Keelte mitmekesisus. 1. Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandzu keeled. Selles osas, kas altai keeled moodustavad keelkonna või on nende sarnasused tekkinud keelekontaktide tulemusel, pole keeleteadlaste seas üksmeelt. Altai keel jaguneb 2 suurde murderühma: lõunarühm moodustub altai, teleuudi ja telengiidi, põhjarühm tuba, kumandini ja tselkani hõimukeeltest. Altai keele põhjamurded kuuluvad uiguuri-oguusi rühma idatiiba, lõunamurded aga kirgiisi-kõptsaki rühma. Keelelised erinevused põhja- ja lõunarühma vahel on sedavõrd suured, et vastastikune arusaamine on raskendatud. Altai põhjamurretele seisab lähedal sori keele Kondoma murre. 2. Gruusia ja abhaasia keeled kuuluvad Kaukaasia keelte hulka. Nende kahe keele sugulased: avaar, dargi, laki, lesgi, tabassaraani, ingusi, tsetseeni, abasiini, adõgee, kabardi-tsrerkessi keeled. 3
inimene irbist ründab, siis too ei kaitsegi ennast. Irbised on videvikuloomad. Vähem tegutsevad nad öösel. Pilves ilmaga võivad nad päevalgi aktiivsed olla. ELUKOHT JA TOITUMUS Lumeleopard on isepäine jahimees, kes elab maailma kõrgemais mägedeis. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad. Irbis elab kõrgetes mägedes. Himaalajas, Tiibetis, Kesk-Aasia ja Lõuna-Siberi mägedes , Altai, Tõvani ning Mongoolia mägedes. Suvel elab irbis enamasti lumepiiri lähedal (36603970 km), kuid talvel laskub sõraliste järel 1800 meetrini. Irbise elupaik on tavaliselt koobas või kaljulõhe raskesti ligipääsetavas sälkorus, aga Kõrgõzstanist on teada juhtumeid, kus irbis on puhkama heitnud madala puu otsa raisakotka vanasse pessa. Irbise peamised saakloomad on sõralised. Lisaks maitseb irbisele ka jäneseid, ümisejaid ja muud pisiimetajaid. Irbised on videvikuloomad
ajal Pindala: 1 565 000 km2 Rahvaarv: 2 569 000 Pealinn: Ulaanbaatar Keel: mongoli (riigikeel) Rahaühik: tugrik President: Natsagiyin Bagabandi Iseseisvus: 11. juuli 1921 Riigihümn: Bügd Nairamdakh Mongol Haldusjaotus: Mongoolia on jaotatud aimakkideks (kokku 18) · Arhangaj - (Tsetserleg - ) · Bajanhongor - · Bajan-Ölgij - - (Ölgij - ) · Bulgan - · Darhan - - () · Gobi Altai (Gov-Altaj) - - (Altaj - ) · Gov-Sümber - - (Tsojr - ) · Ida-Gobi (Dornogov) - (Sajnsand - ) · Idaaimakk (Dornod) - (Tsojbalsan - ) · Kesk-Gobi (Dundgov) - (Mandalgov - ) · Dzavhan - (Uliastaj - ) · Orhon - (Erdenet - ) · Sühbaatar - (Baruun-Urt - -) · Selenge - (Sühbaatar - ) · Keskaimakk (Töv) - (Dzuunmod - ) · Uvs - (Ulaangom - ) · Hovd - · Hentij - (Öndörhaan - ) · Hövsgöl (Mörön - ) · Övörhangaj - (Arvajheer )
piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne- Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel. Kiltmaa keskmine kõrgus - 500 kuni 700 m merepinnast. Lõunas piirneb Kesk-Siberi kiltmaa Lääne- ja Ida-Sajaanide mäeahelikud. Ida-Siberi mägismaa Leena jõest ida poole asetseb mitumei mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tserski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida rohkem ida poole, seda kõrgemad ja järsumad on mäed. Kamtsatka poolsaarel
Siit võtta ainult teksti, infot, pilte palun, mitte sama tööd õpetajale esitada. Muutke kujundus ära jne. Aitäh Gobi kõrb Sissejuhatus GOBI mongoli "poolkõrb", maastikuline piirkond SiseAasias (mongoolias ja Hiinas) Umbes 2 mln. km2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb, nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi
tekstiilitehnikaks . Vilt on kangas, mis tekib villakiudude haakumisel, selles kangas pole ei lõime ega kudet. Vildil on kõik villase eseme head omadused, ta on elastne ning kergesti vormitav, kaitseb meid külma kui sooja eest. Viltimise ajalugu Millal inimesed hakkasid vilti valmistama, pole täpselt teada. Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud vildist seina- ja sadulakatte aplikatsioonide jäänused, mis pärinevad 5.sajandist eKr. Ka vanad roomlased ja kreeklased on tundnud vilditegemist- Rooma sõdurid kandsid vildist rinnakateid, tuunikaid, saapaid ja sokke. Põhjamaades ulatub vildi ajalugu rauaaega. Ühest hauast Norras Horlandis kaevati välja surilina, mis arvatakse pärinevat umbes aastast 500. pKr. Töövahendid Viltimisnõel Poroloon alus Vill Viltimise masin
