Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keele reeglid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune suur kollane mõistlik ü ?
  • Mitu Kui paljuMitmes?
  • Mis missugune Kui palju?
  • Mida tegema Mida teeb?
  • Millal kui kaua?
  • Kus kuhu kuidas?
  • Kelgu tänavas Keilas Harjumaal KUS?
  • Mida ta sellega mõtles?
Kokku-ja lahkukirjutamine
Nimisõna +nimisõna
KOKKU
LAHKU
Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski , nahkmööbel , sarvloom, külglibisemine, , tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus
ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa saapad , õpiku autor, toodangu kvaliteet, ukse kääksumine, tuule undamine
Ainsuse omastavas olev nimisõna kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi , moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, seinakell, käekell , tornikell, rongipilet
Mitmuse omastavas olev nimisõna Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kurttummade kool, muusikariistade kauplus, uudiste agentuur
sihitisliku täiendiga  omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) Nt kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus , kalapüük, tuletõrjuja , buldooserijuht,
täiendosa on liitsõna Nt. mereliiva hunnik , peegliklaasi kild , prantssaia viil
hulka ja kogu väljendavad ühendid nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk , räimekilo, piimaliiter,
Täiendsõnal on täiend Nt. meie pere liikmed, suure kassi pojad
mitmusliku sisuga ainsuse omastav nt tikutoos, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, marjakorjamine, hambaarst
kolm või enamgi tüve nt aedviljakonserv, aruandeaasta, käterätikuriie, laevaremonditehas, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus.
kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed , meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus , keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus
pikemad mitmuse omastavas olevad nimisõnad  kindlakskujunenud ühendeis Nt. hingedepäev , surnutepüha, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu , vanematekogu, võõrastemaja.
Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi.
Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam , nafta ja naftasaaduste eksport , impordi ja ekspordi maht.
Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna - ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas.
Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna
Omadus-, arv- ja asesõna  kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki  juhtumidmitut seltsi mehed,  igat sorti külalised, sama tüüpi  suvila jms juhtumid.
KOKKU
LAHKU
Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad Nt. diiselmootor , morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud olümpiatuli
käändumatud omadussõnad  ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid: Nt. väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik , gooti stiil, indiaani naine,
Väiketäheline eesnimeline täiend Nt. jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun
Muutumatu sõna Nt. kummuli paat , lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndijad
kindel omaette mõiste Nt. vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge , kümmepäevak, mustmuld , noormees, omakasu, raskejõustik, veerandaasta, üksmeel
kokku lühenenud tüvega omadussõna , tegusõna tüvivorm Nt. esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond , lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus
Muutumatu sõna liitumine nimisõnaga ja liitnimisõna moodustamine Nt. allüürnik , eeskoda, kõrvalhoone , otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov , tänapäev, vastukaja, poolthääl
kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid Nt. kuumaveeallikas , mustaveepang, mustasõstramooskahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi mitmeparteisüsteem allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis
Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik’; tähenduses ‘spetsiaalne, eriline’ kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku. Nt töötasime igaüks eri alal (= igaüks omaette, erineval alal), aga tuli valida endale mõni teine eriala (= spetsiaalala); igaühele neist anti eri ülesanne (= erisugune, teistest erinev ülesanne), aga talle anti eriülesanne (= mingi eriline, spetsiaalülesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga  kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates).

Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine


KOKKU

LAHKU

Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga kokku Nt. Emajõgi , Põhjalaht , Supilinn (Tartus), Rannavärav, Hirvepark , Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed.

kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta Nt. Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Volga jõgi = Volga,Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid

liigisõna maa Nt. Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad , Saksamaa, Madalmaad, Tartumaa, Frangimaa

Aadresskoht Nt. Allika tänav, Vabaduse väljak , Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Vana turg , Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik 

omadussõnatüvi Nt. Kesktänav, Keskväljak

nimetuumaks on käänduv omadussõna Nt. Vaikne ookean, Punane meri, Suur väin , Väike Emajõgi, Vaikne järv


sekundaarnimi, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega Nt. Pärnu jõgi, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Käina vald, Kopli rand , Brandenburgi värav, Beringi väin, Patkuli trepp , Wrangeli mäed


kohanime omakorda täpsustav kohanimi Nt. Rõuge Suurjärv , Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam


Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku Nt. Adélie maa, Baffini maa


Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku Nt. Aafrika maad = Aafrika riigid,  Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Lääne­mere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad




Käänd - või määrsõna + omadussõna


KOKKU

LAHKU

Kindel omaette mõiste Nt. viljarikas, maailmakuulus , külmakindel, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun , magushapu, rohekashall

karva ja värvi  Osastavast käändest lahku Nt. roosat karva riie, punast värvi maja

eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg -, pool-jts Nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus , puruväsinud, püstihull , uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane

täiendsõnal on omakorda täiend Nt. küpse kirsi karva

-ohtu, -võitu, -verd Nt. mustaverd, lapseohtu, igavavõitu

Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad Nt. hirmus palav  , kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk,

-karva ja -värvi  kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga Nt. tinakarva  pilved, taevakarva sinine, khakivärviülikond, samblavärvi  seelik

ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käänd­sõnaline täiend Nt. nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune

Number või märk (või liidetakse sidekriipsu abil) Nt. 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18-kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +-märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine.

Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend Nt. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Esimese maailmasõja aegne, perpetuum mobile taoline, persona non grata  lähedane.

Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga  sidekriipsu abil Nt. Kreutzwaldi-aegne, Lurichi -vägevune, Tartu-lähedane, Doonau -äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi- tagune , Vabadussõja-aegne, Ühispanga-sisene, show-mai­­guline, T-kujuline, NATO -väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpu­line.

Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutus

Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku Nt väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul , hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud, kaugemale sõitmine, lähedale tulek, kaugemalt vaatajad.

Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku. Nt aegamööda, aegapidi ‘aeglaselt’, alailma, alatasa ‘alati, ühtelugu’, allamäge, avasilmi, eeskätt ‘esmajoones’, eesotsas, eestpoolt , harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures , kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbisegi, mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, niiviisi, nüüdsama, omapead , otsejoones, otsekohe, otsekui, pealtnäha, puupüsti, rahumeeli, salamahti, sedamaid, seepärast, siinpool, siitsaadik, sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval,ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi. 3. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel.

Kindlad kokkukirjutused:

1) kui tekib uus tähendus: aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa , ülekäte),

2) kokkukirjutamise tingib vorm: alatasa, avasüli, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, mispoolest, seejuures, kusjuures; ajapikku, hullupööra, tasapisi, üksipäini, sedamaid; uisapäisa).

Ebakindlad kokkukirjutused:


  • Kui sisu ja vorm nii selgelt kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku: Nt. justkui/ just kui, meeltmööda/ meelt mööda, jõudumööda/ jõudu mööda, pärituult/ päri tuult , vastutuult/ vastu tuult, minupärast/ minu pärast, minugipoolest/ minugi poolest, sellepoolest/ selle poolest, sellegipoolest/ sellegi poolest, millegipoolest/ millegi poolest.

  • Võimalikeks, kuid mitte kohustuslikeks tuleb pidada ka vahetegemisi Nt. nii palju, kui palju ja niipalju ‘niivõrd’, kuipalju ‘kuivõrd’, selja taga ( otseses tähenduses) ja seljataga ‘möödas (ruumiliselt või ajaliselt); tagaselja’, nii pea ja niipea (kui), nii kaua ja niikaua ‘seni’, nii kaugel ja niikaugel ‘sealmaal’ jms.



    Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine


    Kokku

    Lahku

    -teist(kümmend), -kümmend ja –sada Nt. kolmteist, seitseteistkümmend, viiskümmend, kaheksakümmend, kakssada, üheksasada

    Muud arvsõnad  Nt. sada kaheksa, neli­kümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat, viissada kakskümmend üks

    -teist(kümmend), -kümmend ja –sada hulgasõnadega Nt. paarkümmend, mitukümmend, mõnisada, poolsada

    Muud arvsõnad hulgasõnadega Nt. paar tuhat, mitu miljonit, mõni miljon, pool miljardit

    Ühesõnaliselt kirjutatud arv järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga Nt. viieaastane, ­kahekilone, kaheksatunnine, kahe­sajaprotsendi(li)ne, kaheksateistkümneaastane 

    Mitmesõnaliselt kirjutatud arv järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga Nt. kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane, saja seitsmekümne protsendi(li)ne, neljasaja viiekümne tuhande meheline

    Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna eelneva määrsõnalise laiendiga (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, üle, alla, peaaegu, umbes) Nt. kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa , umbes kaheksatunnine ajavahe, alla viiekümneaastased mehed

    Sõna pool , kui ta esineb hulgasõnana ning käändub Nt. pool aastat, pool tundi hiljem, poole kuu pärast, poolest veebruarist saadik, poole kilo kaupa

    Sõna pool, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu Nt. poolaasta, poolkuu , poolsaar, pooltoode  


    Määrsõna pool ‘pooleldi’ Nt. pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes




    Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine

    KOKKU

    LAHKU

    Liittegusõnad Nt. abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, esietenduma, heakorrastama, kahekordistama, kooskõlastama, kuritarvitama, kuumsuitsutama, pealkirjastama, pealtväetama, rahvapärastama, salakuulama, vastunäidustama, võidurõõmutsema

    Käändsõnad , määrsõnad ja verbide tegevusnimed verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest Nt. puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed on kollaseks värvitud, selgesti loetav käekiri, hiljuti saabunud külalised, lauldes tehtud töö, õppimata jäetud tükk, õitsema hakkav rukis , kannatada saanud hooned
    Ühend‑ ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid , kui on moodustunud iseseisev omadussõna Nt paljutõotav algus, põhjapanev uuendus, väheminev kaup, ennastsalgav töö, teretulnud külaline


    Ühend- ja väljendtegusõnad  Nt ühendtegusõnad Nt. alla tulema , ette võtma, juurde astuma , juures seisma, läbi otsima , maha hüppama, vastu panema , välja sõitma, üle doseerima, üle värvima väljendtegusõnad Nt. andeks andma, aru saama, aset leidma, heaks kiitma, kindlaks määrama , kirja panema, korda minema, käiku laskma , käsile võtma, lugu pidama , meelde jääma , mehele minema
    Ühend‑ ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid  Nt ammu möödunud ajad, ammu tuntud lood, palju loetud raamat, äsja avatud kauplus, vähe kasutatud õmblusmasin , hästi hoitud auto, vähem tuntud helitöö , viimati nimetatud asjaolu, vast alanud meistrivõistlused , kergesti süttivad ained, raskesti jälgitav tekst.
    Kui ühend‑ ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses  täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata‑vormtäiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada.
    Nt äraminev külaline ~ ära minev külaline, eemalseisev võõras ~ eemal seisev võõras, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud vead, vastuvõtmata töö ~ vastu võtmata töö, kordaseadmata paberid ~ korda seadmata paberid.
    Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata‑vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts , jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale kallale tulnud röövlid, bussile peale langenud puu, markidele vahele panemata paberid, emale vastu jooksev laps, natuke lahti lükatud aken, täiesti rikki läinud aparaat, siit minema kihutanud auto.
    Märkus 2. Ühend‑ ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. Nt väljaütlemine, allakirjutamine, altvedamine, arusaamine, peamurdmine, rahu jaluleseadmine, vastuvõtja , ettekandja, pealtvaataja, päheõppija, ettevalmistus, allakriipsutus, sissepääs , arusaam, juuresolek , tähelepanu, vastuvõtlik , kokkupandult, lugupidavalt, rahulolematu, väljapaistev teadlane , silmapaistev kunstnik, piletist ilmajäämine, dokumentidele allakirjutamine, majast möödakäijad.

    ÜHENDTEGUSÕNA (ühendverb) LIITTEGUSÕNA (liitverb)

    Tavaliselt kirjutame tegusõna tema ees olevast sõnast lahku:

    Nt. Läbi lugema, maha kirjutama, sisse astuma, pähe õppima, vette kukkuma jne.

    Pööramisel vahetavad ühendtegusõna osad oma kohad:

    Loen läbi, kirjutas maha, astume sisse, õpiti pähe, kukkusin vette.

    Kui pööramisel jäävad täiend- ja põhisõna oma kohale, on tegemist liitverbiga:

    Iseloomustama (ma iseloomustan), esietenduma (see esietendus ); pealkirjastama, silmakirjatsema, järelkuulama, taaskasutama, kuritarvitama, omavolitsema jne



    KAASSÕNADE kokku- ja lahkukirjutus

    Kaassõna (ees- või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku Nt. mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi.

