LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R14 KÕ1 Erika Meister RAAMATUPIDAJA ULLA MOTIVEERIMINE Juhtumi analüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Raamatupidaja Ulla on töötanud ettevõttes 12 aastat ning kõigi tööülesannetega siiani üsna hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon. Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi JUHTUMIANALÜÜS Essee Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2013 Muidu kohusetundlik ja töökas Ulla on 47. aastane. Raamatupidaja, kellel on töökogemust juba 15 aastat, aga viimasel ajal ärrituv, tekkinud vigu aruannetes ja soovib kolida teisse linna lastele lähemale. Ulla käitumine töö suhtes on muutunud ükskõikseks ja temal puudub täielik motivatsioon teha tööd. Tööline on rahulolematu. Tegeleda Ulla suhtumisega töösse oleks vaja sellepärast, et muidu tekivad vead tähtsates dokumentides.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A13 Jürgen Ulla Virtualboxi kasutusjuhend Referaat Juhendaja: Valdo Nõlvak Uuemõisa 2013 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla Arvutid ja arvutivõrgud A13 Sissejuhatus Kui Sa laed alla või hangid endale mingi uue suvalise operatsioonisüsteemi, mida Sa tahad eelnevalt proovida ja katsetada ning mis ei saa esialgu olema Sinu esmaseks opsüsteemiks, siis võid teda proovida nn virtuaalmasinas (Virtual Machine). Üheks parimaks tasuta x86 ning AMD64/Intel64 virtualiseerimise tarkvaraks ongi VirtualBox
Ettevõtlus- ja majandusõppetool R13 KÕ1 Reti Punt RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2013 Ulla on 47 aastane raamatupidaja, kes on töötanud selles firmas juba 12 aastat. Üldiselt on ta saanud väga hästi hakkama oma tööülesannetega. Viimasel ajal on tulnud Ullal ette vigu nii aruannetes kui ka igapäevases töös. Ulla käitumine on muutunud kardinaalselt, ta on kergesti ärrituv ja hajameelne. Ulla puhul oleks vaja, et naine muutuks endiseks aktiivseks ja rõõmsameelseks. Varasemalt oli Ulla korrektne, vältimaks uusi vigu igapäeva töös ja aruannetes, oleks tarvis, et Ulla muutuks endiseks. See on kõigi huvides, et esitatud andmed oleksid õiged ning ei esineks vigu aruandluses. Naise käitumise muutuseks võiks lugeda laste iseseisvumist ning kodust lahkumist
" (ibid., s.a, lk 43) Juhtumis näeme, et aktiivne, rõõmsameelne, hea huumorimeelega, aus ja otsekohene raamatupidaja on muutunud hajameelseks, kurvaks ning kergesti ärritunuks. Juhtkond hindab teda täpsete aruannete ja prognooside pärast, ta saab oma ülesannetega hästi hakkama. Kuid kas talle on antud tagasisidet tema tehtud töö(de) kohta? Kui tihti on Ullale öeldus, et ta on ettevõttele oluline ja väärtuslik töötaja? Juhtumist loeme välja, et Ulla on väärtuslik töötaja, sest tal on kogemused, pikk tööstaaz antud ettevõttes (12 a.) ning ta on hea töötaja. Ullal on plaanis muuta oma senist elukorraldust. Tal on mõttes kolida lastele lähemale ning leida uus töökoht. Kuidas peaks juht Ullat tööalaselt motiveerima, et ta jääks nende ettevõttese edasi ? 3 2 JUHTUMI ANALÜÜS 2.1 Millist Ulla käitumist oleks vaja muuta?
