Refereeringu ja tsitaadi tegemine http://m.postimees.ee/section/127/4081441 Refereering: Juhtkiri: kõik noored mehed riiki teenima? Tsitaat: Juhtkiri arvab, et kõik noored mehed peaksid hakkama riiki teenima? Artiklis räägiti sellest, et kõik eesti noored mehed peaksid aega teenima ka need kes enamjaolt arstide vahet käivad. Nemad siis läheksid tsiviilajateenistusse. Veel räägiti seda, et kuna laulva revolutsiooni põlvkondadele järgnenud põlved on olnud mitu korda väiksemad, tähendab see, et ehkki näiteks riigikaitse arengukavadesse on kirjutatud ajateenijate arvu suurendamine, on noormehi, keda teenistusse kutsuda ja kes selleks ka sobilikud, vähem. http://www.err.ee/585453/jaanus-kangur-raakida-on-vaja-ent-mitte-vagivallast- vaid-vagivallatusest Refereering: Jaanus Kangur: rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Tsitaat: Jaanus Kangur ütleb, et rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid v...
"Ei ole midagi huvitavamat, kui inimene" A. H. Tammsaare Inimene on keeruline olevus, kellel on arenenud mõtlemine ning kõne-ja liikumisvõime. Millegipärast peavad tänapäeval kõik seda iseenesest mõistetavaks. Paljud arvavad, et see ongi alati nii olnud ja jääbki nii olema, kuid inimese areng algas juba väga kaua aega tagasi. Erinevalt inimahvist, kes on meie liigikaaslane, suudame me fantaseerida ja mõelda . Viimane eristabki meid ja minu arvates just see teebki inimese huvitavaks. Näiteks, väljend, mis ütleb, et kõik on kinni mõtlemises. Lõuna-Californias on teada juhtum, kus noor vähihaige naine paranes, sest ta uskus kogu südamest, et saab terveks tänu sellele, et ta seda tahab ning, et ta on võimeline seda teostama. Ta keeldus ravimitest, kuid nõustus spirituaalse raviga, mis mõjus. Mina arvan, et ta paranes tänu sellele, et ta seda tahtis, mõtles ja uskus, et saab terveks ja nii ...
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!" (lk 47) ,,Ka elava inimese käsi võib teinekord olla külm, palju külmem kui surnu käsi" (lk 49) ,,Arstil ei ole õigust valida oma patsiente, müüjal ei ole võimalust valida, kellele ta tahab müüa. Meil on sama vähe õigust valida neid, kellele kinkida oma armastust" (lk 57-58) ,,Ükskõik kus see ongi siin" (lk 62) ,,Masinavärk, mis kor...
Lisett Oras 10a It is better to rule in Hell than to serve in Heaven People have different opinions about this quote. It makes them think and discuss about Hell and Heaven. I think that this quote means that it is much easier to be a ruler of a place that has no rules and bans. People are allowed to do anything they want, but they still have to somehow obey to the ruler of the Hell s. However in Heaven the ruler has been and will be God. There you must obey and honor the God anyway. If you have lived your life like God would have wanted you to live and you already are in heaven then it is better to serve in heaven. You have lived for God. You have sacrificed and done everything for being accepted there. If you really believe that Heaven is the place where you want to be then you must follow the right l...
Kodukirjand ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Kui palju on meie ümber asju, mida me tegelikult ei vaja? Kas tuleb tuttav ette, et lähete poodi eesmärgiga vaid piima ja leiba osta, kuid pärast pikemat poes ringi tiirutamist jõuate lõpuks kassasse pungil täis poekäruga, kus enamiku kaubast moodustavad tegelikult täiesti ebavajalikud tooted? Kuuldes seda sama Sokratese mõttetera ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja", seostame me selle eelkõige oma tänapäevase maailmaga, kus tarbimine on suurem kui kunagi varem. Kuid Sokrates oli Antiik-Kreeka filosoof ning elas ligi 2400 aastat tagasi. Sel ajal polnud tarbimine kaugeltki nii suur kui tänapäeval ning ilmselt olid enamikul inimestel olemas vaid hädavajalikud asjad. Kuid kui juba Sokrates leidis, et antiikaja inimesel on ebavajalikke asju, siis tänapäeval on neid kohe kindlasti kordades rohkem. Ostuhullus on läänemaailmas ...
,,Teod on inimese elu tõeline sisu, sõnad on selle kaunistus" (B.Gracian) Inimene teeb oma elu jooksul rohkelt tegusid ja räägib palju. Need sõnad ja toed võivad olla nii head kui halvad ning seetõttu jätavad nad erineva jälje. Baltasar Gracian on öelnud, et teod on inimese elu tõeline sisu, sõnad on selle kaunistus. Sellest ütlusest järeldub, et teod on tähtsamad kui sõnad. Kas see on tegelikult ka elus nii? Teod jätavad suurema jälje kui sõnad. Võtame näiteks vägivalla, mida on nii verbaalset kui ka füüsilist. Need mõlemad teevad küll haiget, kuid erineval moel. Kui keegi lööb kedagi, siis saab inimene haiget ja võib tekkida vigastusi, mille paranemine võtab aega ja millest võib arm jääda kogu eluks. Vaimne vägivald teeb samuti haiget, kuid seda on kergem unustada. Alati võib solvaja andeks paluda ning asi on unustatud, kuid löömise tagajärjed võivad jääda alatiseks. Lisaks on ...
