kohta ei ole kehtestatud eraldi õigusakte. Nimekorralduse peaeesmärk on tagada nimede kasutamises selgus ja ühemõttelisus. Lisaks tuleb arvestada keelelisi, kultuurilisi ja ajaloolisi tegureid, mis tähendab mh põlisnimede ja identiteedi kaitset. Nimekorraldust käsitlevad õigusaktid Kõige üldisemalt käsitleb nimeküsimusi 21.02.1995 vastu võetud keeleseadus (RT I 1995, 23, 334 jj), mille 5. peatükk on ,,Nimed, nimetused ja teave". Sätted puudutavad kohanime keelt (§ 19), Eesti kodaniku nime kirjutamist (§ 20), asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimetust (§ 21) ja nime rahvusvahelist kuju (§ 22). Võrreldes 18.01.1989 vastu võetud eelmise keeleseadusega on nimesid käsitlev osa praeguses lakoonilisem, puuduvad ka mõned vajalikud sätted, nt isiku õigus omarahvuslikule nimemallile (oli varasemas seaduses); ebatäpselt on sõnastatud nimede ümberkirjutust käsitlevad laused (viidatakse Eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisele muudes
Kaksikud, Suur Peni, Vähk, Jupiter, Kuu. Tähtede ja planeetide pinnal asuvatel aladel on omakorda nimed, nagu algselt ladinakeelsed, pärast rahvuskeeltesse tõlgitud nimed Kuul: Mare Vaporum ehk Aurude meri, Mare Nubium ehk Pilvede meri, Sinus Iridum ehk Vikerkaare laht, Oceanus Procellarum ehk Tormide ookean, Lacus Somniorum ehk Unejärv, Tauruse mäeahelik, Laplace’i neem.4 Maailma kohanimede arv võib ulatuda ehk miljarditesse kuid suurimad andmebaasid sisaldavad 5-6 miljonit kohanime. Toon välja väikese valiku pikki kohanimesid: Walesis Anglesey saarel asub alev, mis kannab nime Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch. Euroopa pikim kohanimi koosneb 58 tähest. Nime osad tähendavad: llan (kirik) fair (Maarja) pwll (nõgu) gwyn (valge) gyll (sarapuu) goger (lähedal) y (määrav artikkel nagu inglise the) chwyrn (tormakas) drobwll
KLK- reeglid (Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid) ARVSÕNAD ja KOHANIMED: · Kohanime liigisõnad kirjutatakse lahku, kui: 1. Liigisõnad ei moodusta kohanime lahutamatut osa nt. Peipsi järv= Peipsi Alpi mäed= Alpid 2. Tegemist on sekundaarnimega nt. Käina vald Põlva maakond 3. Omadussõna nimiosa käändub nt. Vaikne Ookean Suur väin 4. Liigisõna on: maantee, tänav, puiestee, väljak vms. nt. Sõpruse puiestee Vabaduse väljak · Kohanime liigisõnad kirjutatakse kokku, kui: 1. Kohanime esiosa iseseisvalt samaväärse nimena ei tarvitata nt. Emajõgi 2. Omadussõna nimiosa ei käändu või on omadussõna tüveks
KOHANIMED 1) Otsida välisriikide kohanime andmebaasi abil nimi Malyy Anyuy. Kirjutada välja koha liik, asukoha riik. Kas tegemist on põhinimega? Liik: jõgi (h4) Riik: Venemaa (RU) Tegemist ei ole põhinimega. Tegemist on nimevariandiga. 2) Otsida Eesti kohanime andmebaasi abil nimi Sälliku. Kirjutada välja koha liik, linn või vald ning asukoha koordinaadid. Kas tegemist on põhinimega? Liik: ametlik asula, haldus- ja territoriaalüksus (P20#H7924) Maakond: Ida-Virumaa Vald: Iisaku Koordinaadid: 59°03’20"N : 27°17’21"E Tegemist on põhinimega (P). 3) Iseseisvalt otsida üks huvitav väliskohanimi ja üks sisekohanimi. Tuua välja koha liik, linn või vald ning asukoha koordinaadid. Kas Tegemist on põhinimega? Väliskohanimi: Nethoi
Suur ja väike algustäht kohad ja ehitised · Kohanimed läbiva suure tähega välja arvatud liigisõna (meri, jalg, mägi jne) · Kohtade ümberütlevad nimetused väikese tähega ( suur lomp(Atlandi ookean)) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar.