Haridus: lasteaiad, koolid, ülikoolid Ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio Arvutitarkvara: programmid, mängud Riiklik asjaajamine: dokumendid Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks. Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa, Hiina, Altai, Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna. Suurem osa Euroopas kõneldavatest keeltest kuulub Indoeuroopa keelkonda. Indoeuroopa keelkonna suuremad keelerühmad: Germaani allrühm: Inglise keel (328mil) Saksa keel (90mil) Hollandi keel (22mil) Romaani allrühm: Hispaania keel (328mil) Portugali keel (178mil) Prantsuse keel (68mil) Slaavi allrühm:
Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa põhja- ja kirdeosas. Suurus: 40-50 m Introdutseeritud kuna talub esimestel aastatel mõningat varju Siberi nulg Abies sibirica Kasvab 30- 40 meetriseks Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber, Altai, Sajaanid ja Põhja-Mongoolia.. Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne võre Jaapani lehis Larix Kaempferi Kasvab 30 meetriseks, harva ka 40 meetriseks Areaal: Euroopa, Jaapan Introdutseeritud kuna ta annab sageli hübriide meil kasvavate teiste lehiseliikidega. Jaapani lehis Larix kaempferi
Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar Andrei Murro, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissar asetäitja Aleksei Skurin, Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja Venjamin Gulst ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. osakonna ülem Rudolf James. Vastavalt kavale oli plaanis saata Eestist väljasaadetud järgmistesse piirkondadesse ja töölaagritesse: Starobelski laagrisse, vastavalt siis 4665 inimest, Usollaagrisse 691 inimest ja väljasaadetavaid pereliikmeid Altai kraisse oli 9115 inimest. Küüditamise ehk "sundevakueerimise" läbiviimisele asuti 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõikidele asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid varem ette valmistatud kogunemiskohtadesse koonduma asjasse pühendatud seltsimehed. Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised ,,brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati
2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo- aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. Monogeneesiteoria Oletatakse, et keeled on arenenud ühiselt alg- e aluskeelest. Suuremat osa Euroopa keeltest arvatakse pärinevat indoeuroopa algkeelest. Polügeneesiteooria, mille järgi keeled on tekkinud paljudest kohtsdest eraldi, üksteisest sõltumatult.
1. Keele ülesanded Keele ülesanne on olla, kui suhtlusvahend, väljendamaks ennast, oma mõtteid, tundeid. Keel on kommunikatsioonivahend, mõtlemisvahend ehk kõige polüfunktsionaalsem suhtlemisvahend, mida teatakse. 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keelemärk on kokkuleppeline märk, mis koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist. Ikooniks nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Indeksiks nim. sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Sümbol on keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava seos on arbitaarne ja konventsionaalne. Enamik inimkeele sõnu on sümbolid. 3. Maailma keelte arv Maailmas on kokku umbes 6000-8000 keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. 4. Suurimad keeled (5) Keelkonnad: Uurali keeled, Indoeuroopa keeled,Altai keeled, Afroaasia keeled, Kaukaasia keeled, Hiina-Tiibeti keeled. Suurimad on: hiina, hispaania, inglise, ar...