esimese poole. Jällegi piisavalt neutraalne. Välditud on asendussõnu nagu: "tegusus" " või nt. " tegevus " mis sobituksid oluliselt paremini antud konteksti, kuid on asendatud lohiseva sõnaga: "seiklus" Sõnad: "tegusus" ja " tegevus" oleks olnud liialt jõulised, viidates isiku laiskusele ja oleks sellega olnud ründav. Pealegi oleksid ka muutnud sihtgrupi manipulatsiooni mehhanisme piisavalt keeruliseks, et nullida selle alateadvuslik toime mis ongi kogu tsitaadi alus. Sõna: "on" on samuti avangardi jätk, mille lõpetab tsitaadi lõpp: punkt. Samuti oleks olnud võimalik kasutada asendussõna: "oleks" kuid sellisel juhul ei oleks muutunud lause mõte, aga oleks muutunud jällegi dimensionaalsus e. lause poleks olnud enam lõpliku mõjuga mille saavutab sõna: "on" ka on sellel sõnal:"on" siduvväärtus, mis sõnal: "oleks" on oluliselt väiksem mõju lisaväärtuse andmisel, kuna pole olemuselt lõplik. Kuid lisaväärtust oli vaja anda
Tsitaat ja refereering Inimese arvamus on võimalik tekstis esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsitaadi puhul antakse arvamus edasi täpselt selles sõnastuses, nagu küsitletav seda ütles või kirjutas. Põhimõtteliselt on tsitaat sama mis otsekõne ja kirjutatakse alati jutumärkide vahele. Refereeringus annab autor küsitletava arvamuse edasi oma sõnadega. Refereering on oma olemuselt sama, mis kaudkõne ja jutumärke ei kasutata. Refereeringu puhul tuleb jälgida, et mõte saaks edasi antud ilma moonutuseta. Tsitaat või refereering esineb tavaliselt koos saatelausega
Millal eelistada tsitaati? Enamus inimeste jutust tuleb esitada parafraasina. Tsitaat on erand, mitte reegel. • Esmaseks otsustamise aluseks on info ja allika väärtus. Tsitaati kasutatakse, et anda edasi loo teema seisukohast olulist infot. Kuna tsitaat tõuseb esile, siis peab temas olema loo põhiteema seisukohast oluline. Otsetsitaat peaks esitama olulisi allikaid, kes tõstavad loo uudisväärtust. Tsitaat peab olema hästi sõnastatud. • Teine tsitaadi kasutamise põhjus on seotud uudise objektiivsusega. Et vältida kallutatust ja muljet, et reporter sekkub loosse, tuleks tsitaadina esitada: sisult kahtlast, vaieldavat infot; ütleja subjektiivseid seisukohti, arvamusi, hoiakuid; infot, millest ajakirjanib tahab distantseeruda. • Lisaks võib tsitaati kasutada tehnilisel eesmärgil, selleks et: anda edasi allika isikupärast kõnelemisviisi – see loob otsekontakti lugeja ja tegevyse vahel ja toob
tohiks tsitaat olla pikem kui üks lõik). Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada TSITEERIMINE Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: „Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt “ (Säljö, R., 2003: 263-264). TSITEERIMINE Pikema tsitaadi puhul ei kasutata jutumärke. Kui tsitaadis on rohkem kui 50 sõna või kolm rida, on soovitav kasutada tsitaati eraldi taandega lõiguna (Leki, 1998). Sel juhul jutumärke ei panda. Nii vasakult kui ka paremalt jäetakse tsitaadile vaba ruum ja tekst joondatakse mõlema ääre järgi. TSITEERIMINE Näide: Euroopas sai mõiste „infoühiskond“ (information society) laialt tuntuks pärast seda, kui Martin Bangemann 1994
Igauüks võib leida endale teenimisviisi ja selleks ei pea olema rikka inimese poeg või tütar. Ka vaestel on võimalus rikkaks saada. Raskem kindlasti aga võimalus on samuti suur asi. Demokraatia annab mulle võimaluse valida ja valitud olla. Saan oma sõna sekka õelda. Sarnaselt Churchillile arvan ka mina et demokraatia on küll parim mis meil on aga tal on ka mõningad puudused. Keegi naljamees on demokraatiat võrrelnud sõbraliku õhtusöögiga.Leidsin netist huvitava tsitaadi mis mulle väga meeldis, see on; ,,Demokraatia tähendab seda, et kaks hunti ja lammas hääletavad selle üle, mida õhtuks süüa." autor anonüümne, leidsin selle neti lehelt www.tsitaat.com . Eesti on vastavalt põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõikide ka niinimetatud vähemuste õigused peaksid olema tagatud. Kuid kahjuks iseloomustab see humoristlik tsitaat mõnikord meie riigikogu, kus nad aina vaidlevad ja on nii erinevatel seisukohtadel
ikka öelnud, et kui lind sulle või sinule kuuluvate asjade peale kakab, siis see toob sulle õnne. Seda ma ei oska öelda, kas Arvo Pärdil läks sellel päeval või isegi sellel nädalal hästi, kuid ma usun, et sellel võib tõepõhi all olla. Kasvõi psühholoogiliselt vaadatuna: kui inimene midagi nii väga usub ja loodab, siis see võibki täide minna, kuna ta hakkab seda moodi terve päev käituma. Ta näeb asjades ainult head. Teiseks toon ma välja tsitaadi: „Keegi ei taha plaksutama hakata, et see võõrkeha ei tuleks sisse.“ Võõrkehana mõtles Pärt seda, et kui on kõlanud viimased loomingu noodid, siis keegi ei taha rikkuda seda ilusat hetke, mis on kestnud kogu selle loo ajal. Kõik tahavad nautida neid tundeid ja emotsioone mis see looming talle kaasa tõi. Võõrkehana võib võtta näiteks plaksutamist. Samuti võib võõrkehaks lugeda kellegi telefoni helinat või pirinat, mis rikub selle viimase emotsionaalse hingetõmbe.
