Uno Naissoo elulugu ja looming Uno Naissoo sündis 25.03.1928.a. Viljandis ja suri 5.01.1980.a. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima.
tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus.
UNO NAISSOO Uno Naissoo sündis 24. oktoobril aastal 1923 Viljandis. ta oli Eesti helilooja ja muusik. Ta asutas aastal 1949 ansambli Swing Club'i, kui jazz oli ametlikult keelatud. 1949. aastal oli Uno Tallinnas toimunud eesti jazzfestivali üks algatajaid. Uno Naissoo lõpetas aastal 1952 Tallinna konservatooriumi helilooja Heino Elleri käe all. Ta on mänginud ansablites Rütmikud, Stuudio8 ja Metronoom. Uno mängis laitmatult klaverit, akordionit ja kontrabassi, kuid see juures olles võimeline neil kõikil laitmatult improviseerima. Aastatel 1952-1980 oli ta Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas Uno Naissoo selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb tänapäevani.
Muusika harmoonia võib ju üles ehitada mõnele spetsiifilisele rahvuslikule helilaadile, jazzmuusika omandab siis peale avardunud kooskõlade ka eksootilise kõlavärvingu. Samas valtkonnas on silma paistnud rootslane Jan Johanson, poolakas Zbigniew Namyslowski, ungarlane György Szabados, soomlane Seppo Paakkunainen jpt. 4 Jan Johanson. Seppo Paakkunainen. Zbigniew Namyslowski. Uno Naissoo. György Szabados. 5 Uno Naissoo Uno Naissoo (25.03.1928 Viljandi 5.01.1980), Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ikka oli tal varuks mõni sõbralik
Arusaamaks milline oli Eesti olukord sel ajal, tuleb meenutada toonast poliitilist olukorda, Nõukogude Liidu rahvusvahelised suhted mõjutasid ka riigi kultuuripoliitikat. Peale II maailmasõda oli see aeg, kus Eesti kinodes jooksid ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat Jazz'i. Glenn Miller ( sõjas hukkunud) oli svingivaimustust levitanud üle kogu maailma ning see oli liikunud ka Eestisse. Tuntumad ansamblid- orkestrid Kuldne 7, Rütmikud ( Koosseis: Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Poldeski, Erich Kõlar & Vallo Järvi) ja Mikid. Rütmikud on kõige rohkem mõjutanud eesti popmuusika arengut. Tähtsama muutuse tõi kaasa 1949 aasta, mil algas niinimetatud külm sõda. Kõik mis sellega oli kaasa tulnud nimetati halvaks ja kahjulikuks. Pillimehed veel räägivad : Mäletame kuidas meie ametnikud püüdsid agaralt täita Moskvast tulnud käske. Näiteks loosungiga: ,,Täna mängid Jazzi, homme reedad kodumaa." Eesti Raadio uueks nimeks sai siis
2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E.Laansoo katsetas mitmekordset pealemängu, mis parandas oluliselt helikvaliteeti. 9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta muusikuid Jazz hakkas eemalduma svingist, muutudes keerukamaks. Tallina jazzfestival tõi palju inimesi kuulama/vaatama tuntuid ansambleid
Jazzmuusika Eestis Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko
........................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis................................................................................................6 Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade..............................................................................................7 New Orleansi jazzi kujunemine.................................................................................................................8 Peamised pillid jazz muusikas .................................................................
Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi-on hiljem mõjutanud eesti popmuusika arengut. 1949 aasta tõi muutusi, mil algas Külm sõdaNõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mängida saksofoni.Eesti Raadio orkestrist visati välja kõik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Džässmuusikutel tuli hakata tegutsema salaja. Paljud noored džässihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Club’i. Rock’n’roll’i tulek E estisse muutus mõeldamatuks. Kontaktid välismaailmaga 1950- ndate aastate keskel peaaegu puudusid. Seepärast on mõistetav, miks rock’n’roll’i esimene tõusulaine U S A-s möödus Eesti popmuusikast sinna jälgi jätmata. Märgatavat mõju hakkasid avaldama alles 60-ndate aastate briti biitansamblid. Mõned muutused toimusid 1950-ndate aastate lõpul. Moskvas korraldati ülemaailmne noorsoofestival
Viimane Reliikvia Lühikokkuvõte: Film toimub 16. sajandi keskpaigal. Ajaloost on teada, et Pirita klooser põletati ja vallutati maha aastal 1577 Venelastest sissetungijate poolt. Filmis ei ole seda arvestatud ja Vene tsensuuri tõttu olid filmis Venelaste asemel talupojad. Filmi sisu on võetud ajaloolisest jutustused ,,Pirita kloostri viimased''. Lugu ise on romantiline ja räägib kartmatust mehest Gabrielist võitleb õigluse ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Sellest raamatust on võetud vähe. Ühised on ainult osad nimed, kui Gabrieli ja Agnese armastus on mõlemas teoses sama. Võtted toimusid 1969. aasta varakevadest hilissügiseni ja seda mitmes paigas Tallinna vanalinnas, Virtsu rannas, Kuressaare lossis, Muhumaal, Ahja jõe ürgorus Taevaskojas ning Koiva jõe ääres ja Ziles Lätimaal. Rezissöör: Grigori Kromanov. Sündis kaheksandal märtsil 1926. aastal. Lahe külas. Oli Eesti teatri ja filmilavastaja. 1953. aastal lõpeta...
Eesti jazzmuusika Inger Kändla 9.a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline
USA trompetist, jazzmuusik ja ansamblijuht Tema osalusel tekkis modaalne jazz ja palju teisi jazziliike Andis välja17 albumit ja mängis kokku 4 erinevas koosseisus Parima läbimüügiga jazzmuusika album ,,Kind of Blue" on parim näide modal jazzi võimalustest Miles Davis http://www.youtube.com/watch?v=V1hT2u1jwcs Modaalne jazz Eestis Ansambel ,,Metronoom" tegutses 1950. aastatel Tallinnas Modaalne jazz Eestis Tänapäeval esindab modaalset jazzi Eestis Tõnu Naissoo Sündis 1951. aastal Tallinnas Helilooja, jazzpianist ja klahvpillimängija Esineb sooloartistina ja omanimelise trioga alates 1967 Tõnu Naissoo http://www.youtube.com/watch?v=blXSvxuwvhk Modal jazz maailmas Tänapäeval tuntuim modaalse jazzi viljeleja on Dave Liebman Sündis 1946 USA-s Helilooja, bändijuht ja saksofonist http://www.youtube.com/watch?v=jjq6rcEZ-J4 Tänan kuulamast!
Indiviidi arengulugu "Hamlet" Teoses esinev Hamlet oli noor, tal esines palju uusi kogemusi ja probleeme, mis vajasid lahendamist seoses tema arenguga. Hamleti elus tulid teoses esile paljud saatuslikud pöördemomendid, mis vormisid Hamleti selliseks, nagu me nägime teda teose lõpus. Hamletil tekkis seoses oma isa surmaga umbusaldus naissoo vastu, kuna tema ema järsk abiellumine uue mehega pani Hamleti emast halvasti mõtlema. Hamletit piinas aga eriti see, et tema ema abiellus Claudiusega, kes võimalikult oli ka tema isa tapja. Lisaks sellele leidis Hamlet, et ka Ophelia allub oma isale liiga truult ja käitub liialt vastavalt isa soovidele, enda soove ja ambitsioone mitte arvestades. Need kaks olukorda äratasid Hamletis kahtluse naissoo isiksuse tugevuse vastu.
"Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Naiste riietus Talutüdrukutel olid tavalised odavad kleidid, kanti ka palju villaseid asju. Aadlikuprouadel olid kallid pikad kleidid, piha oli hästi välja toodud (vahel murti isegi alumised ribid, et korsett oleks ilusamini). Kanti palju ehteid, kindaid, kübaraid ja vöid, et piha rõhutada. (vööde külge riputati asju, käekottideasendajad) Lõhnaks kasutati roosivett, äädikat ja vürtse.
Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid - Paul-Eerik Rummo Dirigent - Eri Klas Helioperaator - Roman Sabsay Näitlejad Peaosades: Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter
saatana muusikaks. Dzässi vastu hakati võitlema ning taheti takistada selle levimist. Protest ebaõnnestus ning dzäss jäi populaarseks. Dzäss muusika Eestis Eestisse jõudis dzäss 20.sajandil peamiselt raadio vahendusel. Hakati ka Eestis esitama dzässi. Tol ajal meeldis eestlastele peamiselt swing. Esimesed eesti swingi orkestrid oli "Merry Pipers" ja "Kuldne Seitse". Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loomingug alustas jazz muusikas esimesena Uno Naissoo (1928- 1980). Tuntud ka populaarsete laulude autorina, sai temast eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. U. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna jazzfestivalid aastatel 1949- 1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Pildid
Tsulimskis", "Nukitsamees", "Preili Julie" eest Lavastas XXIV üldlaulupeo Ursula- Eve Kivi 8. mai 1938 On mänginud umbes 50 filmis Siim- Uldis Vazdiks 27. mai 1941- 5. mai 2006 Tema vanemad olid sammuti näitlejad Mängis paljudes filmides Laulud: ''Reliikvia'' ''Põgene vaba laps'' ''Mässajate laul'' ''Pistoda laul'' ''Prostituudi laul'' Muusika: Laulud viisistas Uno Naissoo ja filmi taustamuusika tegi Tõnu Naissoo Filmi eestikeelses variandis esitab laule Peeter Tooma, venekeelses Georg Ots.
Artikli pealkiri: "Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid" Artikli autorid: Ester Aunin ja Ene Velström Ilmumise aeg ja koht: 17. juuni 2016 ajaleht Õpetajate Leht Antud artikkel on seotud soolise ebavõrdsusega Eestis, eriti hariduses. See ongi peamine probleem, millest kujunevad välja veel 3 probleemi. Esimene probleem seisneb selles, et koolides õpetajate sooline jaotus on väga ebavõrdne. Me oleme harjunud näha naissoo õpetajat. Isegi meie kooli näitel on näha, et rohkem on naissoo õpetajaid, kui meessoo. Sellest on juba tekkinud stereotüüpid. Teine probleem on seotud juba poiste ja tüdrukutega. Statistika näitab, et suur osa käitumisprobleemidest on seotud poistega ning enamik pohikoolist valjalangenuid on poisid, mis mõjutab oluliselt nende sotsiaalset kaasatust edasises elus. Samuti lõpetab kõrgkooli kaks korda vähem mehi kui naisi.
09.1938) Vene näitleja, 1985 aastast Mossoveti teatri näitleja (Gabriel) Ingrda Andria (23.07.1944) Läti näitleja, 1967 asus tööle Läti rahvusteatrisse (Agnes Von Mönnikhusen) Raivo Trass (12.03.1946) Töötas 19681977 Eesti Draamateatris ja 19771985 Rakvere Teatri peanäitejuhina (Hans von Risbieter) Peeter Jakobi (15.10.1940) Lõpetas 1968 a. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (Ivo Schenkenberg) Filmimuusika Viisi autorid: Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo Sõnade autor: Paul-Erik Rummo Tõlgiti laulud ka vene keelde, abiks oli Georg Ots Laulud salvestati kammerorkestriga Tänu Eri Klassile said taustamuusikalood täpsema karakteri Laulud: "Reliikvia", "Põgene vaba laps", "Mässajate laul", "Pistoda laul." ja "Prostituudi laul" Materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php?is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=fotonaitused http://et.wikipedia.org/wiki/Ingr%C4%ABda_Andri%C5%86a http://et.wikipedia
traditsioonile. 1960. aastate lõpupoole sai populaarseks Eesti Televisiooni saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna eurovisioonil osalemine oli neil aastatel meie jaoks unistus, sai kohalik võistlus kiiresti populaarseks.Tuntumatest heliloojatest osalesid lisaks Arne Oidile aktiivselt Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Taniel, Kustas Kikerpuu, Viktor Ignatjev, Raimond Lätte, Arved Haug, Hans Hindpere, Olav Ehala, Rein Rannap, Andres Valkonen , Tõnis Mägi jt.1970.aastatek võistluskontsertide populaarus vähenes mitmetel pöhjustel .Vanema generatsiooni heliloojatest läks manalateele Arne Oit ja hiljem ka Uno Naissoo. Noorema põlvkonna esindajatel oli reeglina juba oma ansamblid, kelele nad kirjutasid rockilähedasemat muusikat,Kätte oli jõudnud ansamblite aeg.
