Ladina keele kodune töö 29.09 1. Nimisõna põhivorm koosneb nimisõna algvormist ja omastava käände lõpust ja soost. 2. Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Ladina keeles on 5 deklinatsiooni.’ 3. Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genetiivi lõpu järgi. 4. Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5. Kuidas määrata sugu? Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’); 2
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine
muutus, kus f läheb v-ks, millele lisandub lõpp -es a leaf leaves a thief thievesk a half halves a shelf shelves a knife knives a wife wives teiste f(e)-lõpuliste sõnade mitmuse lõpul on -s a roof roofs a chief chiefs a safe safes OMASTAV KÄÄNE Inglise keeles on nimisõnadel ainult üks käändelõpugamkääne omastav kääne (the genitive / possessive case). Ainsuses olevatel nimisõnadel on omastava käände lõpuks ülakoma + s (´s) Mary´s brother Mary vend Byron´s poems Byroni luuletused the cat´s tail kassi saba Mitmuse omastava käände moodustamiseks liidetakse s-lõpulistele mitmuses olevatele nimisõnadele ainult ülakoma (´) : my parents´ friend mu vanemate sõber the boys´ rackets poiste raketid Kui mitmuses oleval nimisõnal puudub lõpp -s, siis moodustatakse selle
Berliin kahe i-ga, kuigi originaalkeeltes on mõlemad ühekordsete tähtedega. Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2016 Tegemist on kirjapildi mugavdamisega, mis on lubatud ainult üksikutel juhtudel. Eesmärk on hoida mugandnimede hulk väike ning kasutada algupäraseid kohanimesid. 8. Jaga alltoodud nimed omastava käände (mille?) järgi kolme rühma: 1) nimed, mille omastava käände vorm jääb samaks (nt Marseille sadam); 2) nimed, mille omastava käände vormile lisandub ülakoma (nt Bordeaux' vein); 3) nimed, mille omastava käände vormile lisandub ülakoma ja tüvevokaal (nt Adelaide'i teater). saka, Glasgow, Lausanne, Heathrow, Alsace, New Yersey, Halle, Nashville, Versailles 1 2 3
Laps on vaja koju saata.) Omastav . Nii nagu nimetaval käändel ei ole ka omastaval käändelõppu. Varem oli omastava käände lõpp n nagu soome keeles tänini, kuid see kadus keelemuutuste tulemusel. Säilinud on ta vaid üksikuis sõnades nagu maantee ja Soontaga. Morfoloogias on omastaval käändel äärmiselt oluline roll, kuna temast moodustatakse peaegu kõigi teiste käänete vormid Ainsuse NIMETAVA, OMASTAVA JA OSASTAVA käände kasutamine - tabel NIMETAV Omastav OSASTAVA POISS see POISI KUULUVUS POISSI MITU sõber PAAR Üks POISI TAGASÕNA Ei ole EITUS POISS juures POISSI taga ees kõrval Kaotasin/ KAOTAMA 2, 3, 4,... ARVSÕNAD
Adjektiivide kompareerimine (omadussõnade võrdlemine) 1. Algvõrre (positiiv) ilus 2. Keskvõrre (komparatiiv) ilusa+m 3. Ülivõrre (superlatiiv) kõige ilusam, ilusaim (mitmuse os. d asemel m lõpus) Kui mitmuse osastav on sid-lõpuline, siis im ülivõrret moodustada ei saa. (nt. roosasid roosaim) Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava tüvevokaalist AINSUSE OMASTAV MITMUSE OSASTAV -i -e -e -i -u -e -a- u kalu Palli, palle. Taime, taimi. Kannu, kanne. i kulmi -e tühje -a tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. -a -u -a i erandid: pikki, silmi, kingi, nelju, välju -a -e uba-ube, tuba-tube, luba-lube Kõike seda võtavad kokku M
sünnipäev Alus Alus Vastab küsimusele: Käändsõna: N: Pontul on N: Pontu väljendab kes? mis? nimetava kuudis kont on kondi isikut, olendit N:Laps magab. osastava ja ära või asja, kes omastava peitnud midagi teeb . käändega märgib ära tegutsejad Sihitis kellele N: Arno mängib viiulit Ainult sihitise tegevus on vastab küsimusele tegusõna puhul suunatud mida? keda? (keda? mida?) Määrus Väljendab kus?millal?miks?kuidas? PRÜGIKAST ÖELDISTÄIDE tegevuse kellega?millega
tüvi. NT:keep->keebi (nõrgenev), kitsas-> kitsa (tugenev) · Tegusõnade puhul tuleb võrrelda da tegevus nime ja ainsuse 1. pööret. Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1.p on tugevas astmes, siis on tugenev tüvi. NT: vältida->väldin(nõrgenev), longata->lonkan(tugenev) Käänded Ainsuse omastava moodustatavad käänded. · Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik
tüvi. NT:keep->keebi (nõrgenev), kitsas-> kitsa (tugenev) · Tegusõnade puhul tuleb võrrelda da tegevus nime ja ainsuse 1. pööret. Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1.p on tugevas astmes, siis on tugenev tüvi. NT: vältida->väldin(nõrgenev), longata->lonkan(tugenev) Käänded Ainsuse omastava moodustatavad käänded. · Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik
S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipelgase Ahase Sipelgast Ahast VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE JA KÄÄNAMINE 1. Võõrnimed kirjutatakse eesti keeles nende algupärasel kujul. Shakespeare Chopin 2. Käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Chopin {sop'ään} Cambridge {geimbridz} 3. Kui võõrnime lõpus on vokaal, mida ei hääldata, siis lisatakse omastava käände tüvevokaal ja käändelõpud ülekoma abil. Cambridge'isse Couture {kotüür} Couture'iga 4. Kui nime lõpus on konsonant, mida ei hääldata, siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. Dumas {dümaa} Dumas'l Dumas' teosed Goriot {gorioo} Goriot'st Goriot' tütred 5. Kui võõrnime hääldus ja kirjapilt langevad enam-vähem kokku, siis käänduvad võõrnimed nagu eesti nimed. Chopin {sopään} Chopinist
pesä, kylä pesa, küla pesä, külä väsymme väsime väsüme Häälikute kadu on tõenäolisem, kui selle teke > h-ga vormid on vanemad. Kuhu muutus viib? Ahelmuutus (great vowel shift inglise keeles 15.-18. saj.) Lühem ahel Kodavere murrakus ht > st > ss õhta > õsta, astub > assub Häälikumuutused, mis nii-öelda lõhuvad grammatikat: üks: ühe: üht(e) 1) e > i (uni: une jne); omastava lõpp n (vrd sm keel; maantee) blokeeris e > i, -i on säilinud: *üksi 2) *ti > si (leedu tiltas > sild; *veti > vesi), *ükti on veel vanem vorm 3) k, h, ht sugulaskeeled appi. Põhja-Eesti *kt > ht (õhtu, kõht, vaht, ühte) Lõuna-Eesti *kt > t(t) (õtak, kõtt, vatt, ütte) See on kõige suurem ja olulisem muutus, mis eristas PE ja LE *ükti: *ühte/n: *üktä 4) Astmevaheldus: kinnises silbis klusiil nõrgenes: *ühten > *ühen
kandiline, võimas, rahulik. VÕRDLUSASTMETE LIIGID Enamikust omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmeid. Neid on eesti keeles kolm: 1) algvõrre ei määratle omaduste hulka, 2) keskvõrre näitab algvõrdega võrreldes omaduste kõrgemat astet, 3) ülivõrre näitab omaduse suurimat astet. ALGVÕRRE raske rõõmus pikk Algvõrdel puudub tunnus. KESKVÕRRE Keskvõrde tunnus on m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele: avar: avara + m = avaram valus: valusa + m = valusam ! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja: lahjem hea: parem õhuke: õhem kurb: kurvem pisike: pisem ! Mõnedel algvõrde omastavas a- ja u-ga lõppevatel tüvedel teiseneb vokaal tunnuse ees e-ks: vana: vanem lahja: lahjem paksu: paksem järsu: järsem
Ma joon teed suhkruta. ? . Õpilane kirjutas kirjandi ?,? - /ilma/ vigadeta. Väljendab isiku /eseme puudust. . .. ilmaütlev ilma. . Omastava käände lõpud. Meessoost sõnad. . . Meessoost sõnad. . . - - -, -,- -
Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie
loomatähendus (emasloom, ematedred). Huvitav leid oli liitsõnapaar emade- ja lastekaitse. 1950. aastad erinevad kõikidest teistest kümnenditest, sest kannavad oma ajastu jälgi. Palju lauseid on Nõukogude-teemalised. Lisaks erineb see kümnend, sest mitmust esines rohkem kui ainsust. Mitmuse nimetavas käändes väljendati üldistatult kõiki emasid, nt emad võiksid suveperioodil muretult põldudel ja karjalaudas töötada. Seda käändevormi esines 3 korral. Mitmuse omastava käändevormi kasutati 4 korral. Tähelepanuväärne on see, et kõigil neljal korral esines see lapsevanema tähenduses ning lauses oli juttu ka lastest, näiteks tegeleb lasterohkete emade arvelevõtmisega ja samuti ka teiste riiklike asutiste ning ettevõtete töös esineb rida puudusi emade ja laste huvide ning õiguste kaitsmisel. Osastavat käändevormi kasutati 6 korral. Ka osastavas käändes ilmnes ajastu mõjusid,
Lühike mitmuse osastav Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava(osastava) tüvevokaalist: palli - palle -i -e taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala kalu -u külma külmi -a -i ??? tühja - tühje -e a-tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. Seda aitavad meeles pidada järgmised laused: KASS KÕRTSIS EI KÄI EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT -a -u Esimese silbi vokaal sõna lühike mitmuse osastav kAss kala kalu kÕrt võla ...
