Keeleseadus Keeleseadus sisaldab riigikeele oskuse nõudeid avaliku ja erasektori teatud kategooria töötajatele. Seadus kohustab töötajaid oma keeleoskust tõestama ning seaduse täitmist kontrollib Keeleinspektsioon. Keeleseaduse kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, mille ametliku kasutuse aluseks on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Iga muu keel peale eesti keele on keeleseaduse mõttes võõrkeel. Nt. vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena. Seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele ja võõrkeelte kasutamist. Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks keeleseaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus...
VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUSE SEADUS 1. veebruar 1925 KEELESEADUS RIIGIVANEMA DEKREET 29.oktoober 1934 kehtib 1.jaanuar 1935 Riigikeeleks eesti keel, asjaajamine eesti keeles, erandid vaid rahvusvahemuste omavalitsustele vastavalt kultuuriomavalitsuse seadusele. Riiklike asutuste läbikäimine võibtoimuda võõras keeles, ent seletused peavad olema juures ka eesti keeles. Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles.
Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustunne) Suvi IL, TKÜN(Töökollektiivide Ühendnõukogu) impeeriumimeelsed 11.sept Eestimaa laul ,'Ükskord me võidame niikuinii!'' 16. nov suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine. Moskvas valuline ja eitav 1989 23. Aug. võeti vastu keeleseadus( eesti keel riigikeeleks) 23. Aug. Eesti, Läti, Leedu rahvarinded org. Balti keti 24. veebr. Eesti lipp Pika Hermanni tippu Eesti NSV lipu asemele 1990 märts Eesti kongress (esimees T. Kelam) Kongressi tegevorgan 78-liikkmeline Eesti Komitee märts - ENSV ÜN valimised (presiidiumi esimeheks A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar) 30. märts üleminekuperioodi väljakuulutamine 15. mai IL ,'Toompead rünnatakse! ,'- tõsine meeleavaldus
rahvusriigina". *1988.a suvi-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumis(Interliikumine);ning sama aasta sügisel moodustati Töökollektiivide Ühendnõukogu(TKÜN)-need organisatsioonid moodustati suurte üleliiduliste tehaste juhtide poolt.Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks.Terava kriitika alla võeti koostavad keele-ja kodakondsusseadused ning Rahvarinde tegevus. Kodanike Komiteede liikumise teke: *1989.a jaanuar,keeleseadus-selle seadusega sai eesti keel riigikeele staatuse.Mõne aja möödudes kuulutati 24.veebruar iseseisvuspäevaks.Selle tähtpäeva elõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor.Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud:hakati nõudma Kirde-Eesti muutmist "autonoomseks
87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1991 Riigikodu/presidendi valimine 10.09.1992 4 kanditaati 1.voorus(rahvas valis):Andres Tarand, Lagle Parek, Lennart Meri, Arnold Rüütel edasi jõudis Meri ja Rüütel. 2.valimised 6.okt valisid rahvas ja riigikogu Rüütli ja Meri vahel. Peaministriks sai Mart Laar. Eesti rahvaesindus, mis võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni oli eesti vabariigi ülemnõukogu, 1992.a. põhiseaduse töötas välja põhiseaduslik assamblee. Rahvarinde juht- Edgar Savisaar
1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne ERSP Töökollektiivide ühendnõukogud jne Kodanikukomiteed Iseseisvus. Muutused, isemajandus Vana korra säilitamine 1989 - keeleseadus. Eesti keel riigikeeleks.Sinimustvalge riigilipuks Balti kett 1990-ülemnõukogu valimised.- üleminekuperiood Kroon-siim kallas Rahvarinne-savisaar Balti kett-hästi palju tähelepanus