Algustähereeglid Esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja pla...
Nimed läbiva suurtähega Sõpruse velotuur, Valgete Ööde ralli Kaubad tooted kohanimi suure India pannkook, Karjala pirukas, tähega Kreeka pähklid, Hollandi juust, Nähtused, murded, objektid, Inglise miil, Rooma õigus, Mulgi araabia number, araabia kiri, mõisted kohanimi suure tähega murre, Rootsi laud, mulgipudru, aleksandrikook Keelerühmitused kohanime Palmiiri keeled, Altai keelkond, soomerootsi keel, soome-ugri keel algkuju suure algustähega Uurali keelkond autod Volswagen Lupo, Mini Cooper Classic, Aston Martin Perioodikaväljaanded läbiva nädalaleht Eesti Ekspress, ajakiri suurtähega Pere ja Kodu, almanahh Oma Sulega
Veaohtlikud kohad · Kohanimed Kaksikute tähtkuju, Suure Vankti tähtkuju · Kohanimi täiendiga Pärsia kass, Viini sai, Tallinna kilu · Kujundlikud nimetused kohanime puhul tuhande järve maa, keisrite saar, tõusva päikese maa ERANDID! Vana Maailm e. Euroopa Uus Maailm e. Ameerika Kolmas Maailm e. Arengumaad Metsik Lääs Roheline Manner e. Austraalia Must Manner e. Aafrika Igavene Linn e. Rooma · Murre ja murrak Võru murre · Isikunime täiendamine Pagari Jüri (perekonnanimena) Pagari-Jüri (hüüdnimena pagari Jüri (elukutsena) · Isikunimi täiendina (v.a usundite ja loomatõugude puhul!)
Arvsõnad -teist, -kümmend, -sada
Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks käsutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. · Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus-Lõuna-Wales. · Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene, Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku
Kaardi avamine suuremalt - kartograafilise dokumendi detailvaates näidatakse ainult kaardi pisipilti. Avades kaardi suuremalt, saate seda suurendada, liigutada, pöörata. Otsivõimalused : Lihtotsing pealkirja järgi - kuna tegemist on ajalooliste kaartidega, siis tasub pealkirja järgi otsimisel kindlasti proovida peale eestikeelsete nimetuste ka nende saksa ja vene vasteid ning erinevaid ortograafilisi variante. Lihtotsing kohanime järgi - kui kasutada otsingut kohanime järgi, ei ole vaja enam arvestada võõrkeelsete nimetuste ja ortograafiliste variantidega. Aga arvestada tuleb sellega, et selle otsingu tulemused on sõltumatud üksuse tüübist. Täpsem otsing > Otsi hierarhiast - võimaldab soovitud üksuse leida kõige kiiremini ja mugavamalt. Näiteks Kaarli mõisa otsides kuvatakse kõik hierarhiaüksused eri perioodidest, kus kohanimi esineb. Ilmneb, et sellenimeline mõis on olemas mitmes kihelkonnas
Siis kirjutatakse lahku kui selle ees on veel mingi täpsustav sõna. Nimi, täht või number liidetakse järgneva ne – või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsuga. Kui nime ees on täpsustusi kirjutatakse need ühendid lahku. 4. KOHANIMED Liigisõna kirjutatakse nimest lahku liigisõnaks on tänav, jalg, plats, puiestee, põik , väljak. Kohanimi on kasutusel ka iseseisvana. Kohanimi on omadussõna mida saab käänata. Liigisõna kirjutatakse nimega kokku liigisõnaks on maa, kohanime esiosa ei ole kasutusel eraldi kohanimena, kohanimes on omadussõna mida ei saa käänata.