Rahulik, läbimõeldud ja kindel Muutis teadlikult oma hääle madalamaks Põhjalik eeltöö Küsimuste vastamisel kartmatu „Raudne leedi“ http://www.youtube.com/watch?v=28_0gXLKLbk Kõne analüüs 1990. aastal Suurbritannia Parlamendis Poliitiline veenmiskõne Avaldas arvamus Suurbritannia koostööst organisatsioonidega Kiire tempo ja emotsionaalne lähenemine http://www.youtube.com/watch?v=U2f8nYMCO2I Kuulsad tsitaadi „Poliitikas, kui tahate, et midagi öeldaks, paluge meest. Kui tahate, et midagi ära tehtaks, paluge naist.“ „Ära järgne massile. Lase massil järgneda sulle.“ “You turn if you want to. The lady’s not for turning.” Kasutatud kirjandus http://www.bbc.co.uk/history/people/margaret_thatcher http://blog.iese.edu/leggett/2012/11/09/profile-of-a-conviction-speaker-ma rgaret-thatcher1 / https:// www.gov
LEONARDO DA VINCI ETTEKANNE RIHARD LILLE LEONARDO DA VINCI • Isa oli notar • Sündis 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos ja suri 2. mail 1519 Prantsusmaal, Clouxis • IQ 180 • Oli üks renessansiajastu mitmekülgseimaid geeniusi • Läks viie aastasena kooli LEONARDO DA VICIST • Täisnimi Leonardo di ser Piero da Vinci • Kuulsaimad maalid „Mona Lisa“ ja „Püha õhtusöömaaeg“ • Kirjutas vasakult paremale TEADU S • Uuris teadust vaadeldes • Tahtis üle kõige lennata, kuid oli ka huvitatud anatoomiast • Uuris palju inimeste anatoomiast PROTOTÜÜBID JA LEIUTISED • Helikopter • Tank • Langevari • Kuul - või rull-laagri algvariant • Amb 13 m pikk ja 13 m lai • Tiibkostüüm • Katapult • Automobiil • Jalgratas • Kuulipildur TSITAADI D • „Õppimine ei kurna mõistust“ • „Rumal on see õpilane kes ei ületa oma õpetajat“ • „Aeg jääb seisma selle jaoks, kes kasutab seda piis...
,,Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust." Sokrates Tuline süsi keelel kõrvetab ja teeb hirmsasti valu, kuid saladus kõrvetab veelgi ning seda keelel hoida on palju vaevanõudvam. Mõnede inimeste puhul ei püsi saladused üldse keelel ning leiavad peagi tee teiste inimeste kõrvadesse. Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust, sest inimesed tahavad tähelepanu. Nad loodavad, et saladuste levitamisega saavutavad nad teatud autoriteetsuse ja kuulsuse. Nad tahavad olla esimesed, kes mingit saladuslikku informatsiooni levitavad, sest neile meeldib, kui inimesed hakkavad uurima ja küsimusi küsima. Mingi informatsiooni jagamine tõstab neid mingiks ajaks justkui teistest kõrgemale positsioonile, olles nagu inimeste ,,valgustajad". Tihti janunevad inimesed ka teiste inimeste reaktsioonide järele. Nad tunnevad mõnu, kui näevad, et nad on suutnud ...
kõigega mis vaja teha : sport, haridus, töö. Spordi koha pealt võin näiteks tuua ennast. Olen palju kordi mõelnud , et lõpetan maadlusega. Vahel lihtsalt tundub , et ma ei jõua ei saa hakkama. Aga nüüd, kus ma näen, et olen jõudnud pika ja raske tööga kuhugi ei näe ma mõtet , et enam alla anda. Nüüd ma mõistan , kui oluline on teha asja mis tõesti huvitab. Nagu pealkirjaski olen välja toonud ühe Ameerika tuntuima presidendi Abraham Lincolni tsitaadi. ,,Ma olen aeglane kõndija, see-eest ei kõnni ma kunagi tagurpidi". Lincoln väljandab mõtet, et inimene ei tohiks alla vanduda raskustele, mis teda kimbutada võivad pikal eluteel. Asju tuleks teha aeglaselt ja kvaliteetselt. Kui tuleb raskusi eluteel ei tohiks alla anda, vaid võidelda lõpuni. Tõesti , kui juhtub, et ei saagi raskusest võitu ei tohiks loobuda, sest alati on olemas teine võimalus. Keith Stseglov 11.C
inimestest. On ka halbu ja pahatahtlike inimesi, aga üldiselt on eestlased toredad. See muudabki ühiskonna heatahtlikuks. Kas ma siis olen uhke selle üle, et olen eestlane? Sellele ma vastaksin, et jah, ma olen. Ma olen sündinud Eestis, ma elan Eestis, ma olen Eesti kodanik, ma olen Eesti rahvusest ja tean Eesti traditsioone ja tavasid. Kes need eestlased siis üldse on? Siia ma tooksin ühe Jakob Hurda tsitaadi "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab". Tegelikult on eestlase ainus ametlik tähendus praegu "eesti kodanik". Nagu osa nendest tänaval vandaalitsevatest venelastest, kes võivad üldse mitte osata eesti keelt, kellel ei pea olema mitte mingit aimu Eesti kultuurist ja ajaloost, kui nad on Eesti kodanikud, on nad eestlased.