1988 suvi Interliikumine ühendada venemeelseid(impeeriumimeelseid) 1988 süg Eesti uus poliitiline maastik Rahvuslikud jõud(EMS,ERSP) Liidulepingupooldajad(EKP rah.jõud) Impeeriumimeelsed 1988 nov Suveräänsusdeklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes 1989 jaan Keeleseadus Eesti keel sai riigikeele staatuse 1989 veeb Sinimustvalge Pika Hermani torni rõhutada Eesti sümboolikat 1989 veeb Kodanike komiteed Iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel kodanike registr. 1989 aug Balti kett juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele
sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi miiting (Muisuskaitse Selts), Suveräänsusdelkaratsioon, 1889 keeleseadus ja balti kett, 1990 Eesti kongressi valimine ja üleminekuperiood, 1991 märtsis referendum, 20. august EV Ülemnõukogu vabaks, 17.09.91 ÜRO, 1992 kroon, 1994 N-L
keel, siis ka asjaajamiskeel on eesti keel. Teiselt poolt aga kaitseb vähemuste huve ning annab õiguse teatud kohalikele omavalitsustele valida ise oma sisemise asjaajamiskeele. Asjaajamise all mõistetakse igasugust ametlikku suhtlust ning ametlike dokumentidega seonduvat tegevust. Asjaajamiskeel on reguleeritud seadusega või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalike ülesannete täitmisel teabe edastamisel kasutatav keel. (Annus 2012: 484-486) 2.2 Nõuded keeleseaduses Keeleseadus on põhiline õigusakt, mis reguleerib keeleküsimusi. Käsitletav seadus täpsustab teistes seadustes olevaid keelesätteid (Kukk 2002: 11). Keeleseaduse §1 sõnastab õigusakti eesmärgi. Selleks on keele arendamine, kaitsmine ning tagamine, et kõikides eluvaldkondades toimuks peamine suhtlus eesti keeles. § 2 toob välja seaduse reguleerimisala. Paragrahv 2 lg 1 puudutab asjaajamiskeelt kõige enam ning see sätestab, et „Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist
asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa Rahvarinde I kongress. 16. november 1988- Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algas NSV Liidu lagunemine. 1989 Jaanuar 1989- võeti vastu keeleseadus. 24. veebruar 1989- 1)24 veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, 2)Pika Hermani torni heisatakse sinimustvalge lipp. 3) Algatatakse kodanike komiteede liikumine. 23. august 1989- Balti kett 1990 Jaanuar 1990- taasavati Eesti Pank Veebruar 1990- Eesti Kongressi valimised. 30 märts 1990-kuulutatakse välja üleminekuperiood. 8. mai 1990- taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite ( hümn, lipp, vapp) kasutamine 1991 3
() , ( ). ( ) , ( ). .. . : http://www.marketing-ua.com/articles.php?articleId=364 . , , , , . ( , 1) 1966 . (. « », IV, .., .135) : 1) ; 2) , ; 3) ; 4) ; 5) . , , - . . 1) ; 2) ; 3) ; 4) ; 5) . . « » ( 18 1995 ), « » ( 22.03.91) . (. « », IV, .., . 149, 165, 173, 176, 204. 207, 230, 247, 253, 273). . www.riigiteataja.ee: « » (Reklaamiseadus), « » (Keeleseadus), « » (Kaubamärgiseadus). « » , (Ravimiamet). «» - « c » ("Reklaamiagentuuride liit", www.eral.ee).
Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine lõhestas eesti kultuuri kaheks : välis- ja kodueesti kultuurieluks. Peale sõda jagunes kogu eestlaskond kolmeks : kodueestlased, väliseestlased ja Venemaa eestlasteks. Kõige rohkem inimesi läks USA-sse. Ühiskond hakkas taas ärkama, fosforiidikampaania, MRP-AEG, EMS jne, inimesed hakkasid meeltavaldama ja iseseisvust looma. Suveräänsusdeklaratsiooniga taodeldi sõltumatust NSV Liidust. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeele staatuse. Meeleavalduseks ja rahva tähelepanu tõmbamiseks tehti Balti kett, mis koosnes ligi 2 miljonit inimest. 20.augustil 1991. aastal Eesti iseseisvus. Eesti rahval tuli läbi elada väga ränki katsumusi, et saavutada iseseisvus. Nähti vaeva ja hoiti kokku, ning selle tulemusena saavutati taas Eesti iseseisvus ja kuulutati välja Eesti Vabariik.