Genealoogiline - Liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Keeltearvu hinnangulisus Keelte arvu on raske hinnata, sest murrete ja keelte piiril on raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo (Joruba); Afroaasia (Araabia); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud väiksemad keelkonnad. Läänemeresoome keeled Ungari, Soome, Eesti, Mari, Karjala, Mordva, Vadja, Mansi, Eenetsi, Komi, Permikomi, Handi, Vepsa jne. Keelte elujõudu tugevdavad - tugev identiteet, noortekultuuri olemasolu, suurenenud eneseteadvus, hõimurahvaste abi, riiklik rahaline toetus vähemustele. Takistavad - Väike osakaal üldisest rahvastikust, hajutatus väljaspool oma territooriumi,
Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-Siberi ja Turaani lauskmaa, Põhja-Aafrika tasandikud, Suurtasandik, Kesktasandik ning Amazonase, Mehhiko lahe ja La Plata madalikud. Uued madalikud: Kesk-Doonau, Po, Mesopotaamia ja Induse-Gangese madalikud. Antropogeen e
KF_mbdOPJQ&sig2=_Md-jU_xIa-2tYHZS69w0w&bvm=bv.75097201,d.bGQ ) Keeled: Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome- ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. ( Kasutatud materjal: http://www.annaabi.ee/Maailma-keeled-m12215.html ) Usundid: Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu
1. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel saab edastada uut informatsiooni. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondl...
Reegel #3: ! Tänavate, väljakute, turgude, teede ja puiesteede nimed kirjutatakse lahku (Viru tänav, Uus turg, Kadaka tee, Sõpruse puiestee). (*) Kui nime täiend osa on omadussõna, siis tuleb jälgida, kas see käändub või mitte (Käändub: Musta mere ääres, Valgel merel)(Ei käändu: Mustjõe ääres, Valgejõel, Punaojast). (*) Kui täiendosa esineb ka muudes ühendites ning iseseisva nimena, siis kirjutatakse lahku (Võhandu jõgi, Balti meri, Kaspia meri, Altai mäestik, Habaja külas). (*) Kui täiendosa ei kasutata iseseisva kohanimena, siis kirjutatakase kokku (Annelinn, Emajõgi, Läänemeri, Põhjameri, Väljaküla, Äänisjärv). Koostas: TAAVI. MUUD SÕNALIIGID + OMADUSSÕNA Reegel #1: ! Käändsõna ja omadussõna kirjutatakse harilikult kokku (tulipunane, tuhkkuiv, hulljulge, imekena, püstirikas, verinoor). NB! Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses omadussõna (tohutu suur, otsatu pikk, põhjatu sügav). Reegel #2:
seitsmendiku. Kõige varasemateks sõnatüvedeks peetakse sõnu, mille juured on uurali algkeeles ehk millele leidub sugulasvasteid samojeedi keeltes. (Rätsep 2002: 50) Sõnade päritolu küsimus Viimasel ajal on hakatud arvama, et soome-ugri keeltel on sugulussuhteid palju kaugemalt. Mõned keeleteadlased on seisukohal, et soome-ugri keeled on kauges minevikus suguluses olnud indoeuroopa, altai ja mõnede teiste keelkondadega. (Rätsep 2002: 5051) 1960. aastatel lõi vene lingvist-polüglott Vladislav-Illits-Svitõts nostraatiliste keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada indoeuroopa, uurali, altai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelkondade keelte sugulust ning mis moodustavadki kokku nostraatilise keelkonna. Lingvist leidis häälikulised vastavused nende keelkondade vahel ja kinnitas sõnaelementide algvormide ülesehitusi. 4
Juured: Juurestik koosneb peenetest lumivalgetest juurtest, mis moodustavad taime ümber kuni 20cm ringikujulise niidistiku. Juuri söögiks ja kompostimiseks teadaolevalt ei kasutata. Sibul: Küüslaugu sibul koosneb paljudest osasibulatest, mida ümbritsevad kuivanud muundunud lehed sibulasoomused. LEVIK Küüslauk (A. sativum) on Kagu-Aasiast ja India põhjaosast pärit taim. Looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias ja Altai mäestiku ning Pamiiri piirkonnas. KASVATAMINE, KASUTAMINE 80% maailma küüslaugust kasvatatakse Hiinas. Suurimad kasvatuspiirkonnad: Egiptus, Hiina, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari, Tai, Türgi, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid. Üks universaalne maitseaine, mida kasutatakse kõikides teravamaitselistes toitudes. Küüslauku kasutatakse laialdaselt maitseainena ja paljude haiguste ravimiseks. Kasutatakse seedeorganite
Mongoolia on halduslikult jaotatud aimakkideks (kokku 21) ja keskalluvusega linnaks. Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega. 6 2. Asend Mongoolia on riik Sise Aasias. Naaberriigid on põhjast Venemaa ja lõunast Hiina. Riigil puudub väljapääs merele. Maismaapiiri pikkus on 8220 km. Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt Nayramadlin Orgil (Huyten Orgil) 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna. Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured
1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 31. jaanuar 1879) 1872 valisid Vana- ja Uue-Vändra vallad ta kirjutajaks, kuid kihelkonnakohtunik ei kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 2. august (...
