Filmi ajalugu Esimene liikuva pildiga film loodi Eadweard Muybridge poolt 1878. aastal, kui ta filmis liikuvat hobust. Filmimiseks kasutas ta stereoskoopilist kaamerat. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga, mis pääsesid liikuma koos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa, et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. 1893. aastal tutvustas Thomas Edison rahvale kinetograafi ja kinetoskoopi. 1895. aastal leiutasid vennad Lumiereid kinesgraafi, see oli kaasas kantav, kolm ühes
õhulahinguid ning samuti täpselt ründama sihtmärke maismaal. Lahingudroone ei ole seni veel sõjas kasutatud, kuid kontseptsioonmudelina on välja töötatud Boeing X-45. Lahingudroone peab saama õhus tankida, nad peavad olema paindlikud ja autonoomsed kiiresti muutuvate situatsioonidega hakkama saamiseks ning kohandatavad koostööks mehitatud lennukitega. Droon - revolutsioon filminduses Droone kasutatakse ka filmimiseks. On aretatud droone, mis on spetsiaalselt filmimiseks. Näiteks DJI Matrice 600 on hetkel filmindusdroonide tipp. See jaksab kanda suurt kaamerat ja vajadusel helitehnikat. Väga suur osa filmidest on tehtud just drooniga. DJI - hetke juhtiv droonitootja DJI on maailma populaarseim hobidrooni droonitootja. Selle asutaja on noor hiinlane. DJI tippdroonid on Phantom 4, Inspire 2, Mavic Pro, Spark ja Matrice 600.
Paraku me ise anname inimestele võimaluse sekkuda meie ellu, kas seda siis facebooki näol, kuhu me ise paneme oma pilte ja postitame infot. Nagu internetis toimuvad pettused, inimesed on kergeuslikud ja jagavad infot mida ei tohiks jagada ning mõnikord liiga palju usuvad igasugu kirju, kus keegi Kanadast kirjutab, et oled võitnud nii mitu miljonit eurot. Kõige võikamad ja vastikumaid asju võivad korda saata need tänapäeva noored, kes oma nutitelefone kasutavad filmimiseks ja siis riputavad internetti videosid, kuidas kedagi kiusatakse, pektsakse ja alandatakse. Vanemad võiks rohkem leida aega, et tegeleda ja kontrollida oma lapsi. Samuti võiks internetiohtudest koolis rääkida rohkem ja teavitustööd teha, mis natukenegi ehk piiraks kõike seda halba.
kaitsekategooriasse. I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang.
viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne elusfäär Pere- ja eraelu Pere- ja eraelu puutumatuse sätestab nii inimõiguste konventsioon kui ka Eesti Vabariigi põhiseadus.
(Mustela lutrela) Kaitse Eestis: Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites.) Naaritsad elavad kiirevooluliste, rikkaliku kaldataimestiku ja varjevõimalustega enamasti metsamaastikel paiknevatel jõgedel. Seisuveekogudel elavad nad harva ning üksnes soojadel aastaaegadel. Mitte kunagi ei ela nad mere ääres. Pesa on neil puuõõnes, kaldanõlvas ning sagedasti ka puujuurte (eriti sanglepa) vahel. Urge on kodupiirkonnas tavaliselt mitu
teha. Igal inimesel on õigus isikupuutumatusele, aga meediavabaduses pole kindlat seadust selle kohta kirjas, mida võib avaldada ja mida mitte. Vaba informatsiooni liikumine toob kaasa mitmeid probleeme just inimeste privaatsuse osas, millised on peamised probleemid? Tänapäeval on televisioonis mitmeid saateid, mis tegelevad inimeste probleemide lahendamisega. Saated nagu ,,Võsareporter" ja ,,Kaua võib!" tungivad kaameratega otse inimeste eraellu, küsimata luba filmimiseks. Sellised saated võivad põhjustada mitmele inimesele lähituleviku tulevikus mitmeid probleeme nii tööl või eraelus. Inimesed saavad kohe teada, millistes oludes või probleemidesse on teine inimene sattunud. Tulevikus võib sellel inimesel olla väga raske leida uut töökohta, sest paljud inimesed teavad, millega ta kunagi on hakkama saanud. Meediavabadus võib muuta ka igapäevase eraelu raskeks, kui inimesed vaatavad ja tunnevad su ära ning mõtlevad halvasti
flexilis, lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei on taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina. Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang.