    Märkus. Ainult sel korral, kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku, kirjutatakse ta liitmäärsõnade reegli põhjal kokku: aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi.


    Näpunäiteid sõnuti
    pool, poole, poolt
    • käändsõnast lahku: metsa pool, vasakul pool, minu pool, igal pool, lõpu poole, lõuna poole, sügise poole, teisele poole, kummale poole, kummalegi poole, seina poolt, mõnelt poolt, omalt poolt, enda poolt
    • määrsõnaga kokku (määrsõna käändub seejuures kolmes kohakäändes): sealpool, sinnapoole, sealtpoolt, seespool, sissepoole, seestpoolt, väljaspool, väljapoole, väljastpoolt, kuspool, kuhupoole, kustpoolt, tagapool, tahapoole, tagantpoolt, eespool , ettepoole , eestpoolt, allpool, allapoole, altpoolt, ülalpool, ülespoole, ülaltpoolt

    kombel
    • käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel
    • eritähenduslikud väljendid kokku: imekombel, õnnekombel

    moodi ja viisi ‘moodi’
    • käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi
    • käändsõna osastava puhul on kokku‑ või lahkukirjutamine vaba: vanamoodi ja vana moodi, uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodi ja ühte moodi, samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja  endist viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi
    • eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi ‘tublisti’ (vrd poiss on juba mehe moodi), omamoodi
    • määrsõnaga kokku:  niimoodi , nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi
    • vorm nõuab kokkukirjutamist:  mismoodi , misviisi

    pidi
    • käändsõnast harilikult lahku: teed pidi (= teed mööda),  mereteed pidinurki pidi (= nurki mööda), rööpaid pidi (= rööpaid mööda); hõlma pidi, sanga pidi
    • kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi, viisi’: kaht(e)pidi ja kahte pidi, mitutpidi ja mitut pidi, kumbagipidi ja kumbagi pidi
    • eritähenduslikud väljendid kokku: (veab) ninapidi, (tunneb) nägupidi, (teretab) kättpidi, kaelapidi ‘kaelakuti’, aegapidi ‘aeglaselt’
    • vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi , välispidi, äraspidi

    teel
    • käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel

    jõul
    • käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul

    väel
    • käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel, aluspesu väel, vrd imeväel, nõiaväel (mille taga on sõnad imevägi, nõiavägi)

    jooksul ja kestel
    • käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel

    korral ja puhul
    • käändsõnast lahku: tarbe korral, surma puhul
    • vorm nõuab kokkukirjutamist:  mispuhul , seepuhul (vrd mille puhul, selle puhul)
    • eritähenduslikud väljendid kokku: otsakorral ‘lõppemas’

    kaupa ja viisi ‘kaupa’
    • ainsuse omastava puhul on kokku‑ ja lahkukirjutamine vaba: nädalakaupa ja nädala kaupa, kaheksakaupa ja kaheksa kaupa, tükiviisi ja tüki viisi, tosinaviisi ja tosina viisi
    • mitmuse omastavast kirjutatakse alati lahku: nädalate kaupa, kuude viisi

    pealtpealepärast
    • käändsõnast harilikult lahku: käigu pealt, päeva pealt (lahti), päeva peale (paistab), viguri pärast, moe pärast, nalja pärast
    • eritähenduslikud väljendid kokku: kõigepealt ‘esiteks’, korrapealt ‘otse­kohe’, (abi oli)  käepärast , (annab leiba) jaopärast, priipärast
    • vorm nõuab kokkukirjutamist: mispärast, seepärast (vrd mille pärast, selle pärast), mispeale, seepeale (vrd mille peale, selle peale)

    mööda
    • käändsõnast harilikult lahku: teed mööda, serva mööda
    • eritähenduslikud väljendid kokku: aegamööda ‘aeglaselt’, kordamööda, pikkamööda  ‘ pikkamisi
    • kaheti võib kirjutada: meelt mööda ja meeltmööda, jõudu mööda ja jõudu­mööda, konti mööda ja kontimööda

    JÄTA MEELDE!!!