August Gailiti novell ,,Libahunt" Analüüs Lühikokkuvõte: Enrik elab metsade, soode ja rabade taga Urgvee külas oma isaga, keda ta põlastab. Ta isa käib alatihti külas vanal ja pimedal külanõial Ullal. Ulla kahvatu tütar Hundva on Enrikule silma jäänud ning Enrik soovib talle armastust avaldada. Enriku ettepanekud põgeneda rusuvast ja masendunud Urgveest, lükkas Hundva ükskõikselt tagasi. Ühel hommikul süüdistas Kristjuhan Enriku julmas veretöös tema väeti hobuse tapmises. Enrikut hakati kutsuma libahundiks. Pühaviha täis, arvas Enrik, et hobuse tappis Ulla, kuid nõia poole jõudes on kodus vaid Hundva. Hundva huuled olid verised ning Enrikut tabas tohutu pettumus,
Kohalikud elanikud on mures just vanurite pärast, sest neil võib olla raskusi liikumisega, eriti kaugemale näiteks Lihulasse. Samuti suunasid nad tähelepanu ka juba praegu päevakorras olevale probleemile, et vanuritelt varastatakse sularaha, sest juba teatakse, et nad võtavad suure osa sularahast välja. Pangabussi tulekuga võib see probleem süveneda arvestades pangabussi käimise graafikut. Küll aga Swedbank'i poolelt asja vaadates, ütles Swedbank'i jaepanganduse juht Ulla Ilisson, et ühe pangaautomaadi ülalpidamine maksab 1000 eurot kuus ning pank äriettevõttena peab jälgima oma kulusid-tulusid. Need pangaautomaadid, kus tehingute arv on väga madal, ei tasu ülalpidamine pangale lihtsalt ära. · Ettevõtte poliitika Swedbanki grupis määratletakse ettevõtte sotsiaalset vastutust kui Swedbanki vastutust oma otsuste ja tegevuse mõju eest ühiskonnale ja keskkonnale. Ettevõtte käitumisviis on eetiline ja
Põlva 20/02/07 Dear aunt Annette Thanks for your letter. It made me happy, honestly! I'm sorry I didn't write to you sooner, but i am very busy.'d like very much to see you! How do you do? I hope that you and Uncle Jon are well. Are you? Where do you think to move? I'm going well. In school i have good marks. I like biology and maths very! English is interesting science i think. I don't know yet, what exams i take, but if i know, then i will write you. I don't have summer plans yet, but i want go to the trip. It no matter, where. I'd like very much to see you! Maybe I will visited you. Well, i will finish now. I hope that we will see you soon! I look forward to you letter. Say hello to Uncle Joe from me. Take care! Lo...
Rühivead e. Küfoos Jürgen Ulla Põhjused KAASASÜNDINUD KAASASÜNDINUD 5 10 % 5 10 % LIHASTOONUS LIHASTOONUS ASÜMMEETRILINE ASÜMMEETRILINE EMOTSIOONID EMOTSIOONID VÕI VÕI NÕRK NÕRK Küfoosi KüfoosiPõhjused Põhjused LUUSTUMISHÄIRED LUUSTUMISHÄIRED HARJUMUSED HARJUMUSED VALE JALATS VALE JALATS JA ...
Betti Alver · sündis 23. novembris 1906 · talle pandi nimeks Elisabet-vilhemine · kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga · Lugema õppis venna kõrvalt · 1914. aastal sai algõpetust kodukohas proua kilgi erakoolis · tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse · 8. aprillist 1918 jätkas õpinguid Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks · 1925 edukal soritanud ladina keele lektorikurususe eksami · 1927. aastast alates koonus Beti tähelepanu kirjanduslikule loomingule · betti alver ja Heiti Talvik tutvusid lähemalt 1930. aastal, abielu sõlmisid nad 1937 · 1945. aasta arreteeriti Heiti Talvik · jaanuaris 1947 suri Betti ema · Varakevadel saadeti Heiti Tallinnast Siberisse...
Dear Annette Thank you for your letter. I'm glad that you liked my Christmas card and the letter that I sent. It is nice to hear from you again. How are you going ? I hope that you find the smaller house. If you find a new house, please send me a pictures of house and new letter and your new address. In school everything is in the best order. I'm getting on very well with my teachers and classmates. I have even started to understand chemistry because at the moment we are learning a very easy chapter. Also thank you for noticing my English improvement. I've been learning a lot because I'm planning to take an English exam. I even hired an English tutor for a while, but it was too expensive and because of that I'm learning by myself. I have no plans for the summer. Basically I'm planning to enjoy the summer and visit the beach, go swimming and hang out with friends. Thank you for the invitation. I would love to come to London. We would ha...
