toidu valmistamise õppisid lapsed vanematelt. · Kihnus olid kindlad toidud, mis teatud päevadel tehti: Esmaspäev · Esmaspäeva hommikul söödi soojendatud hapukapsasuppi. · Lõunaks keedeti koorega kartuleid, peale pandi soolaräim või muu kala, mis parajasti oli. · Kõrvale söödi hapukurki, kes tahtis, praadis kõrvale ka liha. · Joodi hapupiima või t...

- Kutsekool
8 allalaadimist
8
doc

Püsikud

Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse , liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad...

Aiandus - Kutsekool
82 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun