debatt kandidaat boolero bermuudad artikuleerima illusioon filantroopia komprominteerima konstateerima kitarrist agressiivsus progressiivsus kontsert eksistents massipsühhoos marionett intuitsioon garantii karantiin dogma bubert barett bülletään büdzett defitsiit diletant desifreerima dissertant tariif avantüür anekdoot afekt assamblee alliteratsioon assonants atasee retuseerima sünekdohh sarlatan sahh sedööver sveitser srift zelee zongleerima robustne avansipäev ekstrasenss reveranss palkon trafarett sahhariin petank kommünikee brõnsa tofu tsuvass entsüklopeedia
publitsistlik publitsistikasse kuuluv raadium keemiline element radioaktiivne füüsika, hävitav, ohtlike osakeste kiirgus Regionaalne piirkondlik renessanss vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas XIVXVI saj ressurss toote töövältus; hrl mitm: varud, tagavarad; vahendid, tuluallikad, raha Retuseerima retussima parandama, ilustama Revans kaotuse tasategemine (sõjas, mängus, spordis) reveranss austav sügava niksuga daamikummardus robustne rohmakas, tugev, jäme, tahumatu sahhariin suhkru aseaine seanss täispikk film sigaret suits siluett varipilt, ühevärviline kontuurpilt; piirjooned, tume kujutis heledal taustal spetsialist oma ala asjatundja Strateegia sõjaline plaan sümfoonia pikem orkestrihelitöö
Aiapidu! aegamööda kulub, istub sahtliserval ta Õhtu avab sultan Kõrvits, ja ulub. nägu kumamas kui tõrvik, pisut rasvane tal lõug on. ,,Ära ulu, ole kena!" Aplodeerib kogu õukond. ütleb vanaema. Hernekaunad praksuvad, hernekepid naksuvad. Kõristades kastanjette, astub krahvlik Kastan ette. Elegantne reveranss. Järgneb tomatite tants. Paksuvõitu, munajad, peagi palgeist punavad. Õunapoisid hopp ja hopp hüppavad seal käib galopp. Loozis vihast sinakat kohata võib ninakat paksu baronessi Peeti temast vähe lugu peet! Porgandite divisjon valveseisus rivis on, sirge iga püksiõmblus. Näod on ülikutel tõmbund naeratusse säravasse äsja sõitis väravasse, vaevaks põlgamata kaugust, aukülaline August.
· Esimesena tervitab positsioonilt madalam. · Käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem. · Võrdse positsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost. Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · Esimesena tervitab noorem inimene vanemat. · Mees tervitab naist. · Käe ulatab esimesena vanem või naine. Milliseid tervitamise viise esineb? · Peanoogutus · Kätlemine · Põsesuudlused · Reveranss · Põlvitamine Tervitamine ja peakatted · Kummardusega tervitades on härrasmeestel kombeks kergitada peakatet. · Kergitatakse kaabut või nokkmütsi. · Kaabul võetakse kinni pealt ja nokkmütsil nokast. · Kui peakate võetakse peast pikemaks ajaks (leinarongist möödudes), siis hoitakse seda nii, et peakatte põhi jääb enda poole. · Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega, ja vastupidi.
c) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): d) Ülipikk ss li, mi, ni, ri järel, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga: värske, varsti, farslik erandid: börs, pulseerima, kurseerima NB! Samale reeglile ei allu š: sõi borši, ootas revanši Harj 7, 8.
häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik. Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s. Tüvi Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi, liidepartiklite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude
pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik. Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s. Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi, 1. liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; 2
annaabi.ee 