5 Kevade valmimine ,,Kevade" lavastamisele eelnes pikk lugu. Tegelikult kirjutas Oskar Luts juba 1926. aastal stsenaariumi " Joosep Toots", kuid siis ei saanud filmist asja. Ligi 40 aastat hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki ,,Kevade" lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida. Seejärel algasid osatäitjate otsingud. Kruusement oli kindel, et kinolinale peavad tulema tõelised kooliõpilased ning nad peavad olema raamatus kirjeldatud tegelastega sarnased. Noori hakati o...
laukhani, tutkas, habekakk,siniraag 2 imetajat - lendorav ja euroopa naarits 5 I kategooriasse kuuluvad loomad I kategooriasse kuuluvate liikide kasvukoht ja elupaik võetakse samuti kaitse alla ja nende kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. 6 II kaitsekategooria II kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; 2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. 7 II kategooriasse kuuluvad liigid
[2] Tegelikult kinnitati Ivo Schenkenbergi rolli hoopis Leedu näitleja Juozas Budraitis. Õnnetu juhuse tõttu kukkus too filmivõtetel hobuse seljast ja murdis vaagnaluu, tema asemel sai selle rolli Peeter Jakobi. Filmi on jäänud stseen Juozas Budraitisega seal, kus Ivo Schenkenberg kukub kloostri salakäiku. Pool aastat pärast esilinastust tulid müügile liköörid Agnes ja Gabriel. Pirita kloostri filmimiseks ehitati Virtsu lähedale Kukeranda 89 m kõrgune polüstüroolist ja vineerist makett, mis hõlmas endas kaitsemüüre ja torne. Veel ehitati sinna siseõu, ristikäigud, kaev, vallikraav ja sild. Kloostrikirikut ei ehitatud, selle asemel kinnitati näitlejate peade kohale võltspaeristi ja kadakate vahele kloostrikiriku kujuline vineertahvel. Kuna Niguliste kirikus oli restaureerimine pooleli, siis ehitati filmivõtete
määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, on inimesel keelatud viibimine kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike- konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini. (Looduskaitseseadustik 2016, § 50 lg 5) §50 lõike 7 kohaselt: Püsielupaigas kehtiva liikumiskeelu ajal võib püsielupaigas viibida õppe- või teadusotstarbel filmimiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks Keskkonnaameti loa alusel, kui tegevus ei ohusta kaitsealuse liigi isendit. (Looduskaitseseadustik 2016, § 50 lg 7) §53 lõike 1 kohaselt: I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. (Looduskaitseseadustik 2016, § 53 lg 1) § 31 lõike 1 kohaselt: ei tohi piiranguvööndis, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti: uue
Lk 354-355 (Filmi sisukokkuvõte) 34 ibid 35 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 6 36 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 39. (Minu tõlge S.V.) 37 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 139-140 38 Piault, Colette, 2008. Forbidden Speech/Controlled Speech. Some Observations on the Role of the Word in Rouch's Films [veebis]. Visual Anthropology Review. Vol. 23/ 1. Kättesaadav aadressil: 9 kuivõrd filmimiseks kasutati Belli ja Howelli kaamerat, siis sai see määravaks jutustuse rütmile ükski lause ei saanud tulla pikem kui 25 sekundit, sest see oli ajavahemik, mille tagant tuli linti kerida39. Moi, un noir on käsitletav kui verstapost Rouch'i filmikäekirja kujunemisprotsessis nii tehniliste elementide kui temaatika (kolonialism ja post-kolonialism) poolest. Cinéma vérité elemente ritta pannes saaks loetellu juba käe pealt filmimise ja sellega seoses dünaamilised
Eesti, Kodu-Eesti, Uus-Lõuna-Wales) · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku (mineviku Eesti, laulupeo Tallinn, Nikolai Venemaa, tuleviku Euroopa) Kui seda tingivad vormilised või sisulised põhjused, ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised- Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised- kuum tusk oma kopli- Vargamäepärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole. · Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp, Tartu murre, Saaremaa dolomiit, Maroko apelsin, Rootsi laud, Türgi saun.