Dativ dem blauen Rock dem blauen Kleid der blauen Mütze den blauen Hüten Genitiv des blauen Rocks des blauen Kleides der blauen Mütze der blauen Hüte Omadussõna käändub nõrgalt, kui tema ees esineb määrav artikkel või mõni määrava artikli lõpuga asesõna, nagu dieser, jeder, welcher Nõrga käändkonna tunnuseks on lõpp -en, välja arvatud nominatiivis ning kesk- ja naissoo sõnadel ka akusatiivis, kus lõpp in -e. Erinevalt käändub omadussõna, kui tema ees seisab umbmäärane arikkel ein või asesõnad mein, dein, sein, unser, euer, ihr või kein. Singular Singular Singular Maskulinium(der) Neutrum(das) Femininum(die) Nominativ ein kleiner Teller mein kleines Haus keine kleine Uhr
Ühine on ehk ainult see, et Gabriel ja Agnes teineteist armastavad. Tegelasedki on Bornhöhe omadega sarnased ennekõike vaid nimede poolest. Lisaks on aga ka neid tegelasi, kes Bornhöhel puuduvad. Tegevuse taustaks on võetud 1968 aastate Euroopa sündmused. Film ise on Eesti filminduse aegumatu klassika. Mõned peategelastest on (Ingrida Andrina - Agnes, Aleksandr Goloborodko – Gabriel, Peeter Jakobi – Ivo, Eve Kivi-Ursula, Raivo Trass-Hans von Risbieter). Heliloojateks olid Tõnu Naissoo ja Uno Naissoo. Kõigi laulude sõnade autor oli Paul-Eerik Rummo. Esitajateks Peeter Tooma, Eesti Raadio Meesansambel, Instrumentaalansambel, Eesti Raadio Estraadiorkester. Laule on filmis kokku 6. (LISA2) „Viimne reliikvia“ filmimuusika ülevaade Mis on filmimuusika? Filmi sündmustikku illustreeriv heliline element mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada ja edastada sõnumit. Valitud filmis on muusika
jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese Eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni,
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7. munandid Testosteroon Toota seemnerakke ja meesugu tunnuste teke 8.munasarjad Östrogeen Toodavad munarakke ja naissoo tunnuste teke
kohata äärmiselt mitmesuguset muusikat mitmest ajastust, milles esineb improvisatsioonilisuse element. Jazz Eestis Eestisse jõudis jazzmuusika 20. sajandil tänu raadiole ning peagi hakkasid jazzmuusikat esitama ka eestlased. 1948. aastal keelati nõukogude võimu poolt lääne mõjudega muusika propageermine ja esitamine, seal hulgas ka jazz. 1950. teisest poolest muutus ta jälle vabamaks. Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja rahvusliku jazzloominguga eriti silma Uno Naissoo. Uno Naissoo asutas ka 1947ndal aastal, kui jazz oli juba nõukogude võimu poolt praktiliselt keelatud, ansambli Swing Club. Tema eestvedamisel toimusid regulaarselt aastatel 1947-1967 Tallinnas jazzfestivalid. Alates 1990. aastast toimub iga-aastane festival Jazzkaar, mis jätkub pärast 1967. aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsiooni.
rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuuripoliitikale. Peale sda olid Nukogude Liidu suhted Ameerikaga kllaltki soojad. Eesti kinodes nidati ameerika filme ja muusikud jrgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleid- orkestreid- Kuldne 7 , Rtmikud, Mikid . Mrkimisvrne oli Rtmikute koosseis, sest kik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakr, Gennadi Podelski, Erich Klar, Vallo Jrvi- on hiljem hel vi teisel viisil mjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse ti 1949 aasta, mil algas nn. Klm sda Nukogude Liidu ja lnemaailma vahel. Kik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mngida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati vlja kik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-. pranda all. Paljud noored jazzihuvilised
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mariliis Allikvee VIIMNE RELIIKVIA Loovtöö Pärnu 2020 Sisukord 2 SISSEJUHATUS „ Viimne Reliikvia” on legendaarne film, mis loodi aastal 1969. Filmi sisu põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”. Filmi režissööriks on Grigori Kromanov. Muusika heliloojateks Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo. Olulistemaks näitlejateks filmis on Ingrida Andrina kes oli Agnese rollis, Aleksander Koloborodko kes mängis filmis Gabrieli osa, Peeter Jakobi oli Ivo osatäitja, Elsa Radzina kloostri abtsissi rollis, Rolan Bõkov vend Johannese rollis ja viimaseks Uldis Vazdiks kes oli Siimu osatäitjaks. Film räägib 16.sajandist, mil oli Vene-Liivi sõda. Selle käigus vallutati Pirita Klooster. Filmi aluseks on eelnevalt mainitud Eduard Bornhöhe romaan.