Irbise ehk lumeleopardi täpsem liigi nimetus on panthera uncia. Ta on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad ning seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid. Ta kuulub suurte kaslaste sugukonda. Irbise pikkus võib olla kuni 150 sentimeetrit ning saba pikkus koguni 100 sentimeetrit. Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu Altai mägedes Venemaal ning Mongoolias. Teda võib ka 2 märgata paaril rohumaal. Irbis asustab Himaalaja mäestiku kõrgustes asuvaid metsi ja metsapiirist ülespoole jäävaid alasid. Oma uruks valib ta koopa või kaljulõhe. Irbise iseloomulikud omadused on talvekarvastik, mis on suvekarvastikust heledam, pea, käpad ja tagajalad. Tema tagajalad on hästi jämedad ning võimaldavad saaki rünnates sooritada pikki hüppeid
sunnitöölaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946-1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949-1951 otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse
Nimed läbiva suurtähega Sõpruse velotuur, Valgete Ööde ralli Kaubad tooted kohanimi suure India pannkook, Karjala pirukas, tähega Kreeka pähklid, Hollandi juust, Nähtused, murded, objektid, Inglise miil, Rooma õigus, Mulgi araabia number, araabia kiri, mõisted kohanimi suure tähega murre, Rootsi laud, mulgipudru, aleksandrikook Keelerühmitused kohanime Palmiiri keeled, Altai keelkond, soomerootsi keel, soome-ugri keel algkuju suure algustähega Uurali keelkond autod Volswagen Lupo, Mini Cooper Classic, Aston Martin Perioodikaväljaanded läbiva nädalaleht Eesti Ekspress, ajakiri suurtähega Pere ja Kodu, almanahh Oma Sulega Nimeta väljaanded väljaandja Eesti Emakeele Seltsi aastaraamat,
Kasutatud on enamusi eelkäija süsteeme ja tehnilisi lahendusi. Olulised erinevused peale väiksema padrunitüübi on modifitseeritud löögi- ja päästemehhanism (lisatud 1 stabiliseeriv detail), suudmeosa ja plast-materjalist standardsalv. Relva tootsid praktiliselt kõik sotsialismibloki maad: Nõukogude Liit, Blugaaria, Hiina, Saksa DV, Ungari, Põhja-Korea, Poola, Rumeenia ja Jugoslaavia. Mihhail Timofeevich Kalasnikov Kalasnikov sündis 10. novembril 1919 aastal , Kurya külas Altai territooriumil, suures talupoja perekonnas. Peale 9-ndat eluaastat läks ta tegutsema Matai depoosse kui õpilane ja seejärel tehnilise kauplusejuahataks Turkistan-Siberi raudtee osakonda. 1938a. M. Kalasnikov kutsuti punaste armeese Kiievisse, kus ta sai tangi mehaaniku tunnistuse. Teenistuse ajal leiutas ta spetsiaalse lisa ''TT'' relvale ja kujundas tangi ajameetri lugeja. 1941 a. juunis tuli M.T.K lagedale oma viimase leiutisega.
