..............................................................................lk 7 5.3.Emmaste mõis..............................................................................................................lk 7 6.Kokkuvõte........................................................................................................................lk 8 1.Sissejuhatus Käesolev referaat on lühitöö iningeograafias ning kirjeldab Emmaste valda Hiiumaa lõunaosas. Minu eesmärgiks on kirjeldada Emmaste valla asukohta, loodust ja ajalugu ning anda ülevaade valla peamistest vaatamisväärsustest. 2.Asend ja loodus Hiiu saare lõunaosas asub Emmaste vald. See piirneb Läänemere, Soela väina ja ka Väinamerega. Sellepärast on Emmaste saanud nimetuse ,,kõige merelisem vald". Mereranna pikkus on kokku umbes 63 km.
2004 a. sai kooriruum uue katuse. Kirikul on ainulaadne põhja-lõunasuunaline põhiplaan. 4. Hanila kirik Läänemaa vanimaid kirikuid, mis on ehitatud Liivi ordu algatusel. Kirik ehitati 1270. aastatel, kuid läänetorn valmis alles 1859. Hanila kirikust leiti 18 trapetskujulist hauakivi, millel on paganausu sümboleid. Legend räägib, et ehitusmeistrid müürinud kunagi kiriku seina sisse hane, sellest tulnud ka Hanila nimi. 5.Emmaste Immanueli kirik Kirik asub Hiiumaal, Emmaste vallas. Kirik valmis 1867. aastal. Emmaste mõisa omanik krahvinna Maria Brevern De la Gardie eraldas uue kiriku ehitamiseks oma maadest Nõmme männiku. Emmaste Immanueli kiriku pühitsemine toimus 24. septembril 1867. Emmaste Immanueli kirikut kasutab EELK Emmaste Immanueli kogudus.
Tallinna Ühisgümnaasium Hiiumaa Referaat Anny Uusküla 9a klass Õpetaja: Merike Tuisk 2009 Hiiumaa on Eestis suuruselt teine saar, mis asub Lääne-Eestis. Hiiu saar on rombja kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla. Pinnamood ja geoloogiline areng: Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla
põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka, idas Seasaar. Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid ja Hobulaid. Hiiu saar on rombja (risti) kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühendusega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar. Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar, mis oma keskse kõrgendiga ulatub saare teistest osadest mitu korda kõrgemale. Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks. Vähim kaugus mandrist on 22 km. Saare läbimõõt on ligikaudu 40 km, kuid pikim sirgjooneline vahemaa Sarvest Kõpuni on 60 km. Rannajoone pikkuseks on ligi 310 km ning rannad on nõrgalt liigestatud. 2. Geoloogia ja pinnamood Hiiumaa maastiku mitmekesisus tuleneb selle üsna vaheldusrikka pinnakattega maismaatüki järkjärgulisest kerkimisest mere alt. Maakerkel kujundasid lainetus ja tuul ümber jääaegadel tekkinud setted ning neist moodustunud pinnavormid
rahulikuks puhkuseks. Suviti korraldatakse siin hulganisti muusikafestivale, näiteks juulikuus toimuvad Hiiumaa Kammermuusikapäevad ja Hiiu Folk. Hiiumaa on tuntud ka rohkete majakate poolest. Kui sul pole aega neid kõiki külastada, siis proovi ära vaadata vähemalt Kõpu, Ristna ja Tahkuna majakad. Rootsi ajaloost huvitatud peaksid külastama Ristimäge, et avaldada austust neile rootslastele, kes olid sunnitud Hiiumaalt lahkuma. Haridus Emmaste Põhikool Emmaste vald Ametikool Pühalepa vald Käina Gümnaasium Käina vald Käina Huvi- ja Kultuurikeskus Käina vald Kärdla Ühisgümnaasium Kärdla Kärdla Muusikakool Kärdla Kõpu Internaatkool Kõrgessaare vald Lauka Põhikool Lauka Suuremõisa Põhikool Pühalepa vald Tahkuna tuletorn Kõpu tuletorn Sõru muuseum Allikad http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/saared/hiiu maa http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/
Vaino Väljas Üldiselt Sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas, Emmaste vallas Endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik Nõukogude Liidu Diplomaat Haridus ja töö Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna Töötas erinevatel ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja EKP KK EKP KK liige Johannes Käbini lahkumine Karl Vaino või Vaino Väljas? NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas EKP KK I sekretär Tähtsus Eestile EKP reformimine Eesti iseseisvusliikumine
aasta novembris. Eelnev loetelu annab põgusa ülevaate Hiiumaa eeldustest, mis aitavad teostada paljude inimeste unistust teha tööd endale sobivas keskkonnas. Donnie Morrisoni poolt kirjeldatud olukord Sotimaa Välis-Hebriididel enne laialdast ja süstemaatilist kaugtöö edendamist on paljuski sarnane üle kümne aasta taguse Hiiumaaga ja ilmselt enamiku Lääne-Eesti saarestiku piirkondadega. Vaatamata erinevatele mastaapidele võime selles hinnangus ära tunda ka Emmaste valla. Lisada võib vast seda, et suur osa meestööjõust oli läinud tööle Mandri-Eestisse ja tegevuse olid lõpetanud paljud põllumajandusettevõtted. Emmaste vald on püüdnud igati ettevõtluskeskkonda arendada ning valda on loodud palju uusi töökohti. Kui tööjõuturu korrastumise algstaadiu mis 90ndate esimesel poolel oli aktuaalne valla inimes te tööhõive tõstmine, siis tänaseks päevaks on töö võimeliste töötute arv langenud alla kümne
Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid. Tõstamaa mees kandis vesti, vatti, kintspükse, säärepaelu ja viiske. Põhja-Eesti mees kandis nokkmütsi ehk venemütsi, saterkuuba ja säärsaapaid. Jämaja mees kandis sukkmütsi, vatti, sukki ja viiske. Virumaa naine kandis pottmütsi, õlaräti ning kaapkleiti. Kadrina naine kandis tanu käiseid ning põlle. Emmaste pruut kandis seppelit, rõhke ning põlle. Tori naine kandis kabimütsi, lahkkraed, silmadega preesi, sessidega kampsunit ja põlle. Setu naine kandis peavööd pealinikut, kuhiksõlge ja sukmani. Ja Halliste neiu kandis peapaela, krõlle, vööd, puusapõlle ja vaipseelikut. Eesti rahvarõivad
Maarja- Albu Mõis Magdalee Hobuveski Ammende Villa na kirik Kärdla tuletõrjemaja Anija mõis AEÕK Suure- Jaani Eivere Mõis Peetruse Pauluse Elistvere mõis kirik Emmaste mõis AKEL Tartu adventkiri k Äksi Andrease kirik Ambla kirik Monumendid Muuseumid Teemapargid Kaubandus- ja vaba aja Üritused keskused Käsmu kapteniteküla Elistvere loomapark Jääaja Keskus Tartu maraton Vabaduse väljak ja meremuuseum
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe PA10 AS DALE LD FINANTSANALÜÜS Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Vastavalt Tallinna Majanduskooli õppekavale tegin finantsanalüüsi AS DALE LD kohta. AS DALE LD asutati 9.detsembril 1991.a. Leisu külas Hiiumaal Emmaste vallas endise Emmaste Põllumajanduse Osaühingu juurde kuulunud tootmisüksuse baasil. Ettevõte põhineb kohalikul erakapitalil. Täna on ettevõttel üle 2300 m² tootmis- ja laopinda ning 1,6 ha maad. Nii tootmishooned kui kontor asuvad Leisu külas. DALE põhitegevusalaks on plastmasstoodete valmistamine survevalu- ja ekstrusioonimeetodil, survevalu kogemus pärineb meil aastast 1986. Tootmises kasutatakse nii klientidele kuuluvaid kui töötajate endi poolt tellitavaid survevaluvorme
raua aga raijad poisikesed. Need on kurjad koinima, valjud peale pidama. Kuri aga koinib kondini, sant aga nussib luieni, Reigi Laulnud Andres Niit 1905.a, noodistus P.Süda, sõnad G.Lauri Kits otsis marju (Lastelaul) Emmaste Kits otsis marju, siiru-viirulisi marju. Anna kitsel heina, kits annab piima. Anna piim põrsale, põrsas annab külge. Anna külg lambale, lammas annab villa. Anna villad eidele, eit kujub kindad. Anna kindad poisile, poiss teeb pulmad. Kee, pada! (Töölaul) Käina Kee, kee, katlakene saada süüa sangakene. Küll Sa keeks siis kibedamini, saadaks süüa sagedamini, peaks Sa nälga nägema. Tüdrugud kajul virudamas, poisid puid luhkumas, lapsed laastu nopimas. Kee, kee katlakene,
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
Hiiumaa Hiiumaa on pindalat (1122 km2) teine saar Eestis. Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%. Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad Maastiku eripära Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2). Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart. Hiiumaa kõrval asub Kassari saar. Hiiu ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks muutunud veekogu. Hari kurgus e väinas (10-13 km ) asuvaates saartes on suuremad Vohilaid (3,9km2) ja Heinlaid (1,6 km2). Kirdes, teisel pool Hari kurku asub Väinamere põhjapiiril Vormsi saar (92,9 km2; rannajoon 109 km )
sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja-
sõidukulud tööle minemiseks lähevad liiga suureks ja neil ei ole mõttet rügada terve kuu sandikopikate eest. Toon kasvõi näite oma kodusaarelt Hiiumaalt. Enamus pakutavaid töökohti on Kärdlas, kuid paljud töötuid hetkeseisuga elavad Käinas või Emmastes. Käinast on Kärdlasse 20 km, Emmastest aga 40 km. Kui nad käivad 5 päeva nädalas tööl, peaksid nad iga päev sõitma Emmastest näiteks 80 km. Hiiumaa bussiliiklus ei ole väga tihe. Viimane buss Kärdlast Käina ja Emmaste poole väljub kell 7 õhtul. Tööpäevad kestavad seal aga enamasti kauem. Seega tuleb neil sõita tööle autoga. Oletame, et auto keskmine kütusekulu on 8 l/100 ja kütuse hind 1,35. Kui nüüd natukene arvutada, saame teada, et juba ainult kütuse peale läheks neil kuus 173 eurot ja seda siis, kui nad ainult kodust tööle ja tagasi sõidavad. Miinimumpalk on meil 290 eurot kuus ja see on ka enamasti see summa, mida tööandjat pakuvad
suuruselt teine Eesti saar Saaremaa järel. Hiiumaa pindalaks on 989km2 ning rannajoone kogupikkuseks on 326 km. Hiiumaa tekkis 455 aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, ning tegu on ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on tuntud sealse rikkumata looduse, rohkete majakate ja Ristimäe poolest. Hiiumaa pealinnaks on Kärdla, mis on ühtlasi ka Hiiumaa ainus linn, kaks alevikku Kõrgessaare ja Käina ning 182 küla. Lisaks pealinnale on Hiiu maakonnas ka neli valda Emmaste vald, Kõrgessaare vald, Pühalepa vald ja Käina vald. Hiiu maakonnas elab 1.jaanuari seisuga 2009 10 097 inimest. Saare kõige kõrgemaks tipuks on Tornimägi (68 m.ü.m.), pikim jõgi on Luguse jõgi (21 km), suurim järv on Tihu Suurjärv (u 85 ha), suurim soo on Pihala raba (u 3050 ha). Hiiumaa ajalugu ulatub kaugele esimest korda mainitakse ürikutes Hiiumaad 1228 dokumendis, millega läänistati vastasustatud Saare piiskopkond piiskop Gottfriedile. Tol ajal
Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Autospordi Klubi, Hiiumaa Bridziklubi, Hiiumaa Kabeklubi, Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker, Hiiumaa Laskespordi Klubi, Hiiumaa Maleklubi, Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa Ratsaspordiklubi, Hiiumaa Tehnika- ja Spordiklubi, Hiiumaa Tenniseklubi, Hiiumaa Võrkpalliklubi, Jahtklubi DAGO, Jalgpalliklubi Kärdla Linnameeskond, Käina Spordiklubi, Kärdla
· teed mööda, serva mööda // aegamööda, kordamööda, pikkamööda meelt mööda meeltmööda, jõudumööda jõudu mööda - · järk-järgult, sõna-sõnalt · järkjärguline, sõnasõnaline · järkjärguliselt, sõnasõnaliselt käest kätte, ajast aega · Lõuna-Eesti lõunaeestlane · linna- ja maakoolid · arvutamine harilike ja kümnendmurdudega poliitilise ja majanduselu probleemid Nimi · Emmaste vald, Tartu linn, Hea Lootuse neem, · Ida-Euroopa, Kodu-Eesti - mineviku Eesti · tõusva päikese maa · Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn; Emajõe Ateena, Põhjamaa Venezia. Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. · Eesti riigilipp, Tartu murre, Versailles' rahu · E: rakvere raibe, peipsi siig; herefordi siga; eesti keel; läti rahvas Tüübinimi vs juriidiline isik · riigikohus · Riigikohus
Peapiiskop Jaan Kiivit (1940-2005) 1994-2005 Peapiiskop Edgar Hark (1908-1986) 1978-1986 Peapiiskop Alfred Tooming (1907-1977) 1967-1977 Peapiiskop Jaan Kiivit (1906-1971) 1949-1967 Piiskop Johan Kõpp (1874-1970) 1939-1944 Piiskop Hugo Bernhard Rahamägi (1886-1941) 1934-1939 Piiskop Jakob Kukk (1870-1933) 1919-1933 EELK kirikud: Aegviidu kirik; Alatskivi kirik; Ambla kirik; Anna kirik; Anseküla kirik; Audru kirik Avinurme kirik; Elva kirik; Emmaste kirik; Esku kabel; Haapsalu toomkirik; Haapsalu Jaani kirik; Hageri kirik; Haljala kirik; Halliste kirik; Hanila kirik; Hargla kirik; Harju-Jaani kirik; Harju-Madise kirik; Häädemeeste kirik; Iisaku kirik; Ilumäe kirik; Juuru kirik; Järva- Madise kirik; Jüri kirik; Karja kirik; Kihelkonna kirik; Kose kirik; Kuusalu kirik; Leesi kirik; Nõo kirik; Nõva kirik; Paistu kirik; Pickwa kabel; Põltsamaa kirik; Põlva
Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust tegi autojuht avarii. Lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb. Komata: Midagi kindlalt väita on mõistagi veel vara. Komaga: Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara. Sõnaga nagu algav loetelu, kui nagu tähendab 'näiteks'. nt. Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jäid võistlusele tulemata. NB! Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased, siis on tegemist võrdlustarindiga ja koma ei ole. nt. Niisuguseid torumehi nagu Juhan Kään ja Peeter Vään on raske leida. Dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes: nt. Tallinn, 12. märts 2001 NB! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes, siis koma ei ole. nt. Elvas 30. juunil 1962. a.
Pärnumaa villaste ülikondade omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. Ala lõunaosas kandsid mehed endiselt vanatüübilisi pikki pükse. Kuigi Lääne-Eesti võttis uuendused kiiremini vastu kui Lõuna-Eesti, siis kestis traditsiooniline rõivastus seal veel 20. Sajandi alguselgi, Kihnus, kui omaette lokaalses rühmas, kantakse traditsioonilist riietust veel tänapäevalgi. Saared Saarte piirkonna alla kuulub 20 kihelkonda: Anseküla, Emmaste, Hiiumaa, Jaani, Jämaja, Kaarma, Karja, Kihelkonna, Kihnu, Käina, Kärla, Muhu, Mustjala, Pöide, Püha, Pühalepa, Reigi, Ruhnu, Valjala, Vormsi. Saarte piirkonna alla loetakse Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Peamised moeuudised Euroopast jõudsid saartele Läänemere kui ühendustee kaudu. Palju ühisjooni oli saarte rahvariietel eestirootslaste riietusega, näiteks kurrutatud seelikud, mis kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks
autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne. 1. Kohad, ehitised Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; · linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda, Väike- Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla; · väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu;
Haigekassa arveldamised toimusid liikmekaardi arvete alusel. Uus süsteem vajas spetsiaalset raamatupidamisprogrammi ning Raidi Saar arendas välja kindla sihiga programmi. Iga maakonna keskustes olid haigekassad, seepärast hakkasid tarkvara vastu tundma huvi Saaremaa ja Hiiumaa haigekassad. Sealsed omavalitsused ja maavalitsused tundsid huvi raamatupidamise vastu ning seal tekkis ridamisi uusi kliente: Kuressaare haigla ja linnavalitsus; Emmaste, Kõrgessaare, Pühalepa vallavalitsused. Mujalt vabariigist lisandusid Imavere, Koeru ja Türi vallavalitsused. 1994. aastal oli programmi tuntus nii suur, et hakati huvi tundma teistest Eesti maakondadest. Kliente tuli juurde Viljandi, Võru, Valga, Põlva, Harju, Ida-Viru, Jõgeva maakondadest. 1995. aasta lõpuks oli kliente üle 100. Ettevõtte käive oli kasvanud 500 000 kroonini. (Arveldused 1995)
Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456 Harju Tln.Linnuv. 86 26 236 252 1685 4519 300 Harju Vaida 86 24 296 312 1148 3939 1197 Harju Vasalemma 86 15 159 161 271 4020 1997 Hiiumaa Emmaste 80 20 174 205 592 3682 1282 Hiiumaa Krgessaare 80 16,7 135 192 328 2936 577 Hiiumaa Putkaste 80 17,3 161 165 531 3511 2021 Hiiumaa Rahu eest 80 14,1 155 198 536 3545 1503 Hiiumaa Sprus 80 16,4 132 171 794 3343 3567 Hiiumaa Ühendus 80 18,1 165 196 313 3583 1595 Hiiumaa Emmaste 81 17 91 242 590 3385 1346
SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pikk jalg, Taani Kuninga aed.
43169026.654272 34094 Tähtvere vald 34212 7890008-1Emajõe 58.43180626.654573 34212 Tähtvere vald 26001 8200052-1Emalätte 58.04020326.344240 26001 Otepää vald 92162 8200053-1Emalätte 58.04016726.344040 92162 Otepää vald 137024 4420196-1Emlak 59.36914528.148153 137024 Narva linn 137025 4420197-1Emlak 59.36862828.148297 137025 Narva linn 25185 3700020-1Emmaste 58.70531722.596978 25185 Emmaste vald 25476 3700019-1Emmaste 58.70525922.596252 25476 Emmaste vald 87215 3700018-1Emmaste 58.70583422.597196 87215 Emmaste vald 21729 3700022-1Emmaste k58.69952722.573858 21729 Emmaste vald 24723 3700021-1Emmaste k58.69984922.572740 24723 Emmaste vald 30124 5900070-1Emumäe 58.93225226.359647 30124 Rakke vald 114398 5900071-1Emumäe 58.93239026.359678 114398 Rakke vald 1240 11101-1 Endla 59.42933924
Keskmurre
Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa
(v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
Harju Saida 86 18 207 300 1571 4050 1613 Harju Saku_NS 86 23 208 326 1565 4673 2534 Harju Saue_NS 86 34 241 388 1140 4903 5368 Harju Sommerlingi 86 24 132 248 1086 3912 456 Harju Tln.Linnuv. 86 26 236 252 1685 4519 300 Harju Vaida 86 24 296 312 1148 3939 1197 Harju Vasalemma 86 15 159 161 271 4020 1997 Hiiumaa Emmaste 80 20 174 205 592 3682 1282 Hiiumaa Kōrgessaare 80 16.7 135 192 328 2936 577 Hiiumaa Putkaste 80 17.3 161 165 531 3511 2021 Hiiumaa Rahu eest 80 14.1 155 198 536 3545 1503 Hiiumaa Sōprus 80 16.4 132 171 794 3343 3567 Hiiumaa Ühendus 80 18.1 165 196 313 3583 1595 Hiiumaa Emmaste 81 17 91 242 590 3385 1346
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik...
Ta toob ilmale 8...12 järglast. Eluiga ulatub 14...15 aastani. [14] Levik Eestis Eestis on rästik tavaline liik, kuid paiguti siiski haruldane või puudub hoopis. 1845. Aastal märgiti rästikute esinemist Saaremaal, 1869.aastal lisati Haapsalu, Tartu ning Peipsi läänekallas, 1905 aastal esitati rästiku leiukohana Mereküla ning Saaremaa. H. Kauri toob ära 1946. Aastal järgmised rästiku leiupaigad: Saaremaal-Kübassaare, Torgu, Kuusnõmme, Tõrise, Tagamõisa; Hiiumaal- Emmaste, Tihu järve ümbrus, Tahkunapoolsaarel; Virumaal- Rutja, Kunda, Kadrina; Tartumaal- Tartu-Tähtvere, Konguta, Puhja, Rannu, Rõngu, Pühajärve, Kastre-Peravalla. Selle loetelu järel ta lisab, et ,,...peale selle esineb rästik ka teistes maakondades". Tingituna kultuurmaastiku pealetungist väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala ning see tingib ka rästikutekeskmise arvu langemist, kohtamissageduse vähenemist.[7] Levik Soomes
Ühendus, ajakiri Kodu ja Aed, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross; 3) jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; · linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi- Nõmme, Õngu küla; · väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu;
kui tema osade summa. Mees nagu orkester. Tegusõna käändelised vormid (da-tegevusnimi, v-kesksõna, des-vorm, mine-tuletis) > komaga või komata: Parem puhata(,) kui mängida. Tapeetimine ei ole suurem töö(,) kui kamina ehitamine. Võrdlustarindid, kus võrdlussõna seisab lause algul > komaga või komata: Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid. Kui nagu tähendab 'näiteks' > koma: Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jätsid võistkonna välja panemata. Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased > koma ei panda: Niisuguseid torumehi nagu Mart ja Peeter on raske leida. Lauselühendid. 6 KOMA (lause keskel mõlemal pool) Järeltäiendiks olevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema.
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm. Konstruktivistid seevastu keskenduvad küsimusele, kuidas in...
Kse - Karuse KJa - Kolga-Jaani Ann - Anna HJn - Harju-Jaani Juu - Juuru Ksi - Kursi Kod - Kodavere Ans - Anseküla Hlj - Haljala Jõe - Jõelähtme Kul - Kullamaa Koe - Koeru Aud - Audru Hls - Halliste Jõh - Jõhvi Kuu - Kuusalu Kos - Kose Emm - Emmaste HMd - Harju-Madise Jä - Järvamaa Kõp - Kõpu Ha - Harjumaa Hps - Haapsalu (linn) Jäm - Jämaja . Puud: diplomaatika. Genealoogia Sugukonnateadus. Ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade, üksikisikute põlvnemist ja sugulussuhteid. Tulemused esitatakse tavaliselt tabelite või nimistutena.
kõnepruuk, riietus (meremehe riietus), joogi- ja söögitavad. Merekultuuri valdkonda kuuluvad ka meretavad (nt. merematus) ja mererituaalid ning veesõidukite arhitektuur, rannaasutuste eripära, supelrandade kujundus ja sadamalinnade mererajatised ning elulaad. Eestis on vanema merekultuuri näiteid – sadamaehitisi, meremeeste maju, kirikute sisustust, laevaehituskohti jms.- säilinud Tallinnas, Pärnus , Narvas, Kuressares ja Haapsalus ning Ikla Kabli, Häädemeeste, Kihelkonna, Emmaste, Käsmu, Eisma jt. rannakülades. 1980 a-te algul tõhustus merekultuuri uurimine kogu maailmas. Eestis tegeleb sellega meremuuseum. Sügisel 1994 asutati Kuressaares esimene merekultuuriselts- Saaremaa Merekultuuri Selts (juhatuse esimees mereajaloolane B.Pao s.1931 1.2 MERESÕIDU AJALUGU.FOINIIKLASED JA NENDE PEAMISED TEGEVUSALAD Meresõidu Ajalugu Arheoloogid on avastanud Kreeta saarelt tõendeid sellest, et inimesed oskasid juba väga kaugetel aegadel merd sõita.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
