docstxt/135690204292.txt
sidekaar ehk legatuur kui noodi järel kaks punkti, lisandub veel pool esimese punkti väärtusest (nt o.. = 4+2+1), võib ka pauside järel kasutada rütm – vältuste kogum / helivältuste organiseeritud järgnevus 1 vaba ehk rubato-rütm (noodid on, varsi pole) 2 modaalne e mensuraalne rütm (aktsenteerimata, rõhke ega taktijooni pole) 3 meetriline e aktsenteeritud (igapäevane) meetrum – rõhuliste ja rõhutute osade vaheldumine (kaheosaline meetrum on trohheus, kolmeosalin meetrum on daktül) takt – muusikateose osa, mis algab rõhulise osaga ja kestab järgmise rõhuliseni taktijoon – ainult lugemise lihtsustamiseks, rõhulise osa ees taktimõõdu ülemine nr näitab meetrumi osade arvu, alumine nr näitab ühele meetrumi osale vastavat vältust eeltakt – kui teos algab rõhutu osaga sünkoop – rõhk, mis läheb meetrumi rõhuga vastuollu > - dünaamiliselt aktsenteeritud sünkoop lihttakt – ainult üks rõhuline osa
trumme ja tüdrukud laulsid meloodiaga kaasa hoidas käes kitarre ja mängides erinevatel heli kõrgustel ,mis oli vägagi huvitav võetes arvesse seda ,et enne kui tüdrukud laulma hakkasid kellelgi polnud aimugi mis lugu esitatakse. Teine selle sama esitaja laul ,,Someone like you" oli esitatud ühe vanema õpilase poolt. 16 aastane tüdruk mängis klaverit ja laulis kaasa. Meoodia on alguses kurb ja monotoonne, tempo aga suhteliselt kire. Meetrum on loo alguses ühtlane , helitugevus kasvav refäänile jõudes kuid uue salmi alguses dünaamika kahaneb ja meloodia muutub monotoonnseks tagasi. Esitaja hääl polnud eriti tugev, mis aitas meloodia täienisti läbi tunda. Peale esineist noorneiu ütles ,et õppis seda lugu kodus ise mängima ja lisas meloodiasse ka endapoolt noote mis sest ,et laulmisehäält on väga raske järgi teha. Järgmine õpilane esitas meloodiat mille nimetus on ,,almost home" .Rütm on ühtlne, meloodia
Meloodia Dynamics Dünaamika Harmony Harmoonia Rhythm Rütm Meter Meetrum Tempo Tempo Texture Faktuur Mode Laad Register Register Timbre Tämber Range Diapasoon Homophony Homofoonia Polyphony Polüfoonia Melody
MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ...on heli kõlajõud. TÄMBER ...on kõlavärv, heli karakter. REGISTER ...tähendab...
3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass Löökpillid Bandžo Kitarr Rütm Iseloomulikud elemendid: Sünkoop – rütmikuj muus Meetrum – neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lööki Meloodia Voolavad Duur-helilaadis Sageli 3., 5. ja 7. aste madaldatud http://www.youtube.com/watch?v= E2VCwBzGdPM TÄNAN KUULAMAST !
Zanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass) Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid
löökpillid, soolopillid: kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, rütmigrupp klaver, kontrabass, löökpillid, kitarr (hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniat), rütm paindlik, rütmilised elemendid sünkoop ja rütmiline sving e kiikumine (korrapärane pulss ja mustanahaliste vaba rütmitunnetus), helipikkuste võrdlemine vaba, helisid peetakse tavaliselt üle, ebareeglipärane rütm, meetrum on neljaosaline, rõhutatakse 2 ja 4 lööki, meloodia paindlik, voolav, duuris kasutatakse madaltatud 5, 5 ja 7 astet (kurvad noodid afroameerika bluusist), harmoonias madaldusi ei kasuta, akordijärgnevused tonaalsed, toetub duurile, madaldatud meloodia koos duuriga annab omapärase kõlavärvi. jazzi sünd 1900a Usa Louisiana osariik pealinn New Orleans, eelkäijad on afroameerika muusika (spirituaalid,
a cappella esitamise viis, millel instrumentaalsaade puudub a-moll helirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur rõõmus helilaad Dünaamika Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte Vali Harmoonia Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine muusikapalade seadmine nt. orkester Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud Meetrum - rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine Meloodia - ühehäälselt väljendatud mõte Metronoom - ...