BELLINGSHAUSEN Saaremaa Lahetaguse Tallinn atoll Vaikses ookeanis 28. jaan. 1820 (Venemaal Faddei mõis Faddejevits) 25.I 1852 Kroonlinn ................................................................................... Adam Johann von 19. Maetud Tallinna 17 kohanime (atoll, neem, saar, väin, Vene esimene ümbermaailmareis (juht) 6 Krusenstern november 1770 Hagu Toomkirikusse laht, järv, korallriff...) Koostas oma aja parima Lõunamere atlase di mõis 24. august 1846 Kiltsi mõis Alexander Theodor von 6
See on Eesti keele grammatika. Kaupade nimetamine Hollandi juust ja Pühalepa tanu seni on kehtinud üldreegel, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites .Erandlikult on kohanimi kirjutatud väikese algustähega siis, kui teda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (nagu ugri keeled, katoliku kirik). Praktikas on see tähendanud kuut rühma nimetusi (sh toodete liiginimetused), kus kohanime omastavat käänet ei ole peetud nimeks ega kirjutatud ka suure algustähega. Just seepärast oleme siiani kirjutanud eesti juust, tallinna kilud jts väikese algustähega, kuigi Eesti ja Tallinn on õieti nimed, mis eeldaksid suurt algustähte Suurt tähte seal hulgas ka kaupade puhul on suur algustäht mis viidanud valmistamis- või asukohale (Eesti juust kui Eestis tehtud juust), väiketäht liigile või tüübile (eesti juust kui juustusort)
Samast, 13. sajandist on teada arvukalt eestikeelseid koha ja isikunimesid: nõnda on aastatel 1219–1220 koostatud maksuloendis, Taani hindamisraamatus kirjas ligi pool tuhat põhjaeesti kohanime. Neist ainult 50 pole enam kasutuses, ülejäänud aga pakuvad tänapäevani jälgitava, paljudes ürikutes fikseeritud võrdlusmaterjali keele muutumise uurimiseks. esimene säilinud eestikeelne sidustekst, nn. Kullamaa
10) Info allikad 1)Keemilise elemendi nimetuse päritolu 1844 näitas Tartus sündinud Kaasani ülikooli õppejõud ja hilisem Tartu ülikooli õppejõud Carl Claus rublade tootmisjääkidest Kaasanis uue metalli. Samal aastal näitas ta, et segu, mida uuris Osann, sisaldab sedasama metalli. Klaus eraldas kõigepealt ruteeniumoksiidi ja sai sellest 6 g puhast ruteeniumi. Claus andis elemendile nime ladinakeelse kohanime Ruthenia järgi, mis tähendab Vene. See on ajalooline piirkond, mis hõlmab Lääne-Venemaa, Valgevene, põhiosa Ukrainast ning osalt Slovakkia ja Poola. Claus kasutas Osanni pakutud nime oma sünnimaa Venemaa auks (Osannile see sünnimaa ei olnud, tema oli Saksamaal sündinud). 2)Kes ja millal avastas Element ruteenium avastati 19. sajandi esimesel poolel. 1807 uuris Poola keemik
8)läänisuhted- suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänusõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud.Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop,Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 9)taani hindamisraamat- Suur Eestimaa nimistu- koostatud munkade poolt,milles on üle 500 kohanime Harju-ja virumaalt. Väike En- sisaldab andmeid Eesti maakondade kohta adramaades. 10) 11)Adramaa- pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi 2)Maapäev- oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste(linnade ja vasallide)nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. 11)linnaelu korraldas Lübecki õigus 12)tsunft-ühe käsitöö meistrite liit. skraa-tsunfti põhikiri,mis määras ära mis tingimustel saadakse meistriks.
viitseadmiralina. Oma eluea jooksul jõuti Bellinghausenit veel määrata Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks ning kuni 40 sõjalaevani ulatuva Balti laevastiku Kroonlinna eskaadri juhiks. Teda ülendati admiraliks ja ka Balti laevastiku ülemjuhatajaks. Peale kõige selle oli ta Vene Geograafiaseltsi asutajaliige. F. G. B. von Bellingshausen suri Kroonlinnas 1852. aastal. Tema kuulsusrikas eluteed, millest ligi 14 aastat möödus merel, meenutab tosinkond kohanime maailmakaardil, figuraalne pronksmonument Kroonlinnas, kodusaarel aga kaks mälestuskivi. Kasutatud kirjandus: http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=15&ItemID=197 http://www.scribd.com/doc/2554876/elulood-Bellingshausen http://et.wikipedia.org/wiki/Fabian_Gottlieb_von_Bellingshausen "Eneke 1" lk 110-111 . Kirjastus "Valgus" 1982
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa ...