tavaline. Eelistab kuuse-segametsades ja väiksemates metsades. Saare- ja Hiiumaal haruldane. Händkakk on riikliku kaitse all: kantud Eesti NSV Punasesse raamatusse (valgel lehel). 3 I Sisu 1.1. Leviala Händkakk on levinud Lapimaast Sahhalini ja Jaapanini, esineb ka Kesk- Euroopamäestikualadel Alpides, Karpaatides ja Balkanil. Aasias elab händkakk Siberis kuni Altai, Sajaanide ja Taga Baikalimaani, Jakuutias, Põhja-Mongoolias, Koreas ja Primorjes. Laias laastus langeb levila põhjapiir kokku 65° põhjalaiuskraadiga ja lõunapiir metsapiiriga. Puhast okasmetsa ta Aasias väldib, aga Euroopas eelistab. Euroopas arvatakse elavat 82 tuhat paari händkakke, neist Venemaal 65 tuhat ja Kesk-Euroopas 1000. Mandri-Eestis on händkakk üldlevinud väikesearvuline haudelind. Mõnel aastal on ta põhjast tulnud isendite arvel ka arvukas talikülaline. 1.2
Järvamaa Kutsehariduskeskus Sander Ojaste AT 11 Carl Robert Jakobson Referaat 2012 Sisukord : 3. Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni 4. Eesti Aleksandrikool 5. Teekond ,,Sakalani" 6. Elu poliitikuna 7. Perekond 8. Elu lõpu aastatel 9. Kasutatud kirjandus Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks.Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere e...
seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse.Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946 1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949 1951 aga otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse
See on laienenud pidzin. Niipea, kui see muutub kellegi emakeeleks, on tegemist kreooliga. Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada. Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt etruski, sumeri. Elavatest: baski, burusaski (Kasmiiris ja Pakistanis) jne. Euraasia keelkonnad: Indoeuroopa, uurali, altai, tsuktsi-kamtsadaali, kaukaasia (3 keelkonda). Aafrika: Afroaasia, niiluse-sahara, nigeri-kongo, khoisani Ameerika: eskimo-aleuudi, naa-dene, nn amerindi keeled Kaug-Aasia: draviidi, hiina-tiibeti, birma, tai, miao-jao, austroneesia, paapua, Austraalia aborigeenide keeled
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enam...
Leili Muuga (14. november 1922 Maima küla, Oiroti oblast 1. august 2016) Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. a Naltsikisse. Aastatel 1940-41 õppis Muuga Moskva Tehnoloogia Instituudis, aastatel 1941-43 töötas Naltsikis kunstiateljee meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943-45 Ordzonikidze (Vladikavkazi) Mäe-ja metallurgiainstituudis ning 1945. a Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel. 1946. a asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse projekteerimisbüroos.
Kallavere Keskkool Robert Mhitarjan Carl Robert Jakobson Referaat Maardu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Elas 40 – aastaseks. Tal oli 5 õde- venda. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha ning tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas Adam laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima ning tegeles ka orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta kat...
farmaatsiatööstuses. Euroopas üks põhilisi jõulupuid. Kasvatamine alates 19.sajandist mõisaparkides. Karmimatel talvedel esineb palju Eestis: külmakahjustusi ja seetõttu pole Eesti mandriosas palju suuremaid puid. Mõningates kohtades on andnud ka looduslikku uuendust. Abies sibirica (Siberi nulg) Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber, Altai, Sajaanid ja Põhja-Mongoolia.. Suurus: 30...40 m, tüve läbimõõt kuni 1m. Võra: kitsas, koonusjas. Vabalt kasvades võib ulatuda maani. Oksad peened, rippuvad. Koor, võrsed: Tüvekoor tumehall, õhuke, vanemas eas veidi lõhenev. Noored võrsed hallikad, pruunide karvadega. Pungad ümarad, kaetud rohekashalli vaigukihiga.