    Päev-päevalt

    Päevast päeva

    Päevpäevaline

    Päev päeva järel

    Kogu aeg

    Tahes- tahtmata


    Baltimaad
    Balti riigid
    Tallin-Tartu vaheline
    Tallinna ja Tartu vaheline
    Eemaletõmbuja
    Minuvanune
    Kuhupoole
    Emb- kumb
    Enam-vähem
    Kõigepealt
    Veel kord
    Otsekui
    Üksainus
    Aja jooksul
    Edasi-tagasi
    Siia-sinna
    Minuvanune
    Soome lahe äärne
    Ülesöömine/üle söömine
    Kasvõi/kas või
    Kogu aeg
    Seesama
    Sellessamas
    Peipsi -äärsed külad
    Kahe ja poole aastane
    Igaüks
    Üles-alla
    Valge-sinisetriibuline
    Sinimustvalge
    Kahesaja viiekümne kilone
    Vähem riskantne
    Tolle aja
    Tol ajal
    Laine hari
    Sellesarnane
    Mahakirjutamine /maha kirjutamine
    Niikuinii
    Enese otsimine
    Hästi tasustatud (kuidas?)
    Kellaviietee
    Sõnaliigid
    Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad käändsõnadeks, pöördsõnadeks ja muutumatuteks sõnadeks.
    KÄÄNDSÕNAD  
    PÖÖRDSÕNAD  
    MUUTUMATUD SÕNAD
    nimisõnad
    tegusõnad
    määrsõnad
    omadussõnad
    kaassõnad
    arvsõnad
    sidesõnad
    asesõnad
    hüüdsõnad
     
    Käändsõnad muutuvad käändes ja arvus s.t. nad käänduvad.
    Pöördsõnad muutuvad pöörde, aja, kõneviisi jms poolest s.t nad pöörduvad .
    Muutumatud sõnad esinevad ainult ühes vormis või neist saab moodustada vaid üksikuid käändeid, nt alla all, alt.
    Tähenduse alusel eristame 9 sõnaliiki.
    1.Nimisõnad- küsimus kes? mis? (õpilane, raamat, haridus ).
    2.Omadussõnad- küsimus missugune? (suur, kollane, mõistlik, ümar).
    3.Arvsõnad- küsimused mitu? Kui palju?Mitmes? (kaks, veerand, sajandik).
    4.Asesõnad -kes?mis? missugune? Kui palju? (meie, niisugune, mõni).
    5.Tegusõnad- küsimused mida tegema? Mida teeb? Jne. (lugema , naerab, otsis).
    6.Määrsõnad- Küsimused millal? , kui kaua? , kus?, kuhu? , kuidas? mil määral?
    (eile, kaua, eemal, pikkamisi, veidi).
    7.Kaassõnad- kuuluvad nimisõna juurde, omaette küsimusele nad ei vasta, nt
    kapi) taga, (maja) juurespärast (tunde) , mööda (teed).
    8.Sidesõnad- omaette küsimusele ei vasta nt ja, ega, aga, ning.
    9.Hüüdsõnad on nt oi, kõtt, praks, tikk -takk, ka nemad ei vasta omaette küsimusele.
    Suur ja väike algustäht
    Isikunimi: Jaan Kross
    Ettevõte, ühenduse nimi: Swedbank AS, OÜ Puit ja Liim
    Kohanimi: New York , araabia maad!!!
    Perioodilise väljaande nimi: Õhtuleht , Pere ja Kodu
    Auhinna nimi: Suure Vankri auhind, Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind, Maarjamaa Risti orden
    Kauba nimi: kakao Meie Mark
    Ürituse nimi: Pimedate Ööde festival
    Ürituse nimetus: maailmameistrivõistlused, laulupidu
    Kohanimi täiendina: Tallinna kilud , Muhu seelik, Soome kelk , Hiina köök , Rootsi laud, Siberi katk, Türgi saun , Mulgi kapsad (mulgikapsad)
    Taime-ja loomanimetused: peipsi siig, damaskuse roos
    Loomatõunimetused: tori hobune, kolorado mardikas
    Hõimud: papua hõimud
    Lavateose pealkiri: ballett „Luikede järv“
    Kirjandusteose pealkiri: „Tõde ja õigus“
    Kunstiteose pealkiri: „Poiss kalaga
    Filmiteose pealkiri: „Viimne reliikvia
    Artikli pealkiri: „Tänapäeva kool“
    Ürituse pealkiri: muinasõhtu „ Andersen meiega“
    Ajaloolised sündmused: Ümera lahing(kohanimi), jüriöö ülestõus, märtsipommitamine
    Püha-ja tähtpäeva nimetus: sõbrapäev, suur reede
    Usundi nimetus: luteri usk, paganausk , aga ka katoliku kirik
    Nimest tuletatud nimetus: tammsaarelik stiil, darvinism
    Ameti-ja aunimetus: president , professor, generalissimus
    Tähtkujud: Kalad , Ambur
    NB!!! Roheline manner, Must manner, Taani Kuninga aed, eesti raamatu aasta, Reinupi Reisid , Metsik Lääs, ploom „Hiiu sinine“, ansambel Meie Poisid, mineviku Eesti, Kolme Koopa kohvik, Tema Pühadus dalai -laama, Alzheimeri tõbi, Tema Majesteet Roosti kuningas, euro, Aasia keeled, Euroopa keeled, eesti keel
    Kirjavahemärgid