Yolo Ma panin pealkirjaks kõigile tuntud sõna "yolo", mis on siis lühend inglise keelsest lausest You only live once. Ma valisin selle tsitaadi sellepärast, et me saaksime aru, et elu tuleb elada täiel rinnal, kuna meil kõigil on vaid üks elu. Minu tutvusringkonnas on palju selliseid eakaid inimesi, kes järgivad seda põhimõtet ka soliidses eas. Tean üht Härrat, kes on juba 72 aastane, aga alles paar aastat tagasi tegi ta lõpparve päästjana, nimelt ta oli tuuker, kelle elu ei ole teps mitte lihtsamate killast. See Vanahärra kulutab oma päevasest energiavarust 100% täielikult ära. Hommikul
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 5 Tsitaat ja tsiteerimine · Tsitaat on autori sõnasõnaline tekst, millega kirjandis tõestatakse või illustreeritakse oma mõtteid. · Kui kirjandi tekstis pole autorit nimetatud, tuleb see märkida tsitaadi järele sulgudesse (välja arvatud juhul, kui on tegemist üldtuntud näitega). NÄIDE: "Ühe öö lõke soojendab kahte inimest. Pärast sorivad need inimesed tuhas kakskümmend aastat." (M. Traat) Proosatsitaat · Proosatsitaat eraldatakse tekstist jutumärkidega, väljajäetud ja jätkuv osa märgitakse kolme järjestikuse mõttekriipsuga, mis mõnikord pannakse selguse huvides ka nurksulgudesse või kaldkriipsude vahele. · NÄIDE: E. M
Kuid olevust kuid sellist ei ole kunagi eksisteerinud.Läbi aegade on välja õeldud igast ,,hirmu jutte" kuid kunagi pole need kinnitust leidnud.Nagu antud loos ja selle raamatu ajas, oli libahunt kui 1 kardetuimaid väljamõeldisi, kuid kunagi pole need kinnitust leidnud,et need üldse olemas on olnud. Raamatus vanaema ütles väiksele tüdrukule pere pisemaile piigale kui tema oli parasjagu õppimas ja väljas oli hundi ulgumist kuulda et:" Ära kutsu metsa kutsut!" selle tsitaadi alusel võib ütelda et rahvast olid need metsakutsud juba l2bi aegade hirmutanud ja sellest ei saadud üle kuni nüüdis ajani mil hakati neid küttima. Antud kontekstis kui ,,libahunt" oli Tiinale antud eelkõige kadueduse tõttu. Kuna Tiina sai omale peigmehe keda tahtis Mari.Mari oli sunnitud selle välja mõtlema kuigi ta teadis et seda Tiina ei ole.Tiina sai sellest aru kuid ta oli v6imetu ennast kaitsma.Sellest oli tingitud tiina õnnetu saatus.
„Informatsioon on kaasaegse maailma religioon“ Mõtiskledes tolle tsitaadi peale David Lodge’ilt „Infromatsioon on kaasaegse maailma religioon“, tekivad mu peas vaid nõusoleku noodid. Samas, kui tuulan mõttes läbi oma tutvusringkonda ja erinevaid inimesi, mõistan, et kõigi jaoks see võibolla nii ei olegi. Aga mida tähendab, informatsiooni meile kui religiooniks olemine? Kas ehk kuulun minagi sellise religiooni järgijate hulka? Lugedes läbi Ilmar Raagi artikli „Milleks meile uudised?“ sain ma oma arusaamadele toetust ja ka sõnastuse
,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile. Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heit...
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Seda tsitaati saab mitmeti mõista. Mina seletan selle tsitaadi lahti sellega, et inimesed siin Eesti riigis sünnivad enam-vähem võrdsete võimalustega, kuid ei saavuta elus kaugeltki mitte sama palju. Aga miks see siis nii on? Kõik inimesed, kes on siia ilma sündinud, surevad kunagi. See on lihte tõde, mis on inimestele teada juba väga ammusest ajast saadik. Sündides on enamikel inimestel ees puhas leht, mida siis kirjutama hakata. Kui see leht ükskord otsa saab, on nii mõnelgi inimesel seal
ROMEO JA JULIA Teose tegevus toimub keskajal ja viie päeva jooksul. Tegevuskohaks on kaks naaber küla- Verona ja Mantua. Autor kirjeldab tegevuspaiku napisõnaliselt, vaid hooneid kujutab ta suurejooneliste ja uhketena. Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega. Nel...
kogunenud publik ka häbenemata kõva häälega kaasa laulis. Artist suhtles kontserdi jooksul mitmeid kordi ka publikuga, peamiselt kirudes kõrvaklappi, mis tal higistamise tõttu sugugi kõrvas ei püsinud. Huvitav tsitaat artistilt: ,,I think it would'nt be a problem if I wouldn't sweat like a pig," mis tõlkes tähendab: ,,Ma usun, et see ei ole probleemiks, kui ma ei higistaks nagu siga." Naljakaks teeb selle tsitaadi fakt, et sead ei higista. Kindlasti on eraldi märkimist väärt see, kuidas Dub FX oma muusikat esitas. Kiht-kihi haaval lisas ta läbi loopstationi( muusikalõike korrutav aparaat) helid suuga tehtud rütm(beatbox), efektidega rikastatud bassikäigud, erinevad ilustused ja muidugi ka vokaal. Eksimine on inimlik. Ka ei kujunenud Benjamini esinemine ilma eksimusteta. Kahel korral olles sisse ,,laulnud" rütmi, lõpetas ,,loo ehitamise" ning alustas otsast peale, kuna rütm olnud
hea ning lihtne lugeda. Ta suutis iga sõna hääldada täpselt nii, et kõik saaksid aru, kes see tegelane on keda ta mängib. Kuid samas jäid tema tegelased mulle ka kõige müstilistemaks. Oma arvamuse kokkuvõtmiseks räägiksin ma ennem ühe pisikese loo. Olin kord isa Tartu Loomemajandus Keskuses ning avastasin ühe ajalehe. Tegemist oli kultuurilehega ,,Müürileht". Seal sattusin ma huvitava artikli peale, kus Eugen Põld kritiseeris ühte teatritükki. Seal tõi ta välja ühe tsitaadi, mis mulle tollest ajast meelde jäi ja mille ma siia ka tooksin. Robert Musil - ,,Vaatajad teatris plaksutavad kõigist oma tegeliku arvamuse piiridest üle minnes aabitsatõdedele, millega ergutatakse nende aplodeerimisvajadust". Ning sellega ma lõpetaksingi oma retsensiooni, et see etendus oli aplodeerimist igatepidi väärt.
tehakse ettepanekuid idee edasiarendamiseks või paremateks lahendusteks; Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, salvestused vms) 3. VIITAMISE JA VORMISTAMISE NÕUDED Töö vormistatakse arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, TimesNewRoman`i kirjas. Uurimuse ligikaudne maht on 20 lehekülge. Viitamine- tekstisisesed viited pannakse sulgudesse refereeringu või tsitaadi lõppu, näiteks: (Langemets 1998:75). Tekstisiseses viites märgitakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja leheküljenumbrid. Joonealuses viites kasutatakse numbrilist üldindeksit, miks pannakse tsitaadi või refereeringu lõppu. Viidatud teose andmed esitatakse lehekülje lõpus joone all varustatuna sama ülaindeksiga, näiteks: Loomisest ja lugemisest on käsitlusi ilmunud juba varemgi.¹ ------------------------ ¹ E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine
käsitletud autorite seisukohtadega. ● On oluline, et refereeringutele lisab töö autor omapoolse kommentaari. ● Vältige kommentaarides: olen autoriga nõus. Põhiosa on selline: ● 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI Tekst 1.1 Esimese peatüki esimese jaotuse pealkiri Tekst 1.2 Esimese peatüki teise jaotuse pealkiri. Tsitaat ● Peab olema täpne ja vastama originaalile. ● Tsitaadi algusest, lõpust või kesket ära jäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid ... ● Tsitaat pannakse jutumärkidesse ● Tsitaadile lisa viide kust sa selle said! ● Viide sisaldab: Teos,teose väljaandmise Refereerimine ● On teise autori mõtte esitamine oma töös ilma oma poolse uuringuta. ● Refereeringu esitlusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori oma kommentaarid.
tekitab lisa lugemist ja otsimist. Hea on kui vöörsõnade tähenduses on kuskil tekstis välja toodud, kasvõi loo lõpus- nii on lugejal mugavam. Kommentaarid ja oma arvamused on kindlasti suure osatähtsusega, kuna lugejad soovivad teada ka kirjutaja arvamust teemast. Hea on teada ka teiste arvamust peale enda arvamuse, kuna kõik ei mõtle ja arva samamoodi. Tsitaatide teadmine näitab intelligetsust ning toob boonuspunkte. Kasvõi ühe tsitaadi välja toomine tõstab teose väärtust. 8. Süntaktilised vahendid. Autor on oma essees kasutanud kergeid ja arusaadavaid lauseid. 9. Kompositsioon. Essee sissejuhatuses püstitab ta probleemi ja säägib sellest veidi lähemalt, teema arenduses räägib ta teema sisust põhjalikumalt ja lõpetuses toob ta välja ühe teema lahenduse. 10. Essee ainestiku, esitluslaadi, sõnastuse ja ülesehituse terviklikkus. Kõikide komponentide omavaheliseks seoseks on sõltuvus.
Kindlasti puutuvad inimesed sõltuvuses olevate inimestega rohkem kokku ja näevad neid linna pildis. See tõttu võib välja paista, et see probleem on suurem või on isegi neil/meil endil sellega kogemusi. Ma arvan, et paljudele inimestele on tänava peal juurde tuldud ja pakutud mingisugust mõjuainet ja tihti peale valitakse väljagi noored, sest nemad on kergem sihtmärk. Nad mõtlevad, et ,,ah, tühja kah, proovime ära" ja sealt see pihta hakkabki. Siia tahaks panna ühe tsitaadi, mille on öelnud Tõnu Õnnepalu ,,Vastikustest võivad kergesti saada harjumused ja isegi sõltuvused." Kokkuvõtteks tahaks seda öelda, et minu arvates ei ole sõltuvus ainult tänapäeva probleem vaid see oli ka minevikus üks valupunkt ja jääb ka tulevikus. Kui just ei võeta kasutusele rangemaid seadusi ja meetmeid. Kindlasti see probleem võib olla mingil määral suurem kui minevikus, sest seda teadvustatakse inimestele rohkem ja neil võib olla sellega isegi kogemusi.
"Ja rahad, see ju teada, on ümmargused ja veerevad käest!" (lk 70) Turja peremehe poolt öeldu on tõsi. Raha on tõepoolest ümmargune ja veereb kiiresti käest. Kui Hannes andis isale mõned sinised kümnelised, siis need kadusid nagu tina tuhka. Eks tänapäevalgi ole raha kiire käest kaduma, polnud see ju ainult vanal ajal niimoodi. Poodides hinnad kasvavad pidevalt ja kõik maksab. Enamasti ei ole võimalik tasuta teatris või mõnel muul üritusel käia. Kõik me vajame uusi riideid ja ometi on ka muid kulutusi. Kõigil inimestel jällegi ei pruugi rahake nii kiiresti käest minema veereda. Eks ole ju ka neid, kes üritavad kõike saada võimalikult soodsalt ja kel süda hakkab verd tilkuma, kui midagi osta on vaja. Selliseid inimesi on Eestis palju, ja ega midagi parata pole, kui palgad on madalad ja hinnad kõrged. Turja pere sissetulek sõltus täielikult merest. Kui meri oli lahke ja andis kalasaaki, siis oli neil toit laua...
faktid lahus. Eriti tuleb kontrollida tekste, mis on reporterile emotsionaalselt olulised. Subjektiivsus tuleb sisse otsesõnaliste, mõnikord ka varjatud hinnangutena. Varjatud kallutatuse väljatoimetamine on eelkõige toimetaja töö. Toimetaja peaks uurima kaht tüüpi nähtust: kas pole tsiteeritud palju ja olulistes kohtades allikaid, mis esitavad reporterile meelepäraseid seisukohti ning kus vastuseisukohi on nõrgema kaaluga; kas pole kasutatud kallutavaid sõnu, eriti tsitaadi saatelauses. Tasakaalu puudumine. Kõige tavalisem konflikti põhjus ajalehe ja allikate või uudislugude tegelaste vahel. seda on võimatu parandada ilma uute allikate ja lisainfota. Kas uudist käsitletakse kõikidest külgedest? Kas on antud sõna kõigile osapooltele? Kas on väljajäetud mitteametlikke allikaid? Faktide puudumine. See on probleem, mida toimetaja ei saa ise lahendada. Reporter peab vajalikke fakte juurde hankima
Kes oleme meie, kes on nemad seal? Ja mis takistab neid seal hakkamast ,, meiest"? See oli Prantsusmaa president Charles de Gaulle, kes novembris 1959 teatas : ,, Euroopa on mõiste, mis ulatub Atlandi ookenaist Uurali mägedeni." De Gaulle tõmbas poliitilisel (USA-vastasel) ajendil olematu geograafilise piiri, tähistamaks veelgi olematut kultuurilist ja väärtuste piiri. Too kultuuriline määratlus on venelastele siimaani lohutuseks, mida iseloomustab tõik, et just selle tsitaadi pühitsemiseks avas Vladimir Putin 9. mail Moskvas De Gaulle`i kuju. Üsnagi suveline geograafiline või täpsemalt orograafiline ehk mäeteaduslik Euroopa piiritlemine ei vii meid kaugele. Geograafiliselt hõlmab Euroopa vaid väikest poolsaart Aasia hiigelmandri lääneosas. Nood madalad mäed, mida de Gaulle nimetas Euroopa piiriks, pole kunagi olnud mingi piir sellises mõttes, et saaksime öelda: ühel poole tunneme Euroopa ära, teisel pool aga Aasia
tugev, nii et lõpetas keskkooli heade hinnete ja auhinnaga. Reporter laseb tänapäeva õpilastel Bornhöhed iseloomustada. Õpilased iseloomustavad Bornhöhed kui üliandekat inimest. Jutujärg jõuab tema reisikirjeldusteni. Ta räägib reporterile, et tema suurimaks kireks noorusajal oli reisimine, ta jõudis ära käia Idamaadel, kus tal oli ühe kaunitari peigmehe armukadeduse pärast peaaegu elu kaalul. Pealelugeja loeb tsitaadi raamatust ,,Jutud ja reisikirjad". ,,Nüüd algas kole võitlus elu pärast meie vahel. Selsamal ajal möirgas torm ja peksis rasket vihma meie pähe, määratud lained käisid meist üle ja pilkane pimedus tegi loodusevägede ja inimeste viha mässamise veel koledamaks. Kalosakis võitles kui metsaline. Vagane mees oli surmasuus tiigriks saanud..." Rahvas plaksutab. Reporter jätkab rääkides Bornhöhe teosest ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad"
Kõik töös kasutatud autorite seisukohad, tsitaadid, arvandmed, joonised jm peavad olema korrektselt viidatud. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teiste autorite seisukohti võib töös esitada täpse tsitaadina või refereeringuna. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaat esitatakse jutumärkides. Vastav viide märgitakse kohe pärast jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse kolm mõttepunkti. Refereering tähendab teise autori seisukohtade kommenteerimist oma sõnadega. Refereeringu puhul peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Viitamise erinevad võimalused: - tekstisisene viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele. Tekstisisese
Sest me oleme näinud/tajunud enamat, totaalset mõrva totaalse sümbolina, mistõttu mõrv elus ei ole enam (mõrvarile) pooltki nii rahuldust pakkuv, nii nauditav, nii ihaldatav. Elu ise võib muutuda tühiseks, laialivalguvaks, segaseks. Artaud arvas, et teatri lõpetamata sümbol/tegevus/akt, lõpetamata, reaalselt toime panemata mõrv on midagi palju enamat, palju võimsamat, palju totaalsemat. Lõpetuseks lisan ka ühe (pikema) tsitaadi Artaud'lt, mis (teatri ja ühiskonna suhet lahates) tänapäeval eriti relevantne näib. "Sel ängistaval ning katastroofilisel ajastul, mil me elame, tunneme pakilist vajadust teatri järele, mis ei jääks sündmustele alla, mis meis sügavat vastukaja leiaks ning ajastu ebakindluse üle valitseks."
Näiteks paljuski ei saanud ma aru, kas kirjaniku sõnadest võis irooniat välja lugeda. Üldiselt jäin mõtlema paar korda ka sõja ja tema julmuse üle. Veel oli raamatus üks väga hea mõttetera, mille välja tooksin. " Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, julgust muuta asju, mida ma muuta saan ja tarkust nend vahel alati vahet teha." Leian, et öeldu on sulatõsi ning mulle meeldib selle üle juurelda. Veel jätkus mõtteainet pärast selle tsitaadi lugemist: "Kui ma ei oleks kulutanud nii palju aega maalaste uurimiseks," vastas tralfamadoorlane, "ei oleks mul aimugi, mida selle "vaba tahte" all mõistetakse. Olen külastanud kolmkümmend ühte planeeti maailmaruumis ning lisaks veel uurinud andmeid sajalt planeedilt. Ainult Maal kõneldakse vabast tahtest" Mis see vaba tahe siis meie jaoks õieti on? Viimaseks lisaksin paar lauset, mis püüdsid mu tähelepanu koheselt. "Kui inimene sureb, on see ainult näiline
Tekst peab olema 12- punktiline ja ühele leheküljele peab mahtuma vähemalt 30 rida. Paksemalt või kaldkirjas võib mõnd olulist terminit esile tõsta, ent sellega ei tohi liialdada. Sõrendust ei kasutata. Lõigud eraldatakse üksteisest kas esimese rea taandega 0,5 cm kauguselt või kasutatakse tühja vaherida. Viimasel juhul taandrida ei kasutata. 5. Viitamine ja kasutatud kirjandus Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Eestis levinud tava järgi peavad kõik kasutatud allikad leiduma viidetes. Niisamuti
Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (...”). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et “oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks
põhitõdedega. Seesuguseid avaldusi tegi ta korduvalt- küll eravestlustes, küll avalikel esinemistel, küll trükisõnas: "Ma ütlen ausalt. Ma ei tunne ei jambi ega trohheust, ma pole nende vahel kunagi vahet teinud ega hakka ka tegema. Mitte sellepärast, et nad keerulised asjad oleksid, vaid sellepärast, et oma luuletöös pole mul kunagi tulnud nende viguritega tegemist teha."("Kuidas teha värsse" 1926). Mihhail Lotman aga arutleb, et tsitaadi esimene pool on ilmselge pettus: "Iga gümnaasiumiõpilane pidi teadma mis on jamb ja trohheus, pealegi teeb Majakovski sellessamas artiklis vanade värsimõõtude väsimusest kõneldes suurepäraselt vahet Z.Gippiuse jambi ja Kirillovi amfibrahhi vahel". Tegelikkuses oskaski Majakovski eristada jambi mittejambist, märgata jambi isegi seal, kust kellegil teisel ei tulnuks pähegi seda otsida. Täiskasvanu Sekeldab. Sebib. Kopikas koguneb. Pakute armastust? Raha, näh, laual. Mina jõlkusin.
meeldiv erand. Ta on läbi erinevate sotsiaalmeediakanalite alati kutsunud inimesi oma probleemidega tema poole pöörduma, olenemata sellest kas valimispäev on ukse taga või mitte). Võimalik osalusdemokraatia seadus sätestakski riigikoguliikmele kohustuse olla kursis avaliku arvamusega. Puht-eetiline kohustus on poliitikutel oma valijatega arvestada praegugi, aga nii sinisilmne ei saa kahjuks olla. (Meenutades paari aasta tagust lugu Tallinna linnavolikogu liikme Vladimir Belõi tsitaadi: ,,Ma ei kommentaari." ümber, keeldun ma uskumast, et see inimene sai piisavalt eesti keelest aru, et Tallinna linnavolikogus pädevalt kaasa töötada) Osalusdemokraatia roll tundub praegusel hetkel Eesti poliitilisel maastikul olevat ,,paar tilka mett tõrvapotis". Eestlaste põhjamaine, suhteliselt passiivne mentaliteet aitab kaasa olukorrale, kus oma õigust riigi juhtimises osalemisele kasutatakse vaid valimiskasti juures, kui sedagi
tekitada. Olen veel nii noor ning loodan kogu südamest, et jõuan elu jooksul läbi proovida ja järele katsetada tuhandeid asju, mis ellu värvikust lisavad. Juudi päritolu USA filmirezissöör Woody Allen on lausunud minu meelest suisa kuldsed sõnad: `` Sa võid elada 100 aastaseks, kui sa loobud kõigest, mille nimel võiks nii kaua elada.'' Usun, et kõik me võiksime selle kauni ja tähendusrikka tsitaadi peale veidi mõelda ning ehk võtta ette mõningad muudatused, et muuta elu, mida elame rikkalikumaks. Kindlasti ei ole olemas kindalt tüüpi eluviisi, mis meie kõigi jaoks oleks see ainus ja õige. Iga inimene läbib tee, erineva tee. Me ei tea, kas langetasime selle jooksul õiged otsused või ei. Jõudes ikka, mil kogu elutee meie ees lahti rullub, näeme, milliseks kujunes meie meistritöö, meie elu.