Gorbatšovi reformide toetamine aprill Tartu muinsuskaitsepäevad toodi välja esimest korda Nõukogude Eestis sinimustvalge lipp isamaalised laulud, öölaulupeod 16. juuni esimene sekretär Karl Vaino > Vaino Väljas august esimene Eesti poliitiline erakond ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei) september Eestimaa Laul 16. november suveräänsusdeklaratsioon 4. 1989 jaanuar keeleseadus 24. veebruar kodanlike komiteede liikumine massiline kodanikualgatus eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel märts rahvasaadikute kongressi valimised mitte osaleda, et näidata vastumeelsust Eesti kuulumisel NSVL-i osaleda, et saada saadikukohti Eestist 47 saadikut 23. august Balti kett 27. november Isemajandav Eesti (IME)
Rahva vastutus = Riigikogu vastutus NB! Seaduste SISU JA VORMI eest vastutab rahvas parlamentaarsuse printsiibil: • riigikogu kui rahva ekvivalent tema esindajate näol loob seadusi ja • on samal ajal seaduste täitjate esinduskogu (RIIGIKOGU = RAHVA valitud asemikud) ehk vastutab nende arusaadavuse eest Eesti kirjakeele normi rakendamise kord (seadus): § 3 Kirjakeele normi alal annab nõu Eesti Keele Instituut Ametlikku keelekasutust reguleerib keeleseadus, sh selle § 4 lõikele 2 tuginev Vabariigi Valitsuse määruse nr 71 „eesti kirjakeele normi rakendamise kord“. Teisalt on halduses heaks heaks tavaks toetuda normiloovate õigusaktide keelekasutussuunistele, mis on kirjas Vabariigi Valitsuse määruses nr 180 „hea õigusloome ja noritehnika eeskiri“. 6. Mis on kirjakeele tunnused? Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.
eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma,lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised . Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24.veebruar. Üheks olulisemaks sündmuseks eestlaste taasiseseisvumises oli ka Baltikumide rahvarinnete eestvedamisel 23.augustil korraldatud enneolematu protestiaktsioon , mis kandis nime Balti kett,see oli katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni, pikkuseks oli 600 meetrit ning selles osales ligi 2 miljonit inimest, lisaks eestlastele ka Lätli ja Leedu inimesed.
aastatel Ameerika Ühendriikides ning on kohati säilinud tänini. Eelkäijaks väidetavalt Beat Generations. Hipid moodustasid kolooniaid, mille liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Loosungiks: „Make love, not war!“ Hipide ehk lillelaste liikumine kasvas protestiks Vietnami sõja vastu Woodstocki festival sai legendaarseks kui hipiliikumise kõrgpunkt Kodanikuõiguste liikumised 1989. võeti kasutusele keeleseadus, eesti keel sai riigikeele staatuse Üleskutse algatada kodanike komiteede liikumine, mis muutus massiliseks kodanikuliikumiseks Inimesed pidid registreerima end Eesti Vabariigi kodanikuks ja valima endale esindusorgani - Eesti Kongressi Toimusid rahvasaadikute kongressi valimised, Eestist valiti 47 saadikut Kodanikuõiguste liikumised Inimesed moodustasid Balti keti, mis oli 600km pikk Balti keti eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet
· ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond · omaliikluse taastamine Esimene Rahvarinde Kongress · ühiskonna valuküsimused · manifest ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL) Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) Liiduleping-Suveräänsusdeklaratsioon 1989 Keeleseadus · eesti keel riigikeel Kodanike Komiteede liikumine · Eesti iseseisvumise taastamine juriidilise järjepidevuse alusel Eesti Kongress · esindus organ registreeritud kodanikele Rahvasaadikute Kongressi valimised Balti kett · (600 km ja 2 miljonit inimest) · eesmärgiks riikidesiseste probleemide teadvustamine maailmale Poliitilised sihid selginesid · demokraatlik ühiskond 1990 Eesti Kongress · eesmärgiks okupatsiooni lõpetamine
DOKUMENDIHALDUS 2008/2009 õppeaasta KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on dokument? Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevus tõestamiseks. 2. Nimeta asjaajamise korraldust reglementeerivad riiklikud normdokumendid! Arhiiviseadus; avaliku teabe seadus; digitaalallkirja seadus; keeleseadus; isikuandmete kaitseseadus; märgukirjale ja selgitustaotsusele vastamise seadus 3. Millised on ettevõtte asjaajamist reglementeerivad sisemised normdokumendid? Asjaajamisekord; dokumentide loetelu ja dokumendihalduse kord; töövoogude (tööprotsesside kirjeldused); arhivaalide loetelu; sisekorraeeskiri; ametijuhendid 4. Milline haldusdokument tuleb arhivaalide hävitamiseks koostada? 5. Kuidas kujundada õigesti kontaktandmeid kirjaplangil?
Septemberis korraldati lauluväljakul järjekordne massiüritus ,,Eestima laul" (300 000 inimest). 1988 suvel moodustasid üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise(interliikumine). 16. Nov. 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati E NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 23 aug 1989 moodustati Balti kett ( 660 km, 2 milj. in.). 1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, eesti keelele anti riigikeele staatus. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, Eesti Kongressi valimine toimusid 1990 veeb. Esimene kongressi istung 1990 märtsil. Üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Isemajandav Eesti (IME). Perestroikapoliitika oli 1991 end ammendanud. 20 aug. 1991 võttis Ülemnõukogu vastu ,, Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Paragrahv 29A OMARIIKLUSE TAASTAMINE: 1990-1991 aastavah.
Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid. · 1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus: · jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress)
kooshoidmine iseotsustamis õigus. ,, Eestimaa laul" * 1988.a septembris * massiüritus * Rahvarinde eestvedamisel * toimus Tallinna Lauluväljakul * osa võttis ligi 300 000 inimest * üleskutse oma riigi taastamisele Suveräänsusdeklaratsiooni võttis vastu Eesti NSV Ülemnõukogu 16.11.1988. millega sätestati ENSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989.a jaanuaris võeti vastu keeleseadus riigikeeleks eesti keel. 24.veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks (sinimustvalge) * poliitiliste erimeelsuste süvenemine * interliikumine aktiveerub * pandi alus Kodanike komiteede loomisele * Eesti riik taastati järjepidavuse alusel * kutsuti üles Eesti kodanike registreerima * kodanikud pidid olema seotud I EVga Balti Kett * moodustati 23.08.1989.a * enneolematu protestiaktsioon: katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni * näidati, et Balti riigid soovivad koos iseseisvuda
kokku puutunud ka emakeeleõpetajatega, kelle suhted kirjaliku eneseväljenduse ja isegi õigekeelsusega on piinlikult nigelad. Ja need juhused pole olnud erandlikult harvad, vaid piisavalt sagedased, et kahelda keeloskustehuvides või kaitseb mõni pigem alateadlikult üldist keeleoskamatust. Üksnes tekstianalüüsi ja lühikirjandeid nõudev eksamivorm tõrjub tülikat vajadust õppida ja tunda pisut ka õigekeelsusreegleid. Samas üritab uus keeleseadus kehtestada normikeelt isegi valdkondades, kus see on igatpidi mõttetu, kohatu ja võimatu. Seega ei tea riigi vasak käsi jälle, mis parem teeb. Arukas ning senisest tegevusest kasulikum oleks kulutada aeg, raha ja töötunnid emakeele õppimisele ning õpetamisele, kuna eesti keel on ja jääb meie emakeeleks.
omandab nurisemata vallutaja keele. Anglo Ameerika kultuuri invasioon on toimunud varjatult ja seda kogu maailmas. Ka meie tahame olla eurooplased ja maailmakodanikud, ehkki meil on oma rahvusriik. Tarbijakaitseametist öeldakse, et neile pole eestikeelse tarkvara puudumise kohta kaebusi laekunud. Pildid: Õiguslik alus: Otseseks mõjutusvahendiks on seadusandlus. Praegu ei sätesta arvutiprogrammide keelekasutust ükski Eesti seadus. Keeleseadus annab kaupadele ja teenustele kogu keelenõudeid korraldava funktsiooni tarbijakaitseseadusele. Programmidel peab olema eesti keele tugi, st et iga laiatarbeprogrammi peab saama vastavusse viia eesti keele ja kultuuri traditsioonidega. Seega vastus küsimusele: ,,Kas Eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku?", peitub eelkõige meis endis. Muidugi ei muutu üle öö kõik programmid eestikeelseteks. Aga alustada võiks igaüks sellega, et julgus kokku võtta ning tööandjalt olemasolevaid
Millega? Nt: vihikuga Eesti keele jätkusuutlikus: Ma arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Näiteks ainult eesti keelega enam hakkama ärisektoris ei saa. Sest juba praegu on eesti keele kõrval tõusnud vene ja inglise keel. Narvas olles on selline tunne nagu oleksid Venemaal. Ülikoolides on paljud ained juba inglise keeles. Eesti keele kahjuks võeti vastu otsus mis vähendab võõramaalastel eesti keele õppimist, aga õnneks on Eestis on ka vastu võetud keeleseadus, mille peamine eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt.
1988 aprillis loodi Eesti Rahvarinne. 1988 Laulev revolutsioon. Kevadel muutus kriitika võimuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu avalikumaks. Karl Vaino ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, mistõttu mais-juunis muutus kriis ilmseks ning 16juuni vabastati ta EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt ja tema asemele tuli Vaino Väljas. 1988 augustis loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai Lagle Parek, eesmärgiks oli omariikluse taastamine. 1989 jaanuar võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse. 24 veebr kuulutati iseseisvuspäevaks. Kodanike komiteede liikumine eesmärk taastada iseseisvus. 23aug1989 Balti kett sest Eesti saadikud Moskvas tahtsid, et ka nemad mõistaksid hukka MRP, aga Moskva kasutas venitamistaktikat ja Baltimaad vastasid provokatsiooniga. IME 1989. Eesti Kongressi valimised 1990 ja hakati pidama läbirääkimisi NSV Liiduga, et taastada iseseisvus
süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut. Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre. Ühiskondlik kakskeelsus- kahe keele kasutamine ühes riigis. De jure- seaduse kohaselt. De facto-tegelikult, kuid mitte seaduse kohaselt. Diglossia- funktsionaalne keelekasutus, ühiskonnas kasutusel kaks keelt või keelekuju, millest igal on välja kujunendud kasutusalad. Keelte kasutust avalikus ruumis reguleerib keeleseadus. Keeleökoloogia-teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju. Teadus, mis uurib väikeste keelte jätkusuutlikust. Keele jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid: sõjavägi, hüvede hulk, põlvkondlik ülekanne, paiknemine. Eesti rahvaarvu langust põhjustanud sündmus: 1941- massiküüditamine Siberisse,1949 märtsiküüditamine, 1700-1721- Põhjasõda, 1558-1583- Liivi sõda. 5 valdkonda, mida on vaja eesti keele jätkusuutlikuse püsimise arendamiseks:
Vaino Väljas - EKP peasekretär, temaga asendati K. Vaino, selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988. 16. november 1988 - Suveräänsusdeklaratsioon, Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument, mille deklaratsiooni luges Ülemõukogus ette välisminister Arnold Green. 1989. jaanuar - võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. 1989. märts - esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi. Balti kett - Baltimaade rahvarinnete korraldatud suur protestiaktsioon 23.augustil 1989.a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusesse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadusetahet. 1990
ees. 1988 suvel algab impeeriumimeelsete jõudude kogunemine Interrindeks. Nad räägivad venelastele, et kui eestlased saavad võimule, siis hakkavad nad venelasi majanduslikult ja füüsiliselt kiusama. Rahvarinne ja EKP rahvuslik osa (S.Kallas, E.Savisaar, T.Made, M.Titma jt) arvavad, et NSVL tuleks reformida ja paika panna Liiduleping. Rahvuslikud jõud (MRP-AEG, Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP) ei poolda seda. 1989 Jaan 1989 keeleseadus. Riigikeel on eesti keel. 24.02.1989 heisati sini-must-valge lipp Pikas Hermannis. Algab kodanike komiteede liikumine. Märgiti üles eesti kodanikud. Kevad 1989 esimesed Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi vabad valimised(sinna said ka Eesti saadikud, kes keskendusid MRP avalikustamisele) 23.08.1989 Balti kett (2 miljonit inimest, 600km pikk) 1989 sügisel räägivad kõik eesti poliitikud iseseisvumisest. Eesti Kongress soovis
Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). 16. nov. 1988 võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon: Eestis ei tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi. Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSV Liidu omadest. 1989.a. 1989.a jaan.-s võeti vastu keeleseadus eesti keel kuulutati riigikeeleks. 24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni. 23.augustil 1989 toimus Balti kett katkematu inimkett Vilniusest Tallinna (pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas 1989 kuulutas NSVL kõrgeim võimuorgan 1939.a
· Surveavaldus Lauluväljakul: seista Moskvas Eesti huvide eest. · "Eestimaa laul" omariikluse taastamiseks. · Interliikumine omariikluse vastu. · 1988 aastaks kolm suunda: omariikluse taastamine ERSP, EMS; impeeriumisse jäämine ja liiduleping RR/EKP. · 16. November 1988 suveräänsusdeklaratsioon, Eesti seaduste ülemuslikkus NSV seaduste ees. · Balti kett Baltikumi probleemide teadvustamiseks. · 80ndate lõpus keeleseadus, kodanike kirja panemine, Eesti Kongress, tegevuskava riigina, Eesti Komitee. · 30. Märts 1990 üleminekuperiood algus mis lõppeb omariikluse taastamisega. · IME 1987 aasta septembrist. Eraldumine NSV majandusest, rahapoliitika, isemajandus, turumajandus, käsumajanduse lammutamine. · 1991 kukkus Moskvas riigipööre läbi, väikeriigid said võimaluse, 20. Augustil 1991 võeti vastu otsus Eesti iseseisvumiseks.
Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). • 16. nov. 1988 võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon: Eestis ei tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi. Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSV Liidu omadest. 1989.a. • 1989.a jaan.-s võeti vastu keeleseadus – eesti keel kuulutati riigikeeleks. • 24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni. • 23.augustil 1989 toimus Balti kett – katkematu inimkett Vilniusest Tallinna (pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas
· Eesti keele jätkusuutlikus: Arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Eesti võib olla küll de jure (ametlikult) ükskeelne riik, aga de facto (tegelikult) mitmekeelne riik. Põhilisteks keelteks Eestis on eesti keele kõrval tõusnud vene ja inglise keel. Samuti on Eestis vastu võetud kultuuriautonoomia seadus, mis vähendab eesti keele õppimist välismaalaste seas. Õnneks on Eesti Vabariigis vastu võetud ka keeleseadus, mille peamine eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine kõikides avaliku elu valdkondades.
võimaldab dokumentide sisu ja versioonide haldamist ehk dokumentide haldamisel kasutatav tehnoloogia) inimesed (susteemi kasutajad e dokumentide haldamises osalevad inimesed) Dokumendihaldust reguleerivat õigusaktid: Seadused: ,,Andmekogude seadus" ,,Arhiiviseadus" (1998) ,,Avaliku teabe seadus" (2000) ,,Märgukirjale ja selgitustaotlusele vaastamise seadus"(2004) ,,Digitaalallkirja seadus"(2000) ,,Haldusmenetluse seadus" ,,Isikuandmete kaitse seadus"(2003) ,,Keeleseadus" ,,Riigivapi seadus" ,,Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused: ,,Arhiivieeskiri" (1998) ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused"(2001) Standardid: EVS-ISO 15489-1:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa1: Üldnõuded" EVS-ISO 15489-2:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa2: Juhised" EVS882-1:2006"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1:Kiri" EVS-ISO 15836:2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i
dokumendisüsteemi ja sellega teostatavate operatsioonide väljatöötamise, juurutamise ja korraldamise ning igale kasutajale vajalike dokumendihalduse ja dokumendisüsteemi operatsioonide õpetamise eest. 11. Nimeta olulisemaid dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte. Seadused: • Arhiiviseadus • Avaliku teabe seadus • Digitaalallkirja seadus • Haldusmenetluse seadus • Isikuandmete kaitse seadus • Keeleseadus • Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus • Riigivapi seadus • Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus • Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: • Arhiivieeskiri • Asjaajamiskorra ühtsed alused Kust leida vastused ja õppida: *) Dokumendi- ja arhiivihaldus. Rahvusarhiivi juhised. [P. Noodapera, T. Tarandi, H. Vares]. Tartu: Rahvusarhiiv, 2009. *) Standard EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon
Liiduleping pidi saama suhete aluseks Nõukogude liidu keskvõimu ja liiduvabariigi vahel. Esimest korda oli nõukogu võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus. Järjest olulisemaks muutus Molotovi-Ribbentropi pakti õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldati Balti kett: katkematu inimektt Tallinnast Vilniuseni. 1989. aasta lõpul tunnistas Moskva 1939. aasta salaprotokolli olemasolu ning mõisteti see õigustühiseks. 4. Kodaniku komitee liikumine Keeleseadus võeti vastu 1989. aasta jaanuaris, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge rahvuslipp. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodaniku komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Vabariigi kodanikud kutsuti end üles registreerima, et valida hiljem esindusorgan Eesti Kongress. 1990. aasta veebruaris toimusid
rahustada. 1988 kevad-september- "laulev revolutsioon". Selle on poeetilise nimetusega võetakse kokku mitmed Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel:kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe ,lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule, kutsuti esimest korda rahvast üles omariikluse taastamisele. 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu:eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24.veebruar iseseisvuspäevaks, senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis
Meil on olemas loomingulised rühmad ja koolkonnad, kes neid teadusi arendavad.Muidugi on matemaatika, füüsika üleilmsed teadused, aga siin mõeldakse, õpetatakse, kirjutatakse sellest eesti keeles ja Eesti keskkonnas. Eestluse seisukohalt on oluline, et loomingulise õhkkonnaga teadusrühmi oleks igas valdkonnas. Kultuuri loomingulisuses peitub kultuuri elujõud. Peame oma rahvuslust senisest järjekindlamalt arendama: gümnaasiumid tuleb eestistada, kodakondsus- ja keeleseadus ei tohi lõdvendada, võõrtööjõudu tuleks võimalikult vähe sisse tuua. Ilmselt peame liikuma nn kodanikurahvuse poole, et Eestis on üks riigikeel(avaliku elu keel) ja üks poliitiline rahvus, eestlased. Osa neist küll omavahel ja kodus eesti keelt ei räägi, ent on riigile lojaalsed ja oma kultuuri diasporaana ei esita etnilisusel põhinevaid poliitilisi nõudmisi. Eesti keel on eestluse tuleviku seisukohalt keskse tähtusega. Kuni 19. sajandi
impeeriumi lahutamatuks osaks ja kritiseerisid demokraatlike organisatsioonide tegevust. Neil oli ka Kremli võimuladviku toetus. Nende tegevusest hoolimata suutis Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu võtta suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989. aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24. veebruari iseseisvuspäevaks ning senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 23.augustil 1989 korraldasid Baltikumi rahvarinded enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km pikkuses inimketis osales ligi 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist ning ka omariiklust Balti liiduvabariikidele. Sel viisil demonstreeris Baltikum maailmale oma iseseisvuspüüdlusi.
Impeeriumeelsete jõudude meelest pidi kõik jääma samaks. Kolmanda suuna mood. Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st, pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsutamisõigust. • 16.nov 1988-võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni (iseseisvusdeklaratsioon), millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. • 1989. a jaanuar-võeti vastu keeleseadus, millega eesti k-le anti riigikeele staatus. • 24.02 kuulutati iseseisvuspävaks • 1989.a tähistas sisepoliitilises elus poliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist. • Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. • esindusorgan-Eesti Kongress • 1990.a veebruar-valimised • Eesti Kongressi I istung toimus 1990.a märtsis, seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette
1988. aastal loodi Eestimaa Rahvarinne, see oli suurim kodanikualgatuslik rahvaliikumine. Liikumise ametlik nimi oli Rahvarinne Perestroika Toetuseks. Perestroika oli tugevaks ajendiks ja võimaluseks Balti riikide iseseisvuse taastamiseks. 1987-1988 aastatel toimus rida sündmusi mis viisid Baltimaid iseseisvuse poole. Neid sündmusi nimetatakse Laulvaks Revolutsiooniks, kuulus on see selle poolest, et selle käigus ei valatud piiskagi verd. Keeleseadus, mis võeti vastu 1989. Aasta jaanuaris, sätestas, et riigigi keeleks saab eesti keel. Mitmed sündmused ja liikumised viisid Eesti ja Baltimaad lõpuks iseseisvumiseni. 9 Kokkuvõte 1985. aastal sai võimule Mihhail Gorbatsov, kes alustas paljudele liidumaadele tähtsaima programmiga perestroikaga. Gorbatsovi algatatud perestroika viis oma pöördeliste sündmustega Nõukogude Liidu lagunemiseni
1988.aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused. Suveräänsusdeklaratsioon Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongress 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermani tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. Sisepoliitilises elus aga tähistas 1989.aasta erinevate poliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist. Iseloomulikuks jooneks oli rahvuslike jõudude tugevnemine. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel
1988 mai-juuni laulev revolutsioon 1988 16 juuni Vaino asemel Väljas 1988 juuni ametlikult kasutusele sini-must-valge 1988 suvi Interliikumise (IL) teke 1988 11 sept Eestimaa laul T. Velliste kutsus toetama Eesti iseseisvumist 1988 16 nov Eesti NSV Ülemnõukogu võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni mitte tunnistada eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi 1989 jaan keeleseadus 1989 24 veebr sini-must-valge Pika Hermanni torni 1889 23 aug Balti kett 1989 kodanike komiteede liikumine alustab 1990 24 veebr Eesti Kongressi valimised, tööorgan Eesti Komitee 1990 30 märts ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest kuulutati välja üleminekuperiood, mis lõpeb EV põhiseaduslike riigivõimuorganite taastamisega 1991 3 märts referendum Eestis 77.8% vastas jaatavalt küsimusele "Kas
------------------------------- · 16. novembril (1988) võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: 1) Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes 2) nõuti liidulepingut (esimest korda tõstatati Eesti riikluse probleem nii kõrgel tasemel) Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid 1989 · jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett
algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes. Balti ketis osalenud inimeste hulka on hinnatud 2 miljonile. Balti kett äratas maailmas suurt tähelepanu ning aitas kaasa Balti riikide iseseisvustaotluste teadvustamisele. Kodanike komiteede liikumine 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus,millega eesti keelele anti riigikeele staatus.Mõne aja möödudes kuulutati 24.veebruar iseseisvuspäevaks.Pika Hermanni tornis heisati üles sinimustvalge rahvuslipp.Sisepoliitilises elus aga erimeelsused erinevate poliitiliste jõudude vahel süvenesid.Iseloomulikuks jooneks oli rahvuslike jõudude tugevnemine.Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele,mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel.Kõiki
23. Augustil 1989. Aastal korraldati Moskvale surve avaldamiseks enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660km, 2milj. Inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil 1989. Aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. Aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. Kodanike Komiteede Liikumine 1989. Aasta Jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus. 24. Veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni torni heisati eesti lipp. pandi alus Kodanike Komitee liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki eestlasi kutsuti registeerima et nad saaksid pärast valida Eesti Kongressi (esindusorgani). 1990. Aasta veebruaris toimusid valimised. 1990. Aasta märtsis toimus 1. Kongressi istung.
jõustumismärge отметка о вступлении в силу jälgimine отслеживание järelevalve надзор järelkontroll последующий контроль K kahju hüvitamine возмещениe вреда karistus наказание karistusseadustik Пенитенциарный кодекс kasutajaettevõtja предприятие-пользователь keeleseadus Закон о языке keemilised ohutegurid химические факторы опасности kehavigastus телесное повреждение kodanik гражданин kohalik omavalitsus местное самоуправление kohtukulud судебные расходы kohtuotsus решение суда kohtutäitur судебный исполнитель
väljendab rahvusele omast vaimset arengut. Arendab rahvuslikku eneseteadvust ja uhkust. Mõjutab rahvust onma eeskujuga. Peab üleval rahvuslikku vaimu, milles ta on sündinud. Lõpetas Helsingi Ülikooli filosoofia alal. Sai Kuopios kooli direktoriks (saadeti sinna jalust ära). Seal hakkas ajalehte välja andma Saima (1844-46) rootsikeelne, suunatud rootsikeelsele intelligentsile. 1856-63 Helsingi Ülikooli professor. 1863. saab senaatoriks. Snellmani suurim teene oli keeleseadus - Soome keelel ei olnud mingit ametlikku staatust. 1862. pääseb Snellman Aleksander II juurde, ulatab talle seaduseelnõu, milles on kirjas, et 20 aasta jooksul peaks soome keel saama rootsi keelega võrdseks. 20 aasta pärast peaks igal elualal saama asju ajada soome keeles. 1832. läks Turu Ülikooli. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus, tema teena on ka soome mark ja soomekeelne haridus. Snellmani päev on 12. mai. Kuulus Laupäeva Seltsi.
reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda Standardid- dokumendihalduse poliitika ja protseduuride standardimine tagab dokumentide kaitse. Standardid on kasutamiseks mis tahes vormingus või andmekandjal dokumentide kohta nii avalikele kui ka eraõiguslikele organisatsioonile. Standardid on Eestis vabatahtlikud kokkulepped, kuid avaliku sektori jaoks võivad mõned neist olla tehtud õigusaktidega kohustuslikuks. Keeleseadus (muu keelse dokumenti õigus ei ole tühine) Riigivapi seadus jt Määrused- kehtestatakse teenuste korraldamise ja teabehalduse alustena nõuded ehk teenuste korraldamisele ja arendamisele, teabehalduse korraldamisele. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused 6. Dokumendisüsteemi alusdokumendid (organisatsiooni sisemised normdokumendid: dokumendihalduse kord, liigitusskeem), eesmärk, mida sisaldavad?
3. Poliitilised suunad Eestis 1980.aastate lõpul: 1988 aastaks oli Eestis välja kujunenud selgepiirilised poliitilised suunad: Rahvuslased (radikaalid): Mõõdukad (alalhoidlikud): Impeeriumimeelsed jõud: MRP AEG, EMS, ERSP RR, EKP (KK) IR, TKÜN 1. Olulisemad sündmused 1989-1991: 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu: - eesti keele riigikeeleks (keeleseadus) - 24.veebruar iseseisvuspäevaks - senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia
korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 km, 2 miljonit inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajelisel areenil. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE 7 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. Sisepoliitilises elus aga tähistas 1989. aasta erinevate poliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist. Iseloomulikuks jooneks oli rahvuslike jõudude tugevnemine. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel
annaabi.ee 