By Klaus Steves, pixelio.de Colourbox.com Der Weihnachtsbaum mit Kerzen Wir schmücken den Weihnachtsbaum. mit Kugeln mit Strohsternen By Verena N., pixelio.de By Hermann Eberhardt, pixelio.de By Ulla Trampert, pixelio.de Wir singen Weihnachtslieder. “Stille Nacht“ „Oh Tannenbaum!“ „Leise rieselt der Schnee“ „Kling, Glöckchen!“ Colourbox.com Wir bekommen Geschenke Das Christkind bringt die Geschenke. By Ruth Rudolf, pixelio.de By Andreas Musolt, pixelio.de Das Weihnachtsessen by Aira, pixelio.de Colourbox.com
Estonia 01/03/04 Dear aunt Anette, Thank you for your letter. I hope you and uncle Joe are well and that you'll find a good place for living. At school is a very terrible time at the moment. I have to spend all my time to studing, because the exams are coming, as you know. I'm not very good at maths so I'm thinking about taking a private teacher. It's quite expensive, but I have to pass the exams, so It's OK. Thanks for the invitation to visit you at London. I've never been there but I'm sure It's great. I would love to see you after these years. I think you have not change at all. I'm glad that I can see uncle Joe for last! You have written so much about him. Did he bought a new car yet? If It's okay to you I'll visit you and uncle Joe in the middle of summer...
Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade üle tihti peale mõtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vähesega hakkama saama. Haridust sai poiss omandada ainult tema enda teenitud rahale andis kooli kõrvaltunde või tegeles ehitustöödega. I...
Kreeka orjandus Kreeka orjandus Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud inimesed Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust Kreeka orjandus Orjad mängisid Kreeka igapäevaelus väga olulist rolli Isegi politseivägi Vana-Kreekas koosnes orjadest Kreeka orjandus Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid Kreeklaste arvates oli orjapidamine täiesti loomulik Orjade ametid Orjad töötasid teenijatena nii majades, laevades, farmides kui ka töökodades, lisaks veel müüjatena ja kaevuritena Naisorjad töötasid harvem ka lapsehoidjate või kokkadena Neid orju, kes teenisid rikkamate kodudes, koheldi tihti kui peret. Võrreldes teiste orjadega oli nende elu väga hea Orjade ameti...
Toimumiskohaks oli Narva Aleksandri kirik ning algusajaks määrati kell kuus. Rahvast muidugi ei olnud palju, kuna religioosne muusika on omapärane ning vastab isiksuse maitsele. Mul oli lisaks antud ülesanne, mis nõudis meloodiasse süvenemist. Nimelt pidin ma muusika tunniks kirjutama arvustuse ning sealses tekstis kirjeldama tekkinud tundeid ja sisehääli. Kauaoodatud etendus kandis nimetust ,,Pildid Lauludest". Muusikuteks olid Virgo Veldi (saksofon) ja Ulla Krigul (orel), kes mängisid eesti heliloojate teoseid. Mõlemad pillimehed olid lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning edukalt osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest meistriklassidest, saavutades mitmeid eripreemiad. Ma arvan, et solistid väärivad tõepoolest aukohti, sest koostöö käigus suutsid nad suurepäraselt väljendada oma nägemust eesti vaimulikust laulust. Etenduse alguses oli mul raske ette kujutada mainitud riistade terviklikku kooskõla. Pillid olid
lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. 3. Sageli eksitakse võrdlussidesõnade nagu, kui ja otsekui komastamisel, sest need sidesõnad võivad siduda niihästi kõrvallauset kui ka mittelauselist moodustajat. Kui sidendile järgneb öeldisverb, on tegu kõrvallausega ning sidendi ette tuleb panna koma. Kui verbi pole, on tegu mittelauselise moodustajaga ja koma ei panda. Vrd Mees on tugev kui karu -- Sadas vihma, kui väljusin majast. Ulla nagu teisedki ei lasknud end segada -- Ulla vastas, nagu teised olid teda õpetanud. Laps uuris kingitust nagu imeasja -- Laps uuris kingitust, nagu oleks see imeasi. Sidesõnaga nagu algava loetelu puhul lähtutagu järgmistest juhistest: a) nagu ette koma ei panda, kui tegu on võrdlussõnade loeteluga ja võrdlustarind algab sõnadega niisugune, seesugune, selline jt, nt Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pill ei ole just palju.