Ptolemaios] c. Mungakaardid (2-12 saj) d. Globaliseerumine (13-16 saj) e. Triangulatsioon (17 saj) (trükipress) f. Topograafia (18 saj) g. Aeromõõdistamine (20 saj) h. GPS ja lasermõõdistamine (21 saj) 17. Milline oli Ptolemaiose tähtsus? a. 90-168 pKr b. Teejuht maateadusesse 8 raamatut (24-64 kaarti) c. Kooniline kaardiprojektsioon d. 4000 kohanime 18. Kirjeldage tehnoloogia arengut kartograafias? a. Manuaalne (käsitsi) b. Magnetiline (kompass) c. Mehaaniline (trükimasinad) d. Optiline (luubid) e. Foto-keemiline f. Elektrooniline (50-90 digitaalmehaaniline, 65-85 digitaalfotomehaaniline, 1990 täisdigitaalne) 19. Millistel maailmakaartidel oli kujutatud ka Eestit kuni 1940. a? a. Al- Idris'i maailmakaart (1154) b
Suur & väike algustäht Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, ja...
2003 valmib Melliste küla arengukava VIX saj. asula / linnus Melliste Lingutusmäel 1976 paisjärv rajamine Mellistes 2004 Võnnu kihelkonnapäev Mellistes 1582 revisjonikirjades mainitud kohanime Melliste 19761990 söökla Indo talu ruumides 2004 Kodulookonverents (Melzi, Melsi, Meliste) 1976 Valmivad Poka suurfarm (samal aastal suletud 2004 Mellistes valitakse uus külavanem: Avo Lüpsik 1588 esmateated Melliste veskist (Malzmühle)
Järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, siis kirjutatakse ta järgneva ne- 1.1 Liitverb 1.2 lihtverb ükskõik mis sõnaliiki on kaassõna moodustab 2 .A. om. Olev 2. Omadus-, arv- ja 2. Lahku kirjutatakse ka puht, uhi- jne ehtnaiselik , puhtinimlik , või lineliitelise omadussõnaga kokku sulanud siis tema juurde kuuluva nimisõna asesõna kirjutatakse kohanime omakorda uhiuus. kokku , kui arv on kirjutatud On sõnad mida Saab ümber kirjutatakse kokku käändsõnaga kirjutatakse järgneva nimisõnaga täpsustav kohanimi mitme sõnaga : viieaastane , ei saa ümber pöörata : :aegamööda ,alailma lahutamatu terviku
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Läbiva suurtähega kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed, · Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Herakles 2) Koha- ja ehitisenimed, · Liigisõna kirjutatakse väikese tähega (meri, jõgi, linn, tänav, kaar, jalg, saal) · Idamaad, Põhjamaad · Taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid (Neptuu, Suur Vanker, Koot ja Reha) · Kohanime täpsustav täiendosa (Muinas-Egiptus, Ees-Aasia,Lõuna-Eesti, Välis- Eesti, Kodu-Eesti, Uus-Lõuna-Wales) · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku (mineviku Eesti, laulupeo Tallinn, Nikolai Venemaa, tuleviku Euroopa) Kui seda tingivad vormilised või sisulised põhjused, ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised- Euroopa ja
eriülesane. • Muutumatu sõna harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli paat, lokkis juuksed. • Kokku kirjutatakse niisugused kolme-või enamtüvelised omaette tähendusega ühendid: kuumaveeallikas, mustsõstramoos, neljasilmajutt, üheinimesevoodi. Kui omaette tähendust pole, kirjutatakse lahku: puhta vee juurdevool, kahe silla jooks KOHANIMEDE KLK: • Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Vahemeri, Pelgurand, Supilinn, Punaoja • Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku: - Kohanimi võib sama tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma: Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Peipsi järv=Peipsi - Tegemist on aadressikoha (s.o tänava, mnt, pst, väljaku vms nimega): Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Punane väljak, Raekoja plats - Nimetuumaks on käänduv omadus: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Kollane jõgi, Suur väin
seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig, pekingi part, tori hobune, ungari meriino, kaukaasia lambakoer, herefordi veis; · keelenimetused: uurali keeled, volga keeled, eesti keel, inglise keel, Kanada eesti keel; · rahvaste ja hõimude nimetused: läti rahvas, soome hõimud. · usundid: kristlus, moslem, katoliku kirik, jehoovatunnistaja. Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani kunst, vene ballett, araabia maad. Näiteks kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik, siis tahame sellega märkida, et ta on prantsuse rahvusest, või toonitada, et ta esindab prantsuse rahvuslikku maalikunsti; vrd Prantsuse maalikunstnik = Prantsusmaa maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt. 2