Paljud tööliigutused korrastuvad kindlas vahelduses; käsikivi ringiajamine, sõudmine, tule puurimine, kooditamine, tõlvaga pesu pesemine jne. Üks tööliigutus nõuab teisest rohkem lihaste pingutamist. Paljud tantsudki imiteerisid tööprotsesse. Tants võis ära jääda, laul aga püsida, ja nii saada iseseisvaks. Nõnda on ka töö ja tantsud laulurütmi tekkimise allikaks. Seda kõike tuleb võtta kui võimalikku, mitte aga kui ainuvõimalikku. Regivärsi meetrum ja prosoodia. Hoolimata laululiigist või -tüübist on regivärsilise rahvalaulu meetrum ja prosoodia ühesugused. Värss on normaalselt 8-silbiline, selle moodustab neli trohheilist värsijalga. Mis sest/ tammest/ tehta/nekse (1124) - v - v - v - v Lastelauludes on küll kaheksa pikkust, aga sõnastuselt võivad nad vahel erineda:
Ta on olnud külalisdirigendiks nii Eestis kui välismaal.Praegu on Alo Ritsing TAM'i peadirigent, samuti meeskoori Forestalia ning EMLS Tartu Meeskoori peadirigent. · Teose teksti tõlge: Sina päästev ohver, Kes avad taeva värava. Vaenuväed suruvad, Anna jõudu, saada abi. Aamen · 1. Põhihelistik on D-duur 2. Algab D-duuris, lõpus kaldub F-duuri 3. Teos on lihtvormis 4. Harmooniline 5. meetrum on ¾ 6. rütm on hästi lihtne, enamasti kaheksandikud ja veerandnoodid 7. Laulab meeskoor 8. · 1. Teos on enamjaolt vaikne ja rahulik 2. Tempo on rahulik (Andante) 3. Algem pianos, kulminatsioonis tuleb laulda tugeva fortega, teos lõppeb pianosse 4. kuna teos on võõrkeelne, tuleb koorile tuua näiteid mõnede sõnade hääldustele · Mulle väga meeldib see teos. Sellepärast ma selle oma põhiteoseks valisingi. Mulle hästi meeldib teoses harmoonia liikumine.
Muusikaõpetuse KT kordamine · Ambrosiuse hümn o Aurelius Ambrosius o 4. sajandil o Vabalt voolav, kaunistustega meloodia o Värsstekst · Gregoriuse koraal o Laul o Korrapärane meetrum rütmis puudub o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem
vanasõnu, mõistatusi, laule ja see kõik sisaldub ,,Schulwerk'is". ,,Aphrodite triumfi" aluseks on antiikaja pulmatseremoonia. Teos lõpeb ülistuslauluga armastusjumalanna Aphroditele. Z.Kodaly süsteem Jo-le-mi. ,,Schulwerk" ei ole meetod! "Schulwerk" on suunatud selelle, et äratada võimet loominguliseks tegevuseks muusika vallas. Rahvusvahelise populaarsuse on võitnud juba traditsiooniliseks muutunud Carl Orffi festivalid ja suvekoolid. Muusika väljendusvahendid Tempo, meetrum, rütm, karakter ja dünaamika, vorm ja fraseerimine ongi rütmika õpetamise meetodi aluseks ja selle õpetamise metoodika omapära seisneb selles, et tähelepanelik muusika kuulmine, selle aktiivne ja emotsionaalne vastuvõtt, muusika sisuline ja väljendusvahendite analüüs toimub liikumise protsessis, mis aitab muusikateoreetilisi teadmisi omandada aktiivselt, rahuldada laste liikumistarvet ja parandada mälu, taju, tähelepanu ja koordinatsiooni. Tempo
'laul') on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatika zanre (võrdle tragöödia ja draamaga). 24. draama-on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. 25. episood- 26. põhiidee- 27. miljöö- 28. karakteriseering- 29. lavalisus- 30. lugemisdraama- 31. ühtsusprintsiip- 32. kontrastsuspirintsiip- 33. gradotsiooniprintsiip- 34. miljöö luuleteos- 35. luule normitunnused- 36. värsijalg- 37. värsimõõt-ehk meetrum on viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid värsis vahelduvad, määrates selle pikkuse ja rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. 38. heksomeeter-on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid ( tähis -UU) kui ka spondeused ( tähis --). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas
Rütmid 1. löögilised rütmid 2. löögilised rütmid TA TA-A TI-TI TA-I-TI TAI-RI TI-TA-I TI-RI-TI-RI TI-TA-TI (sünkoop) TI-TI-RI TI-RI-TI Helivältused TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole...