paoli - Kello kahdeksanaamulea-a.am 8:00 - on ulla hommikul Kello kahdeksanillalla-aamupiiiviilla-ennelo-unaietapiiiua.ua 20:00 - on - lo una
koreograafide juhendamisel. Kohe 1950. aastal, kui külalislavastaja Boriss Fenster lavastas balletti ``Dr. Aibolit´´, sai Väino tantsida koguni kolme tegelast Karu, Suurt Ahvi ja Röövlit. Järgmisena tantsis ta ooperis ``Noor Kaardivägi´´ ja ``Esmeralda´´. 1953. aastal lõpetas Eesti Riiklikku Koreograafilise Kooli esimene lend. Diplomitöid esitati Estonia laval. Laval esitati ``Luikede järve´´. Väino Areni partneriks oli Ülle Ulla. Seda diplomaadiesitust esitati laval tervelt kaheksa korda, kuna huvi noorte tegijate vastu oli niivõrd suur. Väino Aren suunati edasi õppima Leningradi Koreograafiakooli. ``Luikede järv´´ II vaatusest. Väino Areni partner on Ülle Ulla. -4- Leningradis Väino Aren hakkas 1953. aasta sügisel Leningradis õppima. Ta erialameistriks oli koreograaf ja balletisolist Abdurahman Kumõsnikov.
Ohustatud keeled Referaat Koostaja: Ulla Lotta Mängli 8. klass Tallinna Nõmme Gümnaasium Ohustatud keeled Viimase kahekümne aasta jooksul on ilmunud palju kirjutusi sellest, kuidas ohustatud keelte hulk on järjest suurenenud. UNESCO maailma keelte atlase andmeil kõneldakse maailmas ligi 6900 keelt, millest 2500 on ohustatud. Keelt nimetatakse ohustatuks, kui seda ähvardab väljasuremine
Mulla tekkeks on vaja: *lähtekivim- murenenud kivim, kuhu kasvavad taimed ja millest muld tekib. (murenemine) (lähtekivimist sõltub ka mulla niiskus- liiv-kuiv, moreen- parasniiske, savi- niiske) *reljeef- mõjutab vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Suhteline kõrgus, nõlva kalle, asend ilmakaarte suhtes. Orus- delluviaalmullad- toitaineterikkamad, niiskem, paksem eriosiooni tõttu. Nõlval õhuke, toita.vaene erodeeritud muld. *aeg- ulla teke saab alata, kui pinnakattel on kuj soodsad ting org aine kogunemiseks. Eesti muld ~12 000 a vana, vanim Aafrika keskosas ja vihmametsas- 1 milj.a. *kliima- sademete hulk, temp mõj kivimite murenemist, vee liikumist mullas, taimede liigilist koosseisu ja eluteg(orgaanil aine hulka ja koostist). (füüsikal.murenemist osakaal suurem-lõpp-produkt-savi; keemil.murenemine ülekaalus- oksiid) *organismid- mida rohekm taimi/org.ainet, seda suurem bioproduktiivsus
The Boston Celtics Jürgen Ulla Introduction The Boston Celtics are a National Basketball Association team situated in Boston, Massachusets. They play in the Atlantic Division of the Eastern Conference. Boston Celtics was founded in 1946. They play their home games at the TD Garden, which they share with the Boston Bruins of the NHL. Their mascot is "Lucky the Leprechaun". Rivalries Los Angeles Lakers The rivalry between the Boston Celtics and Los Angeles Lakers involves the two most storied basketball franchises in NBA history. It has been called the best rivalry in the NBA. The two teams have met a record twelve times in the NBA Finals, starting with their first Finals meeting in 1959. Philadelphia 76ers The Celtics76ers rivalry is a rivalry between the Celtics and Philadelphia 76ers. The two teams have the most meetings in the NBA Playoffs, playing each other in 19 series with the C...
Referaat Betti Alver Sisukord .............................................................................................................................................4 Betti Alveri looming............................................................................................................ 5 Äkki ilm läks sulale............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus 3 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase pereko...
Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest arenguteest. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke". Romaan kujutab konservatooriumi ...