koht 79.27 10. koht 87.54 39. koht 73.81 69. koht 75.91 7. Tutvu huvitava ja informatiivse leheküljega, kust leiad infot ja pilte maailmast http://nationalgeographic.org/ Mida huvitavat pakkus see lehekülg Sulle? Erilisi ja põnevaid pilte loodusest ja loomadest, huvitavaid artikleid, mis avardasid silmaringi ja isegi natuke mõttemaailma (nt. "I want people to care, to fall in love, and take action." -Joel Sartore Photographer and Photo Ark founder). Tõin selle tsitaadi välja, kuna mulle meeldis see ja pani mind mõtlema. 8. Mis kasu/ kahju saavad riigid globaliseerumisest? Koosta võrdlev tabel arenenud riikide ja arengumaade kohta. Positiivne Negatiivne Arengumaad ·RV-d tütarfirmad ·Sõltuvuse suurenemine töökohad: hõive, RV firmadest ja
lühivormid mõistatus, Tv lk 32, h 1-3 mõistatuste identiteet vaelmmõistatus, väljamõtlemine, liitsõnamäng, äraarvamine piltmõistatus 1 Ütlusfolkloor Vanasõna, aforism, Õ lk 58-59 Tsitaadi, mõistatuse Kultuuriline kõnekäänd, jutujätk Tv lk 33, h 1-2 kommenteerimine identiteet 1-2 Loovtegevused, Almanahh, graffiti Õ lk 60 Mõistatuse lahendamine, Väärtused ja peatüki kokkuvõte Tv lk 34-35, h 1-5 graffiti rühmatöö, kõlblus,
Esimene on analüüsitava isiku osatähtsus artiklis, st. kas Urmas Paet oli oma tegemistega artikli keskmes või ainult mainiti teda. Nagu diagrammilt näha, on Urmas Paet 35%-liselt suure osatähtsusega ja 42%-liselt pigem suure osatähtsusega. See näitab, et teemad on tugevalt välispoliitilised ning tema arvamused ja ettepanekud on väga tähtsad. Lisaks soovisime teada, palju on kasutatud artiklites tema tsitaate. Enim on 1-3 tsitaadiga artiklit, ühes artiklis sisaldub üle 7 tsitaadi. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võib öelda, et Urmas Paet oli antud perioodil ajakirjanduse huviorbiidis ainult seoses oma tööga Eesti Vabariigi Välisministrina. Lisaks võib oma rolli mängida tema minevik Postimehes reporteri ja ajakirjanikuna ajavahemikus 1994-1999. TLÜ Haapsalu kolledz 4
ja elujanu kustumisega. Omamoodi eriline tegelane on ajakirjanik Rambert, kes meele- heitlikult üritab linnast põgeneda, kuid kui tal võimalus avaneb, jätab mees siiski minemata, et pigem abistada haiguse küüsis vaevlevaid inimesi. Sellist teguviisi on raske seletada, kuid autori eksistentsialismisuunitlusele ja absurdsusele toetudes võib välja tuua prantuse kirjaniku Anatole France'i väga tabava tsitaadi: ,,Inimloomuses on mõelda targalt ja käituda absurdsel moel." Kõige kummalisemad ning kahtlemata ka kõige huvitavamad isiksused on need, keda ei saa konkreetselt määratleda inimloomuse alusel. Nendes inimestes valitseb sageli lõppematu vastuolu kahe erineva iseloomu vahel, mida on äärmiselt raske üksteisest eraldada, rääkimata taltsutamisest. Just säärase tegelaskuju musternäidist tutvustab saksa kirjanik Hermann Hesse oma maailmakuulsas romaanis ,,Stepihunt"
,,Tühja mulle augud, tühja mulle mättad./ Niidan hommikudus, nii et pea on soe./ Hea on pikki ridu märga rohtu jätta..." Tolles luuletuses Jesseni mõte tööst eemale ei tiku- ta ei näe sugugi hommikudus päikesekiirt, ehk võimalusi, avatud teid, unistusi...Tema tunneb pigemini oma silmaga nähtavat tööd ja saab sellest rahulolu. Teinekord on ikka hea mitte millelegi mõelda ja lihtsat tööd teha. Siiski, tasapisi võib selleläbi kaduda meie eludest sügavamõttelisus. Pealkirja tsitaadi ,,..kas näed ?" ongi teinekord olemuselt lausa nukker küsimus. Nimelt päikesekiiri, lootust, kunsti võib leida igalt poolt, tuleb ainult osata vaadata. See, kes ei näe jääb elus tõenäoliselt paljust ilma. Järgmise luuletuse valisin juba hoopis teistel põhjustel. Nimelt ,,Kiri naisele" räägib väga õnnetust suhtest, mis tundub, et on lootusetus olukorras: armastajad ei suuda olla koos, hoolimata kirglikest tunnetest. ,,Te leidsite: / Meil lahkuda on vaja, et küllalt piinanud on
Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refeeeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. N.: "Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond." (Varrak 1998, lk 79). LÜHENDID Soovitav on kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid nagu nr, vt, a, lk, jms, jne. Samuti tuleks kasutada üldlevinud lühendeid, mille täisnime ei ole üldjuhul tavaks pruukida (näiteks: ÜRO, USA jt).
tema meelest eksisteeris ainult armastus, tunded kahe inimese vahel. Kasutab selget kõnekeelt (lihtsat). HILISLOOMINGUS ,,Palvused äärmise häda puhul" proosateos, just see teos näitab tema seotust kristlusega. Tsitaat: ,,Ei ole inimest kes oleks nagu Saar omaette. Järelikult teeb iga inimese surm mind väiksemaks, sest ma olen osa inimkonnast. Seepärast ära kunagi saada küsima kellele lüüakse hingekella, sest seda lüüakse sinule." tsitaadi lõpp. ,,Kahevõitlus surmaga" Donne hauakõne iseendale, äärmuste tunnetamine, järeleandmatu soov saavutada inimeste ühtsust. John Millton (1608 - 1674) 17.saj. suurim ingilise kirjanik, kõrvutatakse Shakespeari ja Donnega. Võitles liberaalse ühiskonna eest ja sattus põlu alla. Lapsena ei pakkunud talle huvi lastemängud, oli juba siis teistsugune, eraklik. Anglikaani kirik ei rahuldanud teda, kasvas protestantliku kasvatuse järgi. 1642 suleti parlamendi käsul kõik kirikud
ühe Taanis töötava eesti arsti tegevusel, et tal soovitatakse mitte nii palju tööd teha, sest see näitab halvas valguses Taani arstide mugavust, mitte olla efektiivne. Kui puudub võrdlusmoment, saab põhjendada kergemini suurt ajakulu teatud tegevustele.Eesti seevastu ei suuda seda kriteeriumit täita ning paigaldab umbes 1/3 vajalikust summast sotsiaalsfääri. See kajastub ka arstide ning paljude ametnike suundumises Skandinaaviasse ja teistesse Lääneriikidesse. Lõpetuseks tooksin tsitaadi, mida on öelnud vägagi tuntud Taani-Eesti Kaubanduskoja nõukogu esimees Jens Christiansen" Eesti maksusüsteemi mudel on osutunud aegade jooksul õigeks(meie sarnaseks), kuid Eesti pole siiski veel heaoluriik, seevastu olete te selle ülesehitamiseks õigel teel"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