· Koor esindab ooperis rahva arvamust · Libreto ooperi kujunduslik aluspõhi · Avamäng lavateose instrumentaalne sissejuhatus · Koreograaf balletimeister · Tämber kõlavärv · Rütm moodustub erineva pikkusega helidest · Meloodia moodustub erineva pikkuse ja kõrgusega helidest · Harmoonia kooskõla, mille moodustavad saatehelid · Helilaad kujuneb kindlas järjekorras reastatud helidest · Meetrum pulss; kujuneb rõhulise ja rõhuta taktiosade korrapärasest vaheldumisest · Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile · Sonaat 3- või 4-osaline teos soolipillile (ainult üks pill) · Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale pillile, ei laulda; 1. ja 2. viiul, altviiul, tsello · Kontsert 3-osaline muusikateos ühele soolopillile orkestri saatel · Missa muusika zanr; katoliku kiriku jumalateenistus
vormi loob autor oma reeglite järgi; modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompositsioon (algus, keskpaik, lõpp), ehk algus ja lõpp on tavaliselt avatud; modernistliku teksti puhul ei pruugi lugeja koheselt teksti mõista vaid luua seoseid tagantjärele; modernistlik kirjanik loob teksti oma meetoditel, näiteks kasutab unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne; luulest kaob traditsiooniline meetrum, mida asendab vabavärss või vaba rütm; puudub kasuaalsus ehk põhjuslik seos teksti osade vahel ning aja vool on segi paisatud; jutustus võib jaguneda mitmeks eri hääleks (erinevad vaatepunktid); sisemonoloog; teadvuse vool jne… ● Modernismi voole on palju. Esialgu 19. sajandil tekkinud impressionism ja sümbolism ning 20. sajandil tekkinud futurism, kubism, konstruktivism , absurd , ekspressionism, dadaism, sürrealism.
suhte kaudu, nähes selles sundumuses keskendumist tekstile ja keelele. Tõeline kunstitöö juhib pilgu aknale endale, mitte akna taga olevale. Modernistliku kirjanduse põhitunnused järgib arusaama,et teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompsitsioon- algus,keskpaik ja lõpp. Kasutab unenögusid, müütilisi arhetüüpe,motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne. Luulest kaob traditsiooniline meetrum,seda asendab vabavärvss või vabarütm. ; Samuti puudub kaausaalsus, teksti osade vahel ning aja vool on segi paistatudm sündumste loomulik kronoloogia lõhutud. Muutub ka vaatepunkt, jutustaja ei ole eanm kõiketeadja ega hinnangute andja. Kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega,olles sageli fragmentaarne,selega kompstitsioonita viimast asendavad assotsinatsioonid, tagasiöördumised,kordamised,ümberütlemised,hüped ühelt teemalt teisele;
piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstiga palve või kiidulaul. Ühehäälne, kõnelähedane meloodia, vaba meetrum, saateta. Keskajal laulsid seda ainult mungad, hiljem terve kogudus. Kuni IX sajandini oli kirikumuusika ühehäälne. Mitmehäälses laulus oli gregooriuse koraal kuni XII sajandini kohustuslik hääl, teised komponeeriti juurde. Kasutatakse diatoonilise helirea 2.5. astmelt üles ehitatud laade, neid nimetati VanaKreeka ja VäikeAasia maakondade järgi (dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia). Neid noodistatakse siiamaani neljale
tõed. Muusikatehnoloogilisest aspektist vaadatuna on nii luterlik koraal kui ka liturgia tänapäeva kirikulisele võimetekohane nii mõistmise kui ka osalemise aspektist. Koraali iseloomustab valdavalt kvadraatne vorm: 4, 8, 16, 32, sümmeetriline taktimõõt, stabiilne rütmipilt, suhteliselt lihtne meloodiajoonis ning arusaadavalt väljendunud harmooniakesksus. Koraali struktuur on hästi liigendatud ja selgepiiriline, esmane struktuuritugi on meetrum, mis aeg-ajalt küll muudab muusika staatiliseks. Koraal 2 http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=4 Mis on muusika? 3 Õppematerjal pühapäevakoolidele. Ilomantsis, pühade Isade pühapäeval, 1981 mõjub korrastavalt ja ülesehitavalt. Väga oluline on meloodia domineeriv roll. Traditsioon on pärit reformatsiooniaegselt Saksamaalt. Suhteliselt lihtsa joonisega meloodia tunnistati ülimuslikuks ja iseseisvaks