jutustetavi nähtuste, laeni ulatuvi riidekappide. Stiilsed variandid oleksid laeni ulatuvate riidekappide või laeni ulatuvi riidekape. Esitatud näidetestki selgub, et Aavik on mitmuse omastavasse juurde tekitanud mitu keeleuuenduslikku varianti: saatuslikoma : saatuslikomi (ains ja mitm om) , mugava : mugavi, loetava : loetavi. itmuse omastava tüvele liitis Aavik ka komitatiivi käändelõpu, mida nn ametlik keel ei i-m lubanud:kirjastajaiga, kehtivaiga, kappriiul raamatuiga, uulitsaiga, uttavaiga ,otsustetuiga , kerjajaiga , õnnetomaiga . Nn ametliku eesti keele mitmus on nagunii küllalt tüüpiderohke: de-mitmus (kappi+de+l) , itmus (raamatu+i+l) ja tüvemitmus (sõnu+l, jalu+l, käsi+l). A
lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed Mitmuse omastava täiendosa lahku, kus ei teki Õuna-ja marjaaed lõpuaktus- ja pidu mõistet. 2) Omadussõna, arvsõna, asesõna, muutumatu sõna+nimisõna Ilus poiss kuivaine KAASSÕNAD Kümme poissi kümnevõistlus Üldjuhul lahku Minu mure isekallutaja Kui tekib mõiste, siis
Koma ei kasutata: 1 siduva ase- või määrsõnaga algava lauseosa eraldamiseks, mida ei saa ära jätta, ilma et lause mõte sellest muutuks: This house where I live is quite old. 2 that ees: He said that I was right. 3 if, as soon as, while jne. ees: I'll tell him about it if I see him. 4 aastaarvudes, telefoninumbrites: 2004 06 294 576 Ülakoma Apostrophe ['p strfi] 1 lühivormide ärajäetud täh(te)e asemel: I'm can't 2 omastava käände puhul: the boy's room the boys' room Ülakoma ei kasutata omastavates asesõnades: its, yours, his, ours, theirs NB! It's it is/ it has He's he is/ he has
ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV
seega muutub ka lause tervikuna ebaloogiliseks. Arvi Tavast on kirjutanud oma artiklis ,,Mis asi see on, mida me keeleks nimetame?" et kui ilmneb vastuolu normatiivse reegliga, siis on viga reeglis, mitte keelekasutajas. Seega selle tulemusel kui paljud inimesed kasutavad mingit sõna valesti, võidakse ajapeale seda keelereeglit muuta, kuna inimestele on see vastuvõetamatu. Arvi Tavast kirjutas veel, et üks suurim reegel, mida rikuvad peaaegu kõik kõnelejad, on see, et sõnade liitmisel omastava käände asemel kasutatakse nimetavat käänet selline olukord võib mingi aja jooksul põhjustada selle reegli kadumist keelest. Eesti keeles on palju reegleid, mis vahel võivad olla keerulised ka inimesele, kelle ema keel on eesti keel. Arvan, et see võib olla ka üheks põhjuseks, miks rikutakse keelereegleid. Eesti keeles on 14 käänet, lisaks nimisõnadele käänatakse veel ka omadussõnu ja on palju erinevaid reegleid lausete moodustamiseks
· Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrgas astmes see aga puudub või asendub mingi teise konsonandiga. · Vokaalivaheldus on tüvevaheldus, mille abil moodustatakse mitmuse osastava ning omadussõnade ülivõrde vorme. · Kujuvaheldus on see, kui sõnades on tüvel kaks kuju: konsonant- ja vokaalkuju. · A-tüvi on käändsõnal omastava käände tüvi ning tegusõnal kindla kõneviisi oleviku 1. pöörde tüvi. · B-tüvi on käändsõnal osastava käände tüvi ning tegusõnal nud- kesksõna tüvi. · Astmevaheldusmall on tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused. · Nõrgeneva tüvega sõnadel on A-tüvi nõrgas astmes. · Tugevneva tüvega sõnadel on A-tüvi tugevas astmes. · Geminaadivaheldus on selline astmevahelduse liik, mille puhul sõna teise silbi piiril
