Suured hagijad Serbia hagijas - 44-54 cm Gascogne'i suur hagijas - 62-72 cm Istra lühikarvaline hagijas - 44-58 cm Gascogne'i suur sinine hagijas - 62-72 cm Istra karmikarvaline hagijas - 50-52 cm Poitevin - 60-72 cm Posavia hagijas - 46-59 cm Billy - 58-70 cm Bosnia karmikarvaline hagijas barak - 46-56 Verekoer isastel - 63-69 cm cm emastel - 58-64 cm Itaalia hagijas, karmikarvaline - 52-60 cm Inglise rebasehagijas - 53-63 cm Dunker - 50-53 cm Prantsuse kolmevärviline hagijas - 60-72 cm Hispaania hagijas - 51-56 cm Prantsuse must-valge hagijas - 60-72 cm Kreeka hagijas - 45-55cm Vendéen'i suur grifoon isastel - 62-68 cm Serbia kolmevärviline hagijas - 45–55 cm
Ta on tugeva või kuivtugeva kehaehitusega, kusjuures ta ei tohi näida raskena ja koredana. Lihastik on hästi arenenud ja reljeefne, nahk elastne ja liibuv. Ta pea on pikk, kuiv ja kiilutaoline. Ta keskmise suurusega ümaravõitu silmad asuvad sügaval silmakoobastes. Ta hambad on suured, valged ja tugevad. Hagijas Tema ülesanne on otsida uluk üles ning jälitada looma seni, kuni jahimehel õnnestub saak maha lasta. Hagija tõuge on maailmas väga palju. Eesti hagijas Eesti hagijas on alla keskmist kasvu. Ta karv on lühike, ühtlane, jäik ja läikiv. Ta luustik on tugev, lihastik hästi arenenud, nahktihe, elastne ja voltideta. Ta koon on pikk ja sirge. Tal on pikad õhukesed rippkõrvad, mis liibuvad vastu põski. Nad on ümarate tippudega ja kaetud lühikese karvaga.
Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad, karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. 1. Traavija - pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas - ehk karja ajavad ning osad jahikoerad) 2. Galopeerija - nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv - tõud, kellelt nõutakse kiirust) 3. Jõutüüp - ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise bulldog - neilt nõutakse ainult jõudu) Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka
Valve- ja õuekoer Muri. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga. Karjakoer Krants. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Shoti lambakoeri.[26][27] Aretus jäi peale sõda soiku. Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI-i poolt tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer - Eesti hagijas. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 20. sajandi 30. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947. kuni 1954. vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), sveitsi
............... 1. Kas lindudel on hambad? EI 2. Kas lind Kiivi saab lennata? EI 3. Kas öökullid saavad oma silmi liigutada? EI 4. Mis lind toob rahvajutu järgi lapsi? TOONEKURB 5. Missugustele lindudele meeldib näpata säravaid asju? HARAKAS 6. Meie metsades elutseb vaid üks kaslane. Kes? ILVES 7. Mitu jalga on krabil? 10 8. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas isased või emased? EMANE 9. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 10. Milline täpilise karvkattega loom on kiireim maismaal? GEPART 11. Kuidas kutsutakse isast siga? KULT 12. Kas elevandid saavad hüpata? Miks saavad/ei saa? EI, NAD ON LIIGA RASKED 13. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 14. Kas lindudel on arenenud maitsmismeel? EI 15. Kes on suurim imetaja maal? SINIVAAL 16. Kuidas nimetatakse isast kitse? SOKK
SÕNAD KUS ON S zlott-Poola rahaühik defektid almanahhi-almanahhis oranz zombi-elluäratatud laip fuajee Kasahhi maavõistlus finisis dzemper zoo- loomaaed seffidele kasahhitaride tusiga- pidulik muusika dzässfestival seflus psüühikahäire seffidele rezissöör- lavastaja afiss-afisi- afissi- kuulutused epohhi-epohhi- ajajärk, ajastu borsi mazoor- rõõmsakõlaline helilaad finisis Tsehhi maavõistlu saslõkk ...