Austraalias. Rahvuslasena on Valton sõna võtnud eesti keele ja kultuuri küsimustes, ta on lülitunud taasiseseisvumisjärgsesse poliitika- ja vaimuellu tõsiisamaalises vaimus. Valton on õhutanud soome-ugri rahvaste iseteadvust: oli soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni aseesimees 1993, esimees 1996, alates 1998 president. 1986 oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle (fosforiidisõda 1987). Viibinud NSV Liidu paljudes kohtades (Vladivostok, Magadani obl., Altai, Tuva, kõik Kesk- Aasia ja Taga-Kaukaasia vabariigid ning Põhja-Kaukaasia autonoomsed vabariigid, Moldaavia, Uural, Mari, Mordva, Udmurtia, Taga-Karpaatia), külastanud mitmeid välisriike (Soome, Ungari, Mongoolia, USA, Kanada, Prantsusmaa, Austraalia, Uus-Guinea, Singapur, Tai, Poola, Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Luksemburg) . Enam kui kolm aastat tagasi andis prantsuse suursaadik Eestis Prantsuse riigi nimel
(Untera 2004) Kalkopüriit (Untera 2004) 3. SULFIIDIDEGA SEOTUD ANALOOGID 3.1. Arseniidid 3.1.1 Auripigment Auripigment (ladina aurum 'kuld' ja pigmentum 'värvaine') on kuldkollase värvusega mineraal, arseenimaak (As2S3). (Vikipeedia 2008) Auripigment (Vikipeedia 2008) 3.2. Teluriidid 3.2.1 Altaiit Altaiit, keemilise valemiga PbTe, on plii ja telluuri ühend. Altaiit on tinavalge kuni kollakasvalge värvusega mineraal. Altaiit avastati 1984 aastal Altai mägedest. (Wikipedia 2009) Altaiit (Wikipedia 2009) 3.3. Seleniidid 3.3.1. Neumanuiit Hõbeda ja seleeni ühend, mille keemiline valem on Ag2Se. Värvuselt on helehallist kuni tume hallini, metallilise läikega. Nime on see mineraal saanud saksa mineraloogi ja kristallograaf Carl Friedrich Neumanni järgi. (Stutzite 1996) Neumaniit (Stutzite 1996) KOKKUVÕTE Sulfiidid on väävli ja enamasti metalli vahelised ühendid. Minerallid, mis koosnevad väävlist ja metallist on sulfiidsed
Murulauk sisaldab A- ja C-vitamiini ning proteiine. Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit. Väävel ei ole tervisele hea, aga kuna murulauku ei kasutata kunagi põhiroana, vaid ainult lisandina, siis üldjuhul ei söö inimesed murulauku liiga palju. Küüslauk Küüslauk on 20-60 cm kõrguseks kasvav lauk, väidetavalt Indiast pärit. Looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias ja Altai mäestiku ning Pamiiri piirkonnas. Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin,
mõjutada. Keele algust näeb ta onomatopoeetilistes sõnades, mingi keele sõnavara kajastab ta meelest rahva arenemistaset, ajalugu ja keskkonda, kus viibitakse. Märgib, et laensõnade abil on võimalik keelt rikastada. (Ariste 1973:18-19) 1838. aasta juunis ilmus gümnaasiumi abiturientide mälestusvihikus Wiedemanni uurimus soome-ugri keelte alal. Ta toob selles esile 14 ühist tüpoloogiajoont soome-ugri ja altai keelte vahel. Nende keelte ühine algkodu oli tema järeldustel Aasias. 3 Järgmine kirjutis rääkis sellest, kuidas uuskreeka keel on arenenud vanakreeka keelest, milline osa on olnud ladina keelel ja teistel keeltel. Aastal 1852 ilmus Wiedemanni mahukas Läänemeremaade taimestikku kirjeldav teatmik, milles on kirjeldatud taimede levikut, kasutatavust ja kasulikkust.
mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne-Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel. Kiltmaa keskmine kõrgus - 500 kuni 700 m merepinnast. Lõunas piirneb Kesk-Siberi kiltmaa Lääne- ja Ida-Sajaanide mäeahelikud. Ida-Siberi mägismaa Leena jõest ida poole asetseb mitumei mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tserski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida rohkem ida poole, seda kõrgemad ja järsumad on mäed. Kamtsatka poolsaarel
Mina valisin selle teema, sest tahtsin rohkem saada teada Siberist ja tema loodusest. Oma töös ma keskendun rohkem Siberi loodusoludele, sest suurel maa-alal on loodus väga mitmekesine. 1.SIBERI PINNAMOOD 1.1. Tasandikud 1.1.1.Lääne-Siberi lauskmaa LääneSiberi lauskmaa (ka madalik) on maailma suurim lauskmaa ja hõlmab 2,6 mln km² suurust piirkonda Uurali mägedest ida pool. Keskmine kõrgus on umbes 120 m. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne-Siberi lauskmaa Altai mägedega. Läänest piirneb Uurali mäestiku, idas Jenisseiga. Ulatus põhjast lõuna poole 2500 km, läänest ida poole 1900 km. 2 Peamised jõed on Ob, Irtõs ja Jenissei. Taimkate on tundra põjaosas, taiga keskosas ja stepp lõunas.Lauskmaal on suured nafta ja maagaasi varud. Valitseb mandriline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on põhjas -28°C, lõunas -16°C, juulis vastavalt 4°C ja 22°C, sajab 200- 500mm aastas. 1.1.2.Kesk-Siberi kiltmaa
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 9.a MOBIILTELEFON Referaat Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2013 Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung,...
Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled). Uurali rahvad.
Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. Jaapani keel Jaapani keel kuulub altai keelte rühma ja jaapani keelele sarnaseim on korea keel. Kirjatähed võtsid nad üle Hiinalt. Jaapani sõnad moodustatakse paljudest silpidest. Perekonnanimed tulevad esimesena, eesnimed teisena. Tanaka Junko on naise nimi, kus Junko on eesnimi ja Tanaka perekonnanimi. Austustiitlid on nime järel, nt. Tanaka-san. jaapan-eesti Ohayoo-gozaimasu - Tere hommikust! Kon-nichi wa Head päeva!
mis sõnastatakse keeleuniversaalidena; keelenähtuste funktsionaal-tüpoloogiline selgitamine; vastandub ameerika strukturalismile ja generatiivsele grammatikale; tüpoloogiline mõtteviis: mitmekesisus on primaarne, induktiivne meetod, arbitraarsus, keel on dünaamiline 17. Nostraatiline keeleteadus Tuleneb ladinakeelsest sõnast nostras (meie kaaslased); makrokeelkond; kasutatakse võrdlevat e komparatiivset meetodit; 19. sajandil püüti indo-euroopa keelkonda siduda soome-ugri ja altai keeltega; 1903. aastal väitis Holger Pedersen, et indo-euroopa, soome- ugri, samojeedi, turgi, mongoli, mandzu ja teistel keeltel on ühine algkeel nostratic; esindaja Joseph Greenberg lingvistiline tüpoloogia, implikatiivsed universaalid, keelte üldine klassifikatsioon, amerindia keelkond (Aafrika ja Põhja-Euraasia keeled), sõnastas arvukalt keeleuniversaale 18. Semiootika Juri Lotman: keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv
iganes ainest see ka ei oleks, kuid see on võimsaim vastumürk, mida tuntakse. Greif · Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias. · Kõige kiirem, tugevam ja halastamatum müütiliste olendite seas. · Usutavasti pidi seda otsmikuplaati kandev ratsu kihutama sama kiiresti, sama jõuliselt, sama tulemuslikult kui tulekera taeva all. · Neid seostati meteoriidikatastroofiga ( Altai greifid). · Võlurid kasutavad greife nagu sfinksegi sageli varanduse valvajana. · Kuigi greifid on üsna metsikud, on teada, et käputäiel kogenud võluritel on läinud korda ühega neist sõbraks saada · Greifid toituvad noorest lihast. · Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk · On eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. · Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna
Türgi on sild Euroopa ja Aasia vahel. Riik asub kahes maailmajaos. Vaid 3% Türgi maa-alast asub Euroopas. See Euroopa osa on Ida-Traakia piirkond. Kogu muu Türgi hõlmab Väike-Aasia poolsaare ehk Anatoolia, mis kuulub Aasiasse. Neid kahte osa lahutavad teineteisest Bosporuse ja Dardanellide väin ning Marmara meri. Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir. Türgi naabrid: Kreeka, Bulgaaria, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iraak, Iraan, Süüria Suurimad linnad: 1. Istanbul - 7 309 000 inimest 2. Ankara - 3 237 000 inimest 3. Izmir - 2 695 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Ararat - 5815 meetrit 2. Üphan - 4058 meetrit 3. Erciyes - 3916 meetrit Türgi impordib: * Masinaid * Vedelkütuseid...