kaunistatud ja nüansirikas b) Burdoon (pikad püsihelid, mis kõlavad üheaegselt meloodiaga), mida esitab tanpura (lakkamatult kõlav burdoon sümboliseerib ühte algheli, millest iidsete pärimuste kohaselt on kogu maailm loodud) c) Rütm, mida esitavad tablad Teos võib kesta 5min- paari tunnini. Algab solisti improvisatsioonist raaga astetelt, mida saadab burdoon. Seejärel tempo elavneb ja hakkab välja kujunema kindel meetrum. Edasi lisanduvad tablad ja järgnebsolist raaga põhikujundiga, mida ta improviseerides arendama hakkab. Teos lõppeb tihti elava kulminatsiooniga Sitar- india pillidest tuntum 4-7 põhikeele ja nenede all paiknevate resonankeeltega pill Vina- keelpill, mille kauni kõla tõttu nimetatakse Indias kas pillide kuningannaks; lisaks puust kõlakorpusele on pilli ülaosas vee teine kalebassist (pudelkõrvitsast) valmistatud resonaator
- Klassikaline: väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis jääb püsima - Klassikaline periood eri maades - 17. Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid. - Juhtnööri iseloomuga üldtunnustav tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses), reegel, norm - Kaanon on seega autoriteetsete tekstide v loominguliste tööde kogum. luule Meetrum ehk värsimõõt Värsimõõt ehk meetrum on viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid vahelduvad, määrates selle pikkuse ja vastava rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. Näiteks üks kõige levinumaid värsijalgu, jamb, koosneb ühest lühikesest (rõhutust) ja ühes pikast (rõhulisest) silbist (--). Antiigi traditsioonis tähistatakse pikka silpi meetrumi määramisel pika kriipsuga, lühikest silpi kaarekesega. Seega märgitakse värsijalga
3-noodilise grupi vältustes, 7-...11- noodiline grupp kirj. 6-noodilise grupi vältustes jne, erandiks on punktiga noodi jaotamine 3-e asemel 2-eks, kus kasutatakse lähima suurema nootide arvuga grupi vältusi. Erijaotuslikke gruppe nim. vastavalt nootide arvule grupis: 2 = duool 3 = triool Jne, 9= novemool 10 = detsimool jne METRORÜTMIKA Muusika vältuskorrastuse tasanditeks on: 1. vältusastmik 2. rütm 3. meetrum 4. tempo Rütm on helivältuste järgnevus. Rütm võib olla rangemõõduline e meetriline või vabamõõduline e a-meetriline. Rütmi erikujuks on suvavältusega vaba- e rubato-rütm. Meetrumi lähtesuuruseks ja koostisosaks on vältusastmikust vabalt välja valitud, kuid seejärel mõtteliselt pidevalt kasutatav mõõt- e tugivältus(valitud ühikvältus kui nn löök) ning meetrium kui rütmimõõt on tugivältuste süsteem(rütmi mõõtsüsteem, suuruste omavaheline võrdlemine)
laulu gregooriuse koraaliks ehk lauluks. Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse tekste kantakse ette retsiteerides (st. kõnelähedaselt lauldes) või lauldes . Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub erinevaid esitusstiile ja lauluvorme. Gregooriuse koraal on ühehäälne, ladinakeelne palve- või kiidulaul. Seda esitas munkade koor. Meloodia on väikese ulatusega, monotoonne, olulisem on tekst. Kuna enamik greg. koraale on loodud proosatekstile, puudub kindel meetrum. Greg. koraal on olemuselt saateta laul, kuigi viimastel sajanditel, kui kaasa laulab ka kogudus, on seda hakatud toetama tagasihoidlike oreliakordidega. Gregooriuse laul on seotud kaht liiki liturgiaga: lihtne tunnipalvus (officium), mida peeti kaheksa korda päevas kindlatel tundidel, enamasti kloostrites ja missa – igapäevane peamine jumalateenistus (enamasti kirikus), mille ülesehitus on keerulisem ja seotud mitmete rituaalidega. Igal päeval korduvaid missa tekste nim
LUULE Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Zanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist. Mõneti sarnaneb zanrite süsteem Carl Linné süsteemiga looduse klassifitseerimisel. Samas on zanrid kirjandusliku kommunikatsiooni organisatsioonivormid, millesse on ladestunud spetsiifilised kogemused maailmast. Igal zanril on oma traditsioon, mida tuleb sellesse zanrisse kuuluvate tekstide tõlgendamisel arvestada. Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida define...
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber taval...
o. lihaste liigutusele tugineva korrapärase liikumise tunnetamine. Motoorika arendamine moodustab tähtsa osa rütmilises liikumises, sest muusikalist rütmi saab tajuda ja reprodutseerida motoorsusele toetuva vahetu kaasaelamise alusel. Kui lapsed suudavad koos hoida meetrumit (rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine. Muusikas esineb põhimõtteliselt kaks meetrumi liiki: kaheosaline ja kolmeosaline. Kaheosalises meetrumis vahelduvad rõhuline ja rõhutu osa. Meetrum määrab kindlaks ühe löögi pikkuse), määrata tempot ja eristada erinevaid rütmikombinatsioone (rütm on mitmesuguste helivältuste korrastatud järgnevus. Rütmi eeltingimuseks on aktsentide olemasolu), on nad valmis grupitööks, mis on esmaseks eelduseks ühisele musitseerimisele. 2 Meetrumi õpetamise võimalusi: meetrumit käia; meetrumit plaksutada; meetrumit vaheldumisi
Jaak Põldmäe, Eesti värsiõpetus (1978, 2.trükk 2002) - graafiline eristatus - kalduvus avalduda ühtsusena nii rütmi-, intonatsiooni-, süntaksi- kui ka sisu tasandil Värsiõpetuse kolm alustala 1. foonika uurib sõnade kunstilist kasutamist lähtuvalt nende foneemikoostisest 2. meetrika uurib teksti ülesehitust rütmi seisukohalt 3. stroofika uurib värsside grupeerimist ja värsigruppide (tavaliselt stroofide ehk salmide) omavahelist ühendamist rütm / meetrum ehk värsimõõt -rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, taval. silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) - värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus - meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus) saame rääkide meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest
luuletaja oma [10]. 2. Varasem looming ,,Palavik" Heiti Talviku esimene luulekogu nimega ,,Palavik" anti välja ,,Kammisseppade" sõpruskondliku kirjastuse poolt 1934. aastal. Oma luules võttis ta eeskuju oma lemmik autoritelt, kelleks olid: Ch. Baudelaire, H. Heine, R.M. Rilke ja tema vaieldamatu lemmik F. Dostojevski. Tema luule on klassikaline ja kindlajooneline. Seda iseloomustavad range ja puhas vorm, silbilis-rõhuline värsisüsteem, neljarealine stroof, jambiline meetrum ning poeetiliste piltide täpsed ja selged kontuurid. Talvik vältis ebaloomulikku sõnastust ja kulunud riimsõnu. Tema luules olid puhtad riimid.Või kui riimid olidki ,,kulunud", siis Talvik oskas neisse uue elu sisse puhuda. Ta kasutas ka julgeid võrdluseid. Talviku esikkogus on kaks meeleolulist põhikihistust. Väiksem osa luuletusi esindab kujutuspiltidelt ja vaimult vanamoelist romantikat ja noorukinukrust. Sellised luuletused on näiteks ,,Legendaarne", ,,Simmanil" ja ,,Haud" [1].