põlvkondade hulgas. Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha. Jazz muusikutl tuli hakata tegutsema nö põranda all ning rock ‘n’ rolli areng Eestis oi mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1959. aastal. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat
· Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts · Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel aastatel: Eino Tamberg, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Uno Naissoo · V. Tormis ,,Kevade" ,,Indrek" ,,Suvi" · U. Naissoo ,,Juhuslik kohtumine" ,,Armastus ja Iha" ,,Viimne reliikvia" · E. Tamberg ,,Mis juhtus Andres Lapateusega" · A. Pärt kirjutas muusikat rohkem kui 50 filmile ja lavastusele · 1960-1970 üheks viljakamaks filmimuusika loojaks Eestis. · 1974 ,,Värvilised unenäod" ,,Gerry" ,,Hadorkovsky" (2011) Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90)
ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste jazz – orkester. Sõjajärgsel ajal esitas jazz – muusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma.Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo. Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel-
Mäss pulmapeol Vaba mees Gabriel päästab Agnese Peagi olid nad Ivo laagris ja Agnese suguvõsa oli tal kannul Rezissöör Nimi: Grigori Kromanov Eluaastad: 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lääne-Virumaa Hüüdnimi: Grisa Haridus: Lõpetas Moskvas Lunatsarski-nim Riikliku Teatrikunstiinstituudi eesti stuudio aastal 1953 Filmi muusika Laulud kirjutasid: Tõnu ja Uno Naissoo Laule esitab: Peeter Tooma Laule esitab (venekeelses versioonis): Georg Ots Dirigent: Eri Klas Laulutekstid: Paul-Eerik Rummo Filmimuusika ,,Pistoda laul" ,,Mässajate laul" ,,Põgene, vaba laps" ,,Prostituudi laul" ,,Nuhk-munkade laul" ,,Reliikvia" Näitlejad Aleksandr Goloborodko Gabriel Ingrida Adrina Agnes von Mönnikhusen Raivo Trass Hans von Risbieter
● Aasta pärast läks ta Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ● 1912-1915 ja 1919-1920 Õppis Peterburi konservatooriumis komposisatsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve helilooja, kes selle kooli lõpetas) Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne Oit, Valter Ojakäär, Uno Naissoo jpt) Looming ● Kirjutas instrumentaalmuusikat ● leidub kamme- kui ka orkestrimuusikat ● Lüürilise karakteri ja eepiliselt jutustava väljenduslaadiga ● Loodumsmotiivid- poeetilised pealkirjad ● Stiil- impressoinistlik ● Enim hinnatud on sümfoonilised poeemid Teosed ● Koit (sümf) ● Videvik (sümf) ● Öö hüüded (poeem) ● Viirastused (poeem) ● Kellad (klaver) ● Liblikas (klaver)
sajandil võimekad kirikukoorid · LääneEuroopast telliti kirikumuusika trükitud kogumikke nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming · Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal · Linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht 50ndad Mängiti suuremalt osalt jazzi Tuntumad ansamblid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi ) Mikid Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaarsem 70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika Paranes heli ja instrumentide kvaliteet Uus ja populaarne asi oli süntesaator
Urmas Lattikas Karina Romanova Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) j...
kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul. Euroopa filmides on rohkem thtis muusika tervikuna. Eesti filmimuusikas on esindatud mlemad suunad. Kigi aegade populaarsemale Eesti mngufilmile "Viimne reliikvia" (1969) kirjutas muusika Uno Naissoo (koos Tnu Naissooga). Arvo Kruusemendi filmidele "Kevade" (1969) ja "Suvi" (1976) li muusika Veljo Tormis. Eesti tuntud animafilmide helilooja on Olav Ehala. Tema on kirjutanud ka muusika mngufilmile "Nukitsamees" (reissr Helle Murdmaa). Sven Grnberg esindab Eesti filmimuusikas selle elektroonilist poolust. Tuntud Eesti filmimuusika kirjutaja on ka Lepo Sumera (joonisfilmid: "Suur Tll", "Prgu" ; mngufilmid: "Krboja peremees", "Naerata ometi")
Idee suureks plussiks on see , et tavaliselt kui ostad midagi sa ei tea kuidas seda tehti ja kust on tulnud , smauti mis materjalides, nüüd aga klient teab seda. Plussiks on ka see , et me jälgime moetrende ja kui inimene ei tea mida ta täpselt tahab, aitame valida midagi moodsat , ilusat ja mis sobiks talle. Tarbijateks võivad olla erivanuses ja erisoost inimesed. Näiteks koolitüdruk või vanem naine, samuti ka noormees , kes soovib teha oma kallimale naissoo esinajale kingituse , või ise endale osta midagi (kaup ei ole ainult naistele vaid ka meestele) . Samuti võivad teha tellimusi teised firmad ja kaup võib siis olla ka teiste poodide letides. Ja kuna praegu on saanud populaarseks epood, on ka interneti koduleht , kus saab näha valmistooteid ja tellida . Kaup tuleb postiga teie lähemasse postkontorisse, peab ainult märkima oma andmeid ja maksta teenuse eest.
Muusikat kasutati läbimõeldult ja valikuliselt Muusika osatähtsus ei langenud Muusika kui reklaam CHARLIE CHAPLIN Tummfilmi rezissöör Tummfilmi näitleja Oma filmide muusika helilooja("Moodsad ajad"-SMILE) TÄNAPÄEVANE FILMIMUUSIKA Kasutatakse elektrooniliseid võtteid Ameerika filmimuusika- muusika on iseseisev menulaul Euroopa filmimuusikas on tähtsad niivõrd üksikud populaarsust taotlevad laulud EESTI FILMIMUUSIKA "Viimne reliikvia"-Uno Naissoo "Kevade" ja "Suvi"-Veljo Tormis, lähtub eesti rahvalauludest, mis aitab rezisööril vaatajat viia pisut nostalgiliselt kujutatud Paunvere maile EESTI FILMIMUUSIKA HELILOOJAD o Olav Ehala "Nukitsamees","Kallis härra", multifilmid"Eine murul", "Kapsapea", "Ramsese vembud" o Erkki-Sven Tüür-"Tants aurkatla ümber", "Vernanda" o Lepo Sumera-"Kõrboja", "Vaatleja", multifilm"Suur Tõll", "Põrgu" o Sven Grünberg"Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti", "Näkimadalad"
Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi pättide kamp ja pruudi sugulased. RELIIKVIA Eduard Bornhöhe ainetel PERSONAL Kunstnik - Rein Raamat Kostüümid - Helve Halla Montaaz Virve Laev Jumestus Helva Sikk Muusika Uno Naisoo ja Tõnu Naissoo Laulude tekstid - Paul-Erik Rummo Dirigent - Eri Klas Laule esitab Peeter Tooma Laule esitab (venekeelses versioonis) Georg Ots Helioperaator Roman Sabsay Kunstnik, dekoraator Oleg Kurg ja Helve Halla Toimetaja Lennart Meri Produtsent Raimond Feldt Rezisöör Grigori Kromanov TEGELASED
Autor: Kaisi Kaljuvee Kadri Tiganik Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline Kodune majapidamine naiste õlul · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Naine pidi hoolitsema mehe ja laste eest · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Kõrgklassi hulgas peamine vara edasi andmine ja liitude kinnitamine Mehe võim naise omandi üle Naise ül abielus-> mehele armastav naine, hea ema ·Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . ·Esimene nai...