    ÜTE

    Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse.
              Teie, poisid, jätke see auto juba rahule!
              Vaata, isa, nii see käibki!
              Kas te soovite kohvi, härra?
    Üte eraldatakse muust lausest alati koma (de)ga.
              Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja.
              Lõpetame, härrad, selle jutuajamise.



    LISAND

    Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.
                 põhi                       lisand
         Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi.
    Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel.
         vormiliselt võib järellisand olla
    1) nimetavas käändes
              Kadri Kask , Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga.
    2) omastavas käändes
              Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas .
    3) osastavas käändes
              Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis.
    4) olevas käändes:
              Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale.
    5) võrdlus (kui-lisand)
              Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma.
    Eellisand EI eraldata komadega .
              Insener Jaan Kaup vahetas töökohta.
              Tartu linn valis uue volikogu .
              Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal.



    KOONDLAUSE

    Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited.
    Sidesõnata koondlause
    Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega.
              Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud .
              Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi.
    Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad.
              Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse , kleite ja ülikondi.
    Loetelus ei käi koma sidesõnade janingegaehkvõinii... kui ka ette.
              Me oleme ammu õppinud nii sambat kui ka foksi.
    Loetelus käib koma sidesõnade agavaidkuident ette.
              Me õppisime sambat, aga foksi mitte.
              Me ei õppinud sambat, vaid rumbat.
    Kokkuvõtufraasiga koondlause
              Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, foksi, rumbat ja sambat.
              Valss, foks, samba ja rumba  - kõik need tantsud on meil nüüd selged.

    Erilaadilisi täiendeid üksteisest komadega ei eraldata.
              See ilus poiss tantsis sambat.
              Vana väike puidust maja püsib veel kaua.
    NB! Täiendid käivad sama objekti kohta, märkides selle eri tunnuseid.
    Samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma.
              Pikad, lühikesed, kõhnad ja prullakad poisid - kõik tantsisid sambat.
    Samalaadilised täiendid on näiteks:
    1) Omadussõnalised täiendid: Sinine, kollane, punane ja pruun värv said juba otsa.
    2)  Täiendid, mis näitavad samaliigilisi tunnuseid: Inglise, vene, saksa keele oskus on väga vajalik.
    Alati eraldatakse komadega järellisandid:
              Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel.
    Samamahulised määrused eraldatakse komadega:
              Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas ja Põlvas.
    Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata:
              Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal.

    Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega.
              Maja on ilus, korras ja hubane.
              Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa . (MIS?)
    Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal ) (KUS?)



    LAUSELÜHEND


    Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm.
    Alati eraldatakse koma(de)ga
    1) verbita lauselühend:
              Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet.
    2) määruslikud nud- ja tud-  lühendid :
              Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid.
              Töö lõpetatud , mindi peole .
    3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina:
              Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.

    Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses:
               Istusin laua taga, kuulates järjejuttu, ja unustasin oma töö sootuks.
                Vastamata  ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees ainult pead.

    Komaga ei eraldata
    1) des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui tuum paikneb  lühendi lõpus:
               Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette.
              
     Kodus sobivat rakendust  leidmata  kolis vanaisa maale.
              Pean ennast kokku võtma paremat tulemust
     saavutamaks.
    2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat  v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit):
              Vend läks ennast sauna  pesema .
              Vaikiv  olend vaid noogutas.
              Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud.



    RINDLAUSE


    Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos.
    Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega.
              Päike paistab, ilm on soe.
              Päike paistab ja ilm on soe
              Päike paistab, aga õues on külm.
    Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest.
              Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus.

    Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma:
              Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi.



    PÕIMLAUSE

    Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget.
              Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda.
    Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga.
    Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid .
     Need võivad olla
    1) alistavad sidesõnad:
              et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki , kuni, justkui, otsekui
    2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid:
              siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt
    3) küsisõna  kas ja sidesõna  ega (kas tähenduses)
    4) küsiv- siduvad ase- ja määrsõnad:
              kes, kelle, keda, kellesse                    kuhu, kus, kust
              mis, mille, mida, millesse                    milline, millise, millist

    Kõrvallause võib asetseda pealause järel:
              Tean, et sa tahad kinno minna.          Ei tea, kuhu nad läksid.
              Avasin ukse,
     niipea kui kuulsin koputust.
              Ta sai kahe,
     vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu.
    NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta.
    Kõrvallause võib asetseda pealause ees:
              Kui  Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
              Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi.
             
     Kas väikevend täna tuleb, ei tea keegi.
             
     Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema.
    Kõrvallause võib asetseda pealause sees:
              Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult.
               Siis, kui meie tööd tegime , lullitasite teie järve ääres.

    Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele:
               Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna  pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata.



    OTSEKÕNE

    Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne):
    1) saatelause + otsekõne:
              Esineja lausus : "Siis olid tingimuses hoopis teised."
              Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?"
    2) otsekõne + saatelause:
              "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber.
              "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle.
    3) otsekõne + saatelause + otsekõne:
              "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!"

    KIILLAUSE
    Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud.
    Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks:
              Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust.
    Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare.
              Ausõna, mina seda ei teinud
              Kas tõesti, juba ta tulebki.
              Ei või olla, ema teab juba kõike.
              Suurepärane, Juku võitis.
              Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime.
    Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega .
    Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit).
    Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi.
              Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi.
               Peaasi - ära mind sega.
    Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud.
              Tartu 3. keskkoolis  (Raatuse 88a) alustati remonditöid.
    Mõttekriipse või sulge tuleb kindlasti kasutada, kui kiillause lõpeb küsi- või hüüumärgiga.
              Ta ütles, et feminism on praegu moes - mida ta sellega mõtles? - ja sellest kirjutatakse liigagi palju.
  • Vasakule Paremale
    Eesti keele reeglid #1 Eesti keele reeglid #2 Eesti keele reeglid #3 Eesti keele reeglid #4 Eesti keele reeglid #5 Eesti keele reeglid #6 Eesti keele reeglid #7 Eesti keele reeglid #8 Eesti keele reeglid #9 Eesti keele reeglid #10 Eesti keele reeglid #11 Eesti keele reeglid #12 Eesti keele reeglid #13 Eesti keele reeglid #14 Eesti keele reeglid #15 Eesti keele reeglid #16 Eesti keele reeglid #17 Eesti keele reeglid #18
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 210272 Õppematerjali autor
    Eesti keele reeglid gümnaasiumile. Teemad: kokku-ja lahkukirjutamine, suur ja väike algustäht, sõnaliigid.

    Sarnased õppematerjalid

    Kokku- ja lahkukirjutamine
    6
    doc

    Kokku- ja lahkukirjutamine

    nt. Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, meie maja, omal ajal, kolm nurka, mitut seltsi mehed, teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, seda sorti külalised, sama tüüpi suvila. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid. nt. Väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud, eesti keel, peipsi siig, vene muusika, ungari kirjandus. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades. nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku. Erandid: ardenni tõugu hobune, leghorni kanad. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. nt

    Eesti keel
    Kokku-lahku kirjutamine
    10
    pdf

    Kokku-lahku kirjutamine

    KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid:
 a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku

    Eesti keel
    Kokku-lahkukirjutamise näited
    5
    docx

    Kokku-lahkukirjutamise näited

    KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tikutoos, teatri

    Eesti keel
    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

    Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

    Kategoriseerimata
    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

    Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

    Eesti keel
    Lausete liigid
    6
    docx

    Lausete liigid

    olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE

    Eesti keel
    Eesti keele eksami kordamine 9-klass
    5
    doc

    Eesti keele eksami kordamine 9. klass

    Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju - Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti - riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid - asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus - Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega kirjutada: Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium - perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X - tootel: Ford Sierra, Meie Mark

    Eesti keel
    Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest
    3
    xls

    Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

    Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnali

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun