Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) "Agu Sihvka annab aru" (1973) Kukepoks (1979) Koolilood (1981) Tuukerkoer Torru ja teised loomad (1994) Spordilood (1996) Lipslaps, lehelind (2008) Maari Suvi (1983) Jaan Rannapi missioonitunne, humoorikus ja elutarkus, rohked teadmised spordist ja loodusest teevad temast ainulaadse kirjaniku kaasaja Eesti lastekirjanduspildis. Ta on küll terava silmaga, kuid siiski südamliku ja lahke sulega kirjanik, kellel on aega märgata nii poiste hingeelu kui ka looduses ja loomadega toimuvat. Tundub, et Rannap on niivõrd ainulaadne, et ükski noorematest kirjanikest pole suutnud senini tema jälgedes käia. Tema raamatud Jaan Rannap
Ennekõike oli ta kuujumalanna.Raisakotka nahk- emalikkuse sümbol. NUM, HNUM - jumal-looja, jäärapäine inimene.Teda kujutati ka jäärana. Ta voolis pottsepakedral maakera ja inimesed ning loomad. Ta oli alguses vesises maailmas kõige looja, hiljem muutus ta Ptahiks. MAAT - tõe ja õigluse jumal, tõeprintsiip, mille alusel Re elas, jumalate seaduse ja maailmaruumi tasakaalu kehastus, kõiksuse kord. Naine sulega peas. Re tütar või abikaasa. MIN - varajane viljakusejumal, samastati Ammoniga. Kummardasid teda vähekultuursed idakõrbe elanikud. Tema loom on pull. MONTH (i.k. MENTHU)- sõjajumal, kullipeaga. NUT - öise taeva, taevavõlvi ja hauataguse maailma jumalanna, tähtede ema. Tema neli jäset - neli sammast, millele toetus taevas. Kujutati alasti naisena, keha täis taevatähti. Gebi (või Nu) naine. Re ema(või naine). Neelab Re õhtul alla ja sünnitab hommikul uuesti.
Seal on tarkade kivi, mida püütakse varastada. KÜSIMUSED Mis on lendluupall? Kes on mugu? Kes oli Hedwig? Mis omadusega oli mantel, mille Harry sai jõuludeks? PROBLEEMKÜSIMUSED Mis oleks juhtunud kui Harry oleks sõõlamise käigus sattunud mõnda teise majja? Mis võis juhtuda kui tarkade kivi oleks sattunud valedesse kätesse? HINNANG Raamat oli põnev ja täis fantaasiat. Tegevus toimus huvitavalt. Tegevused toimusid piisavalt kiiresti . VÕLUASJAD Võlukepp: maagilise fööniksi sulega. See valis ise endale omaniku. Nähtamatuks tegev mantel: Selga pannes tegi kandja nähtamatuks.
Ly Seppel Elulugu: Ly Seppel on sündinud 30. aprillil 1943 a. Haapsalus talupoja tütrena. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija. Ly Seppel on 3. oktoobrist 1975 a. abielus Andres Ehiniga, võttes tema perekonnanime. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 a. elavad nad Raplas. Haridus ja töö: 1950-1961 a. õppis Rapla Keskkoolis. 1958 a. aktiivne õpilasalmanahhi “Oma Sulega” kaastööline. 1958 a. ilmus esimene luuletus Rapla ajalehes “Ühistöö,” hiljem on avaldatud ta värsse ajakirjades “Pilt ja Sõna,” “Looming” ja ajalehtedes. 1961 a. alustas eesti filoloogia õppimist Tatru Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas, ülikoolis on tegelnud ka orientalistikaga. 1965-1966 a. õppis Aserbaidžaani RÜ-s türgi-tatari keeli. Bakuus ja Moskvas on õppinud turgi keeli. Kooliõpilasena võttis osa Tallinna Noorte Autorite Koondise tööst, Viimasel ajal on tegelenud ka psühholoogiaga. 1971-1974 a. töötas “Inturistis” tõlgi ja g...
· palka maksti: riietes, leivas, köögiviljas, õlus · pidude põhimõte. ,,ole rõõmus ja lõbutse" · pillimehed · palju eri pille · pidudel esimene asi, mis anti oli lõhnatorbik · söödi sõrmedega · väikesed käteloputuskausikesed · mehed ja naised ei tantsinud koos · pidudel väga madalad lauad · pesu pesid mehed niiluses · põllud tähistati kividega · rikkusi mõõdeti karjas · kauba hind määrati vasest kaaluvihtidega (deven) · kirjutati sulega savipoti kildudele · tegeleti arstiteadusega · arvatakse, et sagelt põeti luu tuberkuloosi, lastehalvatust, rõugeid · tehtud leivas oli sageli palju kivipuru või liiva · meesegiptlaste keskmine eluiga u. 38 aastat · ravimisega tegelesid preestrid ja kirjutajad · arsti amet anti edasi põlvkonniti · kirurgid, hambaarstid, silmaarstid · looduslikud ravimid · ader · saag- vasest või pronksist · vibupuur · klaas=liiv+sool+lubi
terad peadest eralduksid.Vilja säilitati aitades. Elu pärast surma. Pärast surma mumifitseeriti surnu, et surnukeha ei häviks, muidu poleks hingel kuhugi tagasi tulla. Muumia mässiti sidesse ning pandi sarkofaagi. Rikkad perekonnad ehitasid oma surnutele uhkeid hauakambreid. Arvati, et kõike mida inimene elujooksul vajab, vajab ta ka pärast surma.Usuti, et surnud peavad Osirise kohtu ees aru andma elu jooksul korda saadetud tegudest. Surnu südant kaaluti kohtu ees sulega. Kui süda oli kergem kui sulg, oli tegemist hea inimesega, kui aga vastupidi siis halva inimesega ning krokodillli laadne koletis paneb inimese nahka.
uute traditsioonide algataja. Ta on Tallinna Reaalkooli vilistlane. Ratassepp oli oma ajas visionäär ja uue mõtle,mise tooja, kes hakkas esimesena oma kooridega laulma vanamuusikat ning kaasaegsete heliloojate loomingut. Polnud selles osas tollal eeskujusid ega kogemusi kuskilt võtta, alata tuli tühjalt kohalt. Arvo silmaring, sisemus ja kogemus olid väga avarad. Ta oli mitmekülgselt andekas – joonistas väga hästi, luuletas (ehkki need luuletused jäid lauasahtlisse) ning oli ka hea sulega. Tema publikatsioonid vääriksid mõne tudengi lõputöö teemaks võtmist. Kõik valdkonnad, mida ta puudutas, olid puudutatud põhjalikult. Arvo kandis põhjalikku hoolt ka oma tervise ja välimuse eest. Igal suvel, kui Pärnus toimusid dirigentide kursused, algasid Ratassepal näljakuurid. Dirigeerimistundidele saabus Ratasseppvärske ja reipana, olles tingimata käinud jooksmas ja pärast seda duši all. Arvo Ratassepp õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal
elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Kangro on kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler. Bernhard Kangro suri 25. märtsil 1994 Rootsis. Looming Loomingu tunnused Kangro kirjutas 17 luulekogu, 17 romaani, rida memuaarteoseid ja esseekogumikke, olles üks nobedaima sulega eesti kirjanikke. Ta kirjutas kokku umbes kaks ja pool tuhat luuletust. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Ta kirjutas loodus-, kodu- ja mõtteluulet. 5 luuletust Teema Pealkiri Ilmekad kujundid Hinnang/ põhjus motiivid
Verdi ja Wagner kirjutasid peamiselt oopereid Nt: „Macbeth“ ja „Valküürid“ Liszt ja Chopin kirjutasid klaveriteoseid Nt: „Rännuaastad“ Schubert ja Schumann kirjutasid laule Nt: „Ilus möldrineiu“ ja „Mirdid“. Berlioz ja Brahms kirjutasid sümfooniaid Nt: „Fantastiline“ ja „Traagiline avamäng“ 19.Millega tegelesid heliloojad peale muusika kirjutamise? Mendelssohn avas 1842. aastal Leipzigis konservatooriumi. Schumann terava sulega kriitik, kes andis välja oma muusikaajakirja. Liszt oli kriitik Wagner viis ellu unistuse oma ooperiteatrist (Bayreuthi ooperimaja) ja selgitas abivalmilt publikule, kuidas on õige muusikat kuulata. 20.Seleta mõistet „virtuoos“. Mis seos oli neil (ja on alates romantismiajastust ka tänapäeval) heliloojatega? Virtuoos tähendab seda, et esitaja peab olema tehniliselt väga kõrge tasemega. 21.Missugune roll oli naistel 19.sajandi loomeinimeste hulgas? Naistest ei peetud väga
Keelerühmitused kohanime Palmiiri keeled, Altai keelkond, soomerootsi keel, soome-ugri keel algkuju suure algustähega Uurali keelkond autod Volswagen Lupo, Mini Cooper Classic, Aston Martin Perioodikaväljaanded läbiva nädalaleht Eesti Ekspress, ajakiri suurtähega Pere ja Kodu, almanahh Oma Sulega Nimeta väljaanded väljaandja Eesti Emakeele Seltsi aastaraamat, suur täht ja trükiseliik väike täht Tähetorni kalender, Riia Ülikooli toimetised VÄIKE ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND aunimetused, tiitlid, don Juan, donja Elvira, suurtähelised tiitlinimetused
Kuulsuse narrid Autor istub kirjutuslaua taga, kirjutades midagi sulega paberile. Mõne hetke pärast tõstab ta paberi üles ja hakkab sealt lugema. ,,Üheksateistkümnenda aastasaja lõpus olid Jaan Tatikas ja Saalomon Vesipruul ilma kahtlemata kõige suuremad vaimukangelased Tallinnas. Kui mitte terve maailma, siis ometigi kumbki ühe inimese silmas. Ja need inimesed olid nad ise." Saalomon Vesipruul oli luulemaailma tõusev täht. Ühel päeval, kui ta oma luuleoskuse avastanud oli, kolis ta suvemajja, istus ta laua taha ja pani sule paberile
keerundeid, et see meid kohustab mõtlikule sissetundmisele.Mis paistab meile enne kõike silma Tammsaare kuju meelde tuletades? See on autori kadumine oma püüete ja teoste taha. Sõnatark, meie nimekaimaid, kodumaal elanud ja töötanud, viiekümneaastane, aga kui vähe teame tema isikust! Oleme oma muid kirjanikke nii mõnigi kord kuulnud ja näinud avaliku elu näitelaval, kõnetoolis, kirjanduslikel ringreisidel, üksikult ja rühmiti. Kord hea, kord kurja sulega on meie viimaste aastate kirjandusliku boheemkonna kirevast eraelust paberile pistetud liiginimlikkegi pisiasju. Tammsaare tagasihoidlik isik selle vastu on peitunud laialisele üldsusele ligipeasematuks. Tema palgest palgesse nägemine on suletud olnud väheste lähedate sõprade kinnisesse usaldusringi. Tammsaare kirjanikunime varju on jäänud Anton Hansen. Samas talupoegsuses sündinud kui teisedki ta ümber,
neid on müüdud juba ligi 100 miljonit eksemplari. Kõik tema raamatud on valminud kahe kuni nelja nädalaga ning ta kirjutab uue raamatu iga kaheaaasta tagant, kuid ta ei alusta enne uue raamatu kirjutamist, kuni näeb valget sulge. Ta väidab, et peab mängima oma eluga mõningaid mänge, muidu muutub see liiga sirgjooneliseks. Pärast sule leidmist kirjutab Coelho kiiresti ja järjest. Uut raamatut esimest korda arvutist välja trükkides puudutab ta sulega igat lehekülge. Hilisemale teksti toimetamisele kulub veel ligikaudu neli kuud. Eestit külastanud Paulo Coelho kirjutab lihtsas sümboolses keeles lugusid inimese vaimsetest otsingutest: võitlus pimeduse ja valguse vahel, inglid ja saatanad, kuld ja peidetud aarded. Tal eriline anne on võime rääkida läbi oma raamatute kõikide inimestega ja jõuda nende südametesse. Coelho on tänapäeva üks enimloetud ja armastatumaid kirjanikke. Lood, millest ta kirjutab pärinevad tema enese elust
kuni 1920.aastateni. Tehes vabrikutes tagalatööd,lasksid paljud naised oma juuksed puhtpraktilisel põhjusel lühikeseks lõigata,et aga samal ajal esindasid naised rahva südametes vagadust ja kaitsetust,siis kandsid sõtta minevad mehed oma südameis madonnalike juuste idealiseeritud kiujutist. ,,Kardinasorng" oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel.Juuksed kammiti keskelt lahku ja tõsteti ehispaela.Õhtul kaunistati see sulega või vääriskividega ja kaarena põskedele langevad juuksed seoti taha lõdvaks sõlmeks või rulliks. Lühikesed juuksed ei võtnud omaks mitte ainult need,kes töötasid.Seda peeti sikiks ja paljud noored naised näitasid sellega oma moekust. Lühikesed juuksed said otsustava võidu,kuna need tundusid leinaajal sobivamad.See oli traditsiooniline leina väljendus,ja paistis,nadu oleksid pärast sõda tahtnud kõik väljendada nii kollektiivset leina kui emantsipatsiooni
,,Helene Fourment lastega". Kord maalis ta naist uhkes kostüümis, kord poolalasti, kord koos mehega, siis jälle laste seltsis. Parimad maalid Helene Fourment'ist asuvad Münchenis, Viinis ja Pariisis. Need on eriti väärtuslikud selle poolest, et on algusest lõpuni maalitud kunstniku enese käega. Üks paremaid Helene portreid on maalitud taeva foonilt eralduva heleda siluetina, mis mõjub madala horisondi tõttu eriti majesteetlikult. Helene kannab pildil paela ja sulega laiaäärelist kübarat, pitskraed, toredat kleiti, millel on paeltega kaunistatud varrukad ja raske, krinoliinitaoline seelikuosa. Käes hoiab ta jaanalinnusulgedest lehvikut. Sulgede pehmus, pitsude läbipaistvus ja kleidi tihe, liibuv, läikiv siid on maalil erakordselt ilmekalt edasi antud; kõik need rõivastuse välised omadused sulavad kokku luuleliseks tervikuks. Rubensi teisteski naisfiguurides on alati tunda kas Isabella või Helene jooni.
2 ja käiste reväärid olid kontrastset tooni. 1500 aastal keelati Veneetsias noortel meestel kanda liibuvaid ja suure kaelusega vammuseid, mis samal ajal olid moes Saksamaal. Peakateteks olid enamjaolt sametist, vildist või brokaadist barettid. Olid ka ümmarkuse lamadapõhjaline müts, mida siis kaunistati kas sulega, küljelt langeva tutiga. Kanti ka vääriskividega ja sulgedega ehitud turbanit. Ka riietuse värv mängi palju rolli. Mõnel pool kanti suguvõsade poolt kindlat värvi, mille järgi siis neid ka kutsuti (n. Roheline krahv). Vanemad mehed kandsid tumedamaid toone, nooremad erksamaid. Moes olid punase sinise küllastunud varjundid. Kanti veinipunast, kuldset ja musta kombinatsiooni. Vältimatuks rõivastuse elemendiks, eriti meeste moes, said kindad
vaenlased taganesid. Järgmises lahingus sai aga Ahas haavata(tulistati õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile. Ahas oli küll vigastatud, kuid ta sai sõjaväkke tagasi. Ta kaitses oma riiki nüüd mitte püssiga, vaid sulega. See oli talle tähtis. Ahase ülesandeks oli muuseas pidada pataljoni väejooksikute nimekirja ja koostada päevakäskude projekte. Vabariik aga päästeti jälle, landesveet purustati(Valkas). Ka Ahas oleks tahtnud minna koos Tääkeri ja sõpradega lahingusse. Ahas kirjutas raamatuid, mis avaldusid. Nt "Kui rukkilill õitseb". Paljud mehed saadeti rongidega sõtta ja juba varsti toodi rongidega tagasi haavatuid ja ka langenuid(ka koolipoiste seal oli neid). Korraldati ühine sõdurimatus
Еще один секрет: безопаснее всего дрессинговать свободное пространство тарелки, а не само блюдо — у не очень опытных хозяек соус на мясе (рыбе, пасте) может вести себя непредсказуемо. 3. Kehtib reegel: mida kõrgem on vooderdatud roog plaadile, seda parem. Pakkima salati "torn" röstitud "kroonlehed" suvikõrvitsast või siduda sibula sulega. Vaid Carpaccio näiteks otsustati väljapanema õhukeselt. Существует правило: чем выше выложено блюдо на тарелке, тем лучше. Есть несколько способов сохранить объем и форму готового блюда – например, обернуть «башню» из
alguses Iru vanadekodus, kus 1947. aasta 9. jaanuaril suri. Kirjanik on maetud Tallinna Metsakalmistule. Karl August Hindrey on eesti proosa isepäisemaid autoreid, omaette seisev looja, keda võiks nimetada ka eesti Stefan Zweigiks kahe kirjaniku novellistikas on paralleelsusi , kuid Hindrey on siiski mitmekülgsem ja konservatiivsem. Hindrey sai tuntuks karikaturisti, följetonisti ning vaheda sulega kirjandus- ja teatrikriitikuna pseudonüümi Hoia Ronk all. Asutas pilkeldehed Sädemed (Postimehe juures) ja Kratt (Päevalehe juures) ning oli nende toimetaja. Ilukirjandusliku proosa kirjutamisega alustas 1928. aastal, äratades tähelepanu 5-osaliste memuaaridega "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) "Murrang" (1930) ja "Tõnissoni juures" (1931). Hindrey loomingu kõige intrigeerivamaks osaks on ta novellistika, mille keskmes on patriarhaalse mehe psüühika
Ilma loodusteaduseta ei saa kunagi mõista filosoofiat, ideaalset ilma reaalseta. Ideaalne on selleks, et selle poole püüda, on eesmärk. Ja ideaalne riik on eesmärk, mille poole maksab püüelda..." lausus kord Karl Ristikivi ja kui tahes palju otsida põhjuseid, miks maailm muutub ja riigid arenevad, pole leida paremat vastust kui see, et nad püüavad samastuda täiuslikkusega, mille endale mudeliks loonud. Thomas More ja Niccolò Machiavelli kaks targemat meest, lõid sulega oma ühiskonnavormi: omal ajal paberile, sajandeid hiljem reaalsusesse põimununa. Nad esitasid oma maailmavaateid erinevalt: More eelistas kolmanda nime reisimuljete kaudu ,,Utoopiat" esitada lugejateni, Machiavelli pöördus audientsi kui õppivate valitsejate poole tema suurteos on pigem õpik algajaile. Mõlemate kirjutiste juured ulatuvad sügavale evangeeliumitesse, Uute Testamenti, kuid on tõlgendatud väga erinevalt. Vahest ainus, mis
Seda võtet kasutasid Jan Steen ja mitmed teised kunstnikud, et muuta stseen vaatajale lähedasemaks. Rembrandti on kujutatud noore pidutseva mehena ning Saskiat prostituudina, kes leplikult talub oma kaaslase vulgaarset käitumist. Mees hoiab põlvel istuvat naisterahvast nii, et oleks lihtsam patsutada tema ümarat tagapoolt. Mõlemad on elegantselt rõivastatud, naisel on väljaõmmeldud siidkleit ja mehel austria-stiilis sulega kübar, mõõk vööl ning põlvpükstega sobiv narmastega kaunistatud vammus. Liiderlik ilme näol ja kasimata hambad paljastatud, tõstab ta klaasi vaatajate terviseks, kobades samal ajal teise käega naise pihta. See kõik räägib pillavast ja uhkeldavast iseloomust. ,,Danae" Danae oli vanakreeka mütoloogias Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps.Kompositsioon on teostatud
Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie Tuulik, 2007 ,,Peeter Põld") Peeter Põld oli rahvusliku koolisüsteemi rajaja, eestikeelse Tartu Ülikooli tegevjuht, pedagoogikaprofessor ja kristliku kasvatuse teoreetik, parlamendisaadik ja karskusliikumise juht, terava sulega publitsist ning tõeline eeskuju oma õpilastele, armastav abikaasa ja isa oma üheteistkümnele lapsele, aus, tagasihoidlik ja heatahtlik inimene. Selliseid peaks rohkem olema!!! KASUTATUD KIRJANDUS Maie Tuulik. 2007. Peeter Põld. Tallinn: OÜ VALI PRESS Koostanud Helgi Muoni. 1996. Peeter Põld oma ajastu peeglis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Aulis Aret. 1936. Peeter Põld Eesti hariduse teenäitaja. Tallinn: Trükikoda ,,Libris" http://www.tlu.ee/peeter_pold/peeter_pold
(kujuta ette, mis oleks juhtunud kui sa poleks lapselt mänguasja ära võtnud-ei saa hakkama) (2-1 küpsise jaotus pole võrdne aga 2-1/2, 1/2 on võrdne lapse jaoks) 3. Laps on õppinud vaimseid repressioone omavahel seostama, oskab arvestada mitme muutusega samal ajal. 4. Ilmneb abstraktse, formaalse, hüpoteetilise mõtlemise võime. Paraneb võime lahendad aülesandeid loogilise arutluse teel. (reegel on et sulg teeb klaasi katki siis järelikult kui Don lööb klaasi sulega siis klaas läheb katki). Piaget'järgsed sesiukohad Harjutamismeetodid- kui anda imikule kuulda midagi uut, siis uuele stiimulile reageerib elavnemis stiimuliga.(häälitsema, pilguga otsima objekti, kui eiab siis jälgib seda objekti). Mingi ajaga harjub ära ja siis ei jätka enam vaatamist jne. Kui anname uue asja mis meie jaoks erinev siis kui lapse jaoks see ka uudne siis ta uuesti elevneb. kui tema jaoks on sarnane siis ei elavne uuesti.
· Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega usundinimetustes, nt luteri usk. Perioodikaväljaanded: · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees, ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino., Eesti Arst, Elu Pilt, muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu. Eesti Päevalehe majanduslisa Arileht. õpilasalmanahh Oma Sulega. · Ladina tähestikuga keeltest võetud nimede algustäheortograafiat ei muudeta, teistest tähestikest transkribeerimisel kohaldatakse oma reeglit: Helsingin Sanomat, Lietuvos rytas. · Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: Emakeele Seltsi aastaraamat, Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender, Praha Ülikooli toimetised. Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid:
Värvidel mood tõi rõivastusse tärgeldatud krookkraed kanda, mida tahtis. oli oma tähendus. konservatiivseid jooni. asendusid tärgeldamata, Mehed kandsid Taskuid ei kasutatud. Hakati rõhutama ranget õlgadeni ulatuva kraega. frakilaadset kalevist Jalatsid nahast pehme siluetti. Naised suruti Peas kanti laiaservalisi kuube, vesti ja tallaga ja pika kitseneva võruseelikusse, mehed sulega kübaraid ning põlvpükse, mis ninaga. Aadlikel olid kandsid korsetti. jalas kõrgekontsalisi aegamööda asendusid pikad kitsad püksid ja Endiselt olid moes käänissaapaid. Aadliku pikkadega. Kadusid ka põlvini ulatuv avar puhvpüksid. Meeste rõivastuse juurde kuulus parukad. Naised loobusid kuub, mille peal kanti rõivastumisele andis tingimata mõõk. Naise kõigepealt ülilaiast
Tema kirjutatud teosed avaldasid mõju kaasajal ning ka aastasadu pärast tema surma. Hildegard lõi naisele uue avaliku rolli ühendades vaimsuse, moraalse väärikuse ja avaliku aktiivsuse. Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui keisritega. Christine de Pisan (1365-umbes 1430) Christine de Pisan oli luuletaja, kirjanik ja ajaloolane. Ta oli esimene naine, kes suutis ennast ja oma peret elatada sulega. Ta näitas oma tööga seda, et ka teised, peale vaimulike võivad kirjutada. Ta sai erakordselt mitmekülgse hariduse. Muude ainete hulgas õppis ta retoorikat, dialektikat, grammatikat, filosoofiat, loodusteadusi ja ka ladina keelt. Õppimisele innustas teda isa, ema oleks soovinud, et Christine oleks õppinud koduseid majapidamistöid. Mitmel korral astus Christine kirjalikes väitlustes üles naissoo kaitseks. Ta tahtis näidata, et naistel on ka minevikus olnud suur võim
teaduslik vestleja. Tema kirjutatud teosed avaldasid mõju kaasajal ning ka aastasadu pärast tema surma. Hildegard lõi naisele uue avaliku rolli ühendades vaimsuse, moraalse väärikuse ja avaliku aktiivsuse. Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui keisritega. Hildegard von Bingen Christine de Pisan (1365 u. 1430) - luuletaja, kirjanik ja ajaloolane. Ta oli esimene naine, kes suutis ennast ja oma peret elatada sulega. Mitmel korral astus Christine kirjalikes väitlustes üles naissoo kaitseks. Christine esitas ka oma kasvatusprogrammi teoses ,,Naiste linn", kus ta väitis et tüdrukud tuli noortena koos vendadega kooli saata ja leidis, et haridus annab naisele võime kaitsta end ja oma sugu. Ennast pidas ta haritud naise näiteks. Siiski lähtus Christine nagu antiikmõtleja sellest, et kodune majapidamine oli naiste ,,riik". Christine de Pisan
niiske (läige) – epiteet surub end tähe külge täht – isikustamine; vererütmis – epiteet read helisema löövad – isikustamine; soojad (read) – epiteet, isikustamine Need väiksed märgid, sõnumitetoojad – neis äkki elu nagu verepiiskes: Näe, luuletuseks saanud see valge leht. Marie Under kirjeldab antud luuletuses ühe luuletuse kirjutamist. Ta illustreerib sõnadega, kuidas tühjast valgest paberist laua peal saab paber, kus on justkui võluväel sulega sõnad tekkinud mis on loovad luuletuse. Ta samuti kirjeldab ka luuletajatöö raskust. Helgel toonil kirjeldab ta, kuidas millestki nii väheütlevast, nagu seda on tavaline valge paber lauanurgal, võib saada midagi kunstilist ja olulist kellegi jaoks. Kirjeldatud on kuidas luuletuse kirjutamisel saabub mõte nagu välgusähvatus ja sõnad hakkavad paberile jooksma ning nii valmibki luuletus. 8
Inimesed telgis ütlevad kordamööda palveid ja tänusõnu, samal ajal helisevad kõristid ja taotakse trummi. Lõhnavaid taimi kasutatakse nii isiklikes talismanides kui tõrvikutes, oluliseks peetakse kuuske, salveid, mändi, kadakat, lõhnheina, seedrit, koirohtu, palve-lavendlit. Kadakat põletatakse mitmetes kohtades kurja eemalehoidmiseks, sidrunheina ja salveid puhastamiseks ja heade vaimude tähelepanu tõmbamiseks. Indiaanlased kasutavad lõhnavat tikku suunates suitsu sulega abivajaja või puhastatava paiga suunas. Suitsutamist kasutati ka ülemineku etappidel inimese elus. (Worwood lk 111, 120, 282-283) Iidsetel aegadel oli lõhnaainetel enamasti kolm funktsiooni - suitsutamine, et kõrgemaile jõududele sõnumeid saata või kurja eemal hoida, surnukehade võidmine, et teekond teispoolsusesse oleks lihtsam, tõbiste ravimine. Lõhnaained langesid mõnevõrra põlu alla, kui langenud naised hakkasid lõhnastama end võrgutamise eesmärgil. Tänapäeval
(ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911). Looming: Lugu räägib sellest kuidas Ivan otsib Tulilindu ning jõuab oma rännakul kurja Kastsei võluaeda. Seal püüab ta linnu kinni , ent too palub end vabaks lasta nind annab noormehe vastutasuks oma sule.Seejärel kohtab tsareevits kolmeteistkümmet nõiutud tsaaritari ning järgenb neile lossi, kus Kastsei koletisest valvurid ta kinni võtavad. Nüüd, kus häda käes. Viipab Ivan sulega ning Tulilind lendabki appi. Ta räägib Ivanile, et surematu Kastsei elu on tegelikult peidus erilise võlumuna sees ning , et kuisee katki teha siis Kastsei sureb. Tsareevits teebki, nagu öeldud, mispeale kuri Kastsei sureb ning kaunis tsaaritarid saavad nõidusest vabaks. Lugu on üsna naiivne, nagu muinasjutud ikka , kuid selle värvikad karakterid inspireerinud mitte ainult Stravinskit, vaid ka kuulsat ballettmeistrit Mihhail Fokinit ning kunstnikke Alexandre Benois'd ja L. Baksti
Fourment lastega". Kord maalis ta naist uhkes kostüümis, kord poolalasti, kord koos mehega, siis jälle laste seltsis. Parimad maalid Helene Fourment'ist asuvad Münchenis, Viinis ja Pariisis. Need on eriti väärtuslikud selle poolest, et on algusest lõpuni maalitud kunstniku enese käega. Üks paremaid Helene portreid on maalitud taeva foonilt eralduva heleda siluetina, mis mõjub madala horisondi tõttu eriti majesteetlikult. Helene kannab pildil paela ja sulega laiaäärelist kübarat, pitskraed, toredat kleiti, millel on paeltega kaunistatud varrukad ja raske, krinoliinitaoline seelikuosa. Käes hoiab ta jaanalinnusulgedest lehvikut. Sulgede pehmus, pitsude läbipaistvus ja kleidi tihe, liibuv, läikiv siid on maalil erakordselt ilmekalt edasi antud; kõik need rõivastuse välised omadused sulavad kokku luuleliseks tervikuks. Rubens, kes nooremas eas rõivastuse iga detaili püüdis eraldi välja tuua, kujutas riietust
Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie Tuulik, 2007 „Peeter Põld“) Peeter Põld oli rahvusliku koolisüsteemi rajaja, eestikeelse Tartu Ülikooli tegevjuht, pedagoogikaprofessor ja kristliku kasvatuse teoreetik, parlamendisaadik ja karskusliikumise juht, terava sulega publitsist ning tõeline eeskuju oma õpilastele, armastav abikaasa ja isa oma üheteistkümnele lapsele, aus, tagasihoidlik ja heatahtlik inimene. Selliseid peaks rohkem olema!!! Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid
kaunistama hoonete fassaade, interjööre ja parke. Rohkesti kujutati mitmesuguseid püha-kuid. Skulptuuris eelistati maalilisust, mis saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Mood - Mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ning lühikest kuube. Kõrged, tärgeldatud krookkraed asendusid tärgeldamata, õlgadeni ulatuva kraega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulega kübaraid ning jalas kõrgekontsalisi kään issaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naise riietus koosnes sügavalt dekolteeritud pihaosast ja kahest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Eelistatud riidematerjalideks oli nii meestel kui ka naistel samet ning kuld- ja hõbebrokaat. Rokokoo Maalikunst - Võidutses meelelahutuslik kunst
PERIOODIKAVÄLJAANNED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Perioodikaväljaannete nimed Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja kirjutatakse läbiva suurtähega: trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: ajaleht Eesti Ekspress, Õpetajate Emakeele Seltsi aastaraamat, Tartu Leht, ajakiri Keel ja Kirjandus, Eesti Tähetorni kalender, Praha Ülikooli Loodus, õpilasalmanahh Oma Sulega. toimetised. TEOSED, DOKUMENDID, SARJAD, RUBRIIGID SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Pealkirjad jutumärkides ja esisuurtähega. Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse Kirjandusteosed: luuletus “Sügisene jutumärkidesse panna ega suurtähega kodu”, “Tõe ja õiguse” V osa, “Eesti alustada: autoriõiguse seadus, entsüklopeedia”. keeleseadus, Debussy sonaat, Vilde kuju,
nagu talupojadki tugevasti küüslaugu järele. 1. sajandil e.m.a hakkas senine lihtsus kaduma ja asemele tulid Idamaade luksust jäljendavad kombed. Ikka sagedasemaks muutus linnupraad. Eriti hinnati paabulinnu liha (varem lepiti searupskitega). Toitu hakati vürtsitama meretaguste vürtsidega. Ajuti söödi ilma mõõdutundeta. Üksikute hulgas levis komme söödud toit sealsamas välja oksendada. Selleks kõdistati kurgunibu paabulinnu sulega, mis leiti olevat küllalt peen moodus uuele maiuspaladele ruumi tegemiseks.14 Sööjaid ümmardas arvukalt orje. Tavaliselt olid külalistel kaasas oma orjad, kes istusid või seisid peremehe lähedal. Nad hoidsid peremehe sandaale, ulatasid räti näppude pühkimiseks, 12 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 193-194. 13 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 194.
et saaks valerahategija Naissaarele saata. Ado ei ava ust. Konstaabel näeb vankrit lähenemas. See on vana sõjakraami täis kuhjatud. Vanker läheb ümber, mees, kes hobust talutas tõuseb peale suitsupilve kadumist nurmelt püsti, kuid konstaabel jääbki kadunuks. Nii ei saadetudki Adot Naissaarele. Tal vedas. Maanaine Suurrätt õlgadel, läks Reet kauplusesse tinti ostma. Ta mõtles kaua, millist tinti osta ja uuris kaupmehelt, kas on ikka hea tint. Sama kordus ka sulepea ja sulega. Väljas sadas vihma ja Reet ei olnud vihmavarju kaasa võtnud. Ta seisis kaupluses, keris asjad paberist lahti ja tahtis proovida tindiga kirjutada, kuid tal ei tulnud ühtegi head mõtet, mida võiks kirjutada. Peale pikka sisemonoloogi kirjutas ta: ,,Suur reheahi!" Sõbra surm Tanumataguse Juula lesknaine, kellel on kaks last ja kes elab viletsas hütis. Sinimaa Taavet Juula naaber; loomaarmastaja; tisler. Tanumataguse Juss Juula kümneaastane poeg; ei räägi eriti; ei salli valet
Henri Mattise. Eesmärk mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Naivism lihtsameelne, lapselik. Nt. Henri Rousseau Kubism Rõhutati eseme vormi, kuju, taust tagasihoidlikes toonides. Nt. Pablo Picasso. Impressionism Olulised uued kõlavärvid, väljendusvõtted, mitte meloodia. Nt. Claude Debussy ampiirlik mood # 1908 kõrgele tõstetud vöökohaga kleidid, eksootikavaimustus karusnahad, peapaelad kaunistatud idamaiste pärlite ja sulega, värvide rohkus, ornamendid. Toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud 1896. aastal Ateenas Panathinaikó staadionil, mida aitas reustareerida üks Kreeka rikkur. Nendel Olümpiamängudel naisi veel võistlemas ei olnud. Kokku oli 14 maa 241 sportlast võistlemas 43 alal. Hugo de Vries oli hollandi bioloog, kes rööbiti C. Corrensi ja E. von Tschermakiga taasavastas 1900. aastal G. Mendeli tööd geneetika alal. Max Planck oli saksa füüsik. Teda peetakse
· Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese tähega: Põlva maavalitsus · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Tartu ülikooli filosoofiateaduskond · Vabariigi Valitsus (ametlik nimetus), Eesti valitsus, valitsus (tavakasutuses) 4) Riigi- ja osariiginimed, 5) Perioodikaväljaannete nimed, · Eesti Ekspress, Keel ja Kirjandus, Teater. Muusika. Kino, õpilasalmanahh Oma Sulega 6) Ajaloosündmusete nimed, · Veebruarirevolutsioon, Jüriöö ülestõus, Seitsmeaastane sõda, Kuues ristisõda, Teine maailmasõda= II maailmasõda, Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk, Rooside sõda, Laste ristisõda. 7) Autasunimed, · Nobeli rahupreemia, Juhan Liivi luuleauhind, Riigivapi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Silmapasitvate Teenete order, aumärk Mõõk ja
Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Plotter Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Erineb printerist selle poolest, et võimaldab tõmmata sulega ka pidevat joont. Plotter on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud.
[WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hutemperatuur 3. Globaalne soojenemine. [WWW] www.roheline.ee/content/view/281/7 4. Jõgeva linna kaart [WWW] http://www.jogevalv.ee/index.php?lang=est&main_id=2,270,1123 5. 2007 Jaanuari ja veebruari õhutemperatuurid. [WWW] www.ilm.ee LISAD Lisa 1 Miinimumtermomeeter [1] Lisa 2 Termograaf [1] 1- bimetallplaat 2- kronstein 3- osuti koos sulega 4- trummel kellamehhanismiga 5- kangisüsteem 6- kruvi sule kõrguse reguleerimiseks Lisa 3 November 2007 vaatlustulemuste tabelid Tabel nr 1. nov.07 Puiestee 28 Kuupäev Mõõtmistulemus (°C) 1.nov 4,0 2.nov 4,0 3.nov 0,0 4.nov -3,0 5.nov -11,0 6.nov -2,0 7.nov -3,0 8.nov 0,0 9.nov 1,0 10.nov 0,0 11.nov 0,0 12.nov 0,0 13
Tartu Ülikool SOOME MAJANDUS 19. 20. SAJAND (referaat majandusajaloos) Martha Jung Kaisa Hansen Tanel Kullison Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igav...
Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis Itaalias õppinud ning...
lahinguväljade jaoks, kasutades lusitaania hobuseid, kes on kuulsad oma väleduse ja intelligentsuse pärast. Sündmuste järjekord Ratsanike, toreerode ja forcadode, kes tervitavad publikut ja ametivõime, ringi sisenemine on tõeline tseremooniakoos spetsiaalse härjavõitleja muusikaga. Tourada algab sellega, kui esimene ratsanik (cavaleiro) suurepärase ehitud täku seljal ning kandes 18. sajandi stiilis riietust, mis koosneb kuldtikandiga siidist või sametist jakist, sulega kolmnurksest kübarast ja säravatest põlvsaabastest hõbedast kannustega. Teda saadavad touleirod kergetes riietes, vibutades oma roosasid ja kollaseid keepe. Cavaleiro provotseerib pulli ja läheb talle piisavalt lähedale, et asetada lehvikestega nooled või farad. See on võimas vaatepilt, kui hobune osavalt eemaldub, kui pull ründab. Pullid võivad tihti kaaluda umbes 500kg/1100lb ja ringis olles on nende sarved nahast rihmaga (embolada). Ratsanik vahetab hobuseid
käed näo ette ja muutus surmkahvatuks. Orjatar tuli joostes hõbekausiga, sest polnud erand kui vana keiser õgis liigselt ja soovis oksendada, et pärast vapralt edasi süüa. Kuid seekord oli eriline, keisri öökimisel ei paistnud lõppu tulevat. Arst, kutsuge arst!,, hüüdis Agrippina, keisri abikaasa erutatult. Veidi aja pärast saabus Xenophon, Kosi saarelt pärit kreeklane, keda Roomas tunti oma ravitsemiskunsti poolest. Xenophon palus keisril suu pärani ajada, et sulega kaasa aidates keisri öökimisele kaasa aidata. Täiesti apaatne Claudius ei märganudki, et ravitseja kastis suleotsa täpselt samasugusesse pudelisse kui oli olnud Halotusel. Claudius vajus korisedes kokku nii kiiresti, et Xenophon ei jõudnud surijal isegi sulge suust tõmmata jahmunult põrnitsesid keisri lapsed Britannicus, Octavia ja Antonia seda vaatepilti. Kaheteistkümneaastane Britannicus nuttis kibedasti. Agrippina astus kasupoja juurde ja püüdis teda
orlovi traavel, bestuzevi veis, luteri usk, buda usk, muhamedi usk. 5. Perioodikaväljaanded Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: · ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees; · ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt; · muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega. Ladina tähestikuga keeltest võetud nimede algustäheortograafiat ei muudeta, teistest tähestikest transkribeerimisel kohaldatakse oma reeglit: The Official Gazette of the United States Patent Office, Lietuvos rytas, Literaturnaja Gazeta, Argumentõ i Faktõ, ajalehest Moskovskije Novosti. Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: Emakeele Seltsi aastaraamat, Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender, Praha Ülikooli
1876. a vähenes kleidi maht, siluett muutus: pikk liibuv pihaosa (vöökohalt läbi lõikamata) ulatus allapoole puusa keskkohta, seelik kitsas, alt laienev, turnüüri ei kantud, säilis vaid drapeering seeliku seljaosal, sageli seelikud slepiga. Varrukad pikad ja kitsad. Naine tundus pika ja saledana. Palju nööpe. Sageli rõivad nii kitsad, et takistasid liikumist. Soengud kõrged, ülespandud juustest. Kübarad kõrged kitsaste servadega, sulega kaunistatud. Jalatsid: kõrge kõvera kontsaga kingad. 1872. a hakati uuesti kandma turnüüri, mis oli varasemast tunduvalt suurem, figuur muudeti karikatuurseks. Kombineeriti eri faktuuride ja värvustega materjale, kaunistuste hulk seelikul (eriti seljaosal) suurenes. Naisterõivastus lähenes meesterõivastusele, laiemalt levis kostüüm, reisirõivastus, vihma- ja tolmumantlid. Ülerõivad. Jakid ja mantlid, mille siluett oli sarnane moesoleva kleidi siluetiga. Mantel
katseid siinset olukorda muuta. Heinrich von Jannau (1753-1821) Laiuse pastor ja ajaloolane. Sündis Viljandis mõisavalitseja pojana (vanemad Böömimaalt) ja õppis Riia Toomkoolis, kus ka Herder õpetas. Schlötzeri tugev feodaalkriitiline mõju talle. Göttingenis mõjutas Liivimaale elama tulnud sakslaseid. Jannau on pärit Göttingenist, tulnud tagasi abipastoriks Põlvas. Pärast Tartumaa praost. Liivimaa konsistooriumi protsessir. Jannau terava kriitika sulega. Aadlitegelaste vastu. 1781 ,,Sitten und Zeit, ein Memorial an Lief- und Estlands Väter", noomib aadleid, et talurahva kõlblust ega majanduslikult ei hari. 1786 ,,Provintzialblätter an das Lief- und Ehstlandische Publikum" ja ,,Geschihte der Sklaverei und Charakter des Bauer in Lief- und Ehstland" I-II. Liivimaa ajalugu järkudesse resiimide järgi ja iseloomustanud, kuidas suhtumine talupoegadesse erinevatel ajajärkudel. Vaatleb, kuidas tugenev
...................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Bernard Kangro (1910-994) oli luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane. Ta ei soovinud olla ei algkooliõpetaja kuskil maakolkas ega ka taluperemees. Bernard tahtis lugeda, koguda teamisis, kirjutada ja olla kaugel kodust. Ta kirjutas 17 luulekogu, 17 romaani, rida memuaarteoseid ja esseekogumikke, olles üks nobedaima sulega eesti kirjanikke.Ta kirjutas kokku umbes kaks ja pool tuhat luuletust. Kangro loomemeetodit on põhjendatult nimetatud maagiliseks realismiks, mis tähendab, et reaalsest elupildistikust on enamasti olulisem ja määravam kujutlusmaailm. Vormiliselt esineb Kangro hilisem luule sageli ulatuslike, mõnikord poeemilaadsete sarjadena (Karl Muru, 2008: 140). 3 ELULUGU Bernard Kangro on pärit Võrumaa põlisest taluperest
Austria · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: Ajalehed - Eesti Päevaleht, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees; Ajakirjad - Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt; Muud perioodikaväljaanded - Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda. · Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Mõnel autasul on nimi. Autasunimedes kirjutatakse nimi suurtähega, nimetus e
Arenes välja oma kirjasüsteem, mis erines kiilirjast. Kirjas oli 3 liiki märke. · Mõistemärgid u 800 · Tähemärgid kasutusel ainult konsonandid · Määravad märgid näitas milliseid kaashäälikuid tuli hääldada ja lause lõpumärki. Kirjutati papüürusele. Valmistamine oli keerukas protseduur. Pilliroo pehme osa kooriti ära ning pressiti kokku. Otsas on puit. Egiptlased kirjutasid paremalt vasakule ja keerasid siis rulli. Kirjutati pilliroost sulega. Tinti saadi meremolluskitest ja tindikalast. Tekkisid kõik tänapäevased kirjutuszanrid. Kaks tuntumat lugu "Merehädalise jutustus" ja "Sinube lugu" Kunst Vanimad ehitised on püramiidid. 3 suurimat: Cheops, Chepres, Mykerinas. Kõik paiknevad Giza lähedal. Ehitusel kasutati kivipalke, mille kaal oli u 4,5t. Chepreni ees on sfinks. Peale püramiide tulid obeliskid. Vaaraosid hakati matma maa-alustesse hauakambritesse. Hauatempleid raiuti Niiluse jõe graniitkaldasse: Abu Sinbel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