«See kõik võib olla tõendus, et muuhulgas oli kirik kasutusel ka kaitseehitisena,» ütleb Mäesalu. 6. Eesti Kunstiakadeemia krunt paljastab eeslinna kujunemise Tallinnas kunstiakadeemia krundil tänavu kuni novembri lõpuni toimuvad väljakaevamised on Eesti ühed ulatuslikumad 1200 ruutmeetrisel krundil ja kolme meetri sügavuselt, ja annavad ülevaate eeslinna asustuse kujunemisest. «Meil on just praegu seal välja tulemas keskaegse hoone kontuurid,» ütleb arheoloog Ulla Kadakas. Linnale omaselt on leide väljakaevamisel küll palju, ent markantsemad neist ilmselt varasest keskajast pärit täring ja väiksem pistoda. «Pistoda on unikaalne selles mõttes, et see polnud lahinguväljale mõeldud taparelv, vaid pigem kurjategija tööriist,» räägib Kadakas. Kas kurjategija kasutas seda kellegi vigastamiseks või siis inimeste röövimisel hirmutamiseks, jääb üle muidugi vaid oletada. 7.Kaupmehe kirst Tallinna lahest
retriiverite vahel püsima. 4 Tõu jõudmine Põhjamaadesse Esimesed kuldsed retriiverid jõudsid Rootsi enne teist maailmasõda, kui neist info on üsna puudulik. Teada on,et proua Charlesworth saatis 1927. aastal emase koera nimega Noranby Juno Rootsi, kes sai paaritatud 1929. aastal Inglismaalt toodud koeraga. Alates 1950. aastast algas kuldsete retriiverite kasvatus Rootsis kui K-G Zettersten ja Ulla ja Sune Nilsson tõid emase koera Barthill Funny Inglismaalt, kes oli paaritatud Strelley Starlightiga. Suurem osa kuldsetest, kes on Rootsist pärit põlnevad sellest pesakonnast. Eestis sündis esimene pesakond 1998. aastal. Koeri on ka teistest riikidest sisse toodud - Soomest, Rootsist, Leedust, Lätist, Venemaalt ja Inglismaalt. 5 Tõu iseloomustus
Kirjavahemärgid Punkt Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut): Väitelause järel. nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt....
Tallinn LASKESUUSATAMINE AJALUGU JA 20. SAJANDI PARIM NAISLASKESUUSATAJA KAIJA PARVE Koostaja: 11.b Tallinn 2010 Laskesuusatamise üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu n...
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM BETTI ALVERI ELU JA LOOMING Referaat Koostaja: Mona Sikkar Juhendaja: Ülle Lääne VÄIKE-MAARJA 2011 2 SISUKORD: 1.ELULUGU.................................................................................................... 5 1.1LAPSEPÕLV.......................................................................................... 5 1.2ÕPIAASTAD...........................................................................................6 1.3PEREELU .............................................................................................. 7 1.4HILISEM ELU....................................................................................... 8 2LOOMING.....................................................................................................9 2.1PROOSA.....................................
kõrvale panevad või natuke vähem siis ei mõju pulmad eriti rahakotile. Kokkuvõte Kokkuvõtteks ma sain teada, et pulmade korraldamine on üpris aega ja raha nõudev ning pole see nii lihtne midagi nagu arvatakse. Kui pulmi korraldama hakata siis vähemalt üks aasta varem. Eestvedaja Martin Kanemägi Martin tegeles kirjutamisega ja vanaaegsete pulmade toimumise kohta materjali. Eeskujuks kasutati raamatut ,,Eesti rahvakultuur" autorid: Erki Berg, Mall Hiiemäe, Ea Jansen, Ulla Johansen, Ott Kurs, Arved Luts, Ene Mäsak, Heldur Palli, Heiki Pärdi, Ülo Tedre, Gea Troska, Igor Tõnurist, Ülo Valk, Ants Vares, Ants Viires, Elle Vunder, Ellen Värv. Sten Bõstrov tegeles illustreerimisega ja pulma eelarvega, et kui palju midagi maksta võiks ning, et pulmad saaks saaks võimalikult odavalt ära korraldada. Kasutatud allikad: Pulmad.ee foorum, Pulmad.ee/eelarvekalk. Kokku saadi üks kord, peeti nõu meili ja telefoni kaudu.
1558 said nad Läänemere sadama. Liivimaa osaline kokkuvarisemine julgustas Taanit, Poolat ja Rootsit ühinema, mis lõppes Liivimaa jagamisega. 1561 saadeti Liivimaa Ordu laiali. Viimane ordumeister sai Kuramaa hertsogina Poola kuninga vasalliks ja Ivani valitsus leidis end olevat sõjas Poolaga. Polotski vallutamisele 1563, mis oli Liivi sõja esimese järgu kõrgpunkt, järgnes lüüasaamine Valge venes Ulla lahingus 1564. 1560 suri Ivani naine Anastassija. Levisid kuuldused, et ta mürgitati. Tänapäevased uuringud, mille tulemused avaldati 1996, lisavad sellele arvamusele kaalu, sest tsaarinna juustest leiti suures koguses elavhõbedasooli. Kuid 16. sajandil kasutati neid mürgiseid aineid laialdaselt pidalitõve ja süüfilise ravimiseks, mistõttu küsimus jääb siiski lahtiseks. Ivan vabanes peatselt ka kahest tähtsamast nõuandjast, Adasevist ja ülempreester Silvestrist.
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga ...
Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolis, Noor Ballett Tantsukoolis ja veel mitmetes balletistuudiotes.
Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Balletti tantsukoolid eestis: Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti
põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergem lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. 33. Toetuva kapillaarvee tõus. Ehk apillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt ulla või pinnase lõimisest, mehaanilise oostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuur setes muldades. 34. Mulla veemahutavuse liigid. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult
Eugen Kapp, Eduard Tubin, Ester Mägi, Jaan Koha, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Rein Rannap, Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits. 44. Eesti klaveri- ja orelimeistreid. Klaveri: Johann Friedrich Gräbner, Johannes Thal, Ernst Hiis, Johannes Vihm, Aleksander Läte Orelimeistrid: Carl George Thal, Carl August Tanton, Gustav Normann, Hardo Kriisa, Olev Kents, 45. Eesti tuntumaid organiste. Joh. Kappel, M. Lüdig, A.Kapp, R.Tobias, Mart Saar, Ulla Krigul, 46. Eesti tuntumaid orelimuusika loojaid. Rudolf Tobias, Artur Kapp, Peeter Süda, Alfred Karindi, Edgar Arro, Johannes Hiob, Roman Toi, 47. Artur Kapi, Mart Saare, Eduard Oja ja Eino Tambergi soololauludest. Artur Kapp- Eesti professionaalse klassikalise soololaulu looja. „Metsateel“. Koos Mart Saarega eristusid nende soololaulud, kelle laulud on enam läbi komponeeritud ning luule sisu võimendab klaveriharmoonia-ja faktuur.
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
Vanimad asustusjäljed Saaremaal kuuluvad pregustel andmetel aega 5800 ema, Hiiumaal 5700 ema, Ruhnus 5300 ema. Oma algjärgus olid need kõik ilmselt sessoonsed asulakohad. Sindi-Lodja asulad Tegemist on tegelikult kahe asulaga Reiu jõe suudme lähedal. Esimene neist leiti 2000. a. Lauri Mikkelsaare poolt. Samal aastal viidi seal läbi ka proovikaevamised. 2001 - 2002 kaevasid Sindi-Lodja asulaid Aivar Kriiska ja Ulla Kadakas (siis Saluäär). Sindi-Lodja I asulas oli 2001. aasta kaevandi suuruseks 74 m2. Mesoliitiline kultuurkiht oli kohati kuni 35 cm paksune. Leiti peamiselt 14 kiviriistu ja luid, keraamika puudus. C proovid andsid tulemuseks 7600- 6800 ema ja 5870-5470 ema. Sindi-Lodja II asula oli umbes samasuguse ilmega. Selle leiumaterjali põhjal võib tõmmata seoseid Edela-Eesti ja Kesk-Eesti mesoliitilise
kujunemist (2002), setu morfoloogiat (1997a), leivu keelesaare murde erijooni (1997b) ja kirderannikumurde suhteid naaberkeeltega (2000). 203 Turu ülikoolis on tegelnud jätkuvalt eesti murretega emeriitprofessor Kalevi Wiik. Viimastel aastatel on ta avaldanud uurimused lõunaeesti keelelise algupära käsitlemisest (1998), põhja- ja lõunaeesti murrete piirist (1999b) ja lõunaeesti murdepiiridest (1999a). Samas ülikoolis töötav Ulla Palomäki on uurinud võrdlevalt soome ja eesti murrete häälikumuutusi (nt Palomäki 2002). Soome ja üldkeeleteaduse osakond andis välja omaette raamatuna Mihkel Toomse käsikirjalise suurtöö ,,Lõuna-Eesti murded" 111 murdekaarti (Toomse 1998). Ka Karl Pajusalu doktoritöö Mulgi verbimorfoloogia varieerumisest (1996) on valminud ja kaitstud Turu ülikoolis. Uppsala ülikooli doktoritööna on valminud Tiina Södermani uurimus kirderannikumurde leksikaalsetest karakteristikutest (1996).
