millega tüvi lõpeb: koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): d) Ülipikk ss li, mi, ni, ri järel, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga: värske, varsti, farslik erandid: börs, pulseerima, kurseerima NB! Samale reeglile ei allu š: sõi borši, ootas revanši Harj 7, 8.
kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik. Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s. Tüvi Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi, liidepartiklite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude
uppuma). Võõrsõnalised verbid : boikottima, brikettima, dokkima, etikettima, fassettima, frittima, galoppima, makettima, parkettima, pikettima, rikosettima, tablettima · Pikk vokaal, diftong või heliline kons + k: g, p: b, t: d (hankima, haukuma, helkima, hulkuma, ilkuma) · Vältevahelduslikkus kirjas ei avalud (ahmima, jonnima, kaaluma, kaanima, karjuma, küpsema, õitsema) · Ss: s (farssima, marssima, purssima, pärssima, valssima) · Ff: f, ss: s (bluffima, giljossima, klossima, retussima, tussima) Alltüüp LUGEMA · Lugema-lugeda-loen-lugesin-lugenud-loetakse-loetud · Ühetüvelised nõrgeneva tüvega laadivahelduslikud verbid · d või g kaob (kaduma, kudema, kuduma, laduma, pidama, pugema, põdema, siduma, vedama) · g kaob l-i ja r-i järelt (nülgida: nülib, pürgida: pürib, sulgida: sulib)
linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik. Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s. Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi, 1. liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; 2. liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude sugukond
annaabi.ee 