Algab see solisti sissejuhatava improvisatsiooniga (alap), rütmisaade puudub ning taustaks kõlab vaid pidev burdoon (muutumatu saateheli). Iidsete pärimuste kohaselt olevat kogu maailm loodud vaid ühest ainsast alghelist, mis koosneb kuuldavast ja kuuldamatust häälest. Viimast suudavad tajuda ainult jumalad. Seda kuuldamatut algheli püüabki lakkamatult kõlav burdoon sümboolselt edasi anda. Raaga põhiosa eel tempo elavneb, hakkab kujunema kindel meetrum. Seejärel võtavad löökpillid põhimeetrumi üle ning solist järgneb teemaga, mida ta improviseerides arendama hakkab. Enne raaga lõppu tempo ja dünaamika elavnevad ning teos lõpeb meile harjumatult kulminatsioonis (teose kõrgpunktis). Helilooja ja esitaja on india muusikas ühes isikus. Teose tegelik loomine toimub selle ettekande ajal. Ei ole kombeks mängida varem esitatud teost, sest homme pole muusik enam see, kes ta oli täna. Väga rangelt valitakse teose loomiseks
· Haigused ja surmad · Eksootika elemendid · Psühhika äärmuslikud väljendused (hullus, hirmud jne) · Naudingud, kuriteod jt tabud 9. Luule värsisüsteemid ja mõõdud Rütm on klassikalist luulet kõige enam iseloomustav nähtus, saavutatakse sarnaste keeleosade (silpide) organiseeritud kordumise kaudu. Kord tuleb sellest, et teatava loogika järgi esinevad rõhulised ja rõhuta silbid. Rõhu vaheldumine mood luuletuse rütmi, rütmi määrab ära meetrum e värsimõõt. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide v sõnade süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Tänapäeva eesti luules määravaim rõhupõhimõte, liitub tihti silbiarvu korrastatuse põhimõttega. Muistse regilaulu vältepõhimõte elavast kasutusest kadunud. Vabavärss ei tõsta esile niivõrd silbi, kuivõrd sõna-, sõnaühendi ja lause tasandi rütmi. Vastavalt sellele silprõhuline, rõhuline ja
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituat...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistlik...
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius,...
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
Hilisem looming: ,,Küla kõrtsis", ,,Pilvedele". Läte soololauludest tuntuim on Primula veris. Orkestri teosed: avamäng ,,Kalevala", ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Vokaalsümf: ,,Rändaja ja tähed". Muusikalised väljedusvahendid Meloodia ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, meloodia joonis. Dünaamika heliteose tugevus ja selle muutumine, ppp piano pianissimo, pp pianissimo, p piano. tempo, agoogika, tämber, register, meetrum, rütm, harmoonia,helistik, helilaad, faktuur. Rudolf Tobias 1873 1918 Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane orelimängija, dirigent ja muusikakirjanik. Sündis Hiiumaal Käinas, kolis Kullamaale hiljem. Esimene muusikaline haridus isalt, kes oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooriatunde ja oreliõpetust Tallinnas toomkiriku organisti juurest. 1893 astub Tobias Peterburi konservatooriumisse,
mõned tsitaadid hilisemate antiikautorite teostes. 2) Ca 50 eKr sündinud Propertius ja Tibullus, alustasid oma loominguga veel vabariigi ajal. 3) Ovidius, u 10 aastat Propertiusest ja Tibullusest noorem, juba keisririigi meeleolude mõjud 4) Nn. Corpus Tibullianum: eri luuletajate tekstid, epigoonlike joontega. Siia kuulub oletatavalt naisautor Sulpicia. Ühisjooned kreeka eleegiaga 1) meetrum eleegiline distihhon (antiikajal oli sageli zanrimääratluse aluseks meetrum) 2) eleegiku eneseteadvus, täisväärtusliku luuletaja doktriin 3) manitsus ja üleskutsemotiivid (kreeklastel võitluseks isamaa eest, Roomas sooviga võita oma armastatu poolehoid) 4) (armu)kannatuse ja kurbusemotiivid 5) erootiliste müütide jutustamine Rooma armueleegia teemad 1) Luuletaja armumine ja armastus a)