kunst, vene ballett, araabia maad. · Märkus 3. Erandite 1) ja 2) rühm näitavad botaanikas, zooloogias ja loomakasvatuses kujunenud väikesetähelist tava, kuid üldkeeles ei ole viga käsutada suurt algustähte. · Märkus 4. Keelerühmituste (hõimkondade, keelkondade keelerühmade) nimetustes on soovitatav säilitada kohanimede harilik kujutusviis, nt Adamaoua-Ouhangui keeled, Altai keelkond, Filipiini keeled. Asutused: · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis. kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). · Nt Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti Raudtee ~ AS Eesti Raudtee, aktsiaselts Saarte Liinid ~ AS Saarte Liinid, Värska laulukoor Leiko, Hansapank, Krahvi baar, Suure Tõllu kauplus.
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: õhem · Vanus: üle 180 miljoni, noorem näitaja Mandriline maakoor ...
Sugukond: Kaslased Felidae Perekond: Ilves Lynx Liik: Ilves Euraasia ilvese alamliigid on: · Euroopa ilves (Lynx lynx lynx, (Skandinaavia, Kesk- ja Ida-Euroopa, Lääne-Siber) · turkestani ilves (Lynx lynx isabellinus) · jakuudi ilves (Lynx lynx wrangeli) · amuuri ilves (Lynx lynx stroganovi) · baikali ilves (Lynx lynx kozlovi) · altai ilves (Lynx lynx wardi) · kaukaasia ilves (Lynx lynx dinniki) · karpaadi ilves (Lynx lynx carpathicus) · sardiinia ilves (Lynx lynx sardiniae, välja surnud) Nad on pealtnäha sarnased, ainult spetsialistid ja suured ilvesesõbrad oskavad neil vahet teha. -3- Elupaik ja levik Elupaik: Ilvestele sobivad elupaigad on küpsed tiheda alusmetsaga vahelduvailmelised okas- või
Funktsionaalsed keele teooriad ja suunad (nt sotsiolingvistika) keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades konteksti, kasutust ja keelekasutaja omadusi. Kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja idealoogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid. Nostraatkeelte geneetiline sugulus ei ole tõestatud, kuid on siiski huvitav tähele panna, et nendeks on peetud: afro-asiaadi (semiidi, berberi jm), draviidi, indo-euroopa, uurali (- jukagiiri), altai, korea keeli. Grammatikamõisted Sõnaliigid: tegusõna verb hüppama, jooksen nimisõna substantiiv konn, elamine omadussõna adjektiiv ilus, karvasem arvsõna numeraal üks, seitsmendik asesõna pronoomen mis, selline, kõik määrsõna adverb hästi, kaua asemäärsõna proadverb mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb läbi (saama), ära
sõnaraamatut. Wiedemanni sõnaraamat ei kajasta aga kogu eesti murdesõnavara ja lisaks veel rahvalaulude sõnavara, siis peaks vanemate soomeugriliste sõnatüvede hulk eesti keeles kasvama. (Rätsep 2002: 50) Tähtsaks küsimuseks on kerkinud soomeugrilise sõnavara küsimus. Üksikud keeleteadlased on avaldanud pooldavaid arvamusi, et soome-ugri keeltel on minevikus olnud sugulussuhteid indoeuroopa, altai ja teiste keelkondadega. 1960. aastatel lõi Moskva keeleteadlane Vladislav Illits-Svitõts oma keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada Vana Maailma kuue keelkonna- indoeuroopa, uurali, alrai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelte sugulust. Need keeled moodustavad tema meelest omavahel suguluses oleva suurkeelkonna. Ta andis välja kahes köites sõnaraamatu, milles on esitatud 353 sõnatüve, mis peaksid olema esindatud kõigis keelterühmades
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