Tütarsaarel). Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, taide Pariis, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik ja vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised -- Euroopa ja mitte- Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised -- kuum tusk oma kopli-Vargamäe pärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène'i kultuur, Pekingi hiinainimene, Saaremaa dolomiit, Austria õlu, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar,
elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Näiteks: nõtke näkirohi , läänesõrmkäpp, ebapärlikarp. Must-toonekurg ja lendorav on peamiselt vanu metsi asustavad liigid, kes on meil vähearvukad ning kelle elupaiku ohustab üha laienev raietegevus. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda: · luba loomade häälte salvestamiseks · sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline (25 meetrist lendoraval, 500 meetrini kaljukotkal). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevadsuvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide
Soovisin, et oleks eeskäest, tagakäest ja servist aegluubis kaadrid, et saaks paremini löögiliigutusest aru. Järgmisel päeval salvestasin kõik klipid arvutisse ja hakkasin videot kokku monteerima. Video monteerimine on minu jaoks lihtne, sest olen ennegi selle sama programmiga monteerinud erinevaid videosid. Seejärel alustasin klippide valimisest videosse (vt lisa 2), mida tuli lõigata ja ümber tõsta. Samuti lisasin aegluubis kaadri juurde. Tagakäe filmimiseks oli vaja leida õige nurga alt filmitud klipp, et löögitehnika oleks täielikult kaadris, sest alati ei tulnud löök tehniliselt kõige paremini välja. Edasi kujundasin juba videot ja otsisin taustaks muusikat. Eeskäe- ja tagakäe lendpalli kokku monteerimine oli kõige raskem, sest löök on kiire ja õigeid kaadreid oli vähem. Järgmisena valmisid rabaku klipid ja tähtis oli siin õige nurga alt õige kaader saada. Servil soovisin eraldi teha jalgadest ning nende liikumisest
Sellised piirangud nagu 30-kraadi ja 180-kraadi reegel ei mänginud enam mingit rolli – filmitegija oli oma visuaalse loominguga täielikult vaba. Uue laine režissöörid tõestasid ka seda, et ei pea produktsioonis kinni olema suurte stuudiote rahastuse taga. Madal eelarve aitas neil rakendada leidlikkust, filmides avalikes ruumides ja Prantsusmaa tänavatel askeldavate linnaelanike keskel kaamerat peites. See oli võimalik tänu tehnoloogilistele uuendustele, mis omakorda põhjustasid filmimiseks vajaliku varustuse odavnemise. Algselt dokumentaalfilmide jaoks mõeldud kergemad käeshoitavad kaamerad nagu Éclair ja Arriflex olid nüüd kättesaadavad ning valgustuse suhtes palju vähem nõudlikud 8 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis (Hitchman & McNett, 2008). Sellest ajendatuna ei kasutatud tihti ka keerulisi
§50 lõike 5 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, on inimesel keelatud viibimine kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike- konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini. §50 lõike 7 kohaselt: Püsielupaigas kehtiva liikumiskeelu ajal võib püsielupaigas viibida õppe- või teadusotstarbel filmimiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks Keskkonnaameti loa alusel, kui tegevus ei ohusta kaitsealuse liigi isendit. §53 lõike 1 kohaselt: I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. §53 lõike 2 kohaselt: püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset asukohta. §77 lõike 4 kohaselt: ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
Eesti, tuleviku Euroopa, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, taide Pariis, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik ja vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised kuum tusk oma kopli-Vargamäe pärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp, Rootsi aeg, Prantsuse lennuk, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La
kaudu uurida emotisoone kultuurides. Samas on see libe tee, kas õnnestub. Eelnevad filmid olid kõik üles võetud 36 mm filmikaameraga. Tulemus on hea ja kvaliteetne pilt, puudus on see, et see on suur, filmirullid on ise suured ja film on äärmiselt kallis materjal. Kallis tehnoloogia. Uusi võimalusi andsid 16 mm kaamerad (tuli turule 1923. aastal). Oligi mõeldud eelkõige rännumeestele, amatööridele, reisikogemuste filmimiseks. Olid odavamad, kergemad ja väiksemad. Filmirull oli kaks korda õhem, sisuliselt kaks korda odavam. Muutis antropoloogile filmi tegemise lihtsamaks. Mõlemaid kasutatakse ka tänapäeval. Kultuur ja isiksus (Culture and Personality) Olid toimumas muutused antropoloogilise mõtte arengus. Kuni 60ndateni valitses Suurbritannias funktsionalistlik suund oli pildivaenulik (filmi, fotode). Ameerikas arenes alates 20ndatest suund, mis
Seejärel saabub kohtusse A ise ja taotleb, et tal võimaldatakse tutvuda toimikuga oma nõustaja (st PV juuresolekul). Kohtusekretär keeldub ka sellest ja kutsub kohtuniku, kes tutvumist lubab. Kuna teema vastu on tärganud ,,kollase meedia" suur huvi, saabuvad asja arutamise kohtuistungile mitmed ajakirjanikud, sh telekaameraga ning B-le esitatakse ,,mürgiseid küsimusi". Istungit asutakse ka kohe filmima, vaatamata B protestile, et filmimiseks tuleb saada eelnev kohtuniku luba. Istungil on A ,,sõiduvees" ja kirjeldab ,,mahlakalt", kuidas lugupeetud prokurör tahab vaest pensionäri ,,tüssata", milline ebaaus ja ebaeetiline isik on B, kes olevat lubanud A mh ,,ära tappa", ja kasutab B suhtes ka mitmeid ebatsensuurseid väljendeid, vaatamata kohtuniku korduvale hoiatamisele ja nõudmisele ,,rääkida midagi ka asja kohta". Seepeale teatab kohtunik, et trahvib A-d 3000 krooniga ja keelab tal edasisi
veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini. (6) Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamumaal, põllumajandusmaal ja õuemaal, samuti avalikus kasutuses oleval teel. (7) Püsielupaigas kehtiva liikumiskeelu ajal võib püsielupaigas viibida õppe- või teadusotstarbel filmimiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks keskkonnaministri loa alusel, kui tegevus ei ohusta kaitsealuse liigi isendit. (8) Püsielupaiga valitsejal on õigus korraldada kaitsekorra või tegevuskava kohaseid töid kohaliku omavalitsuse, maaomaniku või mõne muu isikuga sõlmitud lepingu alusel. 79. Võõrliigid (1) Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine, võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