vaheldumine. Seotud kõne rütmi põhitegureiks on silpide pikkuse, silpide hulga ja rõhutõusude ning languste korrapärane vaheldumine. Rütmi saame ka ühetaoliste lausete või lauseliikmete kunstilisel kordamisel. Sageli lisanduvad rütmiga veel riim ja väline esitusviis (värsid, salmid ). Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Rütmilise kõne jaotamine värssideks toimub kindla seaduspärasusega. Rütmi reeglipärasuse värsis kindlustab värsimõõt e meetrum. Värsimõõdu all mõtleme rütmi põhitegurite silpide hulga, väldete, rõhutõusude ja languste süsteemikindlat rakendamist. Värsisüsteemid: 1. Välteline ( aluseks silpide välteline vaheldumine ) kujunes välja kreeka antiikses luules, aluseks välteline e kvantiteeriv süsteem. Pikkade ja lühikeste silpide korrapärast rakendamist antiikses värsis hakati kutsuma värsimõõduks ( pikk silp ---, lühike ).
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
ka värsimõõtu teadlikumalt jälgides. Kuna värsirõhkude ja ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. Rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tavaliselt silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) Värsisüsteem - ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus Meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest Värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp, sh arsis (pikk kriips) - märgib tõusu, sh teesis (kaareke) märgib langust (eelkõige välteliste süsteemide puhul kehtiv, klassika), sh
-iss pr naisisik: direktriss, abtiss -ist kr isik: sotsialist, traktorist, lingvist -istika kr tegevusala: kriminalistika, lingvistika -k kr isik: füüsik, matemaatik, tehnik -ka kr tegevusala: füüsika, küberneetika, aeroobika, tehnika -ment ld tegevuse üksikjuhtum, tulemus, vahend, ese, laad: eksperiment, dokument, testament, instrument, argument, temperament -on kr, -um ld kesksoo tunnus, jääb eesti keeles sageli ära: leksikon, staadion, meetrum, seerum, tsentrum, antiseptik(um), antibiootik(um); sama -um sisaldub ka liitliidetes -ium, -eerium: gümnaasium, müsteerium, harmoonium, morfium; -eum: muuseum, lütseum -oon, -on kr pr asi, koht, isik, nähtus: tsüklon, elektron, kaanon, batoon, pontoon, rajoon, spioon, argoon, följeton, kompanjon -or ld a) tegija: oraator, diktaator, doktor, korrektor, direktor, professor; b) seade, riist: traktor, separaator, süntesaator, karburaator
Imitatsioon Pastiss Sarz Võltsing Paroodia on stiili muutumine ilma süzee muutumiseta. Transpositsioon on tõsise teksti muutumine, terve teksti transformatsioon; teksti süzee ülekandumine teise aega ja ruumi, nt Joyce'i Ulysses või Romeo ja Julia ekraniseering Leonardo di Caprioga. Pastiss on väära teksti katkenditest kokkupandud tekst. 11. Luuletekst. Rütm ja meetrum. Värsisüsteemid Luulekeele tunnuseks on värss. Vabavärss, kus puudub riim ja rõhulisus. Värss kr k rida, ld k pööre, tagasipöördumine luulerea algusesse. Vanagermaani rõhulises luules oli värsile toeks alliteratsioon (vokaalide kordumine) polnud aga seotud eufoonia nõudega, kuigi seaduspärane. Stabreim = alliteratsioon. Hiljem, 11-12.saj Saksamaal ja Inglismaal tekib riimitud värss, mis asendab rõhulise alliteratsioonivärsi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