nimi järgneva ne- ja line- lähedane liitelise omadussõnaga Arvsõna -teist, -kümmend- ja -sada, Kolmteist, kakskümmend, nelisada. alates tuhandest kirjutatakse Kolm tuhat, sada miljonit LAHKU! Kohanimed Kohanime esiosa iseseisva Emajõgi, Munamägi nimena ei tarvitata Kohanime omadussõnaline Pühajärv, Keskväljak nimeosa ei käändu Kohanimes on liigisõna maa Eestimaa, Baltimaad 3 TEGUSÕNAD TEGEVUSNIMED
tütarlastekoor ,,Lilleke" ) · kui väljaandel nimi puudub, siis jutumärke ei kasutata (Tartu Ülikooli aastaraamat) 9. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetused · Läbiva suurtähega kirjutame paikade, taevakehade, tähtkujude nimed (Suur Vanker, Kaksik, Patkuli trepp) · Erandid: a)luulelised ümberütlevad nimed kirjutame väikese tähega (tõusva päikese maa- Jaapan) b)juhuslik kohanime täiend kirjutatakse lahku ja väikese tähega (tsaari Venemaa) 10. Rahvuse rõhutamisel kasutame väikest algustähte, riigi (asukoha) rõhutamisel suurt (saksa kirjanik- saksa rahvusest kirjanik, võib elada ka mujal; Saksa kirjanik- Saksamaal elav kirjanik) · Erandid: murded ja murrakud kirjutame alati suure algustähega (Mulgi murre, Jõelähtme murrak) 11. Isikute ja teiste olendite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega (Ivan Julm, Karl XII-
Riik soodustab murrete kasutamist ja säilitamist kultuuriväärtusena, võimaldades õpetada murdeid kohaliku Helmi Neetar Karl Pajusalu kultuuri osana üldhariduskooli riiklikus õppekavas. Murrete kasutamist toetatakse regionaalkultuuri arendamise programmidega. Riik tagab seadusandlikult, et ajaloolisel murdealal võib ametliku kirjakeelse kohanime kõrval kasutada ka nime murdekuju. Murdekeelt võib kirjakeele kõrval kasutada ka avalikel siltidel, viitadel, kuulutustes, teadaannetes ja reklaamis. Murdeuurijaid Lauri Kettunen (1885 Joroinen 1963 Helsingi) pani aluse läänemeresoome keelte uurimisele ja õpetamisele Tartu Ülikoolis. Andrus Saareste (1892 Tallinn 1964 Uppsala) pani aluse eesti murdeainese süstemaatilisele kogumisele, uurimisele ja murdearhiivile
· Ürituse pealkiri jutumärkidesse esisuuretähega. NT: matkavõistlus ,,Tere, kevad!", näitus ,,Eesti raamat" NB!!!: 1. Maade ümbernimetused kirjutatakse väikese algustähega. NT: tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma). *Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib kirjutada läbiva suure tähega. NT: Must Mander, Roheline Mander 2. Kui kasutatakse kohanime mingi nähtuse või sündmuse iseloomustamiseks, siis kirjutatakse see suure algustähega. NT: Pole vaja ehitada enam uusi Lasnamägesid. See paik on olnud minu Vargamäe. 3. Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ja sidekriipsuga abil kokku. NT: Kesk-Euroopa, Taga-Kaukaasia. NB!: Uus-Lõuna-Wales. 4. Kohanime juhuslik täiend kirjutatakse väikese algus tähega ja ilma sidekriipsuta
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
(N: J. Lovelock). 4. Selgita 1) Kaugseire. Kaugseirega saab näha asju, mida inimene oma silmaga ei näe. (N: kehadesoojus) Kaugseire eelised : detailsus, operatiivsus (N: katastroofiliste ilmanähtuste jälgimine reaalajas), laiem vaateväli, suurem lahutusvõime. Saab mõõta : objektide kõrgust ja pindala, vee- või maapinna temperatuuri, muula niiskust või nõlva kallet. 2) Kaart. Kaardilt saab lugeda kõrgustike kõrgusi, vee sügavust, kohanime, mis pinnavormiga on tegemist, saab näha vahemaid, mis on ümardatud jne. Kaardi ülesanded : Kaart on ruumiliste seoste visualiseerimisvahend. (N: teemakaartide puhul, kus tulemus asub tedause ja kunsti piirimail). Kaart on ka töövahend (N: välistöödel, kuhu peale saab kanda leitud taimi või veeproovide võtukohti). Õpetusvahend, andmete talletamine, maailmavaate kujunamine. 3) Arvutikaardi kasutamisvõimalused. Arvutikaardi vaatamiseks on sul vaja arvutit ja sobivat tarkvara
Kask Pealkirjas pole mitte taimenimetused, vaid soo ja raba märgivad siin kaskede elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on