2) Pealkirjalaadsed üritustenimed 3) Sordinimed 4) Fotod 5) Mängud Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust mis ei ole nimed. Väikese tähega: 1) Taime- ja loomanimetused 2) Loomatõunimetused 3) Keelenimetused 4) Rahva- ja hõimunimetused 5) Tähtpäevade, pühade nimetused, aastanimetused 6) Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Mitmuse nimetava, omastava ja osastava käände vormid ( lõputa mitmus) Ainsuse osastav Mitmuse osastav e i i e u e u a i e Kui esimeses silbis on näiteks a, õ, i, ei, äi siis on mitmuse lõpus u (kass kõrtsis ei käi)
immunodeficiency virus (inimese immuunpuudulikkuse viirus)). Mõningaid sõnana väljaloetavaid lühendeid võib kirjutada ka sõnana (nt: AIDS ~aids, UFO ~ ufo). 6. Omadussõna võrdlusastmed Algvõrre väljendab omadust; tunnus puudub (nt: tõsine) Keskvõrre kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui kellelgi/millelgi teisel (nt: tõsisem). Tunnuseks on alati m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele (nt: nim-tõsine; om-tõsise; tõsise+m=tõsisem). Kui algvõrde omastav lõpeb a- või u-ga, muutub see keskvõrdes sageli e-ks. Nt: nim-vana, om-vana; keskvõrre: vanem Ülivõrre kirjeldataval olendil, asjal, nähtusel on omadust suuremal määral kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, esemel või nähtusel (nt kõige suurem ehk suurim). Ülivõrde moodustamiseks on kaks võimalust:
Seestütleva käände moodustamine: Skeem: kohv - kohvist, abi - abist Näited: KAHVI, -N APU, AVUN (1) kahvi, -n = omastav on lihtne: kahvi+n (2) apu, avun = omastavaga kaasneb KAHVI N AVU N muutus sõna tüves: avu+n KAHVI STA AVU STA 4. Asenda omastava lõpp -n seestütleva lõpuga -sta / -stä 5. Valmis! kahvi+sta, avu+sta 17 18 3
milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? raamatuta raamatu / te / ta 14. Kaasaütlev kellega? millega? raamatuga raamatu / te / ga Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil. nt õpik (nimetav) õpiku (omastav). Sisseütleva moodustamiseks võetakse omastav kääne ÕPIKU ja lisatakse sisseütleva lõpp SSE ÕPIKUSSE KÄÄNDSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE KOKKU KIRJUTATAKSE SÕNA MÄRKUS NÄIDE Liitsõnad uus tähendus Südametunnistus, vanaisa Nimisõnad, kui... ...esimene sõna vastab Mootorpaat, puhkusereis,
tüvevokaali teisenemine, nt i > a: jonn : jonni > jonna/kas, u > a: rippu/ma : ripu/n > ripa/ts, i > u: laadi/ma > laadu/ng, e > a: kerge > kerga/ts, a > i: tõmma/ta > tõmmi/ts; alustüve välte nõrgenemine, nt pehme > pehme/ne/ma, vanker > vanger/da/ma. Tuletiste välte nõrgenemise kohta vt ka O 10. 12. Liitnimisõnad: nimetavaline ja omastavaline liitumine. Täiendsõna nimetava või omastava käände (nimetavalise või omastavalise liitumise) valik oleneb vormilistest ja sisulistest teguritest. 1. Nimetavas käändes on: a. sõnad, mis märgivad olendi või eseme ehituslikult või funktsionaalselt olulist tunnust, nt lõõtspill, keelpill, linttraktor, okaspuu, sarvloom, ketassaag, tiibklaver, juurvili, pendelkell, mõõkkala, tornmaja, narmasjuur. Erandid on rahvapärasedsarvesai, karvamüts; b
Saateleht (rühmatöö). Tolliprotseduur (lühiettekanne). Logistika- Hea logistika- Millega Verbirektsioon Verbirektsioon. Sõnade ettevõtte ettevõtte mõjutada klienti (vigade Nimetava, rühmitamine iseloomusta- tunnused (rühmatöö). parandamine, omastava, tunnuse järgi. mine (tekstile sobiva Logistika- lausete osastava käände Lünktekst. pealkirja ettevõtet tõlkimine). moodustamine valimine). reklaamiva (kordamine). teksti koostamine (rühmatöö).
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni t...
formatiivis sid, nt pesa/sid. Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Seitsmel asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puu- dub ka ainsuse nimetava käände vorm. Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiskide-mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnis- väljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. Arv de-mitmus on üldine kõikidele sõnadele ja puudub ainult asesõnadel mina ja sina, mille mitmust väljendab tüvevariant meie, teie. de-mitmus esineb kõikides käänetes, v.a osastav, mis kasutab alati vokaalmitmust või formatiivi sid, nt `aasta: `aasta/d, `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s jne, aga`aasta/i/d.
millelt? kust?) -lt (sõbra/lt); 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks? -ks (kunstniku/ks); 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?) -ni (maja/ni); 12) olev e essiiv (kellena? millena?) -na (õpilase/na); 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria 1) algvõrre e positiiv. Tunnuseta; 2) keskvõrre e komparatiiv: -m : -ma (tunnus liitub omastava tüvele); 3) ülivõrre e superlatiiv: kõige + keskvõrre; i-ülivõrre (kahtlase/im, kaune/im); tüveülivõrre (kahtlasím, kením). PÖÖRDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD Käändelised vormid e infiniitvormid Tegevusnimed e infinitiivid 1. da-tegevusnimi, tunnused -da (ela/da, veen/da); -ta (tõmma/ta, haka/ta); -a (tull/a, pann/a, käia/a. tund/a, need/a, kest/a). 2. vat-tegevusnimi, tunnus -vat (nägin teda tule/vat, kuulsin sellest räägi/ta/vat). 3
17. Morfeem väikseima tähendusega keeleüksus Ühe morfeemi erinevaid variante nimetatakse allomorfideks. 18. Sõnajuur sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20. Tüvevaheldus sõnavormide moodustamisviis, mille puhul muudetakse sõnatüve (jalg/jala/jalga) 21. Käändsõnade A-tüvi on omastava käände tüvi ja B-tüvi osastava käände tüvi. Tegusõnade A-tüvi on kindla kõneviisi oleviku esimese pöörde tüvi ja B-tüvi da-tegevusnimi. Sõnastiku vorm nimetav; ma-tegevusnimi 22. Astmevaheldusmall tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23
Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütlev kääne Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: a. koos- või kaasasolu (sageli võib selles funktsioonis kaasaütleva käände vormile eelneda eessõna koos), nt Mari läks (koos) Jüriga kinno; b. vahendit (lähedaselt kaassõnaühendile 'nimisõna omastava käände vorm + abil'), nt Mees kaevas labidaga maad. Lisaks sellele kasutatakse kaasaütlevat märkimaks: c. viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga; d. aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis. 10 Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne: e. asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda
tema põhigi, kuid teise mõiste kaudu. NÄIDE: härra Mets, õpilane Kuusk, pealinn Tallinn Pärnus, meie suvepealinnas,… Jaan Kross romaanikirjanikuna Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Nimi eeslisandina on tavaliselt omastavas. Elva linn, Vanemuise teater, Adidase dressid, Kännu Kuke restoran Mõned nimetaolised elemendid võivad esineda nimetavalise eeslisandina. R-klahv, x-telg, lik-liide Halb on nimetava kasutamine omastava asemel. *Kodak film, *Tiit Reisid, *Jan Uuspõld show > Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show *Star printer, *Balti Paber AS Vältida tuleb omastavas käändes nime kasutamist liigisõna järel. *hotell Kuninga, *kompvekid Peetrikese, *vorst Krakovi > Kuninga hotell, Peetrikese kompvekid, Krakovi vorst Liigisõna eeslisandina: Olendi- ja kohanimede puhul lisand tavaliselt ühildub nimega. Märkasin head tuttavat Kadrit. Käisin ülikoolilinnas Tartus.
(ilusaim). Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Põnev Põneva (omastav kääne) + m = põnevam Kõige põnevam e põnevaim Tume Tumeda (omastav k) + m = tumedam Kõige tumedam e tumedaim Noor Noore (omastav k) + m = noorem Kõige noorem e noorim NB! Mõnikord peab keskvõrde moodustamiseks muutma omastava käände lõpus olevat täishäälikut: targa targe/m, vana vane/m, pika pike/m, laia laie/m, kurja kurje/m, paksu pakse/m ARVSÕNAD PÕHIARVSÕNAD JÄRGARVSÕNAD Põhiarvsõnad vastavad küsimustele mitu? Kui Järgarvud vastavad küsimusele mitmes? palju? Mitmendik? Pesas oli kolm muna. Kolmandik puudest oli juba See oli tema kolmas soov. Streik lõpetati raagus
orhid`ee (lill), santaz`eerima (kompromiteerimisähvardusega) välja pressima Nurksulg [ ] Nurksulgudes olev märksõna osa tähendab, et sõna võib tarvitada nii sulgudes oleva osaga kui ka ilma selleta. k`allike[ne] Märksõna järel nurksulgudes on hääldus. jazz [dzääz ~ dzäss] Noolsulg < > Noolsulgudes on andmed märksõna morfoloogia kohta. orhid`ee <26i>, ujuma <27> Noolsulgudes on ka liitsõna omastava vorm, kui liitsõna põhisõnal on sõnaraamatus ainsuse nimetavas homonüümne sõnavorm: huvi+j`uht <-juhi> b. ÕS annab abi ka sõnade sobivuse ja stiili kohta. Milliseid sõnu või märke selleks kasutatakse? Näited. 1. ÕS-ist saab abi väldete kohta. Näiteks III väldet märgib kriipsuke ` (graavis) III- vältelise kirjasilbi täishääliku ees: s`oosima. Ümarsulgudes vältekriips tähendab, et sõna võib hääldada nii III kui ka II
Häädemeeste randade keelt. Arusaadavuse tagamiseks on lisatud võimalikult täpne tõlge eesti keelde. Kõike siiski ei ole võimalik tõlkida, sellepärast siinkohal lühike seletus. Salatsiliivi keeles esineb vormide lühenemise tõttu palju mitmetähenduslikkust, seda kõige sagedasemate sõnade puhulgi. Näiteks om tähendab nii 'on' kui 'oma', vald on 'valge, valgus' ning ka 'vald, jõud; vabadus', ürg 'aeg', 'algus' ja 'hetk'. Sarnased on paljude sõnade nimetava ja omastava käände vormid, seda nii ainsuses kui ka mitmuses, nt nurm võib tähendada nii 'nurm, põld' kui 'nurme, põllu', pilud 'pilved' ja 'pilvede', nänt 'nemad' ja 'nende'. Salatsiliivi keeles on hulganisti omapäraseid hääliku- ja vormiarenguid. Järgneva silbi i on eelneva silbi tagavokaali võinud muuta eesvokaaliks ning iseloomulikud on hilisdiftongid, nii on saadud näiteks tüömki 'toomingas', hilisdiftong on ka sõnas üöl 'hääl'
6.LISAND Eeslisandit komaga EI ERALDA (Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on suur ja ilus) Järellisandi ERALDAME komaga (Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on suur ja ilus) Olevas käändes (kellena/millena) järellisandile EI PANE koma (Tallinn Eesi Vabariigi pealinnana on turistide lemmik) ''Kui-lisandi'' puhul EI KASUTA koma (Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn on turistide lemmik) Omastava käände puhul ON AINULT pärast esimest sõna koma (Tallinna, Eesti Vabariigi pealinna ilu on lummav) 7.TÄIEND Eriliigiliste täiendite vahele koma EI PANE (suur must kuri karvane koer saatis mind koju) Samaliigilised täiendid ERALDAME komaga (punased, kollased, rohelised ja valged õhupallid jõljusid lae all) Võrdväärsed täiendid eraldame komaga (peen, elegantne daam istus taksosse) 8. -KI/-GI LIIDE
1) taime- ja loomanimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig; 2) loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, here fordi veis, jorksiri siga, põhjakaukaasia pronkskalkun; 3) keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; 4) rahva-ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. · Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani kunst, vene ballett, araabia maad. · Märkus 3. Erandite 1) ja 2) rühm näitavad botaanikas, zooloogias ja loomakasvatuses kujunenud väikesetähelist tava, kuid üldkeeles ei ole viga käsutada suurt algustähte. · Märkus 4. Keelerühmituste (hõimkondade, keelkondade keelerühmade) nimetustes on soovitatav