Eesti muusikateatri ajalugu 1865 Avati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia 1906 Avati esimesed kutselised teatrid 1908 Asutati Vanemuises sümfooniaorkester. 1911 Valmis Eesti esimene operett Adabert Wirkhaus ,,Jaaniöö" 1928 Valmis esimene ooper Evald Aar ,,Vikerlased" 1943 Valmis esimene balett Eduard Tubin ,,Kratt" 1965 Valmis esimene muusikal Arne Oit ,,Imeilus Galathea" Filmimuusika Filmimuusika aitab meeleolu lüüa Filmimuusika koosneb muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja helirezissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning Helioperaator salvestab võtteplatsil kõik kõne ja taustahelid Juhul kui võtteplatsil toimunu ei vasta ootustele toimub järelhelindamine Foley operaator tegeleb stuudios heliefektidega Filmimuusikat kokku pannes valmib filmi partituur Helirezii on protseduur kus pilt ja h...
Ta hindas iga õpilast erali ja säilitas õpilase individuaalsuse. Eller oli nõudlik nii enda kui õpilaste vastu, suunates viimistlus tööle. Ta nõudis õpilastelt, kõik, mis on noodipaberil peab olema väga põhalikult tehtud. Range oli Heino nii komponistide, muusikatedlaste kui ka interpreedide kasvatamisel. Heino Elleri tuntumad õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter, Villem Kapp, Kaljo Raid, Uno Naissoo, Jaan koha, Arvo Pärt, Lepo Sumera ja Valter Ojakäär. Agnes Aruoja
Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne: Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür
viimasel oleks, mida selga panna, ennast ilusaks teha ja millega end teiste sookaaslaste seast esile tsta. Tuleb leppida sellega, et neile on rinnapiimaga edasi antud loomulik vajadus, et mitte elda nudlus, ilu ning thelepanu jrele. Tegelikult on ka naiste elul raskem pool. Koolis peetakse tdrukuid veidi kehvema ppeedukuse prast laiskades vi halvemal juhul rumalateks. Noormeeste puhul loetakse mned kolmed tunnistusel, ngemata mingit probleemi, 'koolipoisihinneteks'. Ilmselgelt on murdeiga naissoo jaoks nii fsiliselt kui pshiliselt raskemini lbitav etapp. Lisaks on neil elu suurim vastutus: jrglase kandmine ja ilmale toomine. Naiste eluiga on pikem, kuna vltimatud riskid on oluliselt viksemad. Neil puuduvad ka kohustused riigi teenimise ja kaitsemise osas. Elu oleks ratlemata ebaiglane kui he soo esindajatele oleks antud rohkem eeliseid kui teisele. Need on mlema soo vahel sna ausalt ra jagatud ning kigil on vrdsed igused.
kõrval ka viimase kasuvend Ivo. Vend Johannes aga plaanitseb reliikvia nimel pühitseda Agnese hoopis Kristuse pruudiks. Kurjad jõud veeretavad ränki katsumusi peategelaste teele, kuid neile on toeks lihtrahvast armastajapaar, Siim ja nunn Ursula ning ülestõusnud maamehed. Näitlejad Muusika Laulutekstid on kirjutanud Paul-Eerik Rummo ning viisistanud Uno ja Tõnu Naissoo. Laule laulab Peeter Tooma. Pistoda laul Viimne reliikvia Nuhk-munkade laul Põgene, vaba laps Prostituudi laul Mässajate laul http://allofmp3tunes.com/flash_player/flash_track.php? type=1&id=8557406
........... 9 Kokkuvõtte.............................................................................................................. 9 Kasutatud materjal............................................................................................... 10 Sissejuhatus Viimne reliikvia Zanr Seiklusfilm Rezii Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt StsenaariumArvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Montaaz Virve Laev Toimetaja Lennart Meri Filmistuudio Tallinnfilm Aasta 1969 Esilinastus Flag of Estonia.svg 23. märts 1970 Kestus 86 minutit Riik Nõukogude Liit Keel eesti Eelarve 725 766 rubla TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss
Popmuusika Eestis 60-70ndatel 1960. aastad Selle aastakümne Eesti popmuusikas võib üldiselt jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Varasematel aastatael poplaaren olunud jazz-muusika hakkas eemalduma svingistiilist, muutes helikeelt üha keerulisemaks. Iga aastased Tallina jazz-festivalid tõid endiselt suured massid kokku aga selle põhjuseks olid tunutd välismaa ansamblid. Sellelt festivalilt said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid: Tõnu Naissoo, Tiit Palus, Lembit Saarsalu, Arvo Pilliroog jt. Positsioon, millelt jazz oli sunnitud taganema hõivas biitmuusika. Tekkis palju kitarriansambleid. 1963. aastal kogunes ansambel Juuniorid oli esimene Biitansambel. Nendega koos esines esimest korda Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli kõige populaarsem. See hõlmas peaaegu kõike peale jazz- ja piitmuusika. Juba 1950 aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kellest silmapaistavim oli Georg Ots(1920- 1975) 1960
/) võivad esineda nii esialgsetes kui teistes silpides. /o/ esineb teistes silpides ainult nimedes ja laenusõnades. Täishäälikud võivad olla nii lühikesed kui ka pikad. Diftongid on oma olemuselt alati pikad ning nende puhul ning esineb alati kaks supersegmantaalset pikkust. Morfoloogia Nimisõnad Nimisõnad saab jaotada kolme tüüpi: prefiksiga nimisõnad, prefiksita nimisõnad ning inkorporeerimata nimisõnad. Prefiksiga nimisõnu esineb keeles kõige rohkem. Jaotatakse veel meessoo ja naissoo vahel, ainsuse ja mitmuse ning markeeritus. Nominaalsel prefiksil puudub semantiline sisu vaid koosneb ühest või kahest elemendist: sooline prefiks ja/või vokaalne prefiks. Naissoost ainsusega sõnad võivad omada soolist suffiksi. Nt: nimisõna tazdwit(mesilane) omab naissoolist prefiksi t-, ja vokaalset prefiksi a- ning naissooline suffiksi -t. Prefiksita sõnad on kõige haruldasemad. Paljud sõnad on kollektiivid ja muude arvuliste seostega sõnad
● Algas fläpperite - vabameelsete noorte naiste ajastu. ● Trotsiti kõiki varasemaid kombeid ja tavasid: meigiti ning suitsetati avalikus kohas, sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt šokeeriv. MOOD 1920. AASTATEL Korsett, kui naissoo ahistamise sümbol, kadus moest. Jätkus armastus karusnahkade vastu – sellega kaunistati nii kübaraid, kotte, suvekleite ning isegi ööriideid. Meikimine muutus sotsiaalselt aksepteeritavaks. Moodsaimaks
eestlaste dzässorkester. Sõjajärgsel ajal esitas dzässmuusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester. 1948. aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, seetõttu keelati ka dzäss. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine sellesse muusikastiili siiski jälle vabamaks muutuma. Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas dzässmuusikas esimesena helilooja Uno Naissoo. Ta on tuntud paljude populaarsete laulude autorina ning ta oli teerajajaks eesti instrumentaalses dzässis. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna dzässifestivalid aastatel 1949-1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Seitsmekümnendail algas dzässmuusika vaibumine Eestis, selle üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi dzässi vastu ning taas hakati korraldama festivale
Ira Lemberi lasteraamatuid ilmestab humoristlik, kohati ka lihtsustatud ja didaktiline lähenemine ainele. Teisalt on ta käsitlenud ka raskemaid teemasid: tema raamat "Neljateistkümnes neljapäev" (1995) kirjeldab lastekodupoisi saatust ja romaan "Näitleja vastu tahtmist" ühe juudi poisi varjamist Saksa okupatsiooni ajal. Lember on kirjutanud kuuldemänge ja nukunäidendeid, samuti tekste telesaatesarjale "Jänkupoisi lood". Tema tekste on viisistanud Raimond Lätte, Felix Mandre, Uno Naissoo ja Ülo Vinter. 2006. aastal ilmus tema sulest autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop". Lastekirjanik Erika Esop oli Ira Lemberi täditütar. Nad on kirjutanud neli raamatut Artur Erichi varjunime all. Artur Erich on nimekombinatsioon Ira Lemberi ja Erika Esopi isade eesnimedest. Ira on Arturi tütar ja Erika oli Erichi tütar. Artur Erichi nime all ilmunud viieosalisse romaanisarja kuuluvad: "Äike" , "Pärast äikest", "Välgust tabatud", "Varjud", "Varjude allee".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