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
Kerill- Kerkerill otsustab lõunasse lennata. Kõik on elevil, kuid Kerill- Kerkerill ei suuda seda ning teda nimetatakse kelkijaks. Peale seda tuleb Kerill- Kerkerilli ette kukk Kurlukk, kellega nad võitlusse asusid. Kerill-Kerkerill võitis selle, kuid suri ka ise, nähes enda ees valgust ja lendu lõunasse. "Libahunt" Urgvee soodes elavad isa ja poeg Enrik, kes üksteist vihkavad. Poega armastab nõid Ulla tütart Hundvat, kuid Hundva on libahunt, ka isa ja Ulla on libahundid. Siis otsustavad Hundva ja Enriku isa abielluda. Enrik on väga vihane ja saab Hundva abiga libahundiks. Ta on täis viha oma isa vastu. Nad hakkavad koos Hundvaga mööda metsi jooksma, kuid ühel päeval tulistab isa Hundvat ning ta langeb. Inimesel elus ekstreemsed valikud "Punased hobused" tüdruk, kes käis mööda maju (teenija) Kui ta lahkus, siis see põles maha. Põletas alateadvuses kõik ära. Romaanid: 1928 "Toomas Nipernaadi"
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte võ...
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
Hans mest kända verk är diktcyklerna Fredmans epistlar och Fredmans sånger. Bellman brukar betraktas som en av Sveriges nationalskalder och har kallats "Nordens Anakreon". Hans diktning har varit mycket viktig för senare svensk litteratur. Bellmans produktion var synnerligen riklig och omväxlande; den omfattade bland annat dikter, visor, ordensparodier och psalmer. Bland figurerna i hans sånger märks urmakaren Fredman, musikern Movitz, korpral Mollberg och den prostituerade Ulla Winblad, men även gestalter hämtade från den bibliska, grekiska, romerska och fornnordiska mytologin. Berättande dikt/dramatik Bacchi Tempel (1779) avhandlade hans ordenssällskap. Han blandar hötidlig form (alexandrin) med delvis brulesk, karnevalisk innehåll. Rokoko – naturen är alltid befolkad, människor är viktiga, insalv av barock- intresset för döden och förgänglighet Gustavianism/nyklassicism – bra relation med kungen, Han levererade politisk
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
parodieras. Hon blev mycket uppskattad av dåtidens nyväckta kvinnorörelse och omfamnad av olika feministiska profiler och rörelser. Hennes kanske mest kända dikt är nog Äktenskapsfrågan ur genombrottsboken Husfrid som inleds med raden "vara vit mans slav". Andra uppskattade dikter är Åkej och Ja tack. . Hon skrev också texter till LP-skivorna Sånger om kvinnor och Tjejclown. På den förstnämnda skivan finns de välkända Den ensamma mamman i traversen med Ulla Sjöblom och Ska bli sjuksyster jag, tralala med Lottie Ejebrant. Lars Norén Verksam 1963– Genrer Dramatik, lyrik född 1944 är en svensk dramatiker som skrivit för teater, radio och tv. Norén räknas som en av världens främsta och internationellt mest spelade samtida dramatiker, vars ofta tungsint dramatiska, relationsproblematiskt orienterade verk har blivit något av ett begrepp Norén skrev sitt första pjäsmanus som 19-åring och blev för första gången publicerad i
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis ...
» «Ma ei näe mingit valgust.» See oli võõra mehe hääl, sama mehe, kes oli vanas majas olnud. Külm värin läbistas Hucki südame -- see oligi siis «kättemaks»! Ta mõtles jooksu pista, kuid siis meenus talle, et lesk Douglas oli tema vastu korduvalt lahke olnud. Ja võib-olla kavatsesid need mehed teda tappa. Temas tärkas soov leske hoiatada, kuid ta tundis, et t al ei jätku selleks julgust -- mehed võisid t ulla ja ta kinni püüda. Kõike seda ja veel rohkem mõtles Huck lühikesel hetkel võõra märkuse ja Indiaani Joe vastuse vahel, kes ütles: «Sul on põõsas ees. Vaat siit -- nüüd näed, eks ole?» «Jah. Arvan, et seal on tõesti külalised. Parem jätame selle.» «Jätanme, kui ma just kavatsen siit maalt igaveseks lahkuda! Võib-olla ei tule meil selleks üldse enam juhust. Ütlen sulle veel kord, nagu ma olen sulle juba öelnud -- ma ei hooli tema rahast, võid selle endale saada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