(koha-, aja-, viisi-, hulga-, valdaja- (õpilasele kellele? Kellel? Kellelt?), vahendi- ( markeriga- millega?) ja rõhumäärus (arvatavasti, loodetavasti, nii, vist, võib-olla jne) Olevas käändes on KOMATA nt.Mari meie klassivanemana on tubli. Eelislisand-> KOMATA nt. Meie klassivanem Mart on tubli. Järellisand-> KOMA(DE)GA Mart, meie klassivanem, on tubli. Omastava käände lisand-> Üks koma nt. Mardi, meie klassivanema hinded on korras. Kui-lisand -> KOMATA nt. Mart kui meie klassivan on meile eeskujuks 10) Rind- ja põimlause. Lauselühendid. . LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati
- teel: Käändsõnast lahku:kirja teel, posti teel - väel: Käändsõnast lahku:kampsuni väel. aluspesu väel - jooksul ja kestel: Käändsõnast lahku:aja jooksul, elu kestel - korral ja puhul: Käändsõnast lahku:soovi korral, surma puhul Vorm nõuab kokkukirjutamist:mispuhul, seepuhul (mille puhul, selle puhul) Eritähenduslikud väljendid kokku:otsakorral - kaupa ja viisi ‘kaupa' Ainsuse omastava puhul kaheti:nädalakaupa-nädala kaupa, kahesakaupa-kaheksa kaupa, tükiviisi-tüki viisi Mitmuse omastavast alati lahku:nädalate kaupa, kuude viisi - pealt, peale, pärast: Käändsõnast harilikult lahku:hüppas sõidu pealt maha, une pealt, päeva peale paistab, viguri pärast; mõnel juhul kaheti:Päeva pealt-päevapealt Eritähenduslikud väljendid kokku:kõigepealt ‘esiteks’, korrapealt ‘otsekohe'
Väär Õige Leksi kindlustus (Leksi kindlustusele) Leks kindlustus kindlustus Leks (kindlustusele Leks või kindlustus Leksile) Leks-kindlustus (Leks-kindlustusele) Grundigi teler (Grundigi telerile) Grundig teler teler Grundig (telerile Grundig, *teler Grundigile) Grundig-teler (Grundig-telerile) NB! Iseäranis halb on nimetava kasutamine omastava asemel siis, kui nime kohta saab esitada küsimuse kelle? mille?, st kui nimi on lähedane tavalisele täiendile, nagu firmanimi tootenimedes, nt Kodak film, või ongi tavaline eestäiend, nagu Tiit Reisid või Jan Uuspõld show. Siin ei sobi ka kokkukirjutamine, ainuvõimalik on omastav kääne: Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show. Firmanime eristamine muudest tootenimedest võib mõnikord olla raske. Kahtluse korral tuleks ikka kasutada omastavalist malli, mis on igal juhul õige.
Morfoloogiline tüpoloogia Morfoloogiline tüpoloogia Eesti keele morfofonoloogiast Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused: Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks allomorf tugevas, teine nõrgas astmes. Kujuvaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõpeb mõnes vormis konsonandiga, mõnes vokaaliga. Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse tuvastamine (Martin Ehala järgi): Tuleb võrrelda kaht tüveallomorfi, A- ja B-tüve Käändsõnadel ainsuse omastava ja osastava tüvi, nt mõtte : mõtet Pöördsõnadel kindla kõneviisi ainsuse oleviku 1. pöörde ja da- tegevusnime tüvi, nt loen : lugeda Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse liigid: Vältevaheldus ehk vältemuutus Laadivaheldus ehk laadimuutus o Geminaadivaheldus ehk pikkusmuutus (mõnes käsitluses ei eristata, jäetakse osaks vältevaheldusest) Eesti keele morfofonoloogiast Sõna on laadivahelduslik ehk laadimuutuslik, kui ühes tema tüvevariantidest esineb sulghäälik
Väel · Käändsõnast lahku kuue väel, kampsuni väel, aluspesu väel · Võrdluseks: imeväel, nõiaväel (nende taga on sõnad imevägi ja nõiavägi) Jooksul ja kestel · Käändsõnast lahku aja jooksul, elu kestel Korral ja puhul · Käändsõnast lahku tarbe korral, surma puhul · Vorm nõuab kokkukirjutamist mispuhul, seepuhul ·Eritähenduslikud väljendid kokku otsakorral Kaupa ja viisi 'kaupa' · Ainsuse omastava puhul kolaki vaba nädala kaupa-nädalakaupa, tükiviisi-tüki viisi, tosinaviisi-tosina viisi · Mitmuse omastav kirjutatakse alati lahku nädalate kaupa, kuude viisi Pealt, peale, pärast · Käändsõnast harilikult lahku käigu pealt, päeva pealt, päeva peale, viguri pärast, moe pärast, nalja pärast · Eritähenduslikud väljendid kokku kõigepealt, korrapealt, käepärast, jaopärast, priipärast
Ученик написал сочине- /ilma/ vigadeta. Väljendab isiku /eseme puudust. ние без ошибок. В эст.яз. – ilmaütlev с предлогом ilma. Окончания имён существительных мужского рода в родительном падеже. Omastava käände lõpud. Meessoost sõnad. Падеж. Мужской род . Meessoost sõnad. Окончания. Единственное число. Р - А -Я -Ь, -Й,- ИЙ о брат – для брата д стол – у стола
päeva töö. omadussõnaline täiend paikneb tavaliselt oma põhja ees. Omadussõnaline täiend on omadussõna: suur koer, halb ilm,omadussõnaga ühtmoodi käituv muu sõnaliigi sõna, nt omadussõnaline asesõna: see inimene, kõik poisid, järgarvsõna: seitsmes koht, kesksõna- või mata-lühend: kõigi poolt vihatud ülemus, vulisev oja, möödunud aastad. määruse vormis täiend on määruse tähendusega; see täiend ei ole omadussõnaline ega nimisõna omastava kujuline: sõnum vennalt, kaust dokumentidega, neiuks sirgumine, kiivalt varjamine. Määruse vormis täiendid on üldjuhul järeltäiendid, kuid see ei ole eesti keelele kuigi omane ja võib muuta lause kohmakaks. Kui määrustäiendil on samatähenduslik vaste omastavalise täiendi kujul, siis peaks kasutama viimast: nimekiri õpilastest - õpilaste nimekiri, jäätis rosinatega - rosinajäätis, sooduspakkumine autorehvidele - autorehvide sooduspakkumine. Täiendi ühildumine
5.Teel, jõul, väel, jooksul, kestel kirjutatakse käändsõnast lahku. Nt: kirja teel, posti teel, telefoni teel; auru jõul, elektri jõul; kuue väel, aluspesu väel, kampsuni väel (nõiaväel, imeväel); aja jooksul, elu kestel. 6.Korral ja puhul. 7.Kaupa ja viisi. 6.1.Kirjutatakse käändsõnast lahku. 7.1.Ainsuse omastava puhul on KOLAKI vaba. Nt: tarbe korral, surma puhul. Nt: nädalakaupa ja nädala kaupa, kaheksakaupa, kaheksa kaupa, tükiviisi ja tüki viisi. 6.2.Vorm nõuab kokku. 7.2.Mitmuse om. = alati lahku. Nt: mispuhul, seepuhul (mille puhul, selle puhul). Nt: nädalate kaupa, kuude viisi. 6.3.Eritähenduslikud väljendid = kokku.
Teel käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel Jõul käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul Väel käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel Erandid: imeväel, võluväel Jooksul ja kestel käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel. Korral ja puhul käändsõnast lahku: tarbe korral, surma puhul Erandid: mispuhul, seepuhul, otsakorral Kaupa ja viis ainsuse omastava puhul on vaba: nädalakaupa = nädala kaupa Mitmuse omastavast kirjutatakse alati lahku: nädalate kaupa Pealt, peale, pärast käändsõnast harilikult lahku: käigu pealt, viguri pärast Eritähenduslikud väljendid kokku: kõigepealt, päepärast Vorm nõuab kokkukirjutamist: mispärast, seepeale, mispeale Mööda käändsõnast harilikult lahku: teed mööda, serva mööda.
wir meie uns meid uns meile ihr teie euch teid euch teile sie nemad sie neid ihnen neile Sie teie Sie teid Ihnen teile (viisakusvorm) Saksa keeles kasutatakse mitmuse 2. pööret (ihr) juhul kui sinatatakse kõiki ini- mesi, kelle poole pöördutakse. u Omastavad asesõnad Omastava asesõna lõpp sõltub järgnevast nimisõnast. Näiteks, kui omatav ese on naissoost või mitmuses, siis lisatakse nimetavas käändes omastavale asesõnale E: meine Freundin minu sõbranna meine Freundinnen minu sõbrannad mein/meine minu dein/deine sinu sein/seine tema (M) ihr/ihre tema (N) sein/seine tema (K)
prantsuse (kirjandus), katoliku (usk), kulla (mees), paganama (poisiklutt). 2. Liitsõnapärased sõnakujud, mille viimane osis on osastavakujuline -karva, -laadi, -ohtu, -verd, -võitu, -värki, kuid millel liitsõnana teised käändevormid puuduvad, nt tuhakarva (juuksed), iselaadi (inimene), poisiohtu (töömees), mustaverd (piiga), kehvavõitu (söök), isevärki (mõtted). 3. Sõnakujud, mis ei seostu ka ühegi muutähendusliku sõna omastava ega osastavaga, nt väärt (jutt), eri (asjad). 4. Sõnakujud, mis võivad käituda ka muutuva nimi- või omadussõnana, nt sula (lumest) – vrd sulast, mäda ~ mädal (õunal). 7. Arvsõna e numeraal, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Arvsõnade liigid: Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