Lõuna-Eesti, Kagu-Aasia, Põhja-Jäämeri, Kirde-Soome 3.2. Omadussõnatäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik-Rooma * Suur Munamägi, Väike Munamägi, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar * Suurbritannia, Valgevene * New York, Tjan-San 3.3. Asukohta täpsustav kohanimi + kohanimi kirj sidekriipsuga Kohtla-Järve, Keila-Joa, Kolga-Jaani, Pärnu-Jaagupi 4. Kohanimede KLK oleneb ka kohanime esiosast: 4.1. Kohanimi või isikunimi + liiginimetus LAHKU Pärnu jõgi, Klooga rand, Ruhnu saar, India ookean, Elva linn, Endla järv, Beringi väin 4.2. Nimisõna (mida nimena ei tarvitata) + liiginimetus KOKKU Emajõgi, Hirvepark, Kalasadam, Vahemeri, Karujärv, Munamägi 4.3. Omadussõna (käändub nagu tavaline omadussõna) + liiginimetus LAHKU Suur väin (Suure väina) Vaikne ookean (Vaikse ookeani) Must meri (Mustal merel) 4.4
erisoodustusi. - Riigieelarveseadus Peamine punkt on §9, mis määrab riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega. - Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja haldusüksuste piiride ning nimede muutmise korra ja alused. - Kohanimeseadus Oluline punkt on §5, mis annab kohanime määramise õiguse kohalikule omavalitsusele. - Avaliku teenistuse seadus Kõige tähtsam punkt on §1, mille järgi kohalikus omavalitsuses töötamine on avalik teenistus. 5. Kohalike omavalitsuste roll ja kohustused keskkonnamõju strateegilise hindamise juures seoses detailplaneeringutega: - KOV tellib keskkonnamõju strateegilise hindamise, maksab selle kinni ja teostab järelvalvet
2)Missuguseid tingimusi täitev krediidiasutus tohib ärinimes kasutada PANK (1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank». (2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus. (3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime. (4) Välismaa krediidiasutus võib tegutseda Eestis oma asukohamaal registreeritud ärinime all, kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Pangainspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist. 2
Milline neist jõgedest ühendab kahte allpool toodud veekogu? Kirjuta selle jõe nimi punktiirjoonele. Pärnu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Kasari jõgi, Emajõgi. Peipsi järv ..................................................... Soome laht Õpetajale 4. ÜLESANNE 6 punkti Leia kaardilt küsitud kohanimedele vastav number. Kirjuta see number kohanime järele tabelisse. 1) Otepää kõrgustik 2) Narva linn 3) Naissaar 4) Matsalu laht 5) Soela väin 6) Sõrve poolsaar 3 punkti 5. ÜLESANNE Mis kahjustab linnas inimese tervist? Too kolm näidet. 1) .................................................................................... 2) .................................................................................... 3) .........
ookeanist), Must meri (Musta merre, Mustalt merelt), Punane meri, Valge meri, Kollane jõgi, Suur väin, Väike Emajõgi, Vaikne järv; tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Käina vald, Kopli rand, Brandenburgi värav, Narva värav (Peterburis); Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed. Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam. Märkus 1. Anne turg - Anneturu apteek, Uus turg - Uueturu tänav, Pikk jalg - Pikajala kohvik, Linda kivi - Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku: Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa. Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Baffini maa. Märkus 2
Milline neist jõgedest ühendab kahte allpool toodud veekogu? Kirjuta selle jõe nimi punktiirjoonele. Pärnu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Kasari jõgi, Emajõgi. Peipsi järv ..................................................... Soome laht Õpetajale 4. ÜLESANNE 6 punkti Leia kaardilt küsitud kohanimedele vastav number. Kirjuta see number kohanime järele tabelisse. 1) Otepää kõrgustik 2) Narva linn 3) Naissaar 4) Matsalu laht 5) Soela väin 6) Sõrve poolsaar 3 punkti 5. ÜLESANNE Mis kahjustab linnas inimese tervist? Too kolm näidet. 1) .................................................................................... 2) .................................................................................... 3) .........