ALBATROSSI 4. Millise tuntud multifilmi linnu teine nimi on Fauntleroy? PIILUPART DONALD 5. Mitu paari silmalaugusid on jaanalinnu silmadel? 2 6. Millise looma sõrmejälgedega on inimese omad väga sarnased? KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12. Miks ei saa elevandid hüpata? SEST NAD ON LIIGA RASKED 13. Mis on künofoobia? HIRM KOERTE EEST 14. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 15. Millist looma on peetud koduloomana 14 000 aastat? KOER 16. Mis loom on snautser? KOER 17. Keda peeti ,,talupoja kellaks"? KUKK 18. Millise nime järgi on tuntud Austraalia metsikud koerad? DINGO
Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer Eesti talukoer kahe alaliigiga : Valve- ja õuekoer Muri. Punane kuni pruunikas, mitte just väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati Lapi koera ja Ungari kuwassiga. Karjakoer Krants. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Shoti lambakoeri. Aretus jäi peale sõda soiku. Ainus päris oma koeratõug on ajukoer Eesti hagijas. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 20. sajandi 30. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer
Valitsejad aga tahtsid koeri, kel on ilus kuju ja temperament – tulemus dekoratiivkoerad Tänapäevane tõuaretus põhineb tõustandarditel Koerte aretus Eestis 1891 toimus esimene tõukoertega seotud tegevus Eestimaa Jahisõprade Seltsis 23. juuli 1929 asutati Eesti Kennelklubi 1944-1955 tegutses Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühing, kelle kanda võib lugeda eesti hagija lõpliku formeerimise 09. detsember 1989 Eesti Kennelliit Koerte sugupuu Eesti hagijas Hakati aretama 1947. a. NSV Liidu Rahvamajanduse ministeeriumi otsusel Tõug kinnitati 1954. a Esivanemate seas on vene poola hagijaid, foxhaounde, taksikoeri, beagleid, šveitsi, lutserni ja berni hagijaid Eesti hagija välimus Keskmist kasvu tugev-kuiva kehaehitusega Luustik tugev, lihastik hästi arenenud Temperamendilt tasakaalukas liikuv Ülekaalus on mustalaiguline
sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama, Agnese arvates oli tal noor ja ilus nägu, aus ilme, rõõmus ja julge nägu, sakslaste juures üles kasvanud, lõpuks hakkavad Agnes ja Gabriel koos elama . Gabriel sai maailma kuulsamaks ja kardetumaiks sõjameheks. Diana Delwigi hagijas DELWIG- kade Hansu peale, sest ta tahtis Agnest endale , teistest tõsisem, norutaja, toimus ärapanemine, Hans ja Delwig uhkeldasid oma tegudega , et Agnesele meeldida. Delwig oli kihvitine suu, valetaja, langes võitlusel venelastega. Kaspar Von Mönninkhusen Kuimetsa pärishärra ja Liivi sõjameeste pealik, ähvardaja, kitsipung, julm, rikas, agnese isa, vana sõjamees, julge, meelekindel . Lõpuks sai tast tark hooliv kerjaja.
ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud, asjalikud, visad, vastupidavad ja varaküpsed koerad. Nad pole liiga tihedalt seotud peremehega, mis võimaldab neid vajadusel teistelegi laenata. Kasutatakse jänese, rebase, ilvese ja isegi hundijahil. Hundijahiks kõlbab kõrgekasvuliste hagijate kari (vene hagijas). Eesti hagijas on ainus koeratõug, mis on Eestimaal aretatud! Eesti hagijat võib kasutada jänese, rebase ja ilvese jahil. Välimus: keskmisekasvulised on soome ja eesti hagijas, suuremad vene ja vene laiguline hagijas. Suurematel pole väiksemate hagijate ees eeliseid, sest vajuvad rohkem läbi lume ning seetõttu ei liigu tänu pikkadele jalgadele kiiremini. Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab kehaehitus vastama tõustandardile. Käpp olgu tugev ja kompaktse ehitusega ja tagajalgade
.......................................7 Setter.................................................................................................................................................8 Bokser...............................................................................................................................................9 Spanjel...............................................................................................................................................9 Hagijas.............................................................................................................................................10 Chow chow......................................................................................................................................10 Dobermann......................................................................................................................................10 Dalmaatsia koer...............................................
karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho. Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi. · 1. Traavija - pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer, pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas - ehk karja ajavad ning osad jahikoerad) · 2. Galopeerija - nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv - tõud, kellelt nõutakse kiirust) · 3. Jõutüüp - ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise bulldog - neilt nõutakse ainult jõudu)
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
ennast lhedal, ja kartes, et ta varsti lahkuma , Watson ja Sir Henry hpata teha oma liikuda. Sdimistetu viskabkivi nende suunas ja siis vtab ra maha nlval . Nad ritavad teda taga , kuid see on selgeltlootusetu ritus , sestkiirus ja agility pgenemine mees . Nagukaks saada valmis pea tagasiHall, Watson nebmees seisabkivine paljand, neid vaadates. Ta on ainus vimalik teha lbi kontuuri enneinimene kaob , kuid vimalus jrgmine julge Sir Henry, kes on ikka veel nrvis alates heli hagijas . 10Peatkk Peviku sissekanded kiirenemist 16 th,pev prast seda, kui aruanne jtab maha . Snge ilm mjutab igahe tuju . Isegimaandatud Watson mtiskledes kuiebausk ei ju mned legitiimsuse nende taga , kuna kuuldud helid onraba , kohalikud aruanded sagedase vaadeldes ja Sir Charles on ikka lahendamata surma. Ta teebresolutsioon hoida oma plaanid ja jreldused ise nii palju kui vimalik , et mitte panna tiendava koormuse Sir Henry .
mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, -gangster. h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind
= toimetaja) jne. Hoare, P. (1997). Academic Libraries. In: International Encyclopedia of Information and Library Science. London: Routledge, pp. 24. Leino, M. (2000). Norm ja hälve muutunud diskursus. Rmt: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus. Koost. V.-R. Ruus. Tallinn: TPÜ kirjastus, lk 96111. Teatmeteose artikkel (analoogselt kogumiku artiklile) Eesti. (1934). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, lk 521671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Võib ka lühikirjena, kasutades ladinakeelset lühendit s.v. (sub verbo sõna all). ENE (1998). s.v. grafoloogia. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi. (Aasta). Töö pealkiri. Kõrgkool (ja õppetool). Koht. Töö liik. Sard, Alge. (2009). Fotograafia kunstihariduses vaatamine ja teadvustamine. Tallinna Ülikool, kunstide teaduskond, kunstiosakond. Tallinn. Magistritöö. Arhiivimaterjalid Dokumendi nimetus
suurem ja võimsam, tõrjub ta Euroopa naaritsa välja. Kanada vesikatk. Algselt oli akvaariumitaim, sealt sattus aga veekogudesse. Nüüd on Eestis jõgedes domineeriv. Teadlikult sissetoodud võõrliike: Euroopa piison (Elistvere looduspark) Maral (Väätsa metskonda, seguneb Euroopa hirvega) Jaanalind (Vilsandi). Prussakad, tarakanid pärit troopikast. Põllumajandusliku liigi mitmekesisus: Eesti maatõugu veis Eesti maatõugu hobune Eesti hagijas Sangaste rukis. VESI Nitraadi direktiiv kõik EV liikmesriigid peavad selgitama tundlikud alad lämmastiku suhtes. Eutrofeerumise aldid alad. Tagada kõigile joogikõlbulik joogivesi. Eestis ongi joogivee direktiiv kõige raskemini täidetav, kuna paljud veekvaliteedi näitajad ületavad Euroopa direktiivi norme loodulikel aladel, ilma inimese mõjuta. Eestis on probleeme rauasisaldusega. Näitajad: Olulisi probleeme on raua sisaldusega, eriti rannikualadel ja Lõuna-Eestis
New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times, B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, 16. sept). Postimees. d) teatmeteose artikkel Artikli nimetus. (Ilmumisaasta). Teose nimetus. Köide. Ilmumiskoht, lehekülg (-küljed). Eesti. (1934). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, lk 521671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi. (Aasta). Töö pealkiri. Kõrgkool (ja õppetool). Koht. Töö liik. Kuusk, Raivo. (1996). Luule olemuse tõlgendamise võimalusi. Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool. Tallinn. Magistritöö. Õigusaktid Akti nimetus, vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. Arhiivimaterjalid
Tüvevaliku määravad sõna tähendus, vanus ja häälikkuju varieeruvus. Näited: raie : raie 'raiumine, puudelangetus' raie : raide 'sisse- või puruksraiutu' raiesmik = raiestik 'ala, kust mets on maha raiutud' Paronüüme kasutab paronomaasia, s.o sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest vm johtuv kõlasarnasus. Nt tõusikud, tõu-sikud. Nii on Ott Kangilaski "Väikeses seletavas sõnaraamatus" mänginud tuletistega: hagijas 'pidevalt hagisid esitav, hagelusluulu põdev isik'; karikas 'kariderohke (meri vm)'; klimberdaja 'klimbitegija'; kogelema 'pidevalt või korduvalt kogema'; sulistama 'kedagi suliks tembeldama'. 25. Laiad tähenduskirjeldused - pragmaatiline ja süntaktiline tähendusmudel. Laiad tähendusmudelid ei näe tähendustes vaid nimetamisfunktsiooni, vaid mõistavad seda laiemalt, võttes arvesse ka keeleteadmise ja entsüklopeedilise ehk maailmateadmise. Laiad mudelid lähtuvad niisiis sellest, et
rahvusvahelised standardid. Eksootilised liigid: Võõrliigid, mitte rahvuslikud taime ja loomaliigid · kährikkoer · ameerikanaarits ehk mink · karrulimardikas · kobras · kanade vesikatk · hiid-karuputk(mürgine) · kurdeline kibuvits · villkäppkrabi Teadlikult sissetoodud võõrliike: · euroopa piison · maral · jaanalind Agrobiodiversiteet(põlised looma ja taime liigid) · eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku kasulikud neutraalsed Kahjulik kahjulikud + + + 0 + - - - Sümbioos kommensialism parasitism Konkurents
rahvusvahelised standardid. Eksootilised liigid: Võõrliigid, mitte rahvuslikud taime ja loomaliigid · kährikkoer · ameerikanaarits ehk mink · karrulimardikas · kobras · kanade vesikatk · hiid-karuputk(mürgine) · kurdeline kibuvits · villkäppkrabi Teadlikult sissetoodud võõrliike: · euroopa piison · maral · jaanalind Agrobiodiversiteet(põlised looma ja taime liigid) · eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku kasulikud neutraalsed Kahjulik kahjulikud + + + 0 + - - - Sümbioos kommensialism parasitism Konkurents
Selle rajajaks oli Fransiscus Assiisist. Franciscus arvas, et raha et ei tohi olla. Talle tekkisid arvatavasti esimesena stigmad. Need on samasugused märgid, nagu olid kristusel. Need võivad tekkida viide kohta: käsi, jalg, pea, külg ja selg. Dominiiklaste ordu rajajaks oli Dominicus. Peamist ülesannet nägid selle liikmed jutustamises. Neid kutsuti ka jutlustajavendadeks. Hiljem hakati ka neid kutsuma nimega domini canes (tähendab issanda koerad). Nende sümboliks oli hagijas. 23) Koolikorraldus keskajal Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene suudab ära tunda Jumala tahte. Kõik oluline on kirja pandud piiblisse ja antiikautorite teostesse. Haridust saadi kirikute juures. Vaimulikud õpetasid neid. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Õppetegevus toimus ladina keeles. Koolis õpetati seitset vaba kunsti. Oli alamaste ja kõrgem aste. Alamaste moodustasid grammatika, retoorika ja dialektika. Kõrgem aste oli astronoomia, muusika, geomeetria ja aritmeetika
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. 4. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, - gangster. h h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi-
«Võib küll olla, et Agnes von Mönnikhusen mind ei tahtnud, aga kas ta sellepärast sind nii väga himustab, on vähemasti kahtlane. Esiotsa on ainult niipalju kindel, et Agnese isa sind oma väimeheks tahab võtta.» «Selleks on tal ka põhjust,» kütis Risbiter. «See olin mina, kes oma käega Põltsamaal kuningas Magnuse riiginõuniku ja Mönnikhuseni verivaenlase Fahrensbachi vangi võttis.» «Kange tegu, vana rauka sängist välja kiskuda!» pilkas Delvig. «Minu suur hagijas Diana oleks sellega vist veel paremini toime saanud.» Need sõnad tegid kaaslastele tuska. «Ara puutu rüütli au külge, Delvig,» noomis junkur Gilsen. «See ei ole õige, Mönnikhuseni väimehe ja koera nime korraga suhu võtta,» nurises junkur Ader kas. «Paned sa mind oma koeraga kõrvu?» küsis Risbiter ähvardades. «Oh ei,» naeratas Delvig, «ma pean oma Dianast nii suurt lugu, et teda -- kellegi vastu ei vahetaks.» «Kisud sa riidu?» hüüdis Risbiter
Tristan 1'Hermite kaotas 472 igasuguse lootuse eidelt midagi välja pinnida ja keeras talle selja. Gudule nägi värisedes, kuidas ta aegapidi oma hobuse juurde läks. «Noh,» pigistas komandör hammaste vahelt, «läki minema! Tuleb otsimist jätkata. Ma ei saa enne magada, kui mustlastüdruk pole üles poodud.» Ta viivitas veel veidikese, enne kui ratsu selga hüppas. Gudule värises elu ja surma vahel, nähes, kuidas prevoo oma rahutul pilgul üle platsi laskis rännata, nagu oleks ta hagijas, kes ligidal looma asukohta haistab ega taha paigast lahkuda. Lõpuks raputas mees pead ja hüppas sadulasse. Gudule'i hingelt langes nagu raske koorem, ja pilku oma tütrele heites, keda ta seni, kui mehed seal olid, ei julgenud kordagi vaadata, lausus ta tasakesi: «Päästetud!» 2 8 0 Vaene lapsuke oli kogu aeg hinge kinni pidades liikumatult oma kurus istunud, peas ainult surmamõtted. Ta oli teraselt kogu stseeni Gudule'i ja Tristani vahel pealt kuulanud ja ema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