ÕS 2013 esitab sõnaraamatuna 21. sajandi keelt, mida me praegu räägime ja kirjutame. Kirjakeele sõnaraamatuna hõlmab ÕS 2013 kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara ning koha- ja sotsiaalmurrete sõnavara (Erelt jt, 2013) Sõnaraamat sisaldab juhendit, kuidas antud teost kasutada. Samuti leidub selles lühendivalimik, kus on välja toodud tähestikulises järjekorras suur hulk erinevaid lühendeid; kohanimevalimikku, kus leidub üle 4300 kohanime (Erelt jt, 2013). Kuna eestikeelses tekstis kasutatakse sageli ka võõrkeelseid nimesid, mille puhul mitmete tähtede ja täheühendite hääldus asjaomases keeles on eesti kirjaviisi seisukohalt erinev, siis on ÕS 2013-es olema ka teistkeelsete nimede hääldamise juhised (Erelt jt, 2013). Võõrsõnade leksikon on mõeldud kõigile, keda huvitab võõrsõnade õigekiri, tähendus, muutmine või päritolu. Leksikon sisaldab peale võõrsõnade ka tsitaatsõnu ja vähesel määral
aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227.aastal. Kroonikas on tähelepanekuid eestlaste kommete, usuni, keele, rahvalaulu,isiku ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale(sellest ka nimi Maarjamaa). Esimene eestikeelne tõlge 18811883. Taani hindamisraamat 13.sajandil Taani munkade poolt registreeritud PõhjaEesti asulate nimekiri. Sisaldab 500 kohanime, lisaks isiku ja perenimed. Kirikukirjandus ristiusu levikuga kaasnes kirikute ja kabelite ehitamine. Aja jooksul nende tähendus avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna, esialgu käsikirjana, hiljem trükituna ( liturgilised tekstid). Eestikeelse trükisõna algus sellele pani aluse luterlus kui 1535 trükiti Wanradti ja Koelli katekismus
Raamisisesed kirjad (kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal): identifitseerivad kirjad (kohanimi e toponüüm, tähised) ja leppekirjad (iseseisvad, LP täiendavad kirjad). 54. Millistest komponentidest koosneb kohanimi? Nimetuum-kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga). Liigisõna-kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutanid nimetuumaga. Hargtäiend- kohanime täiendosa, mis lisab korduvale nimele eristuva tunnuse ( Suur(e)-, Väike-, Mäe-). Vana(hargtäiend)-Kalmuse(nimetuum) talu(liigisõna). 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem-igal pinnal riigipiiri sees on hooldaja(riik, maakond, KOV(vald, linn),eramaa). Asustussüsteem-ühiskonnas toimuvate rahvastikuprotsesside produkt (linn, alev,alevik, küla, talu). Aadresssüsteem-aadressi komponendid (Tiigi tänav), kogu aadress (Kadrioru loss)
Teil , Jüri ja Mari , tuleb täna kahekesi midagi tegema hakata . Oh häda , liha kõrbes ära ! 9. verbita (tegusõnata ) lauseühend . Ukse taga seisis väike poiss , vihik käes . Naine , pikk sopane seelik seljas , nägi üsna räsitud välja . Sõbralik irve näol , püüdis kursavend minult maha kirjutada . Koma eraldab veel : 1. dateeringus kohanime ja kuupäeva , kui need on nimetavas käändes : nt : Tallinn , 12 . märts 2009 . 2. NB ! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes ( sisseütlevast kuni alalütlevani ) , siis koma ei ole : nt : Tallinnas 30 . detsembril 2008 . Koolon pannakse : 1. Koondlause loetelu ette , mille ees on mingi kokkuvõttev sõna :
vastavuses tarbijakaitseseadusega Eestis registreeritud asutuste, äriühingute ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruandlus toimub eesti keeles seadustega ettenähtud korras. Võõrkeelte kasutamine informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalases suhtlemises toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Eesti kohanimed on eestikeelsed. Kohanimedes võib lubada aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid. Igal Eesti kohal on üksainus ametlik nimi. Eesti kohanime algkuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kohanimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutava vähemusrahvuse keeles vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega. Eesti kodaniku nime ametlik kuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kodaniku nimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.
asemele tehakse inglise stiilis park. Sakslased toovad Eestisse kartuli, mustavalged lehmad. Kui läheb aeg edasi ja inimesed arenevad mõistuselt, luuakse Õpetatud Eesti Selts. Koole tekib juurde ja talurahvas läheb kooli. Koolikatsumused võrreldi koolide tasemeid. Eesti talupoeg kuulutati kõike paremini lugevaks talurahvaks Euroopas. Rahvustlik liikumine 19saj II poolel ja ärkamisaeg avastati, et oleme eestlased, lätlased, prantslased jne.. mitte ei nimetatud end kohanime järgi. Aleksander III pealetulekuga hakkas venestamine, ametlikes asjaajamistes mingi üle vene keelele. Kõik muutus vene keelseks koolid ja omavahel suhtlemine. Ainuke hea asi oli see, et saadi Venemaale kõrgkoolidesse. Loodi nn salajasi seltse karskusseltsid, kutseühingus, tuletõrjeseltsid, kus tegelikult arutati ka eesti asju.
tulenevad mõned eesti keelsed sõnad ning tähelepanekud eestlaste elu kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale. Sellest on jäänud Eestile nimi Maarjamaa. (TÄHTSUS: 13.sajandil esimesed eesti keeles kirja pandud sõnad) Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis. 13.sajandil Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku ja perenimesi. Reformatsioon- ehk usupuhastus, Martin Luther astus välja patukahetsuskirjade müümise vastu. Sai alguse 1517. Saksamaal. Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega. (TÄHTSUS: hakati nõudma emakeelset jumalateenistust) Esimene eestikeelne raamat on Saksamaal Wittenbergi linnas trükitud Simon Wrandti ja Johann Koelli katekismus, milles seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst.
nimi järgneva ne- ja line- lähedane liitelise omadussõnaga Arvsõna -teist, -kümmend- ja -sada, Kolmteist, kakskümmend, nelisada. alates tuhandest kirjutatakse Kolm tuhat, sada miljonit LAHKU! Kohanimed Kohanime esiosa iseseisva Emajõgi, Munamägi nimena ei tarvitata Kohanime omadussõnaline Pühajärv, Keskväljak nimeosa ei käändu Kohanimes on liigisõna maa Eestimaa, Baltimaad TEGUSÕNAD TEGEVUSNIMED 8 ma-tegevusnimi (mida tegema?) nt ronima Seesütlev ronimas
seda ka hingede sillaks. (The Emergence of Denmark, Roesdahl 2008) 2. Kuidas muutus riigi valitsemine pärast Harald Sinihamba surma? Svein Forkbeard keskendus rohkem ühiskonna militariseerimisele, vallutusretkedele (eriti Inglismaa). Pärast tema surma tõusis troonile kuningas Knut, kes suunas samuti kogu energia Inglismaale. (The Emergence of Denmark, Roesdahl 2008) 3.Millal mainitakse esimest korda Taanit kui kohanime? Taanit mainitakse esimesena umbes aastal 890. (The Emergence of Denmark, Roesdahl 2008) The Creation of Norway, Kraq 2008 1. Kes oli Eirik Bloodaxe? Eirik Bloodaxe oli Harald Ilusjuusi üks kahest pojast, kes valitses Norrat väga lühikest aega ja üks viimastest, kes valitses Northumbriat (praegust Põhja-Inglismaa ala). Samas on osad allikad väitnud, et Northumbria Eirik kuuHlus Britannias asetsevasse dünastiasse. Erik Bloodaxe nimi pärinevat sellest, et
kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa). Kevadine nigulapäev 9. mail. Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Praeguseks sisuliselt unustusse vajunud püha, millele nime andnud pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime. Pikemat aega säilis ristikäikude tava, samuti küünalde ja toitude kirikusse õnnistada viimine vilja kaitseks. Sel päeval alustati ubade ja herneste külvamist. Keelatud oli hobustega töötamine. JUUNI. Jaanipäev - 24. juuni Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli
-kärvaja -värvi lahku maja määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE kui kohanime esiosa Emajõgi, Munamägi, kui kohanimi võib esineda Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn iseseisvalt samaväärse nimena ei Vahemeri, Surnumeri, ilma liigisõnata = Tartu Volga jõgi = Volga tarvitata Naissaar, Supilinn kui tegemist on teisest koha- Jaapani meri (Jaapan), Pärnu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
